Ajalugu 11.-17. sajand (0)

MÕISTED: 
 
kirik­   
●
kõik ​
ristitud​
 inimesed (kes nimetavad end kristlasteks; nn jumala rahvas); 
●
kristlike ​
 ​
koguduste​
 struktuuri üldnimetus; 
●
pühakoda ​
 või hoone, kuhu kogudus ​
jumalateenistuse​
 pidamiseks koguneb. 
 
klooster ​
­ ​
 ​
kiriku​
, söögisaali, ​
raamatukogu​
, elukambrite ja mõnikord ka muude ​
hoonete​
 ​
kompleks ​
, kus 
inimesed elavad rütmilises elutsüklis, harrastades ​
Jumalale​
 keskendumiseks sobivat eluvi si. 
 
vaimulikud  ordud­​
 ​
 sõjaline vennaskond, mil e li kmed andsid ​
mungatõotused​
 ning pühendusid ​
kiriku 
huvide või ​
usu​
 kaitsmisele. 
 
ketserlus­ ​
kiriku ametlikust õpetusest kõrvalekaldumine 
 
inkvisitsioon ­ ​
kirikliku kohtu vorm keskaegses Euroopas 
 
ristisõjad ­ ​
alates ​
11. sajandist​
 ​
katoliku kiriku​
 organiseeritud ning ​
Rooma  paavsti​
 sanktsioneeritud 
sõjakäigud väljaspoole ​
Rooma  ​
kultuuriruumi​
 ristiusu levitamiseks või kaitseks. 
 
läänikord ­ ​
Euroopale omane olnud feoodidele (läänid) tuginev aadlist sõjameeste elukorraldus. 
 
naturaalmajandus ­ ​
 ​
majandussüsteem​
, mil e puhul kaubalis­rahalised suhted on kas vähe arenenud või 
puuduvad üldse, vanim ja lihtsaim ​
majanduse​
 korraldamise vi s. 
 
raad ­​
 ​
ehk magistraat oli ​
keskajast​
 pärinev kol egiaalne ​
linna​
 võimu­, valitsus­, esindus­ ja kohtuorgan. 
 
tsunft­ ​
käsitööliste vennaskond 
 
gild ­​
 ​
keskaegne​
 või keskajast pärinev kutse​
organisatsioon  
 
Hansa Liit­​
 ​
13.​
–​
17. sajandil​
 tegutsenud ​
Põhja­Saksamaa​
, ​
Skandinaavia maade​
, ​
Madalmaade​
 ja ​
Li vimaa 
linnade ​
kaubanduslik​
 ja ​
poli tiline​
 li t. 
 
skolastika ­ ​
keskaja filosoofiliste õpetuste kogum, mil ele toetus ka teadus  
 
koraan­ ​
islami püha raamat 
 
Muhamed­ ​
 ​
oli ​
islamiusu ​
 ​
prohvet​
 (esimene, kes kuulutas islami usku) ja mõningate ​
Araabia ​
 ​
hõimude 
ühendaja. Muhammedist sai Medi na valitseja, kes rakendas oma vastaste vastu ka relvajõudu. Aastatel 
624​
­​
630​
 peetud võitlusega alistas Muhammed Meka ning muutis sel e islami usukeskuseks; seejärel al utas 
ta enamiku ​
bedui ni hõime​
 pannes aluse ​
Kalifaadile​
. Tema suuliselt edasikantud õpetused kirjutati üles ja 
koondati islamiusu pühakirjaks, koraaniks. Tekkisid kaks islami põhivoolu: ši idid ja sunni did. 
 
 
Karl Suur­​
 ​
 Karolingide dünastia. Karl Suur oli ​
Frangi ri gi​
 kuningas alates ​
768​
 ja Rooma ehk ​
Frangi keiser 
alates ​
800​
.Karl Suur pani oma keisriri giga aluse kolmele hilisemale ​
Euroopa​
 suurri gile: ​
Saksamaale​
, 
Prantsusmaale​
 ja ​
Itaaliale​
. Ta pidas end otseselt ​
Rooma keisrite​
 järeltulijaks ja nimetas end Rooma keisriks. 
Karl Suure teadlik eesmärk oli ühtse Rooma impeeriumi taastamine (see polnud si ski võimalik).  Ta oli 
sõjaliselt  äärmiselt edukas, 
li dendas Frangi ri giga ni  Saksamaa, Põhja­Itaalia kui ka Lõuna­Prantsusmaa ning ​
Madalmaad​
. Karl Suur 
oli ​
Pippin  Lühikese ​
 poeg ja ​
Ludwig  Vaga​
 isa. Ta oli oma aja üks haritumaid inimesi, kuigi ta kirjutada ei 
osanud, valdas ta vabalt ladina ja kreeka keelt ning oskas lugeda. Kõik meie teadmised anti gist baseeruvad 
Karl Suure ajal algatatud kogumisel ja kopeerimisel.  
 
Innocentius III­ ​
oli 176. paavst, tegutses 13. sajandil (paavstivõimu kõrgaeg). Ta pretendeeris maailma 
kõrgeima valitseja positsioonile ja suutis edukalt vastu hakata keisrivõimule. Ta kutsus kõiki kristlasi 
osalema  ristisõjas, kuulutas ketserluse Jumala reetmiseks (keelas igasuguse abi osutamise ketseritele), 
nõudis kristlaste ausat äripraktikat, keelas duel id. Tema ajal kujunes katoliku kiriku raames välja 
inkvisitsioon (vt mõisted).  
 
Aquino  Thomas ­​
 ​
katoli klik​
 ​
skolastiline ​
 ​
teoloog​
 ja ​
filosoof ​
, katoliku ​
pühak ​
. ​
Katoliku kirik​
 peab teda oma 
suurimaks teoloogiks ja süstematiseerijaks (filosofeerimisel põhirõhk mõistusel ja juurdlemisel) ning arvab ta 
Kiriku doktorite​
 hulka. Tema elutöö: Summa Theologica (teoloogia kokkuvõte), sel ele tugineb katoli klus 
tänini.  
 
KÜSIMUSED 
 
1. Millist järjepidevust sümboliseeris keisrivõim keskaegses Euroopas? 
Kõik keisrid olid Otto I kehtestatud seaduse järgi Saksa kuningad.  
2. ​
Iseloomusta 1054. aasta kirikulõhe mõju tänapäeva Euroopa rahvastele. 
Kaks leeri, katolikukirik ehk läänekirik ja õigeusukirik ehk idakirik, on ka tänapäeval.  
3. ​
 ​
Kuidas valitseti keskajal katoliku kirikut? 
Kirikupea : paavst, range ülesehitus 
4. Võrdle omavahel  gooti  ja germaani stiilis kirikuid. 
romaani: ümarkaar, paksud müürid, kitsad ning väikesed uksed ja aknad 
gooti: energiline, kõrgustesse püüdlev üldilme, sambad, kaared, võlvid, vitraažaknad (Pari si 
Jumalaema kirik, katedraalid Reimsis 
 
5. Too välja ristisõdade põhjused. 
kaubateede vabastamine, Euroopa kil ustumine, seldžukkide sissetung, islami  pealetung  
6. Iseloomusta ristisõdade tulemusi. 
muutusid hoiakud, puhtus, peened kombed, rüütlikultus, idamaade kultuuri tundmine, Euroopasse 
jõudsid sel ised kaubad nagu paber,  suhkruroog , ri s, kanep, lina, puuvil ; arenes astronoomia, 
matemaatika , meditsi n, tekkis number nul , naine tõusis au sisse, ristisõjad tõid Euroopasse suuri 
rahasummasid, eurooplaste rahvuslik iseteadvus, rahvakeelne kirjandus 
7. Kirjelda keskaegsete ülikoolide tegevust, korraldust. 
ladina keel,  seitse  vaba kunsti (tri vium­ grammatika, dialektika, retoorika ja kvadri vium­ aritmeetika, 
geomeetria , astronoomia,  muusika ), füüsika, geograafia jm, säilitas ja  arendas  mõttevabadust. 
Õppejõud ja üliõpilased olid seisuslikult võrdsed vaimulikega. Skolastika. Ülikooliks ei peeta ühe 
teadusharuga kõrgkooli. Euroopa vanimaks ülikooliks peetakse 1119.a. asutatud Bologna ülikooli. 
8. Millistes eluvaldkondades avaldusid renessansile iseloomulikud tunnused? 
inimese omadused, vajadused, õigused st humanism: inimõigused, sotsiaalsed garanti d, 
isikuvabadused, võitlus surmanuhtluse vastu 
arhitektuur  (anti ksete elementide kasutuselevõtt, horisontaalne li gendus, ilmalikud linnapaleed, 
ühiskondlikud ja administrati vhooned), kujutav  kunst  (perspekti v, mitmemõõtelisus, alasti inimkeha 
kujutamine), kirjandus ( Shakespeare ), rõivamood 
teadus­ maailma seaduspärade  uurimine  teaduslike meetodite abil 
poli tika 
majandus­ panganduse jõuline areng  
palgaarmeed, tööstus, merendus (maadeavastused) 
Da Vinci (kunst), Rotterdamist (humanist, ususal ivuse kuulutaja), Shakespeare (kirjandus), Morus 
(filosoofiline poli tika), Kopernik, Galileo, Newton (teadus)  
 
9. Too välja üks renessansiaegne isik ning kirjelda humanistlike ja renessanslike ideid läbi tema 
eluloo .  
●
Erasmus Rotterdamist­ katoliku preester, ühtlasi humanist ja ususal ivuse kuulutaja. Kuigi tema 
kirjutised  ei suutnud ära hoida ususõdu, kuid tema pärand osutus Euroopa humanistliku ja 
ratsionalistliku mõtte arengus väga mõjukaks. Ta taunis usulist silmakirjalikkust, ​
indulgentsidega 
kaubitsemist, usufanatismi, vaimulike harimatust ja kombelõtvust, "​
pildikummardamist​
". 
● Wil iam Shakespeare­ Shakespeare kirjutas kokku rohkem kui 30 ​
näidendit​
, mida saab jagada 
kolmeks: ​
komöödiad​
, ​
tragöödiad​
 ja ​
ajaloolised draamad​
. Anti giainelistes näidendites käsitles 
Shakespeare si ski mitte anti  kaja , vaid kaasaja probleeme ja andis tegelastele kaasaegsete 
inimeste iseloomujooned. Valdavalt on ta näidendid kirjutatud ​
blankvärsis​
. Wil iam Shakespeare'i 
teosed on avaldanud maailma  kultuurile  tohutut mõju ning kuuluvad kindlalt maailmakirjanduse 
klassikasse. Nende aineil on tehtud arvukalt kirjandus­, kujutava kunsti ja lavateoseid, filme jt 
kunstiteoseid .  
Shakespear’i teoseid: "​
Hamlet​
", "​
Kuningas Lear​
",  "​
Romeo  ja Julia​
",  "​
Othel o​
",  "​
Tõrksa taltsutus​
",  "​
Suveöö 
unenägu ​
",  "​
Veneetsia  kaupmees​
" jne 
 
●
Mikolaj Kopernik­ heliotsentriline maailmamudel, Juba 16. sajandi alguseks olid Kopernikul välja 
kujunenud heliotsentrilised vaated. ​
1514​
 . aastal levitas ta oma sõprade hulgas väikest käsikirja 
Commentariolus​
 ("Väikesed kommentaarid"). Sel es esitas ta ideid kuidas loobuda  senisest  
Ptolemaiose maailmasüsteemist​
. Ta pani ​
Maa​
 li kuma, ​
Päikese​
 seisma ning matemaatilises mudelis 
kasutas ​
deferenti​
 ja kahte ​
epitsüklit​
. Sõbrad ki  tsid  idee heaks, seda loeti ​
Roomas​
 ​
paavstile​
 ja 
kardinalidele​
 ning sealtki saabus positi vne tagasiside. 
 
●
Albrecht  Dürer­  saksa maalikunstnik ja  graafik , ​
renessansskunsti​
 suurmeister. Albrecht Dürer on 
loonud ​
õlimaale​
, joonistusi ja ​
akvarel e​
. Tema loomingu tähtsaimaks osaks on ​
graafika ​
. Ta viljeles 
puu​
­ ja ​
vaselõiget​
(näiteks vaselõige "Melanhoolia"). Tuntud on tema ​
portreed​
 (sealhulgas 
autoportreed​
). Tema töid iseloomustab detailirohkus ja peenus. Ta kujutas jõuliselt ja 
väljendusrikkalt kodumaa ja ajastu vastuolusid. Peaaegu kõigis tema töödes võib märgata kahe 
pooluse  – hea ja kurja, valguse ja pimeduse, mõistuse ja tumedate jõudude võitlust. 
 
10. Mis olid maadeavastuse põhjuseks? 
●
renessansiaegne merenduse areng 
●
teadmine, et kuskil on rikkad maad nagu Hi na ja India  
●
saamaks Maast paremini aru 
●
kultus  
●
kolooniate laiendamine 
11. Iseloomusta konkreetsetele näidetele tuginedes eurooplaste  suhtumist  Ameerika 
kõrgkultuuridesse. 
Vaid mõni üksik tundis huvi hävitatavate kultuuride vastu ( hispaanlaste  poolt Ameerika 
tsivilisatsiooni hävitamine) 
Haitil või Kuubal hävitati indiaanlased täielikult  
Mehhikos ja  Peruus  indiaani keeli kõnelev elanikkond 10­15% rahvastikust 
Si ski on põlisameerika komponent mõlema rahva kultuuris säilinud 
Ameerika  hõbe ­ ja kul amaardlad tegid Hispaania rikkaks (si ski odavnes hõbe tänu ‘hindade 
revolutsioonile’ ja Hispaania võim tuhmus) 
 
12. Millised olid maadeavastuse tulemused? 
Eurooplased vi sid Ameerikasse ristiusu, nisu, puuvil a, mustanahalised  orjad , raua, alkoholi, 
tulirelvad,  hobused  ja rõuged. 
Ameerika Euroopasse maisi, kartuli, tubaka, süüfilise, kulda ja hõbedat 
Tähtsamad kaubateed paiknesid Vahemerelt ümber Atlandi ookeanile. Esile tõusid Lissabon, 
Sevil a, Antverpen, London. 
Hol andlased kui ‘maailma voorimehed’ 
Inglismaa tähelend maailmavõimuna 
Laevanduse ja navigatsiooni areng 
Väärtpaberiturg, esimene tõeline börs Amsterdamis 
Hol and Ida­India kompani  oli esimene tõeline aktsiaselts, mis vältis oma eksistentsi lõpuni krahhe 
ja börsimul e ning oli stabi lselt edukas. 
 
13. Iseloomusta konkreetsete näidete kaudu reformatsiooni. 
loobuti pühakutekultusest (asuti hävitama altarimaale ja pühakujusid) 
talupoegade sõda Saksamaal 
mitu usulahku ( luterlased , anglikaanid, baptistid, mennoni did, presbüterlased 
katoliku kirikust lahku löönud usuvoolude tunnistajaid nimetati protestantideks 
inimese isiklik suhe Jumalaga  
 
 
 
14. Iseloomusta konkreetsete näidete kaudu vastureformatsiooni.  
jõupingutused katoliku kiriku positsioonide taastamiseks  
Pärtliöö ( 1572 ): Pari sis tapeti Prantsuse protestantide koorekiht, see murdis reformatsiooni selgroo 
Prantsusmaal 
Henri IV andis välja Nantes’i edikti, mil ega ri giusuks kinnitati katoli klus ja hugenottidelt 
(protestandid) võeti nende eriõigused (usuvabadus, tugipunktid) 
Inglismaa rajas rahvusliku anglikaani kiriku, Inglismaal levis ja  tugevnes  ka puritaanlus, Šotimaal 
presbüterlus 
Skandinaavia maad said protestantlikuks 
Hispaania, Portugal, Itaalia, Iirimaa säilitasid katoli kluse