eesti eesti eesti raamatu idee: elus ei ole esikohal materiaalsed asjad peremehe teema, armukolmnurk võõraste naiste meelitaja ja narritaja, kes lubab neile midagi, kuid ei täida lubatut iial. inimestevahelised probleemsed suhted. alkoholisõltuvus ja kuritöö psühholoogilised tagajärjed vene hinge võitu ratsionalistliku võõrvõimu üle, tahavad minna moskvasse kuid ei jõua sinna kunagi püüdlusi parema tuleviku poole kui terve elu püüad olla keegi teine, siis mingi hetk oled sa ikka sina ise ja keegi armastab sind just sellisena peategelane üritab kirjanikuna elatist teenida isamaline luuletus just sellisena
kaudsemas mõttes religiooni kui niisuguse eitamist ja hülgamist. · Rangelt kristliku mõõdupuuga võttes hõlmab ateismi mõiste käik säärase, mis kristlikus sõnumis ennast ilmutavat ning kuulutatavat Jumalat eitab, salgab või seda tõsiselt ei võta. · Teadlik ateism kui maailmavaade ja elukäsitlus hakkas ühtlasi ka religioonikriitikaks avardudes välja kujunema alates renessansist ning ehtne ateism tekib valgustusajastul hoogustuva ratsionalistliku valgustusfilosoofia mõjul esmajoones Prantsusmaal. · Jumala eitamist mitte segamini ajada materialismiga, kus eitatakse kõike üleloomulikku. Ateism ja materialism esinesid koos 20 sj tehnilises revolutsioonis. Ateist võib olla ka esoteerikast huvituja. · Jumala eitamisel pannakse väärtuste tippu või ilmavaate aluseks midagi muud - "ebajumal" nt: kultuur, inimene (humanism), riik (totalitarism), tehnika, tähed (täheõpetus), partei jne.
lõpuleviimisele, päevikute ja kirjavahetuste pidamine pakkus indu kirjutamisoskuse omandamiseks, andsid tõuke koorilaulu ja puhkpilli levikule eestlaste hulgas. Hernhhutlikest perekondadest olid pärit ka F.R. Kreutzwald, C.R. Jakobson, J.Hurt, V.Reiman ning J.Tõnisson. Teoloogiline ratsionalism saavutas sajandi lõpuks valdava osa pastorkonna toetuse. Jutlused muudusid õpetlikuks. Ratsionalistliku õpetaja jutlus andis kuulajale mõnegi kasuliku näpunäite või tegi ta rikkamaks mõne elutarkuse poolest. Ratsionalistid kritiseerisid ühiskonna sotsiaalset korraldust, põhiliselt Baltikumis valitsevat pärisorjust. Pärast Põhjasõda sai tagasilöögi ka rahvaharidus. Koolide arv oli kahanenud, rahvaharidust edendasid üksikud pastorid, õpiti rehetubades, kus oli vähe ruumi, külm ning tuba suitsu täis. 1739
Euroopas oli 16. sajandi teine pool ja 17. sajand keskaegse seisusliku hiskonnakorralduse lagunemise, absolutistlike rahvusriikide kujunemise ja hiskonna moderniseerumise aeg. Sellesse perioodi langeb kapitalistlike tootmissuhete areng ning humanistliku ja ratsionalistliku mtteviisi juurdumine. Rahvuslike suurriikide kujunemisega kaasnes vitlus poliitilise ja majandusliku vimu prast Euroopas ja kolooniates. Sdadele andsid hoogu vaenused katoliiklaste ja protestantide vahel. Vaade Tallinnale 16. sajandi lpul. Kogu 17. sajandi Euroopa ajalugu mjutas tsentraliseeritud Vene riigi tugevnemine. 15. sajandi lpuks oli Moskva alistanud teised vene vrstiriigid (teiste hulgas ka Eesti ala vahetud naabrid, Novgorodi ja Pihkva) ja vabanenud ka 13
• mängiti peamiselt Kotzebue enda kirjutatud näidendeid • näidendid saavutasid tuntuse kogu tollases Euroopas. 6.slaid:positiivsed mõjud 7.slaid:negatiivsed mõjud Teoloogiline ratsionalism ja valgustus 18.sajandi keskpaigas jõudis Saksamaalt Baltikumi teoloogiline ratsionalism, saavutades sajandi lõpuks valdava osa pastorkonna toetuse. Jutlused muutusid nüüd õpetlikuks. Hea pietistlik pastor pani kirikutäie rahvast nutma või õhkama, ratsionalistliku õpetaja jutlus andis aga kuulajale nii mõnegi kasuliku näpunäite või tegi ta rikkamaks mõne praktilise elutarkuse poolest. Uudne oli ka ratsionalistide ühiskonnakäsitus. Pietistid seletasid ühiskonna hädasid talurahva puuduliku kõlblustundega ning nägid väljapääsu usuvagaduse süvendamises, ratsionalistid aga kritiseerisid ühiskonna sotsiaalset korraldust, esmajoones Baltikumis valitsevat pärisorjust.
teost kritiseeritud kuni J.Aaviku üleskutseni kirjutada eesti rahvale uus eepos. 22. Luuletajana toetus Kreutzwald valdavalt saksa eeskujudele (nt Schiller, Goethe). 23. Kreutzwaldi luuleparemik ilmus 1865.aastal luulekogus ,,Viru lauliku laulud". 24. Kreutzwaldi luulekeel oli keerukate värsisüsteemide ja stroofistruktuuridega, rikas ja poeetiline. 25. Kreutzwaldi loomingul on oluline osa eestlasest lugejate maailmapildi avardamisel ja ratsionalistliku elukäsituse juurutamisel. 26. Kreutzwald oli kirjanduselus eeskujuks, sest tema loomingule ja loodud traditsioonidele toetusid teised ärkamisaja kirjanikud.
"miinusesse läinud" Suhtuda oma töösse kui kutsesse (sks Beruf) taoline meelelaad on Max Weberi arvates A. ? kiiresti tekitatav piisavalt kõrge palga maksmisega B. Õige! kauakestva kasvatuse tulemus C. ? teatud inimestel sünnipärane Max Weberi arvates on kapitalismi vaim ning sellele tunnuslik suhtumine oma töösse kui kutsesse (sks Beruf) A. Õige! ratsionalistlikust ellusuhtumisest sõltumatu B. ? ratsionalistliku ellusuhtumise vältimatu tulemus Kalvinismi tähtsaim dogma on Max Weberi sõnul õpetus A. ? transsubstantsioonist ehk leiva ja veini muundumisest Kristuse ihuks ja vereks B. Õige! ettemääratusest ehk predestinatsioonist C. ? Isa, Poja ning Püha Vaimu kolmainsusest Max Weber väitis, et Massachussettsis (Benjamin Franklini) kodumaal võis leida kapitalismi vaimu ilminguid juba enne kapitalistlikku majandust. Seetõttu pooldas ta pigem vaatet, et A
valitakse parlamenti vaid üks rahvaesindaja („võitja võtab kõik“) Ülemkoda ja alamkoda 2) Prantsuse revolutsioon ja Napoleoni sõjad (lk 210-225) võimulolek ja langus, Viini kongress Valgustussajand: 18.saj. valgustusfilosoofia – oli renessansiajastu ja humanismi loomulikuks jätkuks, taotles ühiskonna korraldamist ning arendamist mõistuspäraselt ja ratsionaalselt. Valgustusideed said alguse Inglismaalt, oluline oli ka Rene Descartes´i ratsionalistliku (teadus)filosoofia mõju Kõige rohkem Prantsusmaal: Voltaire, Jean-Jacques Rousseau, Charles-Lois de S. Montesquieu, nn entsüklopedistid. Valgustajad rõhutasid, et inimesel on olemas teatud loomulikud vajadused ja õigused ning et ühiskond peab järgima „loomulikku korda“. Nt Katariina II, Friedrich II. Valgustus, mis kritiseeris kiriku mõjuvõimu ja vaimset ühiskondlikku korda
Falsifikatsiooniga on sama probleem mis on ka induktivismiga, nad mõlemad sõltuvad liialt teooria vaatlustele.Aga kõigil vaatlusotsustel on eksimisvõimalus.Näiteks kui kuu vaatlemisel selgub, et kuu on horisondi lähemal palju suurem kui kõrgel taevas, aga seda peetakse illusiooniks, mis sest, et seda täielikult ei mõisteta, aga kuna kunagi sai teooria tõestatud, et kuu ei ole suurem, siis ei taheta seda ümber lükata. Lakatos oli ratsionalistliku seisukohaga mis oli oletuslik ja mida tuleb teadusajaloo taustal testida.Lakatosi uurimisprogramm on alusel, mis annab edasise uurimuse jaoks juhiseid.Põhiliseks on muidugi kõva tuum, mis on aluseks paljudele teooriatele ja seda ei tohiks ümber lükata.Seda küll muudetakse ja arendatakse nagu seletatult Newtoni gravitatsiooniteoorias.Kui tema programmil olid piisavalt head tulemused siis peaks asju kinnitama, mitte falsifikatsioneerima.Tema
saj; 6) Ajaloolina koolkond – 19. saj. Loomuõigus Page 1 Loomuõigus on põhimõtteliselt inimeste ühiskondliku elu õiglase korralduse üldkehtivate ja muutumatute printsiipide kogum koos õiguste ja kohustustega riigi ja teiste inimeste suhtes, kuusjuures õigluse mõõt pärineb loodusest, st nii maailmast tervikuna kui inimeste enda loomusest. Ratsionalistlik loomuõigus. Ratsionalistliku loomuõiguse enda nime kajastub viide 17. sajandil toimunud ja 18. sajandil üldiselt valitsevaks saanud ratsionalistlikule mõtlemisviisile, mille teket laiemalt seostatakse R. Descartes’i (1596 – 1650) nimega. R. Descartes’ i teadusteooria loobus seniste autoriteetide ja valitsevate seisukohtade tingimusteta tunnistamisest. Uurija võis usaldada ainult oma mõistust, kõiges varemöeldus tuli kahelda, see vajas ratsionaalse mõistuse abil ülekontrollimist. Teadusliku
(filosoofiline poliitika), Kopernik, Galileo, Newton (teadus) 9. Too välja üks renessansiaegne isik ning kirjelda humanistlike ja renessanslike ideid läbi tema eluloo. ● Erasmus Rotterdamist katoliku preester, ühtlasi humanist ja ususallivuse kuulutaja. Kuigi tema kirjutised ei suutnud ära hoida ususõdu, kuid tema pärand osutus Euroopa humanistliku ja ratsionalistliku mõtte arengus väga mõjukaks. Ta taunis usulist silmakirjalikkust, indulgentsidega kaubitsemist, usufanatismi, vaimulike harimatust ja kombelõtvust, " pildikummardamist ".
või paradigmade mittevastavus tegelikkusele. Need tekitavad kriisi, mis viib revolutsioonini ning see omakorda uue teooria tekkeni. Teaduse arengut võib takistada see, kui mingi teadusala takerdub ühesse paradigmasse ega jõua sealt kaugemale. Kuhni ja Lakatosi võrreldakse omavahel läbi relativismi ja ratsionalismi. Ratsionalistide silmis on olemas üks ja ainus ajatu kriteerium, mille suhtes võistlevaid teooriaid hinnata. Relativism seisneb aga kõikehaarava mitteajaloolise ratsionalistliku olemasolu, mille alusel ühte teooriat teisest paremaks pidada, eitamises. Kuhn kui relativist arvab, et paradigmasid saab valida suhteliselt vabalt ning pole ühte ja ainsat õiget, teooria heaks või halvaks määratlemine on erinev isikute ja inimrühmade puhul. Lakatos jäi ratsionalistina oma teooriale kindlaks, uskudes, et see annab teadusele hea, muutumatu aluse. Kuid see ratsionalistlik kriteerium on oletuslik ning seda tuleb teadusajaloo taustal testida
Hurt ei nõustunud Jakobsoni usuküsimustega, jäädes truuks eesti aatele ning pidas oluliseks eestlase vaimset, kultuurilist ja eetilist aengut 1880-tel tabas rahvuslikku liikumist venestusreformi laine. Tekkisid uued poliitikud ja kirjamehed Ado Grenzstein, Jakob Kõrv jt. Romantiline kirjandusvool Ärkamisaja kirjandusele oli taustaks romantism See tekkis protestiks varasema ühekülgselt mõistusliku klassitsistliku ja ratsionalistliku elukäsitluse vastu ROMANTISM euroopaliku kultuuri põhisuundumus 18 saj lõpus ja 19 saj I poolel. Väärtustab isiksust, tema subjektiivseid elamusi ja tundeelu igatsusi, lootusi, nukrust, maailmavalu. Süvenetakse hingeliigutustesse, põgenetakse olevikust mälestustesse ja minevikku. Loodus äratab sügavaid tundeid, looduse ja hinge meeleolud sulanduvad ühte. Tegevuse taustaks enamasti metsikud, inimkäest puutumatud maastikud, salapärased
- Da Vinci (kunst), Rotterdamist (humanist, ususallivuse kuulutaja), Shakespeare (kirjandus), Morus (filosoofiline poliitika), Kopernik, Galileo, Newton (teadus) 9. Too välja üks renessansiaegne isik ning kirjelda humanistlike ja renessanslike ideid läbi tema eluloo. Erasmus Rotterdamist- katoliku preester, ühtlasi humanist ja ususallivuse kuulutaja. Kuigi tema kirjutised ei suutnud ära hoida ususõdu, kuid tema pärand osutus Euroopa humanistliku ja ratsionalistliku mõtte arengus väga mõjukaks. Ta taunis usulist silmakirjalikkust, indulgentsidega kaubitsemist, usufanatismi, vaimulike harimatust ja kombelõtvust, "pildikummardamist". William Shakespeare- Shakespeare kirjutas kokku rohkem kui 30 näidendit, mida saab jagada kolmeks: komöödiad, tragöödiad ja ajaloolised draamad. Antiigiainelistes näidendites käsitles Shakespeare siiski mitte antiikaja, vaid kaasaja probleeme ja andis tegelastele kaasaegsete
praktikas (näited)? Vt www.nc.ee lahendid, märksõnastik, põhiseaduslikkuse järelevalve asjad, õiguse üldpõhimõtted http://www.nc.ee/?id=11&indeks=0,4,9364 6. Selgitage õiguspõhimõtete ja normide kehtivuse probleeme (vormiline kehtivus, kehtivus kui efektiivsus ja normi tunnustamine). Üldised õiguspõhimõtted: 1. Õiguse ideoloogiline väärtusalus-Siia kuuluvad: õigusriigi põhimõte, eraomanduse põhimõte, ratsionalistliku seadusandja idee, ka mitmed moraali üldpõhimõtted 2. Positiivsed õiguspõhimõtted kehtivas õiguses olevad või eeldatavad otsustuspõhimõtted Siia kuuluvad: võrdsuse põhimõte, koosolekuvabaduse põhimõte, sõnavabadus jne. 3. Otsustamispõhimõtted standardid õiguses ja halduses, millel on üldise põhimõttele iseloomulikud jooned Siia kuuluvad:proportsionaalsuse põhimõte, nulla poena sine lege jne 4
a säilis veel orjus(??). Algul olid sõjas edukad britid, kuid hiljem kaotasid oma edu. Saratoga lahingud - Pöördepunkt! Prants, Holl ja Hisp asusid asunike poolele. Prants andis olulise panuse laevastiku, maajõudude ja varustuse näol. Vastu said, soovimatult, vabadus- ja võrdsusideed. 3.3 Valgustussajand ja Prantsuse Revolutsioon Valgustusfilosoofia taotles ühiskonna korraldamist ning arendamist mõistuspäraselt ehk ratsionaalselt. Rene Descartes on oluline oma ratsionalistliku (teadus)filosoofia mõjuga. Voltaire, Jean Jacques Rosseau, Charles Louis de S. Montesquieu. Valgustajad rõhutasid, et inimesel on olemas loomulikud vajadused ja õigused ja ühiskond peab jälgima loomulikku korda. Eelnevad eelarvamused tuli kummutada ning loobuda arutust kummardamisest. Kirikuvastasus, jumalaeitus võrsusid. Ühiskondliku leppe teooria. Samalajal prants, vastutustundetus, ükskõiksus “Pärast meid tulgu või veeuputus” Prantsuse
mulje. nt : pun + sin =lilla 26 Lähtusid spektri analüüsil põhinevast värvusõpetusest. (värvide lahutamine spektrivärvideks. Nim. ka divisionism e pr. k. ,,diviser" lahutama, jagama) Esinadajad: Georges SEURAT (1859 1891) 27 Pühapäeva pärastlõuna Grande Jatte`i saarel 1884-86 Paul SIGNAC (1863 1935) 28 Avignoni loss ......................liiga mõistuslik, optika seadusi arvestav. Ratsionalistliku lähenemislaadiga, ei leidnud laialdast poolehoidu. 29Toulouse-Lautrec'i looming. Missugusele kunstile pani aluse? Loetakse postimpr. hulka, loomingus juba juugendlik joon (väljavenitatud figuur). Aine poolest lähedane impressionistidele (teater, kohvikud) Tema jaoks on oluline eelkõige terviklik dekoratiivne kompositsioon. Ei sea esiplaanile sisu. Säilinud: ~ 1000 maali üle 5000 joonistuse rohkem kui 350 gravüüri ja plakatit
õigusajaloos. Loomuõigus on põhimõtteliselt inimeste ühiskondliku elu õiglase korralduse üldkehtivate ja muutumatute printsiipide kogum koos õiguste ja kohustustega riigi ja teiste inimeste suhtes, kuusjuures õigluse mõõt pärineb loodusest, st nii maailmast tervikuna kui inimeste enda loomusest. Igal õigusajaloo perioodil on oma loomuõiguslik tagapõhi koos ajastute spetsiifiliste printsiipidega. Ratsionalistlik loomuõigus. Ratsionalistliku loomuõiguse enda nime kajastub viide 17. sajandil toimunud ja 18. sajandil üldiselt valitsevaks saanud ratsionalistlikule mõtlemisviisile, mille teket laiemalt seostatakse R. Descartes'i (1596 1650) nimega. R. Descartes' i teadusteooria loobus seniste autoriteetide ja valitsevate seisukohtade tingimusteta tunnistamisest. Uurija võis usaldada ainult oma mõistust, kõiges varemöeldus tuli kahelda, see vajas ratsionaalse mõistuse abil ülekontrollimist
"Sõja ja rahu" venekeelne (Vina i mir) pealkiri on filosoofiliselt kahemõtteline, kuna ilmudes viitas selle kirjapilt võimalusele tõlkida romaani pealkirja teistesse keeltesse ka hoopis "Sõja ja maailmana". Erinevalt praegusest lubas vene ortograafia sellal nimelt teha vahet sõnal mir (rahu) ja mi´r (maailm). Romaani ideeline ja ajalooline taust Teoses kesksele kohale paigutuv ajaloosündmus Napoleoni lüüasaamine sümboliseerib müstilise vene hinge võitu ratsionalistliku võõrvõimu üle, mis upsakalt pidas end ainsana võimeliseks ajaloo käiku suunama. Tolstoi veendumusel lähevad kuulsate väepealikena ajalukku pigem niisugused sõjamehed, kellel lihtsalt veab sõjaväljal nagu kindral Kutuzovil, kes maailmavalitsemise plaane haudunud Napoleoni üle võidu kindlustas. See romaan pole niisiis ausambaks sõjasangarlusele, pigem vastupidi. Napoleon Bonaparte'is kehastunud võimuülbus viib Tolstoi tõlgendusel paratamatult sõjani ja sõda oli tema jaoks
ühiskonna arenguga. Linnade pidurdamatu kasv. · Tööstusrevolutsioon algas 1760-1780 Inglismaal. Selle käigus asendati manufaktuurne tööstus vabrikulisega · Teaduslik-tehniline revolutsioon · Tehnokraatia ehk tehniliste ekspertide võim on valitsemise vorm, kus valitsevad ideoloogiliselt neutraalsed poliitika teostajad, kes lähtuvad valitsemises otsuste ratsionaalsusest, mitte poliitiliste gruppide huvidest. Tehnokraatia näeb otsustamist teaduslikult ratsionalistliku protsessina. · Roheline revolutsioon jõuline uute ja produktiivsete taimesortide juurutamine kolmanda maailma maades 19501975. Uued sordid suurendasid tootlikkust paljudes põllumajandusharudes, ent see toimus ebavõrdsuse ja maata elanikkonna hulga suurenemise ning keskkonnakahju hinnaga. · Keskkond on tingimuste kompleks, milles biosüsteem asub. Ühelt poolt on see aineline oluskeskkond, teisalt aga kõigi mõjutavate välistegurite kogum.
värsivormile. Laul levis laialdaselt ka rahvasuus (variandid). Käsu Hansu ,,nutulaulu" teemad ja moraal · Tema laul käsitleb Põhjasõja sündmusi 17041708 Tartu linnas. Autori hoiak on Rootsi poolt toetav ja Vene vägede rüüstetegevust tauniv. · Vene väed on karistus Jumala käest. Vrdl BR suhtumist, mis oli suht sama. 18. sajandi jutukirjanduse poeetika ja teemad F. W. von Willmanni ,,Juttud ja Teggud" näitel. Ratsionalistliku mõttelaadiga. Küllaltki kriitiline kõrgemate seisuste suhtes, kuid jääb siiski feodalistliku süsteemi raamidesse. Sõnastusstiililt lihtsakoeliste lugudega püüab ta eeskujuks seada jumalakartlikku, usinat, kainelt kaalutlevat ja sõnakuulelikku inimest, taunides samas kadedust, salakavalust, tigedust, ükskõiksust jumalasõna suhtes, alkoholi pruukimist jms. Pea iga jutu lõpus on õpetus, mis toob välja selle loo moraali.. Nt jutus 'Koer lihha tükkiga'
mõistuslikke põhimõtteid nimetabki Hobbes loomuseaduseks. Loomuõigus on üksnes vabadus, loomuseadus seevastu sisaldub kohustusi. See ei ole normatiivne seadus, vaid eelkõige mõistlikku arusaam inimsoo säilitamiseks vajalikest vahenditest. Loomuseadus ütleb, et rahu saavutamiseks tuleb inimestel loobuda kõigist rahurikkuvast õigusest, pidada kinni kokkulepetest, näha teistes endaga võrdseid ning lasta tüliküsimused lahendada erapooletul kohtunikul [Ibid., lk 91]. See ongi Hobbesi ratsionalistliku loomuõigusõpetuse. Inimmõistus on ise seadusandja. Ilma relvajõu abita ei saanud inimestele kindlustunnet anda. Peavad inimesed kokku leppima, et alluvad kõik võimule, ,,keda igaüks üksikuna kardab ja kelle korraldusel ta peab oma käitumise allutama üldise hüvangu huvidele [Leviathan, Cap. 17, tsit: Luts 1997, lk 92]. Riik sünnib ühiskondliku lepingu tulemusel. Hobbes ütles täieliku lahti aristotellikust riigikäsitlusest, mis luge riiki inimese telose kaudu antuks
käitumise aluseks. I. Kant (1724 1804) püstitab 3 suurt küsimust, millele kokkuvõtvalt lisab ka 4-nda I. Mida ma võin teada? II. Mida ma pean tegema? III. Millele ma võin loota? IV. Mis on inimene? II Inimene kõlbelise olendina on aktiivne. Inimese moraalne mina sünnib temast endast (moraalikäsk on inimeses a priori), kusjuures moraalne mina on olulisem kui teoreetiline. Kant otsib üldkehtivat ja paratamatut eetikat ning jõuab ratsionalistliku kohuse- eetikani. Inimesele on a priori antud kategooriline imperatiiv kõrgeim kõlblusseadus. * ,,Talita alati vaid vastavalt niisugusele maksiimile, mis peaks (võiks) üldkehtivaks seaduseks saama" * ,,Talita nii, et sa käsitled inimkonda, nii enda isikus kui iga teise isikus, alati eesmärgina, mitte kunagi aga palja vahendina" Hüveline inimene järgib moraali ülimat normi normi enda pärast, lähtub kohusetundest. Kant on deontoloogilise (kr
tegelikult teadmine on (Krull, 2001). Konstruktivistid, kes on empiristliku suunitlusega, arvavad, et inimese teadvuses moodustuvad üldistused ümbritsevast elust, on maailma tegelike omaduste peegeldusteks ja eksisteerivad õpilase tunnetustegevustest sõltumatult. Seega on nende meelest õppetöö eesmärk aidata õpilastel konstrueerida õigeid mõisteid (Krull, 2001). Konstruktivistid, kes on ratsionalistliku suunitlusega, usuvad, et teadmine on peidus nendes konstruktsioonides, mida õpilased ise loovad. Sellest lähtuvalt, et ei saa õpetaja Kognitiivsed õppimisteooriad 10 kindlaid tõdesid esitada, õpetaja saab pidada ainult läbirääkimisi ühisarusaamade kujundamiseks ja anda neile võimalusi kasulike arusaamade konstrueerimiseks, et ületada raskusi ja vastuolusid nende eesmärgipärases tegevuses (Krull, 2001). 2
Depressiooni hoiab käigus kognitsioonidest, käitumisest ja meeleolust kujunev nõiaring. Kognitsioonid tähendavad nii 15 mõtteid, kujutlusi kui ka nende aluseks olevaid püsivad hoiakuid ja uskumusi. Inimesele omased uskumused mõjutavad nii seda, mida tähele pannakse, kui ka seda, kuidas sündmusi tõlgendatakse. Kognitiiv-käitumisteraapiaga püütakse muuta kognitsioone ja käitumist. Tegemist on ratsionalistliku ja loogilise psühhoteraapiaviisiga. Kõigepealt juhitakse patsienti oma mõtteid tähele panema ning sõnastama, siis aidatakse näha seost mõtete, tunnete ja käitumise vahel ning seejärel käsitletakse leitud negatiivseid automaatseid mõtteid kui testitavaid hüpoteese. Psühhoterapeut ei paku patsiendile "õigeid mõtteid", vaid kasutab küsimusi, mis aitavad patsiendil endal järeldustele jõuda. 16
Kes nimelt, A. ÕIGE selle on Jumal oma vägevuse ilmutamiseks juba ette otsustanud B. Ei ole õige selle otsustab Jumal inimese tegude järgi, kusjuures patukahetsus leevendab patukoormat C. Ei ole õige selle otsustab Jumal inimese tegude järgi, patukahetsus ei tühista pattu 4. Max Weberi arvates on kapitalismi vaim ning sellele tunnuslik suhtumine oma töösse kui kutsesse (sks Beruf) A. Ei ole õige ratsionalistliku ellusuhtumise vältimatu tulemus B. ÕIGEE ratsionalistlikust ellusuhtumisest sõltumatu 5. Kui inimene juba on piisavalt jõukas, kas ta siis peab kalvinismi kohaselt tööd tegema? A. Ei ole õige Ei, sest tööd tuleb teha vaid siis, kui see on vajalik enda või perekonna ülalpidamiseks B. ÕIGE Jah, peab, sest Jumal on igaühele määranud kutse; kutsealane töö on inimese kohus 6. Max Weberi arvates iseloomustab rahaahnus
ühes nähtuses need kaks eri substantsi esinevad koos ja nimelt inimeses, kes on ühtlasi hing ja ihu. Descartes on ise püüdnud sellele ihu-hinge vahekorrale vastust leida. Ta on pidanud möönma hinge kausaalset mõju kehale ja ümberpöördult. Kuid see lahendusviis sisaldab palju raskusi. Kuidas võib oluliselt erinev hing mõjuda oluliselt erinevale kehale. Descartes'i lahendus on kahtlematult puudulik. Kuid ta teene on ühtlasi ka kaheldamatu. Just ratsionalistliku liialdamise kaudu tegi ta psühhofüüsilise probleemi, seega inimloomuse sügava irratsionaalsuse probleemi teravaks maailmavaate probleemiks, mis siit peale rahu ei anna järgnevatele suurtele filosoofidele, nagu Spinoza, Leibniz j.t. ja mis moodustab ühe neist igavestest probleemidest, mis inimestele lahenduseks üles antud. Ja Descartes'i loodusmetafüüsika teene seisab selles, et mateeria mõiste ja materiaalsete füüsiliste sündmuste mõiste asetatakse uude valgusse
süsteemidele ja dogmaatilisele kirikuideoloogiale. Liikumise eesotsas seisid filosoofid ja kirjanikud. Ülimaks väärtuseks kuulutasid valgustajad inimese. Kõik see, mis inimesele õnne ja kasu toob, tunnistati õigeks ning arukaks, kuna kõik see, mis inimest kahjustab või talle kannatusi põhjustab, tuli maa pealt kaotada. 8. 18. sajandi jutukirjanduse poeetika ja teemad Fr. W. von Willmanni ,,Juttud ja Teggud" näitel. Ratsionalistliku mõttelaadiga ,,Juttud ja Teggud" (1782) aluseks on läti ilmaliku kirjanduse rajaja Stenderi teos ,,Kaunid valmid ja jutud". See lähtub omakorda Aisopose, Lutheri jpt valmidest, legendidest, lugudest, anekdootidest, ulatudes ,,Tuhane ühe öö" muinasjuttudeni. Willmann lisas oma raamatusse A.Thor Helle grammatikast pärit mõistatused ja kasutas rohkesti vanasõnu oma lugude õpetusosades, olles nii esimesi, kes rahvaluulelist materjali raamatukaante vahel rahvale endale tutvustas
mitmetes riikides. Kuid fakt, et demokraatiat on võimalik eksportida, ei anna garantiid, et see jääb antud riiki püsima ning toimib korrapäraselt. Samas on demokraatia eksport toiminud ning püsinud Jaapanis, Lääne Saksamaal, Panama, Grenada. Ebaõnnestunud demokraatia eksport oli Kuuba, Haiti, Nikaraagua Poliitiline ideoloogia - nende tekkimine on seotud valgustusajal aset leidnud fundamentaalsete majanduslike, sotsiaalsete, poliitiliste ja vaimsete muutustega - ratsionalistliku maailmapildi esilekerkimine, milles poliitikat nähti kui kõiki ühiskonna liikmeid puudutava nähtusena. Ideoloogia termin tuleneb kreekakeelsetest sõnadest eidos ja logos ning tähendab " teadus ideede kohta". Poliitilistel ideoloogiatel on 3 funktsiooni: seletamine, hindamine ja suunamine. Ideoloogiate peateemadeks on seisukohad, mis jagunevad kaheks: Inimloomuse olemus muutuv ja muudetav muutumatu Indiviidi ja rühma vahekord
Riigi eesmärk on tagada piisav ülalpidamine, rahu ja turvalisus. Riik toetub kodanike-vahelisele lepingule, millega viimased on kohustunud edendama üldist hüvangut ja hoiduma kõigest, mis on ühiskonnale ohtlik. Lääne pool Rheini jõge loeti W-i teoseid hoopis teise pilguga kui ida pool, Pühas Riigis. Vabade ja võrdsete kodanike enesekasvatuse idee oli tollal revolutsiooniline, kuid sotsiaalkriitika ei olnud tegelikult W-i südameasjaks. [31]Ajalooline koolkond Ratsionalistliku loomuõigusfilosoofia sisemine loogika selle rajatus ajatule alusele ei saanud arvestada ajaloolise dünaamikaga. Loomuõiguse hiilgeaegadel jäi ajalooline lähenemine õigusele seepärast tahaplaanile. Giovanni Battista Vico (keda peetakse ajaloofilosoofia rajajaks) asetas oma käsitluses peamise rõhu erinevate rahvaste ajaloole ning kritiseeris Descartes'i, kelle filosoofias ajalool ja ajaloolisusel polnud mingit kohta. Loomuõigusõpetusi kritiseeris ta
Läbi 90ndate ja 00ndate on ta väga huvitatud Prantsuse poststrukturismist, 00ndate keskpaigas aga pigem mütopoeetika (erinevate maade pärimuskultuuride võrdlemine jm teemad). Nendeks 2004 „Meeter ja demeeter“ ja 2014 „Kui kivid olid veel pehmed“. Esimene on nö loomiseepos, moodne tänapäevane kosmofoogiline? eepos. See koosneb kahest osast, esimene osa keskendub hävingule (veeuputus) ja tp kujutab loomist, maaila taasloomise lugu. Jutustab keegi Meeter, esindab ratsionalistliku maailmapilti (meeter kui mõõt), teine tegelane Demeeter ehk viljakusjumalanna. Kokkuvõttes taandub teos loomisnarratiivi küsimustele, kõrvalnarratiivina tekib tõdemus , et maailm ei kukkunud täiuslik välja. Krull ise nim seda multi-kulti eeposeks (eeposed vilksatavad paljude erinevate pärimuste mõjud/elemendid). Tänapäeva peegeldus, nt kaubanduskeskuses elustub iidne labürendi kujund. Võib vaadelda ka kui ökoloogilist katastroofi.
· Usus modernus pandectarum 17. saj; · Ratsionalistlik loomuõigus 18. saj; · Ajaloolina koolkond 19. saj. · 7. Loomuõigus- on põhimõtteliselt inimeste ühiskondliku elu õiglase korralduse üldkehtivate ja muutumatute printsiipide kogum koos õiguste ja kohustustega riigi ja teiste inimeste suhtes, kuusjuures õigluse mõõt pärineb loodusest, st nii maailmast tervikuna kui inimeste enda loomusest. · Ratsionalistliku loomuõiguse- üldiselt valitsevaks saanud ratsionalistlik mõtlemisviis (Uurija võis usaldada ainult oma mõistust, kõiges varem öeldus tuli kahelda) 8. Kodifitseerimis idee- Seisneb õigusnormide vastastikuses kooskõlastamises, vasturöökivuste kõrvaldamises, lünkade täitmises, vajaduse korral ka uute normidega täiendamises, loomuõiguslased olid suurel määral
riiklikul kui rahvusülesel tasandil võim hajutatud ka teiste sektorite vahel tugineb arusaamal, et kaasaegse valitsuse roll on pigem regulatiivne, mitte redistributiivne poliitikavõrgustikud (policy networks) poliitikavõrgustikud kui otsustusareenid poliitikavõrgustike abil kirjeldatakse ja analüüsitakse poliitilist protsessi ja tulemusi 47. Konstruktivism: sotsiaalne konstruktivism (metateooria, ontoloogiline positsioon): kriitika ratsionalistliku lähenemise vastu, individualismi vastu; rõhutab sotsiaalsust/kollektiivsust; indiviidi huvi kõrval oluline sotsiaalne norm sotsioloogiline institutsionalism - olulised informaalsed reeglid, normid ja tähendus-süsteemid (March & Olsen, Risse), institutsioonid on suutelised muutma osaliste arusaamu & identiteete väljundid: sotsialiseerimine (järk-järguline omaksvõtt) ja sotsiaalne õppimine (teadlik protsess), ratsionalismis identiteet eksogeenne, konstruktivismis endogeenne
kuulmismeel, nägemismeel. Sellise teadmise tegi kuulsaks Jhon Locke. David Humei arvates sarnaselt Locke-ile pärineb idee meeltest. Tema arvates moodustab teadmise meie harjumuspärane ideed kogum. Näiteks Päike tõuseb kuna me oleme seda enne näinud seega usume, et see toimub uuesti. 8. Milline on ratsionalistlik seisukoht epistemoloogias? Millised filosoofid on ratsionalistlikul positsioonil? Ratsionalistliku seisukoha kohaselt ei ole võimalik teatud asju meeleliselt kogeda vaid neid on võimalik vaid intellektuaalse intuitsiooni vahendusel aru saada. Siia kuuluvad näiteks loogikaseadused, asjade olemasolu ja õigluse printsiibid. Descartesi arvates on näiteks idee Jumalast ja õiglusest meie sees juba sünnist saati. See on nii kuna neid teadmisi ei saa tuletada empiirilisest olukorrast. Platoni kohaselt pärinevad meie teadmised mitte empiiriliste
poolt, mis on saanud mõjutusi välisobjektidest ning lihtideed koos moodustavad liitideid. David Hume, samuti empiristlikul positsioonil, on arvamusel, et ideed on välisobjektide põhjustatud tajude koopiad. 8) Ratsionalistlik seisukoht epistemoloogias on see, et meelelistelt kogemustelt pole võimalik tuletada kõiki teadmisi, vaid oluline roll on ka sisetundel. Kuulsaimad ratsionalistliku epistemoloogia pooldajad on näiteks Platon ja Descartes. Neist esimene leiab sisetunde põhjustajaks olevat eelmisest elust pärinevad teadmised, Descartes on aga öelnud: „Ma mõtlen – järelikult ma olen.“ See ütlus väljendab tema arusaama, mille kohaselt loomulik intellektuaalne intuitsioon ja vahetu tunnetamine on võimalik selge mõtlemise tulemina. 6. tekst Küsimused Herakleitose tekstide kohta: 1
ainult kolme liiki kohustused: enda, teiste ja Jumala ees. Riigi ülesanne on tagada ülalpidamine, rahu ja turvalisus. I. Kant- tunnustas ainsa loomuliku õigusena vabadust. Inimese eesmärk on inimene ise ehk käitu nii, et sinus nähakse eesmärki mitte vahendit. Moraal ei ole õiguse sisuks. Õigus peab olema ühiskondlik-selle saavutamiseks võib rakendada sundi. Sunni üldpreventiivne toime- paneb vältima õigusrikkumisi. Sunni eripreventiivne toime- paneb taastama õigust. Ratsionalistliku õpetuse põhijooned- loomuõiguse käsitlemine igavese, muutumatu ja kõikjal ühesugusena, nagu on inimmõistus. Püüd tuletada ühes ülimast printsiibist loogilise deduktsiooni teel õigusnormide ammendav ja suletud süsteem. Loomuõiguse käsitlemine siduvana eelkõige riikliku seadusandja jaoks. Uusaja õigusfilosoofia ettevalmistavas järgus kujunesid välja järgmised eeldused: individuaalide ja individualismi väärtustamine. Nii tahte- kui mõistuseprobleemi teravustamine
1. Aurelius Augustinus 3 2.2. Aquino Thomas 2.3. Voluntarism ja nominalism 4 2.4. Hispaania hilisskolastika 3. Uusaegne ratsionalistlik loomuõigus Loomuõiguse laia määratluse kõrval eksisteerib loomuõigus kitsamas tähenduses, mis hõlmab ainult uusaegset loomuõigust ratsionalistlikku loomuõigust, mille sünonüümiks on mõistusõigus. 35.1. Ratsionalistlik loomuõigus kui kodifikatsiooni üks eeldustest. MÕTLEMISVIISI MUUTUMINE Ratsionalistliku loomuõiguse kujunemine illustreerib ilmekalt, kuidas esmalt teistes teadusvaldkondades toimunud mõtlemisviisi muutus muudab mõtlemist ka õiguses. Mõtlemisviisi muutus saab alguse Galileo Galilei tegevusest. Tema meetodi tunnusjoonteks oli kirjeldatava nähtuse jagamine üksikuteks lihtsateks elementideks (s.t. nähtuse analüüs), hüpoteesi püstitamine, hüpoteesi kontroll eksperimendi abil, deduktiivne järeldus, matemaatiliselt formuleeritud loodusseaduste koostamine.
süsteemidele ja dogmaatilisele kirikuideoloogiale. Liikumise eesotsas seisid filosoofid ja kirjanikud. Ülimaks väärtuseks kuulutasid valgustajad inimese. Kõik see, mis inimesele õnne ja kasu toob, tunnistati õigeks ning arukaks, kuna kõik see, mis inimest kahjustab või talle kannatusi põhjustab, tuli maa pealt kaotada. 8. 18. sajandi jutukirjanduse poeetika ja teemad Fr. W. von Willmanni ,,Juttud ja Teggud" näitel. Ratsionalistliku mõttelaadiga ,,Juttud ja Teggud" (1782) aluseks on läti ilmaliku kirjanduse rajaja Stenderi teos ,,Kaunid valmid ja jutud". See lähtub omakorda Aisopose, Lutheri jpt valmidest, legendidest, lugudest, anekdootidest, ulatudes ,,Tuhane ühe öö" muinasjuttudeni. Willmann lisas oma raamatusse A.Thor Helle grammatikast pärit mõistatused ja kasutas rohkesti vanasõnu oma lugude õpetusosades, olles nii esimesi, kes rahvaluulelist materjali raamatukaante vahel rahvale endale tutvustas
· kapitalismi "vaimu" tekitavad muutused majanduses · kapitalismi "vaim" ning majandus on teineteisest sõltumatud Suhtuda oma töösse kui kutsesse (sks Beruf) - taoline meelelaad on Max Weberi arvates · kiiresti tekitatav piisavalt kõrge palga maksmisega · kauakestva kasvatuse tulemus · teatud inimestel sünnipärane Max Weberi arvates on kapitalismi vaim ning sellele tunnuslik suhtumine oma töösse kui kutsesse (sks Beruf) · ratsionalistliku ellusuhtumise vältimatu tulemus · ratsionalistlikust ellusuhtumisest sõltumatu Benjamin Franklini jutlustatud ideaal on · lisaks soovitustele edukaks äriks ka eluviisi (eetose) propaganda · vaid soovitused edukaks äriks Kalvinistlik askees on · oma varanduse ratsionaalne kasutamine ning loobumine oma varanduse irratsionaalsest kasutamisest · n-ö lihasuretamine, mis erines keskaegsete munkade askeesist vaid selle poolest, et
Baltikumi, seal alguse tugev üldajalooline suund. Üha kriitilisemalt töötama ajalooallikatega. August Upitz, Schlötzan. Viimane tegi endale nime Nestori kroonika uurimisega. Allikakriitika edusammud Lääne-Euroopas. Filoloogilisel pinnal, eestkätt Piibli kriitika. Tehniline filoloogiline kriitika enamasti. Sisuline kriitika, allikate kontroll hakkab 18. sajandi II poolest. 19. sajandil Saksa ajalookirjutuses buum. Balti valgustajad pea eranditult diletandid, viis ratsionalistliku optimismimi ja usuni progressi. Sellega kaasnev minevikku-eitav suhtumine ja allikate eitamine. ,,Keskaja kui pimeduse aja allikate" suhtes üleolevad. Nt vene kirjutuses pannakse kahtluse alla kõik, mis on keskajast pärit. Minnakse äärmusse sellega. Pea kõik Balti valgustajad tegelenud Balti ajalooga, lühiksesed ekskursid Vene ja Lääne-Euroopa ajalukku. Agraarsuhete ajaloo ja pärisorjuse esiletõstmine nende poolt. Valgustustegelased esimestena eestlaste-
Kopeerimine on intellektualistide jaoks olemuselt inertne staatiline suhe. See kopeerimine mõlemal juhul on inertne staatiline suhe mõlemal (kord leituna ta ei muutu; ennem leidmist muutumatu). Ühildumine reaalsusega oli ka etteantud; kopeerida seda, mis on ette antud valmis kujul. Tõetunnetus tähendab, et saavutatakse õige suhe etteantud reaalsusega ja see suhe on staatiline. Intellektualismi puhul näevad ratsionalism ja empirism reaalsust erinevalt. Ratsionalistliku absoluudi puhul? On vaim, kes mõtleb ja mõtetes loob maailma. See on see ülimreaalsus. Kui tõde on meie ideede omadus hinduda reaalsusega, siis see thendab, et me peaks mõtlema samu ideid, mis jumal – ühildumine nii. Kopeerimine on absoluutne. Pragmatistid: Peirce pragmatismi printsiip tsiteeritud lk 131 lõpus. Ta kasutab seda printsiipi, et seletada tõde. Mõned aktsentide nihkumised – tuleb vaadata, milline on tõe tegelikus elus; see üldistab
Loomuõigusliku teoreetilise käsitluse areng oleks kokkuvõtlikult: 1) enne 17.saj: positiivse määrasid õiguse sisu Jumal, loodus ning inimmõistus; 2) 17.saj: kindlasti määrasid positiivse õiguse sisu loodus ning inimmõistus, kusjuures rahvusvahelise õiguse rajaja (Hugo Grotius) väitis esimesena (1632), et loomuõigus kehtib ka sellise kõlvatu oletuse juhul, mille kohaselt Jumalat ei olegi (need on juba ratsionalistliku loomuõiguse seisukohad, otsuste kõrgemad põhimõtted ehk nn premissid on inimmõistuse tulemus); 3) Alates 18saj: jagamatult üksnes inimmõistus (premissid on kindlalt inimmõistuse vili ja nende tunnetamiseni jõutakse formaalloogika võtete abil); LOOMUÕIGUS: 1) Kaitseb õigluse jt moraaliprintsiipide prioriteeti õiguse ees; 2) Kaitseb igavesi ja üldisi väärtusi (ka moraaliprintsiipe), mille alge on loomuõiguses
mitteajaloolisus. Äärmusliku ratsionalisti arusaama järgi juhib teadlaste otsinguid ja valikuid universaalkriteerium (149). Kahe konkureeriva teooria puhul valib ta selle, mis on ideaalile lähemal. Teaduse ja ebateaduse vahel näeb ratsionalist selget vahet. Teaduslikud on need teooriad, mis lasevad end hinnata üldise mõõdupuu järgi ja mis suudavad läbida testi (149). 2.Relativism (150-151). Relativist eitab kõikehaarava mitteajaloolise ratsionalistliku normi olemasolu, mille alusel üht teooriat teisest paremaks pidada. Siin tuleneb erinevus nii üksikinimesena kui teaduskonnati – oleneb, mis keegi tähtsaks peab. Pole üldist tingimust, et otsustada. Siin varieerub teaduse ja pseudoteaduse vahe tegemine. Äärmuslik relativist peab teaduse ja pseudoteaduse vahelist eristusjoont märksa suvalisemaks ja vähem tähtsaks kui ratsionalist. Relativist ei tunnista unikaalset kategooriat „teadus“, mis oleks
kindlusest (certainity) ja nende vahetusest (proximity). Utilitarismi põhiprintsiip on "suurima õnne" (MÕ) printsiip: Ühiskond peab püüdlema selle poole, et muuta maksimaalseks inimeste summaarne heaolu; et muuta maksimaalseks mõnude miinus valude koondbilanss. [Näide loteriist; Näide üleekspluateerimisest] John Stuart MILL (1806 - 1873). Põhiideeks oli maksimaalse õnne printsiibist inimese maksimaalselt võimaliku isikliku vabaduse printsiibi tuletamine. Vabaduse ratsionalistliku põhjendamise (ilmselge õigus) asemel püüdis ta näidata, et suurim hüve suurimale arvule inimestest saavutatakse siis, kui kodanikud tohivad kritiseerida oma valitsust, teenida seda usutunnistust, mida nad soovivad, valida ise endale eluviisi ja mõelda ning tegutseda nii, nagu nad soovivad. Iga inimene püüdleb selle poole, mida ta peab õnneks. MÕ realiseerub, kui inimesed saavad vabalt tegutseda. MÕ-st järeldub iga inimese isikliku vabaduse printsiip: igal
hukkamõist teatud teo suhtes osutub üldkehtivaks. · Inimesel on võime oma ettekujutusvõime · Nii areneb ühiskonnas üldine hinnanguline (imaginatsioon) abil kujutlusi moodustada, mis ei mõõdupuu. vasta vahetule kogemusele või muljele. · Riigiteooria · Tunnetusteooria · Hume heidab ratsionalistliku loodusõiguse ja · Mõistel on üksnes siis mingi tähendus, kui sellele lepinguteooria kõrvale. vastava kujutluse komponendid on tagasiviidavad · Õiguskorrani jõutakse seoses sellega, et vähemus muljele. haldab inimestele vajaminevaid hüvesid. · Seda ei juhtu aga metafüüsiliste mõistete puhul ja · Inimesele on omane, et mille ta kord on
o õpetlik eesmärk – viinast loobumine; o eeskujuks Zschokke “Viinakatk”, aga on leidnud uue peategelase, drastilised näited jne; o mõistujutt kärbsest ja mõisahärrast; o näited elust enesest, lõpeb drastilise karskustõotusega kõrtsis; o viina ohvriks langenud Mardi lugu on realistlik, naturalistlik; o publitsistlik ja jutustav esitus; 8. 18. sajandi jutukirjanduse poeetika ja teemad Fr. W. von Willmanni „Juttud ja Teggud” näitel Ratsionalistliku mõttelaadiga „Juttud ja Teggud“ (1782) alus on läti ilmaliku kirjanduse rajaja Stenderi teos „Kaunid valmid ja jutud“. See lähtub omakorda Aisopose, Lutheri valmidest, legendidest, lugudest, anekdootidest, ulatudes „Tuhande ühe öö“ muinasjuttudeni. Willmann lisas oma raamatusse Helle grammatikast pärit mõistatused ja kasutas vanasõnu oma lugude õpetusosades, olles nii esimene, kes rahvaluulematerjali raamatust rahvale tutvustas. Mõistatuste
Need, mis vaatlevad õppimist informatsiooni vasuvõtmisena, eeldavad, et õppetöö tulemusena kujunevad kõikidel õpilastel samalaadsed teadmised ja oskused. Õppimise konstruktivistlikud mudelid rõhutavad iga õpilase mõttemaailmale ja sellest tulenevalt ka õpiprotsessi ainulaadsust. Empiristlikul positsioonil asuvad konstruktivistid leiavad, et õppimise käigus kujunevad üldistused on tajutava maailma peegelduseks; ratsionalistliku suunitlusega konstruktivistid arvavad, et üldistused on vaid inimese mõttetegevuse produktiks. Seetõttu ei tuleks ka õpilastelt nõuda ühesuguseid teadmisi ning õpetaja kohuseks on luua õpilastele soodsad tingimused, et nad võiksid oma arusaamu konstrueerida. Geštaltpsühholoogia osa kognitiivsete õppimisteooriatekujunemisel. Kognitiivse psühholoogia ja õppimisteooriate kujunemisele andsid olulise panuse Saksa geštaltpsühholoogid
tr. Tartu 1861). Peamisse värsikogusse "Viru lauliku laulud" (Tartu 1865; 2., täiend. tr. Tln. 1926, 3 tr. Tln. 1946) koondatu hulgas on ülekaalus Schilleri, Goethe, Lenau, Uhlandi, Hauffi, Freiligrathi jt. luule eestindused, ometi andis Kreutzwald selle raamatuga olulisi impulsse eesti luule järgnevaks arenguks. Hilisemal eluperioodil avaldas Kreutzwald veel tõlkeid Heine jt. luulest, samuti kaks kogu J. W. Witscheli ratsionalistliku usulüürikat ("Rahunurme Lilled pääva töö ja palavuse jahutuseks" III, Tartu 1871, 1875) ja kaks E. C. v. Houwaldi värsstragöödiat ("Tuletorn", Tartu 1871; "Vanne ja õnnistus", Tartu 1875). "LEMBITU" Alates 1870. aastast kuni elu lõpuni tegeles Kreutzwald ulatusliku maailmavaatepoeemiga "Lembitu", mille eeskujuks oli veitslase J. V. Widmanni "Buddha". Teos avaldati postuumselt (Helsingi 1885). MATS TRAAT ( 23. XI 1936 )
revolutsiooni ideoloogia aluseks. Loomuõigusliku teoreetilise käsitluse areng oleks kokkuvõtlikult: 1) enne XVII saj - positiivse õiguse sisu määrasid jumal, loodus ning inimmõistus; 2) XVII saj - kindlasti määrasid positiivse õiguse sisu loodus ning inimmõistus, kusjuures Hugo Grotius (rahvusvahelise õiguse rajaja) väitis esimesena (1632), et loomuõigus kehtib ka sellise sobimatu oletuse juhul, mille kohaselt Jumalat ei olegi (need on juba ratsionalistliku loomuõiguse seisukohad - otsustuste kõrgemad põhimõtted ehk nn premissid on inimmõistuse tulemus); 2) XVIII saj alates - jagamatult üksnes inimmõistus (premissid on kindlalt inimmõistuse vili ja nende tunnetamiseni jõutakse formaalloogika võtete abil). LOOMUÕIGUS: 1) kaitseb õigluse jt moraaliprintsiipide prioriteeti õiguse ees; 2) kaitseb igavese ja üldise väärtusi (k.a moraaliprintsiipe), mille alge on
psühholoogiaga. Isegi käesoleval, 21. sajandil ei pea osad teadlased nimetatud distsipliine ,,päris" teaduseks, süüdistades neid spekulatiivsuses. On selge, et antud süüdistust tahtis Freud vältida ning valis selleks oma teooriate tiheda sidumise neuroloogiliste protsessidega. Vältimaks aga mõtlemise erapoolikust teaduslikus paradigmas püstitab Jung õigustatult küsimuse: ,,Millega on õieti põhjendatud ratsionalistliku ning materialistliku maailmavaate püüd ainuvalitsemisele?" Jung püüab leida kohta irratsionaalsele ning vahetule numinoossele kogemusele, mis on religioonilooliselt uuritud tõsiasi. Soovides tasakaalustada materialismi ja idealismi ei saa seega Jung minna Freudi ning Adleri teed. ,,Arstina võiksin ma muidugi kaasa minna nõndanimetatud ,,teadusliku" usutunnistusega, kinnitades et neuroosi sisu ei kujuta enesest midagi muud kui allasurutud infantiilset seksuaalsust või võimutahet
annaabi.ee 
