Liigutustegevuse analüüs võib olla: 1) Liigutuste kvalitatiivne ehk subjektiivne analüüs Liigutustegevuse süstemaatiline vaatlus ja selle (hindaja/treeneri oskustele ja teadmistele tuginev) kvaliteedi teooriapõhine hindamine Liigutuste kirjeldamine ja analüüs on numbrivaba ning väljendub hinnangute andmises sooritusele (õige-vale; kiire-aeglane; kõrge-madal jne.). Lähtutakse liigutustegevuse loogilise mudeliga püstitatud nõuetest ja üldistest ratsionaalsuse printsiipidest Võimaldab hinnata põhjusi On valdavalt kasutusel treeningprotsessis 2) Liigutuste kvantitatiivne ehk objektiivne analüüs Põhineb valdavalt biomehhaaniliste parameetrite mõõtmisel ja saadud arvandmete statistilisel hindamisel Vajab spetsiaalseid mõõtevahendeid ja standardiseeritud metoodikaid Võimaldab „näha“ seda mida silmaga ei näe Võimalik erinevaid sooritusi numbriliselt võrrelda Liigutuste hindamisel lähtutakse liigutustegevuse formaalsest mudelist
vaatevälja avardumise huvides, sest looduse näitemäng on imepärane ja vaimustav, täis kurbust ja rahu, mis annab meile tagasi sünniõiguse selle planeedi lastena ja kohandab meid maa peal. 4. Kuidas seostuvad esteetiline ja ratsionaalne? Millist rolli mängib S arvates esteetikas tõde? Meie loomuse ratsionaalne osa on olemuselt suhteline: ta juhib meid lähteandmete juurest järelduste juurde või osalt tervikule, kuid ei loo kunagi ise alust, millelt ta lähtub. Ratsionaalsuse olemuseks on vahetalitlus, järeldamine ja süntees. Ratsionaalsuse ideaal ise on niisama meelevaldne ja oleneb niisamuti lõpliku korraldamise vajadustest nagu iga teinegi ideaal. Tõe väärtu esteetikas rajaneb osalt praktilistel, osalt esteetilistel huvidel. Tõe koguväärtus tulenebki kahest hüvest, millest üks on tegelik ja praktiline, teine mõtteline. 5. Kuidas suhestuvad omavahel kõlbelised ja esteetilised väärtused? Kuidas S seda põhjendab?
2) Erineva tulutasemega inimeste elustiil lähenes. Kõik see vähendas ühiskonnas klasside ja gruppide sotsiaalset vastasseisu. 1.6 Modernism ja postmodenrism kui XX saj sotsiaalfilosoofilised teooriad Modernismi põhijooned: progress, areng, emantsipatsioon, avanhard, vaimuvalgus. Modernism on optimistlik elufilosoofia ning tulevikku suunatud filosoofia. Metropolides kasvas välja moderne elustiil, mis surub peale kainuse, ratsionaalsuse, punktuaalsuse, pideva kalkuleerimise. Intellekt muutub elus tähtsamaks kui traditsioonid. Postmodernism: täielik modernismi vastand. Selle kohaselt on ajastud, kultuurid ja inimeste maitsed niivõrd erinevad, et mingisuguseid universaalseid väärtusi ei saagi olemas olla. Postmodernism väljendab pessimismi ka ühiskonna arengu ratsionaalsuse ning loogilisuse suhtes. Georg Simmel-esimene modernismi sotsioloog. Huvitus selles, kuidas muudab uuelaadne
Palazzo Medici-Riccardi arhitekt oli Michelozzo di Bartolomeo. Ta ehitas selle palee Medici perekonnale aastatel 1445-1460. See palazzo on tuntud just oma seinade poolest mis olid rustikad poolest. Ka siin kasutati klassikalist palazzo ehitamisstiili. Hoone on kolmekorruseline, esimese korrus aknad tillukesed, järgnevatel korrustel suured ja kaunid aknad. Esimene korrus on massiivne ehituselt sellepärast, et sel korrusel on kandev ülesanne. See hoone peegeldab renessansi vaimu oma ratsionaalsuse ja korrapärasusega. See kaunis palazo asub Firenzes. Palazzo Medidi-Riccardi siseõu. Välisvaade hoonele. 8. Palazzo Medici-Riccardi 1444, algul kuulus Medicitele, hiljem Riccardidele. Massiivselt rustikaalne alumine korrus, vähemrustikaalne teine korrus ja sile kolmas korus Euroopa üks mõjuvõimsamaid perekondi Medicid on suurepärane näide sellest, kuidas tahte, tarmukuse ja tarkuse toel pürgida vara, võimu ja valitsejatiitlini.
Minu arust on inimesel mitte ainult üks, vaid kaks edasiviivat jõudu. Peale mõistuse on ka emotsioonid. Kuid erinevalt mõistusest ei baseeru emotsioonid ratsionaalsusel vaid inimese "hinges", kui nii võiks öelda. Emotsioonid väljendavad meie sügavaid tundeid, meie "hinge" olukorda. Kui oleme pahased siis ka käitume vastavalt ning kui rõõmsad siis naeratame ja oleme toredad ning heas tujus. Kuid need ei ole emotsioonid mis suudaks võtta kontrolli meie ratsionaalsuse üle. Kuid mis on see emotsioon, mis võtab kontrolli üle meie mõistuse? Üks kõige tugevam side siin ilmas on armastus. Armastusel on mitu erinevat külge, on emaarmastus, on armastus pere vastu, armastus oma sõprade vastu. Kuid neist kõige tugevamaks pean ma armastust oma armastatu vastu, selle inimese vastu kelle nimel oleks valmis kõigeks. Ja täpselt selline emotsioon halvabki mõistuse ja jätab meid abitult toetuma emotsioonidele. Mis
pani. Bernaysi meetmeid oli tähele pannud ka Hitleri parem käsi Joseph Goebells ning Hitleri režiimi all, hakati sarnaselt Bernaysile ja Hooverile oma rahvast enda mõjuvõimu alla saama. Meetmed, kuidas Bernays oma rahvast käsitles ei olnud küll rahva suhtes vägagi õiglased, kuid see eesmärk, mida Bernays üritas saavutada, selleni ta jõudis. Arvan, et see meetod pole just parim viis, kuidas omale või oma riigile eduks baasi luua. Inimestesse positiivsuse ning ratsionaalsuse süstimine ei tohiks toimuda valede baasil. Sellele peaks aitama kaasa riigi tugev infrastruktuur ning edukalt ja läbimõeldult üles ehitatud ühiskond. Ühtlasi oleneb inimeste õnnelikkus ning üleüldiselt kogu elustiil sellest, kuidas nad on üles kasvanud. Kui perekond on omalt poolt panustanud, et nende laps kasvaks üles intelligentseks ning positiivselt mõtestatud inimeseks, siis mängib selle inimese elus riigi poolt mõjutamine väiksemat rolli
Ta ehitas selle palee Medici perekonnale aastatel 1445-1460. See palazzo on tuntud just oma seinade poolest mis olid rustikad poolest. Ka siin kasutati klassikalist palazzo ehitamisstiili. Hoone on kolmekorruseline, esimese korrus aknad tillukesed, järgnevatel korrustel suured ja kaunid aknad. Esimene korrus on massiivne ehituselt sellepärast, et sel korrusel on kandev ülesanne. See hoone peegeldab renessansi vaimu oma ratsionaalsuse ja korrapärasusega. See kaunis palazo asub Firenzes. Palazzo Medidi-Riccardi siseõu. Välisvaade hoonele. Palazzo Strozzi asub Firenzes. Selle palee lasi endale ehitada Filippo Strozzi, kes oli Medici rivaal. Palee arhitektiks oli Benedetto da Maiano. Hoone ehitamist alustati 1489 ja lõpetati 2 1538
Inimeste õppimist kultuurne sõltumatusest kohustus Juhtida läbi kriitilise juhtima. kodanikkon , areneda! See hariduse mõtlemise ja d. individuaalsu omakorda sotsiaalseid empiirilise sest. aitab kaasa , poliitilisi ratsionaalsuse KOGU ja arendamine. ühiskonna majandusli See omakorda arengule. kke tõhustab muutusi. sotsiaalsete
sellega, et nende üle rakendatakse võimu. Herbert Simon (1952) - ,,Administrative behaviour" - uuris otsuste tegemise mehhanisme ja mudeleid. Üks kuulsamaid sotsiaalteadlasi 20. sajandil. Kui inimene teeb otsuseid, siis ideaaljuhtudel peaks toimuma nii: meil on eesmärk, mõtleme kõikidele alternatiividele, hindame nende positiivseid-negatiivseid külgi, vaatame saavutamise efektiivsust võrreldes sellega, mida me lõpuks saavutada tahame. Piiratud ratsionaalsuse mudel võtame maailmast mingi osa ja kasutame seda oma otsuste tegemisel. Ühel pool kognitiivne võimekus, teisel keskkonnatingimused, kus peame otsuseid tegema. Lihtsustatud tulemus selleks, et otsustada, võib nõrkade kognitiivsete omadustega inimene rohkem tähelepanu pöörata keskkonnatingimustele. Inimesed teevad piiratud ratsionaalsusega otsuseid grupis ratsionaalne grupi seisukohalt ei pruugi olla ratsionaalse inimese seisukohalt
Paradigma mõiste tuli kasutusele Kuhni teadustöödes alatest aastast 1962 ning on teadusfilosoofia üks populaarsemaid termineid. Võib siis kinnitada, et modernism on paradigma või maailma tõlgendamise raamistik, mis kestis Euroopa kultuuriloos valgustusest kuni 20. sajandi keskpaigani, kui levima hakkas postmodernistlik mõttelaad. 8 2.2.2. Modernistliku mõtlemise eripärad Modernism tegeleb peaasjalikult korraga ratsionaalsuse ja ratsionaliseerimisega, püüdes luua kaosest korda. Teadmine on tegelikult TEADUS, mis objektiivse ja ratsionaalse isiku poolt toodetakse ning mis võib anda maailma kohta universaalsed tõed. 9 Teaduse poolt loodud teadmine on tõde ning igavene. Tõde, mida teadus loob, viib progressini. Inimese tegevusi ja erinevaid institutsioone võib analüüsida teaduse poolt ning neid parandada.
Ma ei usu põrgusse ning karmasse ja samuti ei usu ma mingisse pilve ääre peal kükitavasse mehikesse, kes lõi maailma. Jumalikkus tähendab mulle midagi ülimat ning kõikvõimast ning jumal kedagi sellist, keda kõik kuulavad ning kelle reeglite ja tõekspidamiste järgi oma elu seada tuleb. Minu jaoks pole see aga selline uskumus varaint, kuna mulle ei meeldi kellegi teiste tõekspidamisi uksuda ja järgida. Samuti ei meeldi mulle loogika ja ratsionaalsuse puudumine. See aga paraku puudub minu jaoks enamikes religioonides, millega siiamaani tutvunud olen. Ma ei usu ka imedesse, pigem usun ma juhustesse ja kokkusattumustesse. Imedesse on viivuks alati ilus uskuda, kuid kahe jalaga maa peale tagasi tulles leidub reeglina kõigele seletus. Minu usus puuduvad reeglid. Puudub ülim olend, kelle poole pöörduda, sest minu usus on ülimaks olendiks inimene ise koos oma heade ja veadega. Et olla õnnelik tuleb kõigest võtta
Või saadakse kasu kellegi tegevusest (positiivsed kõrvalmõjud), mis samuti jäävad kompenseerimata. Nt mesiniku tegevus aednikust naabrile. Meetmed: • Maksud ja trahvid (nt saastemaks) • Subsiidiumid • Keelud ja kitsendused • Omandiõiguse kehtestamine Nt suitsetamiskeeld on moodus ühe grupi poolt (suitsetajad) teisele (mittesuitsetajad) avaldatavate välismõjute piiramiseks. 9. Millised turutõrked seonduvad inimese ratsionaalsuse piiratusega? Täiuslik konkurent eeldab, et turuosalised on majandusinimesed, mis tähendab, et nad käituvad ratsionaalselt, maksimeerides oma kasusid. Tegelikkuses piirab inimeste ratsionaalset tegutsemist informatsiooni vähesus teiste turuosaliste tegutsemise kohta, mille tõttu tuleb sageli valida mitte parim, vaid paremuselt teine variant. 10. Millised turutõrked seonduvad konkurentsi ebatäiuslikkusega? Selgita nende lahendamise võimalusi.
- seisneb individuaalse õ.akti ehk üksikakti ehk õ. rakendamise akti andmises, millega õiguslikku seisundit muudetakse - on loominguline tegevus, selle käigul valib õiguse rakendaja õ.normi elluviimiseks kõige rats. ja efektiivsemaid seaduslikke teid ja vahendeid - nõuab riigiorganilt ulatuslikku organiseerivat tegevust ( kohtuprotsess, krim.asja uurimine) Rakendamise staadiumid ükski järgmine staadium ei saa toimuda eelmiseta; loogiline järjestus tagab rak.protsessi ratsionaalsuse 1. Esimene staadium on asja tehiolude väljaselgitamine ehk faktiliste asjaolude analüüs (mis, kuidas, kas seondub õ.normiga, kas on juriidiline tähendus) Õ.normi rakendamise faktiline alus käitumise faktiline asjaolud 2. Teine staadium õ.normi valik ja analüüs (juriidiline kvalifitseerimine) Õ.normi rakendamise juriidiline alus õiguslik kvalifikatsioon, sel staadiumil rakendatav norm - Õigusakti tõlgendamine
Sürrealism kasvas välja dadaismist - dadaism tähendab kahekordset jaatust ja vihjab irratsionaalsusele ja otsesele loogika vastandumisele. Dadaismi omakorda kasvas välja ekspressionismist. Suuresti tekkis dadaism maailmasõja mõjutusest kunstnikele. Dadaiste ühendas viha sõja vastu, nad olid veendunud, et sõja peamiseks süüdlaseks ongi ratsionalism ja loogika ning sellest tulenevalt näeme ka sürrealismis täielikku loogika ja ratsionaalsuse vastandumist. Filmi "Andaluusia koer" puhul näeme kõige puhtamal kujul, kuidas sürrealism on jõudnud filmikunsti. "Andaluusia koer" põhineb eelmainitud sürrealismi reeglitel: Pildikeel ja järjestus ei järgi mitte mingit loogikat ning filmi juhib puhas irratsionaalsus. Tulemuseks on kohati juhet kokku ajav ja samal ajal sokeerivalt üllatav filmiteos. Kui "Andaluusia koer" 1929. aastal linastus, oli enamus publikut täiesti vapustatud - midagi taolist polnud keegi varem näinud.
Arhitekt Jacques Rosenbaumi 20. sajandi alguses projekteeritud majad on Tallinna pilkupüüdvamate hulgas: Draakoni galerii Pikk 18, Pikk 23/25 uudishimuliku mehe skulptuuriga katusel, pangahooneks ehitatud paekivifassaadiga Harju 9, tõsiste lõvidega üürimaja Roosikrantsi 15 jt. Lisaks draakonitele, egiptlannadele ja lõvidele võib Rosenbaumi projekteeritud fassaadidelt leida rohkelt ornamentikat ja ootamatuid detaile, mis hilisema arhitektuuri kainuse ja ratsionaalsuse taustal ikka ja jälle paeluvad, tõstes juugendi kui tehnitsistlikku sajandisse astunud maailma viimase romantilise stiili tähendusrikkana esile. Juugendstiili levides ilmusid Rosenbaumi loomingusse ka põhjamaise rahvusromantismi mõjud, Seewaldi villalikes haiglahoonetes ning elamutes aga avaldus saksa rahvuslik Heimatstiil. Rosenbaum oli hinnatud arhitekt baltisaksa ringkondades, kuid ta leidis endale tellijaid ka eestlaste seast. Pangahoone Harju tn. 9. Süda tn. 3 elamu.
../rahvuslus, roheline ideoloogia LIBERALISM(indiviidi vabadus, vabaturumajandus, konkurents, avatud turud, minim riigi sekkumine. Igaükson oma õnne sepp. Sotsiaalabi ainult vaestele, seab raskesse olukorda madalapalgalised. Arstiabi, haridus-rahakott. Lliberaal-vabaduse ideoloogia Ülim idee on indiviidi vabadus Usk inimmõistusesse, et ta on intelligentne ja suuteline oma elu juhtima, vastutama ALUSEELDUS : ratsionaalsus Inimareng ratsionaalsuse suunas Tururatsionaalsus Demokraatlik ratsionaalsus Võrdsed võimalused, õiglus Sallivus ja mitmekesisus /sotsiaalliberalism/Positiivne vabadus-on loodud ka võimalused oma vabadust realiseerida. NT luuakse õpikeskkond Negatiivne vabadus-vabadus piirangutest, vabadus teha ükskõik mida. NT kõik võivad tulla ülikooli KONSERVATISM(traditsioonid, rahvuslus, pooldavad sotsiaalsete erisuste säilimist, ei
lugulaulust romance, mille tegelased sattusid kummalistesse seiklustesse. Kirjanduslikult kasutas seda sõna tänapäevases mõistes esimesena Saksa kirjanik Ernst Theodor Amadeus Hoffmann, iseloomustamaks Beethoveni muusikalist loomingut. Romantism oli 19. sajandil terves Euroopas valitsenud kirjanduse, muusika ja kunsti suund. Romantism võrsus eelnenud perioodi klassitsismi pinnalt. Eelnenud suund klassitsism iseloomustas ratsionaalsuse, mõistuse ja ideaale ülistavat teaduskultust. Romantism seab esimesele kohale tundeelu, vastandudes sellega eelnenud perioodi mõistuspärasusele. Romantismiaja läbivad teemad olid üksikisiku läbielamised, loodusega seotud kujundid, kus tegeleti müstika, surma ja teispoolsusega. Seega võib öelda, et romantismiajastu inimene elas unistuste maailmas ja see kajastus ka kogu kultuuris (kunstis). Näiteid romantismi perioodi tuntumates kirjanikest, kunstnikest ja
indiviididest, kel puuduvad tähendusrikkad või moraalselt siduvad suhted teiste inimestega. Üksikisik on jäetud iseenda hoolde. Massikultuur on seega massiühiskonna kultuur, mida toodetakse masstoomise tööstusliku tehnoloogia abil ja turustatakse massile. Massikultuuri levi seostatakse amerikaniseerumisega. Modernismi ja postmodernismi tunnused: Modernism Postmodernism Loogika, ratsionaalsus, optimism, teadus. Reaktsioon loogika, ratsionaalsuse, Kontroll maailmas toimuva üle. teaduse vastu. Optimismi puudumine Absoluutne, universaalne Tõde on kuskil Kõikehõlmavat, universaalset Tõde ei ole. olemas. Tegeleda materiaalse tõega, leida abstraktne tõde. Keegi ei suuda mõista maailma toimimist Maailm on füüsika, pole midagi Teadmised on dogmaatilised ja väljaspool seetõttu kahtlased. taju piire.
Töö vaimsed ja füüsilised pingutused, mida inimesed kasutavad toodete ja teenuste loomiseks. Kapital hooned, tööriistad ja masinad, mida inimesed kasutavad majanduses. On veel finantskapital (raha). Ettevõtlus oskus kolm esimest nii kokku panna, et tulemus oleks maksimaalne. Majandusõpetus õpetus sellest, kuidas majanduses osalejad, kes teevad pidevalt erinevaid valikuid piiratud ressursside olukorras, püüavad igaüks eraldi saavutada maksimaalset heaolu ja rikkust. Ratsionaalsuse mõiste teha õige otsus selle kohta, mida teha. 2 märkust: - mis on ühe jaoks ratsionaalne, ei tarvitse olla teise jaoks - võimalus/õigus olla ebaratsionaalne (lukskaup) MAJANDUSE KOLM PÕHIKÜSIMUST Kui ressursid on piiratud ja valikuid palju, peab iga tarbija ja ettevõtja täpselt teadma, mida ta oma vahenditega peale hakkab. Sama kehtib ka riigi kui terviku kohta. Valikuid tehes tuleb vastata kolmele põhiküsimusele: 1
siis tegeldi eelkõige seksi moonutatud ja väärastunud vormidega. Lisaks oli teadus suuresti allutatud moraaliimperatiividele, millele omaseid jaotusi teadus meditsiinilise normi maski alllihtsalt süvendas. Teaduslikkusest seal parem ei räägitagi, kuid isegi elementaarset ratsionaalsust kohtab nendes nii vähe, et need asetuvad teadmiste ajaloos täiesti omaette kohale. Meditsiini erinevuses tuleb näha midagi enamat kui pelgalt teaduse ebavõrdset progressi või ratsionaalsuse ebaühtlast taset. Esimene on osa määratust teadmistahtest, mis on olnud läänemaailma teadus- liku diskursuse aluseks, teine aga tuleneb kangekaelsest tahtest mitte teada. Vaieldamatult oli 19. sajandi õpetlaste seksuaalsust käsitlev diskursus üdini naiivne, kuid peale selle pigistati silmad teatud küsimuste suhtes süstemaatiliselt kinni. pideva diskursusele ja tõe väljaütlemisele õhutamise taustal hakkavad toimima
Esimese kategooriana valiti informatsiooni allikate läbipaistvus. See kategooria võimaldab: uurida allikatele viitamise olemasolu, hinnata informatsiooni allika temaatilist pädevust; selgitada välja, kas autorid avalikustavad oma nime või eelistavad anonüümsust; uurida huvide konflikti avalikustamist ehk arvamuslugude autori(te) avalikustamisest. Selle kategooria tähtsus seisneb just väljaande välja antava sisu ratsionaalsuse ning valitud allikate pädevuse hindamises, samuti kas artiklite või arvamuslugude puhul on autor ära märkinud oma nime. Teisena langes kategooriliseks valikuks tööprotsessi toimetamine ehk toimetuse tööprotsess, mille kaudu on võimalik analüüsida: toimetuse läbipaistvust; informatsiooni kogumist; lugeja osalust. Kategooria osutus valituks, kuna see võimaldab öelda, mitu inimest näevad artiklit enne, kui see lehte jõuab, kuidas on artiklis esitletud informatsioon kogutud
Töö – vaimsed ja füüsilised pingutused, mida inimesed kasutavad toodete ja teenuste loomiseks. Kapital – hooned, tööriistad ja masinad, mida inimesed kasutavad majanduses. On veel finantskapital (raha). Ettevõtlus – oskus kolm esimest nii kokku panna, et tulemus oleks maksimaalne. Majandusõpetus – õpetus sellest, kuidas majanduses osalejad, kes teevad pidevalt erinevaid valikuid piiratud ressursside olukorras, püüavad igaüks eraldi saavutada maksimaalset heaolu ja rikkust. Ratsionaalsuse mõiste – teha õige otsus selle kohta, mida teha. 2 märkust: - mis on ühe jaoks ratsionaalne, ei tarvitse olla teise jaoks - võimalus/õigus olla ebaratsionaalne (lukskaup) MAJANDUSE KOLM PÕHIKÜSIMUST Kui ressursid on piiratud ja valikuid palju, peab iga tarbija ja ettevõtja täpselt teadma, mida ta oma vahenditega peale hakkab. Sama kehtib ka riigi kui terviku kohta. Valikuid tehes tuleb vastata kolmele põhiküsimusele: 1
· Püüdis eristada ajalugu ja sotsioloogiat Max Weber · Sotsioloogia eesmärgiks on fikseerida inimkäitumise subjektiivne mõte, st peab mõistma motiive, käitumise põhjuseid. Kui käitumisel puudub subjektiivne mõte, siis sotsioloog seda ei uuri · Mõistva sotsioloogia rajaja · Majandussotsioloogiale aluse panija. Pareto Itaalia insener, majandusteadlane, sotsioloog, filosoof. Matemaatilise majandusteaduse rajaja. Tunnetas vastuolu majandusliku ratsionaalsuse ja inimeste irratsionaalse käitumise vahel. · Mis on paradigma teaduses? Th. Kuhn teadusrevolutsioonidest. T. Kuhn. Teadusrevolutsioonide struktuur. Tartu, 2003 (1962) Lükkas ümber tavaarusaama teaduse kumulatiivsest arengust ja tõestas, et teadus areneb läbi teadusrevolutsioonide. Iga revolutsiooni tulemusena võetakse teaduses kasutusele uus paradigma. Paradigma on eelkõige teooria, millest lähtutakse teatud valdkonna nähtuste käsitlemisel
enam kasutust leidnud kaalutlusõigust ja määratlemata õigusmõisteid ning eeltoodut arvesse võttes leida konkreetsel juhul kõige õiglasem ja tasakaalustatum lahendus. Kusjuures kogu menetlus peab olema seaduslik ja erapooletu. Teoreetilistest käsitlustest võib leida mitmeid haldusmenetluse ülesannete ja eesmärkide loendeid, kuid kahe peamise (vastandliku) eesmärgina võib välja tuua esiteks menetluse tulemuse õigsuse ja/või ratsionaalsuse tagamise (menetluse regulatiivne ehk konflikti lahendav roll) ning teiseks menetluses osaleva isiku inimväärikuse austamise (menetluse sümboolne ehk väärtusi loov funktsioon). Esimest menetlusreeglite tähenduse käsitlust võib tähistada sõnaga ,,instrumentalism", kus menetlusnõuded on üksnes vahendid eesmärgi - ratsionaalse ja/või õige menetlustulemuse - saavutamiseks. Teist käsitlust võib nimetada menetlust tähtsustavaks, kus
Millal millist meetodit kasutada? Eelarve aegrida- nende kulutuste finantseerimiseks, millel puuduvad alternatiivid, elutähtsad kulud. Kasutada kindlaid mõõdetavaid aluseid(normatiive) ja kulude kontrolli. Eelarve 0-baas-nende kulutuste fin, mis ei oma elulist tähtsust+mida võimalik asendada ostetava teenusega/kulud, mida võimalik ette arvestada. Tulemuskeskne e -programmide elluviimiseks, mille eluiga on pikem kui 1 eelarveaasta+mis orienteeritud fikseeritud tulemuse saavutamise ratsionaalsuse ja efektiivsuse analüüsile. KAIZEN EELARVEST- E muudetakse pidevalt pingelisemaks, lähtudes tegelikest tulemustest. Analüüsib iga protsessi osa. Otsib aja säästliku kasut teid ja kadude vähendamise võimalusi. Lähtub kontrollitavate kulude kärpimisest Muutuvkulude E sõltub vastava toote jaoks vajalike materj soetuskuludest, seda üldjuhul ei saa kontr. Kontr muutuvkulud nagu tööjõukulu, varuosad, tootmise üldkulud-neid võetakse arvesse Kaizen eelarvestamisel.
järgides võib jätta võlasuhtele seadusest, tavast või tehingust tuleneva kohaldamata, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõetamatu (VÕS § 6 lg 2). Samasuguse tähendusega on tsiviilõiguses üldiselt kehtiv keeld teostada oma õigusi seadusevastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Mõistlikkuse põhimõtet kohaldatakse võlasuhetes siis, kui seadusandja on pidanud vajalikuks võtta arvesse ratsionaalsuse kriteeriumi. Seda põhimõtet kasutatakse nt kohustuse täitmise viisi, koha, aja jms kindlaksmääramisel. Võlasuhetes loetakse mõistlikuks seda, mis samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Mõistlikkuse hindamisel arvestatakse võlasuhete olemust ja tehingu eesmärki, vastava tegevus- või kutseala tavasid ja praktikat, aga samuti muid asjaolusid. Objektiivne õigus (õigusnorm) sisaldub õiguse allikas.
Liidu riikide arengu eeskuju ülevõtmine, nende kogemusest õppimine ja sotsiaalpoliitiliste otsuste matkimine. Eesti ühiskonnale on omane palju sellist, mis on ühine Euroopa kultuurile: individualismi ja liberalismi väärtustamine, seadusetähe aktsepteerimine, vabaturu põhimõtted, riigi eraldatus kirikust, euroopalik humanism ja need on plussid tänases Eestis. Peale taasiseseisvumist on Euroopa Eestile olnud ka avatuse, ratsionaalsuse ja modernsuse sünonüümiks. Euroopa on Eesti elanikele järjest enam muutumas geograafilisest mõistest kultuuriliseks ja poliitiliseks dominandiks. Möödunud 3 aasta plussid Eestil Euroopa Liidu liikmena. Eesti võidab Euroopa Liiduga ühinedes eelkõige stabiilsuse ning julgeoleku kasvu läbi. Stabiilsuse suurenemine ja julgeoleku paranemine on kõige sagedamini kasutatavateks Eli kuulumise poolt argumendiks, tavaliselt peetakse neid ka olulisimateks. Eesti kaudne julgeolek (i.k
Klassitsism 18 saj- Ajastu iseloomustus- valgustusideoloogia mõju, mõistuse, hariduse, teadmiste, ratsionaalsuse esiplaanile seadmine. Valgustust mõj USA iseseisvussõda, võeti vastu USA esimene põhiseadus käidi välja in võrdsuse idee. Mõjutas ka Suur Pr Revolutsioon 1789-1799. Kapitalistlike suhete kiire areng, linnade kiire kasv, töölisklassi arvukuse pidev kasv. Antiigihulluse ajajärk. ARHITEKTUUR. Üldine iseloomustus võttis eeskujux antiigi lausa selle jäljendamiseni välja. Korrapärasus, sümmeetrilisus, sambad, kolmnurksed viilud, kuplid, petikuste ja akende
see valida ning ellu viia. Valikuvabaduse puudumine või piiratus ei võimalda ka objektiivse reaalsuse adekvaatse tunnetamise korral sageli ratsionaalset otsust vastu võtta. Valikuvabadus ilma objektiivse reaalsuse adekvaatse tunnetuseta (informatsioonita ja/või oskuseta seda kasutada) muudab otsustamise samuti loteriiks või koguni farsiks, millest pole ratsionaalset tulemust loota. 2.Mis põhjusel kalduvad tegelikult vastuvõetud otsused kõrvale ratsionaalsuse põhimõttest? Millal on selline kõrvalekalle õigustatud? Millistes tingimustes on tugevam ratsionaalne ja millistes tingimustes intuitiivne lähenemine otsusele? Kuna objektiivse reaalsuse tunnetamine ei saa olla absoluutne, siis toimub otsustamine alati suurema või väiksema määramatuse tingimustes ja otsuse ratsionaalsus ei saa samuti olla absoluutne. Ühiskondlikud suhted (ka uhiskonna ja looduse vahekord) muutuvad arengu käigus uha
Olulise rühma moodustavad ähvardavat ja ahistavat suurlinna käsitlevad luuletused. Need luuletused viivad terviktunde kaudu, suutmata haarata ja mõtestada elamuste- kogemuste paljusust inimese mina lagunemiseni. Seetõttu on ekspressionistlikus 3 luules ülekaalus surma- ja enesetapumotiivid. Siiski ei kogetud mina-kaotust ühetähenduslikult negatiivse protsessina, vaid selles nähti ka võimalust vabaneda ratsionaalsuse ülemvõimust. Teisalt iseloomustab ekspressionistide luulet, samuti nagu futurismigi, uuenemispüüd, uue inimese ja ühiskonna paatos. Poeet on nagu prohvet, kes teab ja mõistab olemuslikku ning väljedab seda oma loomingus. Määrav on kustniku tegelikkuse kujutus- tegelikkusel on tähendus vaid niivõrd, kuivõrd kunstnik(poeet) suudab oma loomingus nädata seda, mis peitub igapäevaste nähtuste taga. Ekspressionistide võtmesõnaks on "muutumine", "uuenemine", "ühiskonna
filosoofiale – aprioorsed ajaloolise ülesed tingimused moraali jne suhtes – kohtuotsutamise teiste ees. See on ülepingutatud. Habermas, aga kahjutundega on sunnitud Rortyga nõustuma, et sellega on Kant üle pingutanud ja vastandab omapoolt, et filosoofia identiteet on olla „kohahoidja“. Teisele kriitikale vastandab ka, et filosoofia saab olla interpreet, mitte „kõrgem kohtunik“. Kriitikas on aga üks asi, millega Habermas pole Rortyga nõus ja ei hülga seda: mõistusemõiste (ratsionaalsuse kontseptsioon – mida me loeme ratsionaalseks). Seda peab Habermas Kanti aegumatuks kontseptsiooniks. Ta ütleb, et Kant on loonud uue ratsionaalsuse kontseptsiooni, mis vastandub metafüüsika ratsionaalsue kontseptsiooniga. Kanti „mõistusemõistele“ on iseloomulikuks: formaalne (irratsionaalne sisu korrastatakse mõistuse poolt), diferentseeritus (on teoreetiline, praktiline mõistus ja otsustusjõud, aga need kõik on
EI KORRIGEERI PLAANE,Т.KARM EELARVET, TEGEVUSI! 8 KONTROLLINGU PEAMINE EESMÄRK – juhtimisprotsessi orienteerimine ettevõtte kõigi eesmärkide saavutamisele. Selleks tagab K.järgmiste funktsioonide täitmise: • juhtimistegevuse koordineerimise eesmärkide saavutamiseks • juhtimisotsuste vastuvõtmise konsulteerimine • ettevõtte üldise infosüsteemi loomise ja funktsioneerimise • juhtimisprotsesside ratsionaalsuse tagamine Т.KARM 9 Tulemus – kooskõlastatud plaanid ja aruanded Planeerimine Püüdlused JUHTIMINE Vahetu juhtimine Koordineerimine INFOPROTSESS Integreerimine Ellu viimine Tulemus -
potentsiaalne vabadus, kuna enam pole vajalik end isegi enam Jumala ees õigustada, tema valitsusviis peab lihtsalt olema mõistusepärane. Parimaks näiteks peab Roscher siin Friedrich Suurt (kolmas pilt), kes oli valitsejana nii hiilgav filosoof, väejuht kui ka majandustegelane ning kelle deviis oli: ,,Valitseja peab olema riigi esimene teener". Seega võib kokkuvõtvalt öelda, et absolutismi muutumises mängisid olulist rolli religiooni ja ratsionaalsuse suhe: 16. sajandil oli konkurentsitult esikohal veel usk, Louis XIV ajal võib märgata mõistuspärasuse ja konfessiooni tasakaalu (kuningas valitseb Jumala armust, kuid nii, nagu tema arvates ühiskonnale (mitte otseselt Jumalale) parim on) ning valgustuslikus absolutismis domineeris selgelt inimmõistus, mis loodeti suutvat lahendada kõik inimkonna probleemid. Absolutism 17. sajandi esimese poole Prantsusmaal Alates Henri IV ja eriti Nantes'i ediktist (1598), mis lõpetas
Sest meil puudub valitsus, mis reguleeriks ühiskonda puuduvad reeglid, normid ning käib alaline sõda kõikidega ja pidev hirm surma saada. Pidev valmidus,valvsus võitluseks. 5. Milline on Hobbesi suhtumine moraali? Hobbesi seisukoht on, et moraalimõistel puudub loodusseisundis rakendus puudub õiglus ja ebaõiglus, õige ja väär. 6. Mis on Hobbesi järgi loodusseadused? Mida need ütlevad? 7. Selgitage individuaalse ja kollektiivse ratsionaalsuse erinevust? Kollektiivne ratsionaalsus on see, mis on parim igale üksikisikule, eeldades et kõik teised käituvad samuti nii ratsionaalsus saavutatakse kollektiivselt. Individuaalne ratsionaalsus on see, et üksikisik käitub vaid endast lähtuvalt kuidas talle parim on ratsionaalsus saavutatakse üksikisikuliselt. 8. Millist rolli mängib Hobbesi käsitluses suverään? Suverään on see, kes karistab seadustele mitteallujaid, hoides sellega inimesi seaduse juures. 9
eksisteerimise viisist. Ikoonilise märgi eksistents on seotud mineviku kogemusega. Indeks eksisteerib olevikus. Sümboli olemine seisneb selles reaalses faktis, et miski saab kindlasti olema vastu võetud, kui on täidetud teatud tingimused, ja nimelt, kui sümbol mõjutab oma interpretaatori mõtete ja käitumist. Iga sõna on sümbol. Iga lause on sümbol. Iga raamat on sümbol. Sümboli väärtus seisneb selles, et ta annab meie mõtetele ja tegevusele ratsionaalsuse mõõtme ja võimaldab meil ennustada tulevikku". ,,Pärisnimi, kui te põrkute sellega kokku esimest korda, on eksistentsiaalselt seotud mingi vastuvõtu või siis muu ekvivalentse individuaalse teadmisega individuaalsest objektist, mida selle nimega nimetatakse. Siis, ja ainult siis on see tõeline Indeks. Kui te kohtate seda nime järgmine kord, siis on see selle Indeksi Ikooniline märk. Igapäevane tutvus nimega teeb ta Sümboliks, mille
Nietzsche, Friedrich Wilhelm (1844-1900) kirjutas teose ,,Tragöödia sünd muusika vaimust" mis käsitleb tragöödiaga seoses ettehaaravalt neid teemasid, mille juurde müütide uurijad (Jane Harrison, James Frazer, Gilbert Murray) mõnevõrra hiljem pöördusid tragöödia, müüdi ja rituaali suhteid. Tungide mõju kultuuri ja kunsti tekkele esitas ta apollonliku ja dionüüsosliku alge vastandamise kaudu: N järgi tekkis tragöödia nende kahe alge, Apollonilt pärit ratsionaalsuse ja Dionysoselt pärit ekstaasi koostoimes. N nägi kreeka tragöödias müüdi ülimat avaldumisvormi, milles väljendub müstiline ja ekstaatiline kogemus. Tragöödia mõju suhtes tõstis ta esiplaanile esteetilise külje, mida seletas kunsti metafüüsilise olemusega. Eetilise aspektina lisandub sellele kaastunde ülev mõju, kuid tragöödiast saadavat naudingut ei saa mõista ainult eetiliste kategooriate alusel.
rõhutatakse materialistlikke väärtusi ning suhtutakse soosivalt autoritaarsesse võimu. Traditsioonilisi väärtusi hindavates kultuurides rõhutatakse religiooni (ka isamaa ja perekonna) tähtsust, usutakse, et on olemas absoluutne hea ja halb, individualistlike püüdluste asemel peetakse oluliseks grupile ja autoriteedile allumist. Pea kõikides industriaalühiskondades on väärtused nihkunud traditsioonilisuse rõhutamiselt ilmalik- ratsionaalsuse suunas. Kui ühiskond on lõpetanud industrialiseerumise ning muutub teadmistepõhiseks ühiskonnaks, tekib väärtuste muutumises uus nihe suund eneseväljenduse väärtustamisele. 1.4 Suhtumine aega Monokroonne ajakäsitus · Aeg on lineaarne ja kulgeb minevikust tulevikku. · Aeg on jagatud segmentideks. · Olulised on ajagraafikud ja lahterdamine. · Fookuses on üks asi korraga. · Ajakava on kõige tähtsam, ta on püha ja muutmatu.
Karismaatiline (indiviid) Põhineb millelgi, mis on seotud inimesega. Kangelaslikkus (). (RATSIONAALNE) LEGAALNE DOMINEERIMINE Süsteem on palju olulisem, kui konkreetne inimene. Kontrollisusteemi õiguspärasus on palju enamat kui lihtsalt "ideaalse" tähendus, kui ainult sellepärast, et tal on väga täpsed suhted vara õiguspärasusega). I.Mis tahes õigusnormi võib kehtestada kokkuleppe või kehtestamise teel kas otstarbekuse või väärtuse-ratsionaalsuse alusel või mõlema suhtes, nõudes vähemalt organisatsiooni liikmete kuulekusest. Siiski laieneb see tavaliselt ka kõikidele kõnealuses pädevuses olevatele isikutele, kes on territoriaalorganite puhul territoriaalne piirkond, kes seisab teatavates sotsiaalsetes suhetes või täidab sotsiaalsete meetmete vorme, mis organisatsiooni korraldusel on kuulutatud asjakohaseks. II. See, et kõik õiguslikud alused koosnevad tavapäraselt tahtlikult kehtestatud abstraktsete
maailmapilt. Oma vanade arvustuste mustandeid vaadates - mõned neist on siiani alles - olen hämmeldusega märganud, et need on sageli lõpptulemusest elavamad ja huvitavamad. Võimalik, et kehtib paradoks: mida zhanripuhtam on kriitika, seda igavam ta lõppkokkuvõttes on. Kriitika paradigmas on kõik nii neetult etteaimatav, talitsetud ja mõistlik. Kriitika meetod seisneb ju emotsiooni paralüseerimises, ratsionaalsuse üürikeses triumfis. Ent selline mõtteviis, mis eeldab, et maailm on alati äraseletatav, kuhugi mahutatav ja millelegi kuuletuv, ei saagi oma punnitatud lineaarsuses olla rohkemat kui igav ja üheplaaniline. Midagi jääb sealt paratamatult välja. Ka pole kriitikat ilma kellegi eelneva loomingulise aktita üldse olemas. Seetõttu ei muutu kriitika kunagi esimese järgu tähtsusega nähtuseks. Meediaajastul on lugu muidugi keerulisem. Tänane
6 õigusmõisteid ning eeltoodut arvesse võttes leida konkreetsel juhul kõige õiglasem ja tasakaalustatum lahendus. Kusjuures kogu menetlus peab olema seaduslik ja erapooletu. Teoreetilistest käsitlustest võib leida mitmeid haldusmenetluse ülesannete ja eesmärkide loendeid, kuid kahe peamise (vastandliku) eesmärgina võib välja tuua esiteks menetluse tulemuse õigsuse ja/või ratsionaalsuse tagamise (menetluse regulatiivne ehk konflikti lahendav roll) ning teiseks menetluses osaleva isiku inimväärikuse austamise (menetluse sümboolne ehk väärtusi loov funktsioon). Esimest menetlusreeglite tähenduse käsitlust võib tähistada sõnaga ,,instrumentalism", kus menetlusnõuded on üksnes vahendid eesmärgi - ratsionaalse ja/või õige menetlustulemuse - saavutamiseks. Teist käsitlust võib
Neid filosoofilisi probleeme selgitab vabaduse ja paratamatuse seos. Subjekt vajab ratsionaalse otsuse tegemiseks kaht tingimust: objektiivsete tingimuste (seaduspärasuste) tunnetamist; vabadust suvalise otsustusvariandi valimiseks. - Sellistes tingimustes subjekt teab, milline on parim tegutsemisvariant. 149. Mis põhjusel kalduvad tegelikult vastuvõetud otsused kõrvale ratsionaalsuse põhimõttest? Millal on selline kõrvalekalle õigustatud? Millistes tingimustes on tugevam ratsionaalne ja millistes tingimustes intuitiivne lähenemine otsusele? - Kuna objektiivse reaalsuse tunnetamine pole absoluutne, siis toimub otsustamine alati määramatuse tingimustes ja otsuse ratsionaalsus ei saa samuti olla absoluutne. Üha keerulisemaks muutub ühiskondlike suhete adekvaatne tunnetamine. Hoolimata informeerituse ja teadmiste
Simon); eetika, väärtused, kultuur, kokkulepped (R. Daft) Ratsionaalset otsustamist on nimetatud ka otsustusprotsessi klassikaliseks mudeliks. Selle puhul manipuleerib juht täieliku informatsiooniga püsikindlas, stabiilses tegevuskeskkonnas. See tähendab, et: · probleemid on selgelt identifitseeritud · kõik võimalikud lahendusvariandid on tuntud · iga alternatiivi võimalikud tagajärjed on ette teada. 23. Mida kujutab endast üldjoontes piiratud ratsionaalsuse tingimustes otsustamine ehk millised on selle peamised märksõnad (vt administratiivne mudel, koalitsiooni/poliitiline mudel, katse-eksituse mudel, prügikasti mudel)? Administratiivne mudel ebamäärasus, limiteeritud info, intuitsioon, rahuldav valik Poliitiline ehk koalitsioonimudel, liitlaste otsimine, koalitsioonide moodustamine, oma huvide eest seismine, võimusuhted
õigust, mis oli väga vana ja autoriteetne. 533. Aastaks lasi keiser Justianus I koostada Corpus iuris civilis'e ehk kodifitseeritud ja kokkupandud Rooma õiguse.Tänu sellele teosele team tänapäeval hästi Rooma õigustraditsioonist. Aga Ida-Rooma aegne õiguspraktiks ei saanud tegeleda kauge ja võõrkeelse õiguse minevikuga, et korraldada kaasaega ja nii vajus Rooma õigus unustusse.Selle taas tundmaõppimine on seotud 12. Sajandi ratsionaalsuse leviku ja Corpus iuris civilis'e taasavastamise ning valitsejate kerkimisega. Rooma õigust kasutati eeskujuna ka kanoonilises õiguses. Keisrid tahtsid riigis kindlustada üleüldist õigusrahu ja sellega kindlustada oma positsiooni. Rooma õiguses oli õigus valitseja teha ja muuta. Õiguse üleskirjutamine keskaja teisel poolel, õiguspeeglid, Sachsenspiegel: Tänu 12. sajandil rajatud juurastuudiumitele, tekkisid haritud ja jõukas juristide klass, üha
Feyerabend – indiviidid täielik vabadus, teaduses ei ole mingeid metodoloogilisi piiranguid. - Laktosi teooria on aidanud kaasa empiristliku (induktivistliku) ja naiivse falsifikatsionistliku metodoloogia paikapidamatuse tõestamisele. - Jätab põhjendamata, miks kasutab füüsikat teaduse etalonina või miks on teaduslik teadmine kõigist tunnetuse vormidest parim. Lakatos käsitles iseenesestmõistetavalt, et füüsika esindab ratsionaalsuse ja hea teaduse paradigmat. Ta võttis juba eelduseks, et ükski valdkond, millel pole füüsikaga ühiseid tunnuseid ei ole teadus ja asub ratsionaalsuse vaatekohalt sellest madalamal tasemel. Lakatosi uurimisprogrammide teooria hindab ainult väljakujunenud teooriad ega pretendeerigi nõu andma, kuidas teadust tegelikult tegema peaks. Seetõttu on tegemist pigem teadusajaloo käsitlusega. Mitte miski ei
ühiskondades kõigi ühiskonnakihtide ja huvigruppide huvide arvestamist. Mis ei ole ühiskondliku kasulikkuse defineerimise seisukohalt eriti tänuväärne ülesanne. Ja nagu segadusse viidud valitsuste puhul sellisel juhul tavaliselt juhtub hakkavad nad maksimeerima iseenda kasulikkust; väljendugu see siis pikkades väliskomandeeringutes või kahtlastes korteri(kinnisvara)tehingutes. * * * Ratsionaalsuse mõiste ise ehk ratsionaalne majanduslik käitumine on neo-klassikalise koolkonna nurgakiviks. Neo-klassikaline majanduskoolkond on alates majandusteadlasest Alfred Marshallist olnud domineerivaks koolkonnaks kaasaegses majandusteaduses 5. Vahel nimetataksegi neo-klassikalist majandusteooriat majanduslikuks ratsionalismiks. Samal ajal on tegemist küllaltki deterministliku ja mehhaanilise käsitlusega, kus inimesed toimivad analoogiliselt
mikrotasandi. seletused. Meile võõras on neile enesestmõsitetav. # püüe mõista ja seeläbi seletada inimeste tegutsemist (NB: mitte seda tingimata heaks kiita!) - on erinevaid arusaami nii teaduse ülesannete kui ka ühiskonna kohta . neid ei saa lahendada empiiriliselt * Comte.i sõnapruugis .metafüüsilised. küsimused. Ei saa aga nendeta. Arutlev demokraatia ja diskursiivse korra piirid (Vikerkaar 4-5/2005) Ratsionaalsuse piirid: kui ratsionalsus peab hakkama kahtlema iseendas järjepidevuse põhimõttest lähtuvalt, siis jõuame ikkagi metafüüsiliste väideteni. Mis on olluline, mis mitte. Ehk eriarvamuste leidmine arutlevas demokraatias (mis oleks justkui ratsionaalne) on sama oluline kui (ratsionaalse) konsensuse leidmine. - Mõned sotsioloogia jaoks tähtsad küsimused, millele vastata saab ainult oletamisi: * Kas inimene on oma põhiolemuse poolest ratsionaalne/irratsionaalne; homo oeconomicus või
Hea usu põhimõte sätestab TsÜS§138 ja VÕS§6. See tähendab, et tsiviilkohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus. Võlasuhetes tähendab heas usus käitumine õigusliku seotud poolte jaoks seda, et nad peavad käituma teineteise suhtes nagu õiglased ja ausalt mõtlevad inimesed. Hea usu põhimõtet ei saa pooled omavahelise kokkuleppega välistada. Mõistlikuse põhimõtet kohandatakse VÕS'is siis, kui seadusandja on pidanud vajalikuks võtta arvesse ka ratsionaalsuse ja ökonoomsuse asjaolusid. Seda põhimõtet kasutatakse näiteks kohustuste täitmise viisi, koha, aja ja muu sellise kindlaksmääramisega. Võlasuhetes loetaks mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Mõistlikuse hindamisel arvestatakse võlasuhte olemust ja tehingu eesmärki, vastava tegevus ja kutseala tava ja praktikat, samuti muid asjaolusid. 9.4 Mis on tehing?
Kolmas loeng Tarbekaupade kultuur. Karl Marx ja tema järglased. Tarbimiskultuuri kriitika Üheks oluliseks teemaks, mis tarbimiskultuuri juures ikka ja jälle erineva nurga alt jutuks tuleb, on tarbija suhe tarbekaupadesse tema ratsionaalsuste (NB mitmus) seisukohalt. See tähendab teisipidi öeldes, tarbija agentsuse analüüsimist: kuidas saadakse aru sellest, mismoodi suhestutakse asjade maailmaga. Missugune toimija on tarbija? Siinkohal vaadatakse selliseid teemasid nagu erinevad ratsionaalsuse/irratsionaalsuse, eriti majandusliku ratsionaalsuse vahekord; mood - kas tarbija on looja või ohver; kommunikatsiooni läbi asjade. Üldiselt võib öelda, et lineaarsuse ja struktureerituse asemel on tänapäeva tarbimispraktikad rohkem avatud ja konteksti-spetsiifilised, kui instrumentaalne ratsionaalsus pakub. Erinevad põhilised sotsiaalse analüüsi kategooriad - kihistumine, kultuuriline eristumine, võim, institutsioonid, rituaalid, suhtlus, identiteet, kolektiivne
maailmakord on pandud paika transtsendentse autoriteedi poolt · juhtimine on selleks põlise korraga seatute osa.. Traditsionaalsus on modernsuse poolt loodud pilt, mis kajastab seda, missugune oleks modernsuse alternatiiv. 16. Määratlege modernsus vastanduses postmodernsusega. Kumb neist sisaldab rohkem sisepingeid? Modernne moistus kinnitab, et teadmine on kindel, objektiivne ja hea. Modernses maailmas hinnatakse nahtusi ratsionaalsuse ja moistuslike kriteeriumide alusel. Modernne maailm usub progressi ja on optimistlik, selle optimismi aluseks on teadus ja haridus. Keskne on ka indiviid ja indiviidi vabadus. Tode on leitav, teadmine on inimmoistusele ligipaasetav. Postmodernsust iseloomustab originaalsuse ja ajaloolise toe ning standardite kadumine. Nii on ka postmodernsuse suhtumine ambivalentne: on nii neid, kes moistavad hukka postmodernsuse kui tuhjuse ja pealiskaudsuse taastootmist, kui ka neid, kes naevad
kriitika-Inimeste teadlik tegevus *Institutsionaalne korraldus* Mikrotasandil räägitakse institutsionaalsest korraldusest (institutional arrangements)1, mis võib olla majandusagentide endi teadlikult ja otseselt kujundatud.Ökonoomika kui meetod - VANAD PRINTSIIBID:Metodoloogiline individualism: vastust kõigile ühiskonna probleemidele otsitakse indiviidide tasandil (ka reeglid on indiviidide mitte jumala tehtud). Ratsionaalsuse (HO) eeldus: inimene üritab üldjuhul teha seda, mis talle tundub parim lähtub omakasust. Mida tähendab eeldus?*UUENDUS:Piiratud ratsionaalsus: inimene ei suuda (ega taha?) taotleda just parimat kõigist võimalustest. Avab tee oportunismile infoeeliste ärakasutamiseks, sh eksitamiseks, petmiseks - ja institutsioonideleHomo oeconomicus'e on võimeline iseseisvaks tegevuseks. Ta otsib ja leiab lahendusi, õpib ja leiutab, kuid ei ole kunagi
annaabi.ee 
