Kirjandus: Realism Eestist (1)

Kujunemisaeg: 19 sajandil , 90ndatel aastatel. Kriitilise realismi iseloomustus:1.Sotsiaalsete vastuolude kujutamine 2.ühiskonnakriitika 3.veenvad ja elulised karakterid. Eesti realismikirjandust soodustavad asjaolud: 1.Vene tsaaririigi koosseisu kuulumisega kaasnes tugev venestamissurve 2.Suurte toostusettevõtete tekkimine linnades,kodanluse ja töölisklassi vastuolude teravnemine 3.külaühiskonna kihistumine 4.Sotsialistlike ja marksistlike ideede levik 5.Tõlked teiste rahvaste realistlikust kirjandusest Tolstoi,Tšehhov, Dostojevski 6.Realismielementide olemasolu rahvusliku liikumise aja proosas ja näitekirjanduses Esindajad : Eduard Vilde ( „ Külmale maale“, „ Mahtra sõda“ , „ Prohvet Maltsvet“ ); Juhan Liiv („ Nõia tütar“, „Vari“ , „Kümme lugu „ , luule); August Kitzberg („ Kauka jumal“, „ Libahunt “). Eduard Vilde sündis 4.03.1865 Simunas Pudivere mõisas kupja pojana.Lapsepõlv möödus Muuga mõisas,kus isa pidas aidamehe ametit.Algharidus metsaülema juures kodukoolis. 1875 algasid õpingud elementaar-ja hiljem saksa kreiskoolis.Ei lõpetanud.Eesti keeles kirjutamis pidi omalkäel õppima.Kunagi tegi ka ebaõnnestunud katse näitlejaks saada(see ei käi selle aastaarvu kohta!!).1882 kirjutas suvel Karjakülas oma esimese jutustuse „ Kurjal teel“ , järgmisel aastal valmis jutustus „ Musta mantliga mees“. See jutt meeldis „ Virulase “ toimetajale ning see kutsus Vilde toimetusse tööle. Vilde ajakirjaniku põli kestis vaheaegadega üle kahekümne aasta. Tema kirjanduslikku ja poliitilist silmaringi laiendas elu Berliinis 1890-1892. Romaan „ Külmale maale „ 1896 . Elas Moskvas 1896 aastal , kuid sellest on vähe andmeid. 1901 asus Tallinna uue päevalehe „ Teataja “ toimetusse.Tema hoole all olid poliitiline ringvaade, välismaa telegrammid, ajalehe naljalisa toimetamine ja ilukirjanduslik kaastöö. 1903 aastal reisis peale Kesk-Euroopa veel ka Balkanil ja Türgimaal.Peale neid reise algas Vildel erakordselt viljakad loomeaastad, mil ta viis kõikide teiste kohustuste kõrval lõpuni oma suured ajaloolised romaanid „ Mahtra sõda“ , „ Kui Anija mehed Tallinnas käisid“ ja „ Prohvet Maltsvet“ ( 1902 -1908 ). Kuna Vilde võttis sotsiaaldemokraadina osa1905 aastal toimunud revolutsioonist , siis oli ta sunnitud minema maapakku.Peatunud Helsingis , elanud mitmel pool Saksamaal,Šveitsis ja mujal sooritas Vilde 1911 aastal reisi New Yorki , ta abikaasa Linda Jürmann oli seal mingi lehe toimetaja vms.Vildel oli seal ebameeldivusi ja talle ei meeldinud seal. Seejärel elas ta 1917 aastani Kopenhaagenis.Ta suri lõpuks 26 detsember 1933 ning on maetud Tallinna Metsakalmistule. LOOMING: Esimene periood( 1882- 1895 ). „Kurjal teel“, „Musta mantliga mees“ , „ Karikas kihvti“ ; Domineerib seikluslik armastus, väheusutavad aga põnevad sündmused, mõnus huumor. Teine periood(1896-1912) Realistlik loomingulaad viib lähemale rahva igapäevase elu kriitilisele kujutamisele.Pea tähelepanu külaühiskonna vastuoludele. „ Mahtra sõda“ , „Prohvet Maltsvet“, „ Kui Anija mehed Tallinnas käisid“. Kolmas periood(1913-1933). Selle perioodi peamised teosed kirjutas vilde pagulaspõlves Kopenhaagenis. Süveneb tegelaste psüühhika tõepärane kirjutamine, keskendub kapitalismi perioodi ja inimsuhete ja inimsaatuste jälgimisele. "Mäeküla piimamees"-Romaan(1916) on Vilde loomingu kunstilisi tippe. Siin on kirjanik taas pöördunud talupoja ja mõisniku suhete poole. " Tabamata ime"- Draama (1912) on keskel kohal eesti kunstikultuuri Euroopasse jõudmise küsimus, mis näidendi ilmumise aegu oli pinevalt päevakorral. "Pisuhänd"-kolmevaatluslik kavaleterkomöödia, on vaatluse all äriringkondade suhted kultuuriga . "Side” Juhan Liiv sündis 30 aprill 1864 Riidma kandikohal,üles kasvas Rupsi külas Oja renditalus.Oli pärit kehvast , lasterohkest ja usklikust perekonnast, kust on võrsunud veel teinegi luuletaja – vanem vend Jakob Liiv. Õppis Naelavere külakoolis ja Kodavere kihelkonnakoolis , vaheaegadega 1884. aastani. 1885 aastal ilmus “ Virulases “ Liivi luuletus “ Maikuu öö” samal aastal sai ta selle lehe tiometuses oma esimese töökoha.Järgmisel aastal püüdis ta oma haridust täiendada Tartus H.Treffneri eragümnaasiumis, kuid ei suutnud seal kohaneda.1890 leidis koha “ Oleviku “ juures (töötas selle toimetuses). Sügisel 1892 otsustas Liiv täielikult loomingule pühenduda ja vabakirjanikuna õnne proovida. Lahkus “ Oleviku” toimetusest.Ülepingutuse ja füüsilise kurnatuse seisundis murdus ennegi ülitundliku ning psüühiliselt tasakaalutu noormehe vaimne tervis. Hakkasid ilmnema kuulmishallutsinatsioonid ja jälitusluulud. Kevadtalvel 1893 jätkas Liiv kodus Alatskivil veel intensiivselt kirjanduslikku tööd, aga tema vaimsed haired võtsid aina tõsisema kuju. Meeltesegaduse hoos põletas ta 1894 aastal oma luuletuskogu ja muid käsikirju.Sama aasta märtsis toodi ta Tartu närvikliinikusse .. põdes seal oma asjad ära, sai koju ja siis kadus kirjandusliku avalikkuse silmist. 1902 ilmus tema nimi jälle ajakirjanduse veergudele. 1904 aastal trükiti Juhan Liivi “ Kirjatööde kogu” . Ta suri ränga külmetuse järel Kavastu-Koosal 1. Detsembril 1913 ja on maetud Alatskivi kalmistule. Looming: Temalt on säilinud umbes 300 luuletust ja nende temaatikavalik on mitmekesine . 1.Isamaalüürika Karm ja otsekohene,valdavalt süngus,mõnes luuletuses ka tuleviku optimisti. “ Eile nägin ma Eestimaad ” , “ Ta lendab mesipuu poole”. 2.Ühiskonnakriitiline luule Sotsiaalsete pahede hukka mõistmine .. “ Sugulased”. 3.Looduslüürika Sügavalt intiimne kontakt kodumaa loodusega.Kodumaise maastiku lihtne, realistlik pilt läbi aastaaegade vahelduse on loodud nappide vahenditega.Kõige hingelähedasem aastaaeg on sügis. “ Üks märtsihommik udune” ,”Sügisene kodu” , “ Üks suvepäev” 4.Autobiograafiline luule Selles on sõnastatud elutraagika- noorusea lootuste purunemine hävitava haiguse tõttu.Kuid läbi meeleheite ja traagika aimub siiski ka loominguõnne motiiv , elu sügavuste ja kõrguste kogemine. “ Helin” , “ Mitte igaühele” , “ Lõoke”
Kujunemisaeg: 19 sajandil , 90ndatel aastatel.Kriitilise realismi iseloomustus:1.Sotsiaalsete vastuolude kujutamine 2.ühiskonnakriitika 3.veenvad ja elulised karakterid. Eesti realismikirjandust soodustavad asjaolud: 1.Vene tsaaririigi koosseisu kuulumisega kaasnes tugev venestamissurve 2.Suurte toostusettevõtete tekkimine linnades,kodanluse ja töölisklassi vastuolude teravnemine 3.külaühiskonna kihistumine 4.Sotsialistlike ja marksistlike ideede levik 5.Tõlked teiste rahvaste realistlikust kirjandusest Tolstoi,Tšehhov, Dostojevski 6.Realismielementide olemasolu rahvusliku liikumise aja proosas ja näitekirjanduses Esindajad : Eduard Vilde ( „ Külmale maale“, „ Mahtra sõda“ , „ Prohvet Maltsvet“ ); Juhan Liiv („ Nõia tütar“, „Vari“ , „Kümme lugu „ , luule); August Kitzberg („Kauka jumal“, „ Libahunt“). Eduard Vilde sündis 4.03.1865 Simunas Pudivere mõisas kupja pojana.Lapsepõlv möödus Muuga mõisas,kus isa pidas aidamehe ametit.Algharidus metsaülema juures kodukoolis. 1875 algasid õpingud elementaar-ja hiljem saksa kreiskoolis.Ei lõpetanud.Eesti keeles kirjutamis pidi omalkäel õppima.Kunagi tegi ka ebaõnnestunud katse näitlejaks saada(see ei käi selle aastaarvu kohta!!).1882 kirjutas suvel Karjakülas oma esimese jutustuse „ Kurjal teel“ , järgmisel aastal valmis jutustus „ Musta mantliga mees“. See jutt meeldis „ Virulase“ toimetajale ning see kutsus Vilde toimetusse tööle. Vilde ajakirjaniku põli kestis vaheaegadega üle kahekümne aasta. Tema kirjanduslikku ja poliitilist silmaringi laiendas elu Berliinis 1890-1892. Romaan „ Külmale maale „ 1896 . Elas Moskvas 1896 aastal , kuid sellest on vähe andmeid. 1901 asus Tallinna uue päevalehe „ Teataja“ toimetusse.Tema hoole all olid poliitiline ringvaade, välismaa telegrammid, ajalehe naljalisa toimetamine ja ilukirjanduslik kaastöö. 1903 aastal reisis peale Kesk-Euroopa veel ka Balkanil ja Türgimaal.Peale neid reise algas Vildel erakordselt viljakad loomeaastad, mil ta viis kõikide teiste kohustuste kõrval lõpuni oma suured ajaloolised romaanid „ Mahtra sõda“ , „ Kui Anija mehed Tallinnas käisid“ ja „ Prohvet Maltsvet“ ( 1902-1908 ). Kuna Vilde võttis sotsiaaldemokraadina osa1905 aastal toimunud revolutsioonist, siis oli ta sunnitud minema maapakku.Peatunud Helsingis, elanud mitmel pool Saksamaal,Šveitsis ja mujal sooritas Vilde 1911 aastal reisi New Yorki, ta abikaasa Linda Jürmann oli seal mingi lehe toimetaja vms.Vildel oli seal ebameeldivusi ja talle ei meeldinud seal. Seejärel elas ta 1917 aastani Kopenhaagenis.Ta suri lõpuks 26 detsember 1933 ning on maetud Tallinna Metsakalmistule. LOOMING: Esimene periood( 1882-1895). „Kurjal teel“, „Musta mantliga mees“ , „ Karikas kihvti“ ; Domineerib seikluslik armastus, väheusutavad aga põnevad sündmused, mõnus huumor. Teine periood(1896-1912) Realistlik loomingulaad viib lähemale rahva igapäevase elu kriitilisele kujutamisele.Pea tähelepanu külaühiskonna vastuoludele. „ Mahtra sõda“ , „Prohvet Maltsvet“, „ Kui Anija mehed Tallinnas käisid“. Kolmas periood(1913-1933). Selle perioodi peamised teosed kirjutas vilde pagulaspõlves Kopenhaagenis. Süveneb tegelaste psüühhika tõepärane kirjutamine, keskendub kapitalismi perioodi ja inimsuhete ja inimsaatuste jälgimisele. "Mäeküla piimamees"-Romaan(1916) on Vilde loomingu kunstilisi tippe. Siin on kirjanik taas pöördunud talupoja ja mõisniku suhete poole. "Tabamata ime"-Draama(1912) on keskel kohal eesti kunstikultuuri Euroopasse jõudmise küsimus, mis näidendi ilmumise aegu oli pinevalt päevakorral. "Pisuhänd"-kolmevaatluslik kavaleterkomöödia, on vaatluse all äriringkondade suhted kultuuriga. "Side” Juhan Liiv sündis 30 aprill 1864 Riidma kandikohal,üles kasvas Rupsi külas Oja renditalus.Oli pärit kehvast , lasterohkest ja usklikust perekonnast, kust on võrsunud veel teinegi luuletaja – vanem vend Jakob Liiv. Õppis Naelavere külakoolis ja Kodavere kihelkonnakoolis , vaheaegadega 1884. aastani. 1885 aastal ilmus “ Virulases “ Liivi luuletus “ Maikuu öö” samal aastal sai ta selle lehe tiometuses oma esimese töökoha.Järgmisel aastal püüdis ta oma haridust täiendada Tartus H.Treffneri eragümnaasiumis, kuid ei suutnud seal kohaneda.1890 leidis koha “ Oleviku “ juures (töötas selle toimetuses). Sügisel 1892 otsustas Liiv täielikult loomingule pühenduda ja vabakirjanikuna õnne proovida. Lahkus “ Oleviku” toimetusest.Ülepingutuse ja füüsilise kurnatuse seisundis murdus ennegi ülitundliku ning psüühiliselt tasakaalutu noormehe vaimne tervis. Hakkasid ilmnema kuulmishallutsinatsioonid ja jälitusluulud. Kevadtalvel 1893 jätkas Liiv kodus Alatskivil veel intensiivselt kirjanduslikku tööd, aga tema vaimsed haired võtsid aina tõsisema kuju. Meeltesegaduse hoos põletas ta 1894 aastal oma luuletuskogu ja muid käsikirju.Sama aasta märtsis toodi ta Tartu närvikliinikusse .. põdes seal oma asjad ära, sai koju ja siis kadus kirjandusliku avalikkuse silmist. 1902 ilmus tema nimi jälle ajakirjanduse veergudele.1904 aastal trükiti Juhan Liivi “ Kirjatööde kogu” . Ta suri ränga külmetuse järel Kavastu-Koosal 1. Detsembril 1913 ja on maetud Alatskivi kalmistule. Looming: Temalt on säilinud umbes 300 luuletust ja nende temaatikavalik on mitmekesine. 1.Isamaalüürika Karm ja otsekohene,valdavalt süngus,mõnes luuletuses ka tuleviku optimisti. “ Eile nägin ma Eestimaad” , “ Ta lendab mesipuu poole”. 2.Ühiskonnakriitiline luule Sotsiaalsete pahede hukka mõistmine .. “ Sugulased”. 3.Looduslüürika Sügavalt intiimne kontakt kodumaa loodusega.Kodumaise maastiku lihtne, realistlik pilt läbi aastaaegade vahelduse on loodud nappide vahenditega.Kõige hingelähedasem aastaaeg on sügis. “ Üks märtsihommik udune” ,”Sügisene kodu” , “ Üks suvepäev” 4.Autobiograafiline luule Selles on sõnastatud elutraagika- noorusea lootuste purunemine hävitava haiguse tõttu.Kuid läbi meeleheite ja traagika aimub siiski ka loominguõnne motiiv, elu sügavuste ja kõrguste kogemine. “ Helin” , “ Mitte igaühele” , “ Lõoke”
Kujunemisaeg: 19 sajandil , 90ndatel aastatel.Kriitilise realismi iseloomustus:1.Sotsiaalsete vastuolude kujutamine 2.ühiskonnakriitika 3.veenvad ja elulised karakterid. Eesti realismikirjandust soodustavad asjaolud: 1.Vene tsaaririigi koosseisu kuulumisega kaasnes tugev venestamissurve 2.Suurte toostusettevõtete tekkimine linnades,kodanluse ja töölisklassi vastuolude teravnemine 3.külaühiskonna kihistumine 4.Sotsialistlike ja marksistlike ideede levik 5.Tõlked teiste rahvaste realistlikust kirjandusest Tolstoi,Tšehhov, Dostojevski 6.Realismielementide olemasolu rahvusliku liikumise aja proosas ja näitekirjanduses Esindajad : Eduard Vilde ( „ Külmale maale“, „ Mahtra sõda“ , „ Prohvet Maltsvet“ ); Juhan Liiv („ Nõia tütar“, „Vari“ , „Kümme lugu „ , luule); August Kitzberg („Kauka jumal“, „ Libahunt“). Eduard Vilde sündis 4.03.1865 Simunas Pudivere mõisas kupja pojana.Lapsepõlv möödus Muuga mõisas,kus isa pidas aidamehe ametit.Algharidus metsaülema juures kodukoolis. 1875 algasid õpingud elementaar-ja hiljem saksa kreiskoolis.Ei lõpetanud.Eesti keeles kirjutamis pidi omalkäel õppima.Kunagi tegi ka ebaõnnestunud katse näitlejaks saada(see ei käi selle aastaarvu kohta!!).1882 kirjutas suvel Karjakülas oma esimese jutustuse „ Kurjal teel“ , järgmisel aastal valmis jutustus „ Musta mantliga mees“. See jutt meeldis „ Virulase“ toimetajale ning see kutsus Vilde toimetusse tööle. Vilde ajakirjaniku põli kestis vaheaegadega üle kahekümne aasta. Tema kirjanduslikku ja poliitilist silmaringi laiendas elu Berliinis 1890-1892. Romaan „ Külmale maale „ 1896 . Elas Moskvas 1896 aastal , kuid sellest on vähe andmeid. 1901 asus Tallinna uue päevalehe „ Teataja“ toimetusse.Tema hoole all olid poliitiline ringvaade, välismaa telegrammid, ajalehe naljalisa toimetamine ja ilukirjanduslik kaastöö. 1903 aastal reisis peale Kesk-Euroopa veel ka Balkanil ja Türgimaal.Peale neid reise algas Vildel erakordselt viljakad loomeaastad, mil ta viis kõikide teiste kohustuste kõrval lõpuni oma suured ajaloolised romaanid „ Mahtra sõda“ , „ Kui Anija mehed Tallinnas käisid“ ja „ Prohvet Maltsvet“ ( 1902-1908 ). Kuna Vilde võttis sotsiaaldemokraadina osa1905 aastal toimunud revolutsioonist, siis oli ta sunnitud minema maapakku.Peatunud Helsingis, elanud mitmel pool Saksamaal,Šveitsis ja mujal sooritas Vilde 1911 aastal reisi New Yorki, ta abikaasa Linda Jürmann oli seal mingi lehe toimetaja vms.Vildel oli seal ebameeldivusi ja talle ei meeldinud seal. Seejärel elas ta 1917 aastani Kopenhaagenis.Ta suri lõpuks 26 detsember 1933 ning on maetud Tallinna Metsakalmistule. LOOMING: Esimene periood( 1882-1895). „Kurjal teel“, „Musta mantliga mees“ , „ Karikas kihvti“ ; Domineerib seikluslik armastus, väheusutavad aga põnevad sündmused, mõnus huumor. Teine periood(1896-1912) Realistlik loomingulaad viib lähemale rahva igapäevase elu kriitilisele kujutamisele.Pea tähelepanu külaühiskonna vastuoludele. „ Mahtra sõda“ , „Prohvet Maltsvet“, „ Kui Anija mehed Tallinnas käisid“. Kolmas periood(1913-1933). Selle perioodi peamised teosed kirjutas vilde pagulaspõlves Kopenhaagenis. Süveneb tegelaste psüühhika tõepärane kirjutamine, keskendub kapitalismi perioodi ja inimsuhete ja inimsaatuste jälgimisele. "Mäeküla piimamees"-Romaan(1916) on Vilde loomingu kunstilisi tippe. Siin on kirjanik taas pöördunud talupoja ja mõisniku suhete poole. "Tabamata ime"-Draama(1912) on keskel kohal eesti kunstikultuuri Euroopasse jõudmise küsimus, mis näidendi ilmumise aegu oli pinevalt päevakorral. "Pisuhänd"-kolmevaatluslik kavaleterkomöödia, on vaatluse all äriringkondade suhted kultuuriga. "Side” Juhan Liiv sündis 30 aprill 1864 Riidma kandikohal,üles kasvas Rupsi külas Oja renditalus.Oli pärit kehvast , lasterohkest ja usklikust perekonnast, kust on võrsunud veel teinegi luuletaja – vanem vend Jakob Liiv. Õppis Naelavere külakoolis ja Kodavere kihelkonnakoolis , vaheaegadega 1884. aastani. 1885 aastal ilmus “ Virulases “ Liivi luuletus “ Maikuu öö” samal aastal sai ta selle lehe tiometuses oma esimese töökoha.Järgmisel aastal püüdis ta oma haridust täiendada Tartus H.Treffneri eragümnaasiumis, kuid ei suutnud seal kohaneda.1890 leidis koha “ Oleviku “ juures (töötas selle toimetuses). Sügisel 1892 otsustas Liiv täielikult loomingule pühenduda ja vabakirjanikuna õnne proovida. Lahkus “ Oleviku” toimetusest.Ülepingutuse ja füüsilise kurnatuse seisundis murdus ennegi ülitundliku ning psüühiliselt tasakaalutu noormehe vaimne tervis. Hakkasid ilmnema kuulmishallutsinatsioonid ja jälitusluulud. Kevadtalvel 1893 jätkas Liiv kodus Alatskivil veel intensiivselt kirjanduslikku tööd, aga tema vaimsed haired võtsid aina tõsisema kuju. Meeltesegaduse hoos põletas ta 1894 aastal oma luuletuskogu ja muid käsikirju.Sama aasta märtsis toodi ta Tartu närvikliinikusse .. põdes seal oma asjad ära, sai koju ja siis kadus kirjandusliku avalikkuse silmist. 1902 ilmus tema nimi jälle ajakirjanduse veergudele.1904 aastal trükiti Juhan Liivi “ Kirjatööde kogu” . Ta suri ränga külmetuse järel Kavastu-Koosal 1. Detsembril 1913 ja on maetud Alatskivi kalmistule. Looming: Temalt on säilinud umbes 300 luuletust ja nende temaatikavalik on mitmekesine. 1.Isamaalüürika Karm ja otsekohene,valdavalt süngus,mõnes luuletuses ka tuleviku optimisti. “ Eile nägin ma Eestimaad” , “ Ta lendab mesipuu poole”. 2.Ühiskonnakriitiline luule Sotsiaalsete pahede hukka mõistmine .. “ Sugulased”. 3.Looduslüürika Sügavalt intiimne kontakt kodumaa loodusega.Kodumaise maastiku lihtne, realistlik pilt läbi aastaaegade vahelduse on loodud nappide vahenditega.Kõige hingelähedasem aastaaeg on sügis. “ Üks märtsihommik udune” ,”Sügisene kodu” , “ Üks suvepäev” 4.Autobiograafiline luule Selles on sõnastatud elutraagika- noorusea lootuste purunemine hävitava haiguse tõttu.Kuid läbi meeleheite ja traagika aimub siiski ka loominguõnne motiiv, elu sügavuste ja kõrguste kogemine. “ Helin” , “ Mitte igaühele” , “ Lõoke”
Kujunemisaeg: 19 sajandil , 90ndatel aastatel.Kriitilise realismi iseloomustus:1.Sotsiaalsete vastuolude kujutamine 2.ühiskonnakriitika 3.veenvad ja elulised karakterid. Eesti realismikirjandust soodustavad asjaolud: 1.Vene tsaaririigi koosseisu kuulumisega kaasnes tugev venestamissurve 2.Suurte toostusettevõtete tekkimine linnades,kodanluse ja töölisklassi vastuolude teravnemine 3.külaühiskonna kihistumine 4.Sotsialistlike ja marksistlike ideede levik 5.Tõlked teiste rahvaste realistlikust kirjandusest Tolstoi,Tšehhov, Dostojevski 6.Realismielementide olemasolu rahvusliku liikumise aja proosas ja näitekirjanduses Esindajad : Eduard Vilde ( „ Külmale maale“, „ Mahtra sõda“ , „ Prohvet Maltsvet“ ); Juhan Liiv („ Nõia tütar“, „Vari“ , „Kümme lugu „ , luule); August Kitzberg („Kauka jumal“, „ Libahunt“). Eduard Vilde sündis 4.03.1865 Simunas Pudivere mõisas kupja pojana.Lapsepõlv möödus Muuga mõisas,kus isa pidas aidamehe ametit.Algharidus metsaülema juures kodukoolis. 1875 algasid õpingud elementaar-ja hiljem saksa kreiskoolis.Ei lõpetanud.Eesti keeles kirjutamis pidi omalkäel õppima.Kunagi tegi ka ebaõnnestunud katse näitlejaks saada(see ei käi selle aastaarvu kohta!!).1882 kirjutas suvel Karjakülas oma esimese jutustuse „ Kurjal teel“ , järgmisel aastal valmis jutustus „ Musta mantliga mees“. See jutt meeldis „ Virulase“ toimetajale ning see kutsus Vilde toimetusse tööle. Vilde ajakirjaniku põli kestis vaheaegadega üle kahekümne aasta. Tema kirjanduslikku ja poliitilist silmaringi laiendas elu Berliinis 1890-1892. Romaan „ Külmale maale „ 1896 . Elas Moskvas 1896 aastal , kuid sellest on vähe andmeid. 1901 asus Tallinna uue päevalehe „ Teataja“ toimetusse.Tema hoole all olid poliitiline ringvaade, välismaa telegrammid, ajalehe naljalisa toimetamine ja ilukirjanduslik kaastöö. 1903 aastal reisis peale Kesk-Euroopa veel ka Balkanil ja Türgimaal.Peale neid reise algas Vildel erakordselt viljakad loomeaastad, mil ta viis kõikide teiste kohustuste kõrval lõpuni oma suured ajaloolised romaanid „ Mahtra sõda“ , „ Kui Anija mehed Tallinnas käisid“ ja „ Prohvet Maltsvet“ ( 1902-1908 ). Kuna Vilde võttis sotsiaaldemokraadina osa1905 aastal toimunud revolutsioonist, siis oli ta sunnitud minema maapakku.Peatunud Helsingis, elanud mitmel pool Saksamaal,Šveitsis ja mujal sooritas Vilde 1911 aastal reisi New Yorki, ta abikaasa Linda Jürmann oli seal mingi lehe toimetaja vms.Vildel oli seal ebameeldivusi ja talle ei meeldinud seal. Seejärel elas ta 1917 aastani Kopenhaagenis.Ta suri lõpuks 26 detsember 1933 ning on maetud Tallinna Metsakalmistule. LOOMING: Esimene periood( 1882-1895). „Kurjal teel“, „Musta mantliga mees“ , „ Karikas kihvti“ ; Domineerib seikluslik armastus, väheusutavad aga põnevad sündmused, mõnus huumor. Teine periood(1896-1912) Realistlik loomingulaad viib lähemale rahva igapäevase elu kriitilisele kujutamisele.Pea tähelepanu külaühiskonna vastuoludele. „ Mahtra sõda“ , „Prohvet Maltsvet“, „ Kui Anija mehed Tallinnas käisid“. Kolmas periood(1913-1933). Selle perioodi peamised teosed kirjutas vilde pagulaspõlves Kopenhaagenis. Süveneb tegelaste psüühhika tõepärane kirjutamine, keskendub kapitalismi perioodi ja inimsuhete ja inimsaatuste jälgimisele. "Mäeküla piimamees"-Romaan(1916) on Vilde loomingu kunstilisi tippe. Siin on kirjanik taas pöördunud talupoja ja mõisniku suhete poole. "Tabamata ime"-Draama(1912) on keskel kohal eesti kunstikultuuri Euroopasse jõudmise küsimus, mis näidendi ilmumise aegu oli pinevalt päevakorral. "Pisuhänd"-kolmevaatluslik kavaleterkomöödia, on vaatluse all äriringkondade suhted kultuuriga. "Side” Juhan Liiv sündis 30 aprill 1864 Riidma kandikohal,üles kasvas Rupsi külas Oja renditalus.Oli pärit kehvast , lasterohkest ja usklikust perekonnast, kust on võrsunud veel teinegi luuletaja – vanem vend Jakob Liiv. Õppis Naelavere külakoolis ja Kodavere kihelkonnakoolis , vaheaegadega 1884. aastani. 1885 aastal ilmus “ Virulases “ Liivi luuletus “ Maikuu öö” samal aastal sai ta selle lehe tiometuses oma esimese töökoha.Järgmisel aastal püüdis ta oma haridust täiendada Tartus H.Treffneri eragümnaasiumis, kuid ei suutnud seal kohaneda.1890 leidis koha “ Oleviku “ juures (töötas selle toimetuses). Sügisel 1892 otsustas Liiv täielikult loomingule pühenduda ja vabakirjanikuna õnne proovida. Lahkus “ Oleviku” toimetusest.Ülepingutuse ja füüsilise kurnatuse seisundis murdus ennegi ülitundliku ning psüühiliselt tasakaalutu noormehe vaimne tervis. Hakkasid ilmnema kuulmishallutsinatsioonid ja jälitusluulud. Kevadtalvel 1893 jätkas Liiv kodus Alatskivil veel intensiivselt kirjanduslikku tööd, aga tema vaimsed haired võtsid aina tõsisema kuju. Meeltesegaduse hoos põletas ta 1894 aastal oma luuletuskogu ja muid käsikirju.Sama aasta märtsis toodi ta Tartu närvikliinikusse .. põdes seal oma asjad ära, sai koju ja siis kadus kirjandusliku avalikkuse silmist. 1902 ilmus tema nimi jälle ajakirjanduse veergudele.1904 aastal trükiti Juhan Liivi “ Kirjatööde kogu” . Ta suri ränga külmetuse järel Kavastu-Koosal 1. Detsembril 1913 ja on maetud Alatskivi kalmistule. Looming: Temalt on säilinud umbes 300 luuletust ja nende temaatikavalik on mitmekesine. 1.Isamaalüürika Karm ja otsekohene,valdavalt süngus,mõnes luuletuses ka tuleviku optimisti. “ Eile nägin ma Eestimaad” , “ Ta lendab mesipuu poole”. 2.Ühiskonnakriitiline luule Sotsiaalsete pahede hukka mõistmine .. “ Sugulased”. 3.Looduslüürika Sügavalt intiimne kontakt kodumaa loodusega.Kodumaise maastiku lihtne, realistlik pilt läbi aastaaegade vahelduse on loodud nappide vahenditega.Kõige hingelähedasem aastaaeg on sügis. “ Üks märtsihommik udune” ,”Sügisene kodu” , “ Üks suvepäev” 4.Autobiograafiline luule Selles on sõnastatud elutraagika- noorusea lootuste purunemine hävitava haiguse tõttu.Kuid läbi meeleheite ja traagika aimub siiski ka loominguõnne motiiv, elu sügavuste ja kõrguste kogemine. “ Helin” , “ Mitte igaühele” , “ Lõoke”
Kujunemisaeg: 19 sajandil , 90ndatel aastatel.Kriitilise realismi iseloomustus:1.Sotsiaalsete vastuolude kujutamine 2.ühiskonnakriitika 3.veenvad ja elulised karakterid. Eesti realismikirjandust soodustavad asjaolud: 1.Vene tsaaririigi koosseisu kuulumisega kaasnes tugev venestamissurve 2.Suurte toostusettevõtete tekkimine linnades,kodanluse ja töölisklassi vastuolude teravnemine 3.külaühiskonna kihistumine 4.Sotsialistlike ja marksistlike ideede levik 5.Tõlked teiste rahvaste realistlikust kirjandusest Tolstoi,Tšehhov, Dostojevski 6.Realismielementide olemasolu rahvusliku liikumise aja proosas ja näitekirjanduses Esindajad : Eduard Vilde ( „ Külmale maale“, „ Mahtra sõda“ , „ Prohvet Maltsvet“ ); Juhan Liiv („ Nõia tütar“, „Vari“ , „Kümme lugu „ , luule); August Kitzberg („Kauka jumal“, „ Libahunt“). Eduard Vilde sündis 4.03.1865 Simunas Pudivere mõisas kupja pojana.Lapsepõlv möödus Muuga mõisas,kus isa pidas aidamehe ametit.Algharidus metsaülema juures kodukoolis. 1875 algasid õpingud elementaar-ja hiljem saksa kreiskoolis.Ei lõpetanud.Eesti keeles kirjutamis pidi omalkäel õppima.Kunagi tegi ka ebaõnnestunud katse näitlejaks saada(see ei käi selle aastaarvu kohta!!).1882 kirjutas suvel Karjakülas oma esimese jutustuse „ Kurjal teel“ , järgmisel aastal valmis jutustus „ Musta mantliga mees“. See jutt meeldis „ Virulase“ toimetajale ning see kutsus Vilde toimetusse tööle. Vilde ajakirjaniku põli kestis vaheaegadega üle kahekümne aasta. Tema kirjanduslikku ja poliitilist silmaringi laiendas elu Berliinis 1890-1892. Romaan „ Külmale maale „ 1896 . Elas Moskvas 1896 aastal , kuid sellest on vähe andmeid. 1901 asus Tallinna uue päevalehe „ Teataja“ toimetusse.Tema hoole all olid poliitiline ringvaade, välismaa telegrammid, ajalehe naljalisa toimetamine ja ilukirjanduslik kaastöö. 1903 aastal reisis peale Kesk-Euroopa veel ka Balkanil ja Türgimaal.Peale neid reise algas Vildel erakordselt viljakad loomeaastad, mil ta viis kõikide teiste kohustuste kõrval lõpuni oma suured ajaloolised romaanid „ Mahtra sõda“ , „ Kui Anija mehed Tallinnas käisid“ ja „ Prohvet Maltsvet“ ( 1902-1908 ). Kuna Vilde võttis sotsiaaldemokraadina osa1905 aastal toimunud revolutsioonist, siis oli ta sunnitud minema maapakku.Peatunud Helsingis, elanud mitmel pool Saksamaal,Šveitsis ja mujal sooritas Vilde 1911 aastal reisi New Yorki, ta abikaasa Linda Jürmann oli seal mingi lehe toimetaja vms.Vildel oli seal ebameeldivusi ja talle ei meeldinud seal. Seejärel elas ta 1917 aastani Kopenhaagenis.Ta suri lõpuks 26 detsember 1933 ning on maetud Tallinna Metsakalmistule. LOOMING: Esimene periood( 1882-1895). „Kurjal teel“, „Musta mantliga mees“ , „ Karikas kihvti“ ; Domineerib seikluslik armastus, väheusutavad aga põnevad sündmused, mõnus huumor. Teine periood(1896-1912) Realistlik loomingulaad viib lähemale rahva igapäevase elu kriitilisele kujutamisele.Pea tähelepanu külaühiskonna vastuoludele. „ Mahtra sõda“ , „Prohvet Maltsvet“, „ Kui Anija mehed Tallinnas käisid“. Kolmas periood(1913-1933). Selle perioodi peamised teosed kirjutas vilde pagulaspõlves Kopenhaagenis. Süveneb tegelaste psüühhika tõepärane kirjutamine, keskendub kapitalismi perioodi ja inimsuhete ja inimsaatuste jälgimisele. "Mäeküla piimamees"-Romaan(1916) on Vilde loomingu kunstilisi tippe. Siin on kirjanik taas pöördunud talupoja ja mõisniku suhete poole. "Tabamata ime"-Draama(1912) on keskel kohal eesti kunstikultuuri Euroopasse jõudmise küsimus, mis näidendi ilmumise aegu oli pinevalt päevakorral. "Pisuhänd"-kolmevaatluslik kavaleterkomöödia, on vaatluse all äriringkondade suhted kultuuriga. "Side” Juhan Liiv sündis 30 aprill 1864 Riidma kandikohal,üles kasvas Rupsi külas Oja renditalus.Oli pärit kehvast , lasterohkest ja usklikust perekonnast, kust on võrsunud veel teinegi luuletaja – vanem vend Jakob Liiv. Õppis Naelavere külakoolis ja Kodavere kihelkonnakoolis , vaheaegadega 1884. aastani. 1885 aastal ilmus “ Virulases “ Liivi luuletus “ Maikuu öö” samal aastal sai ta selle lehe tiometuses oma esimese töökoha.Järgmisel aastal püüdis ta oma haridust täiendada Tartus H.Treffneri eragümnaasiumis, kuid ei suutnud seal kohaneda.1890 leidis koha “ Oleviku “ juures (töötas selle toimetuses). Sügisel 1892 otsustas Liiv täielikult loomingule pühenduda ja vabakirjanikuna õnne proovida. Lahkus “ Oleviku” toimetusest.Ülepingutuse ja füüsilise kurnatuse seisundis murdus ennegi ülitundliku ning psüühiliselt tasakaalutu noormehe vaimne tervis. Hakkasid ilmnema kuulmishallutsinatsioonid ja jälitusluulud. Kevadtalvel 1893 jätkas Liiv kodus Alatskivil veel intensiivselt kirjanduslikku tööd, aga tema vaimsed haired võtsid aina tõsisema kuju. Meeltesegaduse hoos põletas ta 1894 aastal oma luuletuskogu ja muid käsikirju.Sama aasta märtsis toodi ta Tartu närvikliinikusse .. põdes seal oma asjad ära, sai koju ja siis kadus kirjandusliku avalikkuse silmist. 1902 ilmus tema nimi jälle ajakirjanduse veergudele.1904 aastal trükiti Juhan Liivi “ Kirjatööde kogu” . Ta suri ränga külmetuse järel Kavastu-Koosal 1. Detsembril 1913 ja on maetud Alatskivi kalmistule. Looming: Temalt on säilinud umbes 300 luuletust ja nende temaatikavalik on mitmekesine. 1.Isamaalüürika Karm ja otsekohene,valdavalt süngus,mõnes luuletuses ka tuleviku optimisti. “ Eile nägin ma Eestimaad” , “ Ta lendab mesipuu poole”. 2.Ühiskonnakriitiline luule Sotsiaalsete pahede hukka mõistmine .. “ Sugulased”. 3.Looduslüürika Sügavalt intiimne kontakt kodumaa loodusega.Kodumaise maastiku lihtne, realistlik pilt läbi aastaaegade vahelduse on loodud nappide vahenditega.Kõige hingelähedasem aastaaeg on sügis. “ Üks märtsihommik udune” ,”Sügisene kodu” , “ Üks suvepäev” 4.Autobiograafiline luule Selles on sõnastatud elutraagika- noorusea lootuste purunemine hävitava haiguse tõttu.Kuid läbi meeleheite ja traagika aimub siiski ka loominguõnne motiiv, elu sügavuste ja kõrguste kogemine. “ Helin” , “ Mitte igaühele” , “ Lõoke”
Kujunemisaeg: 19 sajandil , 90ndatel aastatel.Kriitilise realismi iseloomustus:1.Sotsiaalsete vastuolude kujutamine 2.ühiskonnakriitika 3.veenvad ja elulised karakterid. Eesti realismikirjandust soodustavad asjaolud: 1.Vene tsaaririigi koosseisu kuulumisega kaasnes tugev venestamissurve 2.Suurte toostusettevõtete tekkimine linnades,kodanluse ja töölisklassi vastuolude teravnemine 3.külaühiskonna kihistumine 4.Sotsialistlike ja marksistlike ideede levik 5.Tõlked teiste rahvaste realistlikust kirjandusest Tolstoi,Tšehhov, Dostojevski 6.Realismielementide olemasolu rahvusliku liikumise aja proosas ja näitekirjanduses Esindajad : Eduard Vilde ( „ Külmale maale“, „ Mahtra sõda“ , „ Prohvet Maltsvet“ ); Juhan Liiv („ Nõia tütar“, „Vari“ , „Kümme lugu „ , luule); August Kitzberg („Kauka jumal“, „ Libahunt“). Eduard Vilde sündis 4.03.1865 Simunas Pudivere mõisas kupja pojana.Lapsepõlv möödus Muuga mõisas,kus isa pidas aidamehe ametit.Algharidus metsaülema juures kodukoolis. 1875 algasid õpingud elementaar-ja hiljem saksa kreiskoolis.Ei lõpetanud.Eesti keeles kirjutamis pidi omalkäel õppima.Kunagi tegi ka ebaõnnestunud katse näitlejaks saada(see ei käi selle aastaarvu kohta!!).1882 kirjutas suvel Karjakülas oma esimese jutustuse „ Kurjal teel“ , järgmisel aastal valmis jutustus „ Musta mantliga mees“. See jutt meeldis „ Virulase“ toimetajale ning see kutsus Vilde toimetusse tööle. Vilde ajakirjaniku põli kestis vaheaegadega üle kahekümne aasta. Tema kirjanduslikku ja poliitilist silmaringi laiendas elu Berliinis 1890-1892. Romaan „ Külmale maale „ 1896 . Elas Moskvas 1896 aastal , kuid sellest on vähe andmeid. 1901 asus Tallinna uue päevalehe „ Teataja“ toimetusse.Tema hoole all olid poliitiline ringvaade, välismaa telegrammid, ajalehe naljalisa toimetamine ja ilukirjanduslik kaastöö. 1903 aastal reisis peale Kesk-Euroopa veel ka Balkanil ja Türgimaal.Peale neid reise algas Vildel erakordselt viljakad loomeaastad, mil ta viis kõikide teiste kohustuste kõrval lõpuni oma suured ajaloolised romaanid „ Mahtra sõda“ , „ Kui Anija mehed Tallinnas käisid“ ja „ Prohvet Maltsvet“ ( 1902-1908 ). Kuna Vilde võttis sotsiaaldemokraadina osa1905 aastal toimunud revolutsioonist, siis oli ta sunnitud minema maapakku.Peatunud Helsingis, elanud mitmel pool Saksamaal,Šveitsis ja mujal sooritas Vilde 1911 aastal reisi New Yorki, ta abikaasa Linda Jürmann oli seal mingi lehe toimetaja vms.Vildel oli seal ebameeldivusi ja talle ei meeldinud seal. Seejärel elas ta 1917 aastani Kopenhaagenis.Ta suri lõpuks 26 detsember 1933 ning on maetud Tallinna Metsakalmistule. LOOMING: Esimene periood( 1882-1895). „Kurjal teel“, „Musta mantliga mees“ , „ Karikas kihvti“ ; Domineerib seikluslik armastus, väheusutavad aga põnevad sündmused, mõnus huumor. Teine periood(1896-1912) Realistlik loomingulaad viib lähemale rahva igapäevase elu kriitilisele kujutamisele.Pea tähelepanu külaühiskonna vastuoludele. „ Mahtra sõda“ , „Prohvet Maltsvet“, „ Kui Anija mehed Tallinnas käisid“. Kolmas periood(1913-1933). Selle perioodi peamised teosed kirjutas vilde pagulaspõlves Kopenhaagenis. Süveneb tegelaste psüühhika tõepärane kirjutamine, keskendub kapitalismi perioodi ja inimsuhete ja inimsaatuste jälgimisele. "Mäeküla piimamees"-Romaan(1916) on Vilde loomingu kunstilisi tippe. Siin on kirjanik taas pöördunud talupoja ja mõisniku suhete poole. "Tabamata ime"-Draama(1912) on keskel kohal eesti kunstikultuuri Euroopasse jõudmise küsimus, mis näidendi ilmumise aegu oli pinevalt päevakorral. "Pisuhänd"-kolmevaatluslik kavaleterkomöödia, on vaatluse all äriringkondade suhted kultuuriga. "Side” Juhan Liiv sündis 30 aprill 1864 Riidma kandikohal,üles kasvas Rupsi külas Oja renditalus.Oli pärit kehvast , lasterohkest ja usklikust perekonnast, kust on võrsunud veel teinegi luuletaja – vanem vend Jakob Liiv. Õppis Naelavere külakoolis ja Kodavere kihelkonnakoolis , vaheaegadega 1884. aastani. 1885 aastal ilmus “ Virulases “ Liivi luuletus “ Maikuu öö” samal aastal sai ta selle lehe tiometuses oma esimese töökoha.Järgmisel aastal püüdis ta oma haridust täiendada Tartus H.Treffneri eragümnaasiumis, kuid ei suutnud seal kohaneda.1890 leidis koha “ Oleviku “ juures (töötas selle toimetuses). Sügisel 1892 otsustas Liiv täielikult loomingule pühenduda ja vabakirjanikuna õnne proovida. Lahkus “ Oleviku” toimetusest.Ülepingutuse ja füüsilise kurnatuse seisundis murdus ennegi ülitundliku ning psüühiliselt tasakaalutu noormehe vaimne tervis. Hakkasid ilmnema kuulmishallutsinatsioonid ja jälitusluulud. Kevadtalvel 1893 jätkas Liiv kodus Alatskivil veel intensiivselt kirjanduslikku tööd, aga tema vaimsed haired võtsid aina tõsisema kuju. Meeltesegaduse hoos põletas ta 1894 aastal oma luuletuskogu ja muid käsikirju.Sama aasta märtsis toodi ta Tartu närvikliinikusse .. põdes seal oma asjad ära, sai koju ja siis kadus kirjandusliku avalikkuse silmist. 1902 ilmus tema nimi jälle ajakirjanduse veergudele.1904 aastal trükiti Juhan Liivi “ Kirjatööde kogu” . Ta suri ränga külmetuse järel Kavastu-Koosal 1. Detsembril 1913 ja on maetud Alatskivi kalmistule. Looming: Temalt on säilinud umbes 300 luuletust ja nende temaatikavalik on mitmekesine. 1.Isamaalüürika Karm ja otsekohene,valdavalt süngus,mõnes luuletuses ka tuleviku optimisti. “ Eile nägin ma Eestimaad” , “ Ta lendab mesipuu poole”. 2.Ühiskonnakriitiline luule Sotsiaalsete pahede hukka mõistmine .. “ Sugulased”. 3.Looduslüürika Sügavalt intiimne kontakt kodumaa loodusega.Kodumaise maastiku lihtne, realistlik pilt läbi aastaaegade vahelduse on loodud nappide vahenditega.Kõige hingelähedasem aastaaeg on sügis. “ Üks märtsihommik udune” ,”Sügisene kodu” , “ Üks suvepäev” 4.Autobiograafiline luule Selles on sõnastatud elutraagika- noorusea lootuste purunemine hävitava haiguse tõttu.Kuid läbi meeleheite ja traagika aimub siiski ka loominguõnne motiiv, elu sügavuste ja kõrguste kogemine. “ Helin” , “ Mitte igaühele” , “ Lõoke”
Kujunemisaeg: 19 sajandil , 90ndatel aastatel.Kriitilise realismi iseloomustus:1.Sotsiaalsete vastuolude kujutamine 2.ühiskonnakriitika 3.veenvad ja elulised karakterid. Eesti realismikirjandust soodustavad asjaolud: 1.Vene tsaaririigi koosseisu kuulumisega kaasnes tugev venestamissurve 2.Suurte toostusettevõtete tekkimine linnades,kodanluse ja töölisklassi vastuolude teravnemine 3.külaühiskonna kihistumine 4.Sotsialistlike ja marksistlike ideede levik 5.Tõlked teiste rahvaste realistlikust kirjandusest Tolstoi,Tšehhov, Dostojevski 6.Realismielementide olemasolu rahvusliku liikumise aja proosas ja näitekirjanduses Esindajad : Eduard Vilde ( „ Külmale maale“, „ Mahtra sõda“ , „ Prohvet Maltsvet“ ); Juhan Liiv („ Nõia tütar“, „Vari“ , „Kümme lugu „ , luule); August Kitzberg („Kauka jumal“, „ Libahunt“). Eduard Vilde sündis 4.03.1865 Simunas Pudivere mõisas kupja pojana.Lapsepõlv möödus Muuga mõisas,kus isa pidas aidamehe ametit.Algharidus metsaülema juures kodukoolis. 1875 algasid õpingud elementaar-ja hiljem saksa kreiskoolis.Ei lõpetanud.Eesti keeles kirjutamis pidi omalkäel õppima.Kunagi tegi ka ebaõnnestunud katse näitlejaks saada(see ei käi selle aastaarvu kohta!!).1882 kirjutas suvel Karjakülas oma esimese jutustuse „ Kurjal teel“ , järgmisel aastal valmis jutustus „ Musta mantliga mees“. See jutt meeldis „ Virulase“ toimetajale ning see kutsus Vilde toimetusse tööle. Vilde ajakirjaniku põli kestis vaheaegadega üle kahekümne aasta. Tema kirjanduslikku ja poliitilist silmaringi laiendas elu Berliinis 1890-1892. Romaan „ Külmale maale „ 1896 . Elas Moskvas 1896 aastal , kuid sellest on vähe andmeid. 1901 asus Tallinna uue päevalehe „ Teataja“ toimetusse.Tema hoole all olid poliitiline ringvaade, välismaa telegrammid, ajalehe naljalisa toimetamine ja ilukirjanduslik kaastöö. 1903 aastal reisis peale Kesk-Euroopa veel ka Balkanil ja Türgimaal.Peale neid reise algas Vildel erakordselt viljakad loomeaastad, mil ta viis kõikide teiste kohustuste kõrval lõpuni oma suured ajaloolised romaanid „ Mahtra sõda“ , „ Kui Anija mehed Tallinnas käisid“ ja „ Prohvet Maltsvet“ ( 1902-1908 ). Kuna Vilde võttis sotsiaaldemokraadina osa1905 aastal toimunud revolutsioonist, siis oli ta sunnitud minema maapakku.Peatunud Helsingis, elanud mitmel pool Saksamaal,Šveitsis ja mujal sooritas Vilde 1911 aastal reisi New Yorki, ta abikaasa Linda Jürmann oli seal mingi lehe toimetaja vms.Vildel oli seal ebameeldivusi ja talle ei meeldinud seal. Seejärel elas ta 1917 aastani Kopenhaagenis.Ta suri lõpuks 26 detsember 1933 ning on maetud Tallinna Metsakalmistule. LOOMING: Esimene periood( 1882-1895). „Kurjal teel“, „Musta mantliga mees“ , „ Karikas kihvti“ ; Domineerib seikluslik armastus, väheusutavad aga põnevad sündmused, mõnus huumor. Teine periood(1896-1912) Realistlik loomingulaad viib lähemale rahva igapäevase elu kriitilisele kujutamisele.Pea tähelepanu külaühiskonna vastuoludele. „ Mahtra sõda“ , „Prohvet Maltsvet“, „ Kui Anija mehed Tallinnas käisid“. Kolmas periood(1913-1933). Selle perioodi peamised teosed kirjutas vilde pagulaspõlves Kopenhaagenis. Süveneb tegelaste psüühhika tõepärane kirjutamine, keskendub kapitalismi perioodi ja inimsuhete ja inimsaatuste jälgimisele. "Mäeküla piimamees"-Romaan(1916) on Vilde loomingu kunstilisi tippe. Siin on kirjanik taas pöördunud talupoja ja mõisniku suhete poole. "Tabamata ime"-Draama(1912) on keskel kohal eesti kunstikultuuri Euroopasse jõudmise küsimus, mis näidendi ilmumise aegu oli pinevalt päevakorral. "Pisuhänd"-kolmevaatluslik kavaleterkomöödia, on vaatluse all äriringkondade suhted kultuuriga. "Side” Juhan Liiv sündis 30 aprill 1864 Riidma kandikohal,üles kasvas Rupsi külas Oja renditalus.Oli pärit kehvast , lasterohkest ja usklikust perekonnast, kust on võrsunud veel teinegi luuletaja – vanem vend Jakob Liiv. Õppis Naelavere külakoolis ja Kodavere kihelkonnakoolis , vaheaegadega 1884. aastani. 1885 aastal ilmus “ Virulases “ Liivi luuletus “ Maikuu öö” samal aastal sai ta selle lehe tiometuses oma esimese töökoha.Järgmisel aastal püüdis ta oma haridust täiendada Tartus H.Treffneri eragümnaasiumis, kuid ei suutnud seal kohaneda.1890 leidis koha “ Oleviku “ juures (töötas selle toimetuses). Sügisel 1892 otsustas Liiv täielikult loomingule pühenduda ja vabakirjanikuna õnne proovida. Lahkus “ Oleviku” toimetusest.Ülepingutuse ja füüsilise kurnatuse seisundis murdus ennegi ülitundliku ning psüühiliselt tasakaalutu noormehe vaimne tervis. Hakkasid ilmnema kuulmishallutsinatsioonid ja jälitusluulud. Kevadtalvel 1893 jätkas Liiv kodus Alatskivil veel intensiivselt kirjanduslikku tööd, aga tema vaimsed haired võtsid aina tõsisema kuju. Meeltesegaduse hoos põletas ta 1894 aastal oma luuletuskogu ja muid käsikirju.Sama aasta märtsis toodi ta Tartu närvikliinikusse .. põdes seal oma asjad ära, sai koju ja siis kadus kirjandusliku avalikkuse silmist. 1902 ilmus tema nimi jälle ajakirjanduse veergudele.1904 aastal trükiti Juhan Liivi “ Kirjatööde kogu” . Ta suri ränga külmetuse järel Kavastu-Koosal 1. Detsembril 1913 ja on maetud Alatskivi kalmistule. Looming: Temalt on säilinud umbes 300 luuletust ja nende temaatikavalik on mitmekesine. 1.Isamaalüürika Karm ja otsekohene,valdavalt süngus,mõnes luuletuses ka tuleviku optimisti. “ Eile nägin ma Eestimaad” , “ Ta lendab mesipuu poole”. 2.Ühiskonnakriitiline luule Sotsiaalsete pahede hukka mõistmine .. “ Sugulased”. 3.Looduslüürika Sügavalt intiimne kontakt kodumaa loodusega.Kodumaise maastiku lihtne, realistlik pilt läbi aastaaegade vahelduse on loodud nappide vahenditega.Kõige hingelähedasem aastaaeg on sügis. “ Üks märtsihommik udune” ,”Sügisene kodu” , “ Üks suvepäev” 4.Autobiograafiline luule Selles on sõnastatud elutraagika- noorusea lootuste purunemine hävitava haiguse tõttu.Kuid läbi meeleheite ja traagika aimub siiski ka loominguõnne motiiv, elu sügavuste ja kõrguste kogemine. “ Helin” , “ Mitte igaühele” , “ Lõoke”