Majanduslik käitumine (0)

MAJANDUSLIK KÄITUMINE JA

MAJANDUSTEADUS

Üksikisiku edukus oleneb suurel määral tema majanduslikust edukusest. Majandusega puutume kokku iga päev. Me teeme iga päev majanduslikke otsuseid. Me teeme valikuid .
Kõik peavad tegema valikuid.
Iga ettevõte peab valima .
Ka riik ei saa rohkem kulutada, kui ta teenib. Olulisemad poliitilised vaidlused peetakse maksude kogumise ja kulutamise üle.
Inimeste soovidel ei ole piire . Piir on aga ressurssidel, mida kasutatakse toodete ja teenuste tootmiseks.
Kunagi ei jätku kõike kõigile.
Mõned saavad ja teised ei saa. See on reaalsus . Kuidas otsustada, kes mida saab? ( Turg ).
Nappus!
Ressursid või tootmistegurid on:
Maa – maavarad , mets, põllud, õhk ja vesi, maaomand .
Töö – vaimsed ja füüsilised pingutused, mida inimesed kasutavad toodete ja teenuste loomiseks.
Kapital – hooned, tööriistad ja masinad , mida inimesed kasutavad majanduses. On veel finantskapital (raha).
Ettevõtlus – oskus kolm esimest nii kokku panna, et tulemus oleks maksimaalne.
Majandusõpetus – õpetus sellest, kuidas majanduses osalejad, kes teevad pidevalt erinevaid valikuid piiratud ressursside olukorras, püüavad igaüks eraldi saavutada maksimaalset heaolu ja rikkust.
Ratsionaalsuse mõiste – teha õige otsus selle kohta, mida teha.
2 märkust:

• mis on ühe jaoks ratsionaalne , ei tarvitse olla teise jaoks
  
• võimalus/õigus olla ebaratsionaalne (lukskaup)
  

MAJANDUSE KOLM PÕHIKÜSIMUST

Kui ressursid on piiratud ja valikuid palju, peab iga tarbija ja ettevõtja täpselt teadma, mida ta oma vahenditega peale hakkab. Sama kehtib ka riigi kui terviku kohta.
Valikuid tehes tuleb vastata kolmele põhiküsimusele:
1.Milliseid kaupu ja teenuseid toota? Ma leian mida vaja on.
2.Kuidas neid toota?
3.Kellele neid toota?
Mida toota?
Küsimus tootlike ressursside paigutusest.
Kõige lihtsam vastus – toota tuleb neid kaupu ja teenuseid, mida tarbija või ühiskond vajab ja mille eest ta on nõus maksma.
Turule, mida ei piira mingid välised jõud (seadused, tollid ), ilmuvad just need kaubad . Kaupu, mille järele pole nõudlust, ei saaks kellelegi müüa ja ettevõte kannaks kahjumit.
Turg on ülidemokraatlik koht.
Kuidas toota?
Küsimus tootmistehnoloogiast ja selle efektiivsusest.
Kraavi võib kaevata labidaga või ekskavaatoriga.
Majanduslikult mõtlev ettevõtja peab valima enda jaoks sobiva ressursside kombinatsiooni sõltuvalt oma võimalustest.
Kellele toota?
Ettevõtjal peab alati olema silme ees tarbija, kellele toode on mõeldud.
Majandusteaduse haru – turundus .

ERINEVAD MAJANDUSSÜSTEEMID

Tavamajandus

Majanduslik ratsionaalsus on allutatud mingile uskumusele või tavale. Tegeldakse peamiselt algelise põllumajanduse ja käsitööga. Erilist majanduslikku arengut ei toimu. Kõige paremini iseloomustab seda naturaalmajandus, kus peaaegu kõik vajaliku loob kinnine kogukond .

Käsumajandus

Majanduslik ratsionaalsus on allutatud mingile poliitilisele ideele. Põhiideeks on, et kogu majandust võib ja oskab korraldada üks keskus. Majanduslik võim koondub riigi kätte. Eraomandus ja erainitsiatiiv on väga piiratud või keelatud. Esineb ka plaanimajanduse vormis. Seejuures ei planeerita mitte tarbija vajadusest lähtudes, vaid tootmise võimalusi ja eelnevaid tootmismahtusid arvesse võttes. Tulemuseks on defitsiit.

Turumajandus

Süsteem, kus ostjad ja müüjad vahetavad kaupu vabalt kokkulepitud hindade alusel. Nende otsused määravad vastastikuses mõjus vastused küsimustele mida, kuidas ja kellele.
Olulised “ tugisambad ” on eraomand, hinnasüsteem, turukonkurents ja ettevõtlikkus.
Turumajanduses on majanduslikuks motiiviks kasum. Kasum on kogutulude ja kogukulude vahe.
Põhimõte on – vähem efektiivne peab ruumi tegema efektiivsemale.
Pole olemas puhtal kujul täiuslikult vaba majandussüsteemi.
Majandusteadlane Joseph Schumpeter:
“Kapitalistliku majanduskorra aluseks on loov hävitamine, protsess, mille käigus vanad ja ebaefektiivseks osutunud struktuurid asendatakse uute ja tõhusamatega. Loova hävitamisega kaasnevad paratamatult pankrotid ja töötus. Need on edu ja kasvu eelduseks.”
Georg Soros “Globaalse kapitalismi kriis”:
“Täielik tööhõive, taskukohased meditsiiniteenused ja tervisesõbralik keskkond võivad teatud tingimustes tõesti osutuda turuprotsesside kõrvalproduktiks, kuid kasumiprintsiip üksinda ei suuda selliseid tervitatavaid sotsiaalseid tulemusi tagada.”
“Kõigi teiste väärtuste asendamine rahaliste väärtustega tõukab ühiskonda ohtliku tasakaalutuse suunas ja surub alla inimlikud püüdlused, mis väärivad sama tõsist tähelepanu nagu rahvamajanduse kogutoodangu kasv.”

Segamajandus

Majandussüsteem, kus kõrvuti turumajanduse elementidega toimib ka tugev valitsuse sektor ja kus riik sekkub rohkem või vähem majandusellu.
Tänapäeva arenenud riikides ongi enamasti tegemist segamajandusega.
Alati on selliseid kaupu ja teenuseid, mille nõudmist ja pakkumist turg ei reguleeri ja mille tootmise eest peab hoolitsema valitsus.
Samuti peab valitsus mitmeid ühiskonnaliikmeid aitama ja toetama .
Kaks põhilist majanduskoolkonda:
1.Majanduslik liberalism (vabadus) – turg saab iseenesega hakkama, ressursid paigutuvad efektiivselt. Üksikisik ja tema otsused on olulised. Väike maksukoormus ja riigi vähene sekkumine. Adam Smith ja tema “nähtamatu käe” teooria. Milton Friedman .
2.Heaolumajandus – turg ei saa iseendaga hakkama, ressursid paigutuvad ebaefektiivselt ja valitsusel on oluline roll majanduses. Suur maksukoormus. J.M.Keynes.

MAJANDUSTEOORIA ALUSTALAD

On olemas kindlad reeglid, mis kehtivad igas olukorras ja mis loovad keskkonna, kus majanduses osalejad oma ratsionaalseid ja ebaratsionaalseid otsuseid langetavad.

Ressursside piiratus

Ühiskonnaliikmete vajadused on alati suuremad kui on nende vajaduste rahuldamise allikad.
Ühe hüvise tootmise suurendamiseks ressursse ümber jaotada saab vaid teise hüvise tootmise vähendamise arvel.
Võimaliku tootmise piir – kaupade tootmiskombinatsioonide jada, mis saadakse tootmisressursse omavahel kombineerides.

Alternatiivkulu

Ressursid ei ole mitte üksnes piiratud, vaid neid saab korraga kasutada vaid ühel moel.
Kui otsustad kasutada ressurssi ühel eesmärgil, loobud võimalusest kasutada seda teisel viisil. Sa pead valima.
Igapäeva elus peame arvestama, kui palju me oleksime võitnud või kaotanud, kui oleksime käitunud teisiti.
Alternatiiv - ehk loobumiskulu – saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest.
Aavo Kokk : “Parim tegevus on see, mille tegemata jätmist kahetseme.”

Kahanevuse seadus

Vastavalt sellele seadusele põhjustab täiendava ressursiühiku lisandumine muude tingimuste samaks jäädes teatud piirist alates kogutootlikkuse languse.

Piirprintsiip

Vaatab majandusnähtusi ajalises muutuvuses ja keskendab tähelepanu viimasele tarbitud või toodetud ühikule.
Majandusteoorias lähtutakse alati põhimõttest, et kõik majandussubjektid käituvad ratsionaalselt. Tegelikus elus ei pea me sellest alati kinni.
Murphy seaduste kogust: “Inimesed ja rahvad käituvad ratsionaalselt siis, kui kõik muud võimalused on ammendatud .”
Paljude alternatiivsete käitumisvariantide olemasolu nõuab oskust neid märgata ja ka hinnata.
Mida arenenum on ühiskond ja mida haritum inimene, seda rohkem alternatiive tekib.
Ära sea endale ise piire!
80:20 mõtteviis.
Statistika ükskõik milliselt elualalt näitab, et 80% inimese ajast, vahenditest, ressurssidest kulutatakse asjadele, millega saavutatakse oodatust ainult 20%. Ja vastupidi – 20% aja-, jõu- ja ressursikuluga saadakse 80% tulemustest.
Idee on lihtne: tuleb selgitada välja see ülioluline 20%, mis määrab meie edukuse ja heaolu. Õpi tuvastama neid mõnesid tõepoolest tähtsaid parajasti aset leidvaid asju ja eirama suurt hulka ebaolulisi.
80:20 printsiibi mõistmine ning kasutamine õiges suunas võimaldab meil muuta oma elu, oma firmat , oma ühiskonda.

MAJANDUSTEGEVUS

Majandussubjekt Eesmärk
TARBIJA ehk MAJAPIDAMINE KASULIKKUS (rahulolu)
ETTEVÕTE KASUM
RIIK ÜHISKONNA HEAOLU
Maslow vajaduste hierarhia

Eneseteostuse vajadus

vajadusvajadus

Tunnustusvajadus
Sotsiaalsed vajadused
Turvalisuse vajadus
Esmased vajadused
6
Pärnumaa Kutsehariduskeskus