Jaapani kunst (0)

JAAPANI KUNST
Referaat
Tallinn 2009
Sisukord:
Sisukord...............................................................................................................2
Skulptuur ...............................................................................................................3
Tarbekunst ............................................................................................................3
Maalikunst .............................................................................................................4
Keraamika .............................................................................................................5
Arhitektuur .............................................................................................................5
Lisamaterjal ........................................................................................................6-7
Kasutatud kirjandus...............................................................................................8
Skulptuur:
Jaapanis meisterdati skulptuure tavaliselt puust või metallist. Enamasti kujutati skulptuuriproteedes riigi juhte või kõrgemaid vaimulikke. Olulisel kohal on läbi ajaloo olnud skulptuurid jumalatest ja nende meeleoludest. Nende läbi on tahetud näidata jumalate kurjust ja headust. Skulptuur on Jaapanis arenenud tihedas seoses budismiga. Budistlikku skulptuuri iseloomustab suursugune ja abstraktne ilulaad. 6.-7. sajandik matkisid jaapanlased hiinlaste puidus ja pronksis kivitehnikaid. 7. ja 8. sajandi vahetuses loodi stiililt ja näojoontelt indiapäraseid pronkskujusid. 8. sajandil hakati rohkem kasutama savi ja lakki, kujud muutusid rohkem realistlikumaks. Näitena võib tuua Todaiji templi Buddha ja Horyuji templi skulptuurid(pilt lk 6). Kamakura perioodil(12.-14. sajandi algus) asendus romantism dramaatilisusega. Kujudele valmistati kristallsilmad, et nende mõjujõudu suurendada. Samuti värviti nende rõivad eredaks ja kaunistati kullaga. Selle ajastu suurteos oli 11 m kõrgune Buddha pronkskuju Kamakuras, mis ehitati 1252. aastal(lk 6).
Tarbekunst:
Nagu maalikunst, oli ka tarbekunst algselt hiina kunstist mõjutatud. Jaapanlased lähtuvad põhimõttest, et kõik esemed, tööriistad ja tarbeasjad mõjutavad tugevalt kasutaja tunnetust, arengut ja üldist suhet ümbritsevaga. Kuldsed toone kasutati tagasihoidlikult. Kulda ja hõbedat kombineeriti pastelse, sügavrohelise või oranžiga. Sellised nõud sümboliseerisid sügavust, delikaatsust ja õrnust.Väga armastatud ja levinud olid kõrgtasemelised lakitud tarberiistad , nende seas kastikesed. Ruumikujunduses traditsioonilised liikuvad vaheseinad (shoji) ja sirmid ( byobu) pärinevad 10. sajandist. 11.- 12. sajandil sai tarbekunst eriti tähtsaks. Kamakura ajastul muutus tarbekunst kargemaks ja mehisemaks. Tähtsaim ala oli metallehistöö (mõõgad, kiivrid jne).Jaapani aiakunst väldib reeglipära ja sümmeetriat ning jätab mulje juhuslikult kujunenud, muinasjutuliselt mitmekesisest põnevast aiast . Suhtumine looduse objekti kui endaga samaväärsesse vestluspartnerisse on aiakujunduskunsti aluseks. Jaapani aiakunsti omapära mõistmiseks on vaja tutvuda selle ajalooga.
Maalikunst:
Jaapanis kasutati maalikunstis pintslit ning vesivärve. Nendega maaliti kas siidile või paberile. Tušimaaliga tegelesid algselt mungad , kuid pärast see levis ka muu inimkonna seas. Umbes 1500 aastal tekkis ka omapärane kunstivorm , mida hiljem hakati nimetama e- makimono . E-makimono kujutas endast teksti illustreeritud piltidega üleval servas . Maaliti makimonodele ja kakemonodele, mis kujutasid endast laiasid pildirulle, mis rullitakse kokku lühemas servas oleva kepi ümber. Makimonod olid põikrullid ja kakemonod ripprullid. Pikal paberirullil algas tekst paremalt, teema võeti tavaliselt budistlikust kirjandusest, värvidest kasutati esiialgu ainult punast, rohelist ja kollast. Lisaks leidus dekoratiivseid maale albumilehtedel, liikuvatel vaheseintel ja paarissirmidel. Kunstnikud ei huvitunud eriti inimkeha realistlikust kujutamisest, vahel on see isegi esitatud karikatuurselt. Otsiti jumalikkuse avaldumist maastikus, loomades või taimedes. Tihti kasutati motiividena pilvi, mis jaotasid maali justkui üksikuteks stseenideks.Heiani ajastul(9.-12. sajandi algus) kujutati peamiselt Buddha elu, tema õpetusi ning kaitsejumalannasid. Maalid olid lüürilised ja värvikad. Sellel perioodil toodi maalikunsti ka meditatsioonipildid, ehk mandalad. Mandala on tavaliselt üsna keerulise struktuuriga geomeetriline kujund. Tüüpiline mandala skeem on ringiga ümbritsetud ruut. Ruut on orienteeritud ilmakaarte järgi. Mandalat tõlgendatakse universumi mudelina.
Teise haruna tekkis ilmalik maal – portree ja maastik . Kasutati eredaid värve ja läbimõeldud kompositsioone. Maalide seas oli traagilisi ajaloosündmusi edasi andvaid, rahulikult kirjeldavaid ja karikatuursuseni teravdatud tegelaste kujutusi. Kamakura perioodil maaliti jõulisi ja värviküllaseid portreid, õukonnaelu, ajaloosündmusi ning pühakute, poeetide ja õpetlaste elujuhtumeid. Zen- budismi levik põhjustas tihenenud läbikäimise Hiinaga. Kopeeriti ja jäljendati palju hiina tušimaali. Teemaks on inimene looduse kõrval, maastik või linnud - lilled. Meeleolu nendel piltidel oli rahulik. Ashikaga ajastul sai Hiina eeskujul eelistatuks sumi -e, mis oli ühevärviline tušimaal. Sumi-e rahvusliku suuna algatas Sesshu (Oda Toyo ). Ta on väidetavalt Jaapanis kõige legendaarseim ja austatuim kunstnik. Sesshu tušimaali teostuses imetletakse energilisust ja sisemist vabadust. Neis valitseb mõtlik rahu ja austus looduse suuruse ees. Tuntuimad teosed temalt on näiteks „Masuda Kanetaka portree” ja „Nelja aastaaja maastik”. Näiteid Jaapani maalikunstist on näteiks Kitawaga Utamano „Kolm kaunitari”(lk 6), „Teeaeg”, Katsushika Hokuisai „36 Fudzijama vaadet” „Suur laine”(lk 7)
Arhitektuur:
Jaapani arhitektuuris oli tähtsaim ehitusmaterjal puit. Vanimad ehitised on Ise ja Izumo Taisha tempel, lihtsad õlgedest viilkatusega vaiehitised. Arhitektuur mitmekesistus, kui Jaapanisse levis budism . Asuka ajastul (6.- 7. saj) ehitati silmapaistvad Asukadera ja Horyuji templid, mis on maailma vanimad puitehitised . Need koosnevad pagoodist, peatemplist ja ühekorruselistest kõrvalhoonetest. Ehitised seisavad valgest kivist alusplaadil, suured mitmekorruselised katused toetuvad lakitud sambaile. Nara perioodi(8. sajand) väärtuslikeim mälestis on Todaiji tempel(lk 7). Selle juurde kuuluv Buddha tempel on maailma suurim puitehitis . Heiani ajastul hakati lihtsaid kloostreid ehitama, millel puudus range põhiplaan, näiteks Kongobuji tempel. Ilmalikest hooneist on tuntuim Heiani keisriloss, mis ehitati 9. sajandil. See koosneb koridoridega ühendatud eluruumidest ja teravnurksest rõdudega osast, mis asetseb hoone keskel, lõunaküljel on harilikult tiigiga aed. Hiina eeskujul ehitati ka suurejooneliste katustega zen- budistlikke mungakloostreid. Kodusõjad sundisid arendama kindlusearhitektuuri, näiteks ehitati 1577. aastal Himeji kindlusloss. Tokugawa ajastu arhitektuuri tippteos on Nikko templistik, kus hooned on seest ja väljast lakitud ning ilustatud peente nikerdistega ja katused on keeruliselt dekoreeritud.
Keraamika:
Jaapani keraamikale on iseloomulik range vormikäsitlus, looduslähedus, peen värvi-ja detailikäsitlus, luksuslikkus, perfektne viimistlus , meisterlikkuse kõrgtase ja loomulikult traditsioonide jälgimine. Keraamika omapära erines erinevatel perioodidel . Näiteks Jõmoni ajal ( 13000 eKr–300 eKr) olid keraamika omapärasemateks joonteks tugev liigestatud ja viimistletus. Yayoi perioodil (300 eKr–300) tuli Jaapani keraamikasse mõjutusi Hiinast ja Koreast. Sellele ajastule on iseloomulik tagasihoidlik kujundus ja keraamiliste esemete punakas toon. Kamakura perioodil (1185–1333) kujunesid välja Jaapani keraamikakeskused ja algas Jaapani keraamika õitseaeg, mis kestab tänaseni. 13. sajandil sai alguse kunstipärane keraamika. Jaapani keraamika on tugevalt mõjutanud ka Euroopa keraamikat ja selle arengut.
Lisamaterjal:
Skulptuur Horyuji templist
Kamakura Buddha
Kitagawa Utamaro „Kolm kaunitari”
Katsushika Hokuisai”Suur laine”
Todaiji tempel
Kasutatud kirjandus:
„Ene” Eesti Entsüklopeediakirjastus 1995
„Maailma ajalugu” Kirjastus Varrak 2004
„ Japan ” Eyewitness travel 2007
http://www.artelino.com/articles/japanese-painting.asp
http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/jaapani_kunst_leilalille.ht m
http://www.csuohio.edu/class/history/japan/japan16.html
http://www.kotli.ee/?page=1004&selected=4680&lang=1&sel=4662
8