Barokk,rokokoo (1)

BAROKK . XVII- XVIII alg.
Kasvas välja renessanssist. Taotleb rahutust ja liikumist, vormide mitmekesisus ja kontrast , millega käsikäes motiivide ja detailide ülekuhjamine.Eur. riikides monarhia , seega absolutism .Kodusõjad.
Kunst jaotatud üldiselt kolmeks: 1)riigid,kus absolutism valitses käsikäes katoliiklusega.Näiteks Habsburgide dünastia maad Aust.,Ita.,Belgia, Hisp .
2) iigid kus usk allub absolutismile. Näiteks Ing,Pr,Põhja- Saks .Pildid tehti põhiliselt õukonna tellimusel.
3)Piirkond, mille keskmeks kapitalistlik ja protestantlik Holland .N: Skand ,Est.
Stiilipuhtale barokkile vastavad ainult 1-se rühma maad. B-ki sünnimaaks on Ita. ja B-ki keskuseks Rooma . Kunstnikud said suuri tellimusi. Kajastuvad sõjad ja vastuolud. Tähelepanu tunnetel.
Arhitektuur Itaalias.Kirikud. Mindi üle ladina ristile.Kirikud muutusid pikkadeks. Nelitise kohal kuppel mille alla jäid aknad.Lõuna ja põhjatiivas kabelid. Tähelepanu maalidel ja skulptuuridel.Nende eesmärgiks muuta kirik suursugusemaks.Välisvaatel tohutult dekoratsioone.Lopsakas fassaad . Kirik kahekordne ja fassaad varjas kupli jättes suursuguse mulje. Voluut seob korruseid. Fassaadi pind dünaamiline, rahutu .Valguse ja varju mäng. Lorenzo Bernini rajas Peetri kiriku ette väljaku, et kirik paistaks suurem.
Arhit. mujal Euros
Prantsusmaa. Selleks ajaks oli valmis louvre loss. Hakati kaunustama selle läänefassaadi. Barokki võimsaimaks näiteks on Versailles ´i loss Pariisis. Hakati muutma ehitisi ümbritsevat loodust ilusamaks kui ta oli. Pügati põõsaid, palju skulptuure paigutati parkidesse, teed tehti sirged . Nii loss kui park olid hiiglaslikud.
Saksamaa. Saks. oli üle elanud 30.a-se sõja. Hakati rajama luksuslikke parke ning suurehitisi. Samuti Austrias . Parkides olid purskkaevud.
Venemaa. Peeter I kutsus mujalt ehitajaid, et need Peterburgi üles ehitaksid. Hol. ja Saks. eeskujul ehit . Venemaale Talvepalee . See on ilus - suur ja valge. Peeter I lasi ehit. oma naisele Kadrioru lossi.
Skulptuur
Itaalias. Skulptuurid muutusid võimsateks ja tunnetasid enda ümber ruumi ning vabadust. Skulptuuridele anti voolavus st. liikuvus. N: Lorenzo Bernini “ Apollon ja Paphe”. See kujut endast mehe ja naise kuju. Naise Paphe juustest ja kätest moonduvad oksadeks ning nahk on kaetud puukoorega.
Prants . ja muu maailm. Pierre Puget. Tema tegi mõnikord isegi traagikasse kalduvaid töid. Eeskiju antiikunstist. Sellesse aega langevad suurte monumentide ehitustööd. Populaarne ratsamonument, kuid tehti ka kahureid, relvi jne. Vehkivad monumendid. N: E.M. Falconet ´i “Vaskratsanik”. Kõik valitsejad soovisid end oma valitsemisajal kas pronksi valada või kivist väla raiuda . Eestis oli Narva ehit. Barokk stiilis kuid kahjuks on see hävinenud. Meil on siiski Kadrioru loss!
Maalikunst
Itaalia. 17.saj sai villand suurmeistrite jäljendamisest. Hakati jäljendama varasemaid suurmeistreid. Vennad Carraccid olid ühed var.suurmeistrite jäljendajateks ning rajasid oma kooli Bolognasse. Nende suunaks oli, et maal peab olema ideaalne, ilutsev ja muljetavaldav. Reni , Pomenchio ja Guercino jälgisid vendade õpetusi. Samal ajal oli ka teine suund- realistlik suund kus vastubidi väga loomutruult kujutada. Selle suuna levitajaks oli Caravaggio . Kasut. palju valgust ja varju ning valgus langes ülevalt alla. Tekkis nn. keldriluugi effekt . Poosid olid suvalised. Hakati tegema natüürmorti. Oluline oli liikuvus ja elujõulisus.
Flaami. Põhi tegija oli Peter Paul Rubens . Piltidel hästi vormikad inimesed. Tema maalidel 3nurga kujulist kompositsiooni ei ole, vaid pilt on paksult rahvast täis. Pikad diagonaalid inimestest. Tegi ka portreesi. Rubens oli haritud inimene ning reisis palju. Tal oli palju õpilasi. Kasutas jämedat pintslit ning sellega tselluliit saavutatigi. Tema õpilane oli ka A. van Dyck.
Van Dyckil olid olulisemad paraadportreed. Sellisel pildil pidi inimene olema suursugune, meeldiv ja täiuslik. Flaamlased tegid pilte ka lihtrahvast. Tegijad olid lihtrahva joonistamisel A.Brouwer (koomilised pildid tal.rahv. pidudest) ja J.Jordaenss (liialdatud ja robustsed pildid talup.-st)
Hispaania . Diego Velazques. Ta oli Hisp. õukonna kunstnik. Maalis väga realistlikult ja sellepärast said paljud ta pildid suure kriitika osaliseks . N: “Sevilla veemüüja”. Ta ei joonistanud hoolega igat karva välja, vaid oluline oli tabada inimese iseloomu. Püüti anda edasi liikuvust ja dünaamilisust. Teine selle aja tegija oli B.E. Murillo . Ta joonist. palju relig.sisuga pilte, oluline oli liikuvus. Ta ilutses.
Holland . Maalikunst oli siin v. kõrgel tasemel. Kunstnikelt nõuti erilist looduslähesust ja realistlikust. Nimekaim tegija oli F. Hals . Portreel oli inimene tegevuses ning kunstnik pidi tabama inim. iseloomu. Kunstnikud võistlesid omavahel. Parimad olid G.Terborch ja J.V van Delft . Tegevus on pildil v. tähtis. Kasutati külmi toone. Hakati tegema natüürmorti ja need olid loomutruud. Tegijad:W.Kalf, J.Weenix. Maastikumaal muutus omaette zanriks. Kuulsaim tegija oli Rembrant .Tekkis uus graafika liik- OFORT.
Prantsusmaa. Kunstnikud õukonna teenistuses. N.Poussin kandis tüüpilist Prants. vanaklassikalist suunda. Kunst pidi olema kasvatav ja idealiseeriv. Tema lõi ideaalmaastiku maali. C.Lobrain lõi pildi mille ääred olid tumedad ja keskel oli tegevus. Tehti par.portreesi. Nendel ilutseti. Kujunes välja suund mis andis edasi talurahva elu ja olu. Tõetruult kujutati tal.rahv.
ROKOKOO
Arenes väla 18.saj I poolel Prants. Seal valitses täielik monarhia. Raha oli kunni käes
Arhitektuur. Rok. arh. on suunatud interiöörile. Loobuti sammastest ja teistest rasketest elementidest. Kasut. peegleid ja seinad olid värvitud heledaks. Pikuti ja laiuti tulid liistud millel olid kullatud ornamendid. Kasut. palju orvandeid, taimemotiividega. Oli tunda Aasia mõjutusi. Hiinast toodi portselani ja nipsasju. Arhit: G.Oppenordt ja G.Boffrand
Skulptuur. Portslanist pisiplastika . Võrreldes barokkiga muut. tööd õrnemaks ja ümaramaks. Tegijd: Clodion ja A.Douchardon.Mehed ei olnud rokokoo ajal mehelikud. Naistel olid suured seelikud.
Maalikunst. Maalid olid väga dekoratiivsed ja nendega kaunistati interjööri. Piltidel lebavad naised ja nende kavalerid ning lendasid ringi Amorid. Tegija: F.Boucher. Siin hakkas välja kujunema aadlike kultuur ja maalikunst ning rahvalik kunst.
Peter Paul Rubens. Piltidel hästi vormikad inimesed. Tema maalidel 3nurga kujulist kompositsiooni ei ole, vaid pilt on paksult rahvast täis. Pikad diagonaalid inimestest. Tegi ka portreesi. Rubens oli haritud inimene ning reisis palju. Tal oli palju õpilasi. Kasutas jämedat pintslit ning sellega tselluliit saavutatigi. Tema õpilane oli ka A. van Dyck.
Rembrant. Hollandi kunstnik. Tuli Amsterdami 25.a. Abiellus rikka naisega ning see võimaldas tal kunsti koguda ja maalida. Süseed sarnased teiste omadega. Pildid väga sügava sisuga ja ilmel ei olnud eriti tähtsust. Oluline oli inimese hing. Valgus on tema teostes koondunud teoste sõlmpunkti. Tema maalis oma naisest Saskiast v. palju pilte. Ta joonistas ka ennast. Kõrges vanuses purustas ta kindla paraaaadportree. N: “Püha perekond”. Põh. teg. ei pidanud olema pildi keskel. Ta püüdis avada inimese hinge. Viljeles ka graafikat
Inglismaa. Rok. kerkis esile 18.saj keskel. J.Reynolds oli tegija. Graafika v. kõrgel tasemel. Kasut. pehmeid graafika tehnikaid. Aadlikus suunas lausa pornograafia aga rahvalikus maastikud .