50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-11-08
Kuupäev, millal dokument üles laeti
14 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
majoneesh
Õppematerjali autor
R. Jakobsoni avalikuks vaenlaseks. Jannsen avaldas Faehlmann saksa keeles 8 tõlkis-mugandas enam kui 200 juttu. 1880. aastal rahvaluuleainelist müüti: "Emajõe sünd", jäe Jannsen halvatuks, ta suri kümme aastat hiljem "Vanemuise laul", "Keelte keetmine", "Koit ja 13. juulil 1890 Tartus. Hämarik", "Loomine", "Vanemuise kosjaskäik", Endla järv ja Juta" ning "Vanemuise lahkumine". 3. Kreutzwald , Friedrich Reinhold Faehlmann on kirjutanud ka luuletusi. 1 1803 -1882, eesti kirjanik ja arst. Lõpetanud Tartu kujunemisele. Olulised teened eesti kirjakeele ülikooli, pärast ülikooli lõpetamist töötas arendamisel ja uue kirjaviisi võiduleviimisel. Kreutzwald 44 aastat linnaarstina Võrus
Võeti einet ja Kp. Heitis puhkama. Siis läksid Kp ja Ap. Sõpradega lõbutsema. Kesk pidukära tuli teade, et vaelnased on astunud Eestimaa pinnale. Lapsu tark viis Kp-lt ära Vana Kalevi tarkuseraamatu. Seal oli peidus palju tarvilike õpetussõnu.Sõjakullerid tulid teatama, et on käimas äge sõda ja sõdalased ei suuda enam vastu panna. Kp. läks isa haulae nõu küsima, kuid vana kalev enam ei vastanud. Kalevipoeg. Ümberjutustus ja küsimused. Sissejuhatus. Tekstist on väga raske aru saada, aga ma arvan, et autor hakkab siin tutvustama eestlaste elu algust ja rahva sündi. Kirjeldades eestlasi, kui ühe ja sama isa ning ema lapsi, kelle muinaskultuur ja rahvuse lapsepõlv on kiirelt ja kurvalt möödunud , annab autor mõsita, et Eestimaal käivad rõõm ja mure käsikäes ning üks ei tule ilma teiseta. Autor hakkab kokku võtma eestlaste muinaskultuuri ainestikku ja tegelasi öeldes, et nad ei saa enne rahulikult
1. Eestlase ja Eestimaa kuvand vanemates kirjalikes allikates nt Tacitus „Germaanlaste päritolust ja paiknemises”; Henriku „Liivimaa kroonika” jt) Tacituse “Germanias” (98 pKr) esineb nimetus Aestii, mille kohta on arvatud, et see ei tähista eestlasi, vaid Ida-Preisi rahvaid või baltlasi. Hiljem nime tähendus kitseneb ning sellest on tuletatud Estland ja Estonia, mis 13.saj tähistab kindlasti Eestimaad. Sama tüve leidub ka hilisemates allikates, nt frangi ajaloolasel Einhardil 830 Aisti, kroonik Bremeni Adam kasutab 1076 kuju Haisti, Aestland. Leedu prof Karaliūnas arvab tüve aist kohta, et see germaani allikais esinev rahvanimetus on vastavate Ida-Baltikumi etnonüümide tõlge. Henriku “Liivimaa kroonika” on eesti ajalooteadlased hinnanud subjektiivseks: tuntavalt ordu huvide kaitsja, mistõttu on tekst kallutatud, sündmusi näidatakse ühest vaatevinklist. Tekstis toimib korraga 2 lugu: Liivimaa ristimise lugu ja piiblilugu. Tekstis on tsitaate piiblist, osu
ülikoolis teoloogiat, keeli, hiljem õpetas Riias keeli ja tegeles teadusliku tööga. Keelte peale varakult taipu, 16-aastasena hakkas koostama rootsi keele grammatikat, üliõpilasena tõlkis saksa keelde soomlase C. Gananderi rootsikeelse ,,Mythologia Fennica", täiendades seda omapoolsete arvamustega eesti ainese alusel, esitas vihjeid jumalatele eesti rahvausundis, pannes nii aluse eesti pseudomütoloogiale, mille väljakujundajateks olid F.R.Faehlmann ja F.R. Kreutzwald oma loominguga. Petersoni sulest pärineb ka eesti esimesi filosoofilise proosa näiteid - abstraktsetel teemadel päevik, mis peegeldab ratsionalistlikke seisukohti, väärtustab eetika kategooriaid, väljendab ustavust talupojaseisusele, mõistab hukka võimutsemise, inimeste alistamise, peab õnne aluseks mõistust ja teadmiste pidevat omandamist. Tema kirjanduslikke tõekspidamisi mõjustas antiikkultuur ja 18. saj saksa kirjanduse kõrval ka eesti rahvaluule.
Kas passiivne vastuhakk või aktiivne mässamine need on tolle aja valikud. Tähtis koht on romaanis antud kaunile Marenile, muusale, kelle jooni võib näha kordumas autori hilisemate raamatute naistegelastes. Ja üle kõige laotub mingit endisaegade salonglikku hõngu. Raamatu on kirjanduslikult toimetanud ja asjakohase eessõnaga varustanud Teet Kallas. 3 ELU Fr. R. Kreutzwald sündis Virumaal Kadrina kihelkonnas Jõepere mõisa pärisorjast kingsepa pojana. Tema lapsepõlv möödus Virumaal Kaarli (VanaSõmeru) mõisas Rakvere lähedal. 1815 vabastas mõisaomanik perekonna pärisorjusest. Tulevane kirjanik õppis 181518 Rakvere saksakeelses linnaalgkoolis ja kreiskoolis, oli lühikest aega Tallinnas äriõpilane, seejärel viibis vanemate uues elukohas LääneHarjumaal Hageri kihelkonnas. Ohulepa mõisas. 1819. a
temaga võrreldes. Kuulutati välja uus talurahvaseadus, mis lõpetas pärisorjuse ja Holtz oli mees, kes tõlkis selle seaduse eesti keelde 1816. Oli tuntud ka sellepoolest, et oli Keila kiriku pastor ja tema õpetas eesti keelt noorele Kreutzwaldile. Rüütelkonnal oli plaan asutada talurahva kooli seminar ja koolitada seminari jaoks õpetajaid ja selleks valiti välja esialgu kaks ärksamat eesti poissi. Üks neist oli Kreutzwald. Õpetuse hulka kuulus ka eesti keel. 4. Kristjan Jaak Peterson, luule. Kristjan Jaak Peterson 1801-1822 Teadaolevalt oli ta oma ajas üksinda - ei häbenenud oma rahvust. Kandis oma mulgi kuube uhkelt, jäi rahvusele truuks vaatamata sellele, et oli väga andekas, keeleandekas, oskas palju keeli. Omas ajas raskesti mõistetav tüüp. Miks teda juba Beiträges ei avaldatud oli see, et O. W. Masing nimetas neid tühjadeks jampsimisteks. Masing oli teist tüüpi mees-
antiik-mütoloogia tegelasjaotust, teiselt poolt on selles tuntavad motiivid ,,Soome mütoloogiast". Faehlmanni müüdid on oluliselt mõjutanud eesti kirjanduse, laiemalt kogu meie kunstiloomingu arengut. Eesti rahvaluule väljapaistvate näidetena hinnati neid müüte väga 7 kõrgelt välismaal. 11. ,,Kalevipoeg" rahvusmütoloogilise teosena ja tegelasena Pärast Faehlmanni surma võttis Kreutzwald endale ülesande teha teoks sõbra kavandatud eepos. Ta töötas kogu Kalevipoja läbi ning teine trükk ilmub 1862. a Kuopios. Eepose ainestiku aluseks on muistendid jm rahvaluuleline pärimus vägilasest. Aegade hämarusest pärinev nimi Kalev on esinenud harilikult omadussõnana (tähenduses tugev, jõuline). Rahvaehtsate laulude kõrval on eeposes ulatuslikult Kreutwzaldi enda rahvaluuletöötlusi ja omaloomingut regivärsi eeskujul. Rahvatraditsioonis puuduvad rahvalaulud Kalevipojast
Peterburis, siis rüütelkonna peamees sõitis tavaliselt kohale. Komisjonid maanõunike kolleegiumide juures, kuna maanõunikke igale poole ei jätku. Komisjonide töö puudutas kõikvõimalikke eluvaldkondi. Rüütelkonna esildised eelkõige seotud maksudega. Terve rida oli ka sisemisi asju, mida arutada (nt uute liikmete vastuvõtt). Rüütelkonna. Maapäeval arutati sildade jne ehitamist, meditsiiniküsimusi jne. 18. sajandil on Maapäeva kompetentsis ka kõikvõimalikud haridusega seotud küsimused. Lõpuks ka rida isikutevahelisi küsimusi, mis tuli läbi arutada. Paljud küsimused anti tagasi kindralkubernerile, kes need välja kuulutas. 15 Rüütelkondadel olid oma vapid. Eestimaa rüütelkonna vapp oli kolm sinist leopardi kollasel taustal (mõned väidavad, et võeti kasutusele 13. sajandil, teised vaidlevad vastu. Uuem arvamus on, et vapp on välja kujunenud 1580. aastatel). Liivimaal on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid