Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Saarte hääle veebiväljaande läbipaistvuse analüüs (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks mitte õppida ka vanemas eas?
Tartu Ülikool
Sotsiaal- ja humanitaarteaduskond
Ühiskonnateaduste instituut
Saarte Hääle veebiväljaande läbipaistvus
Analüüs
Autorid: Kaspar Erik Lind, Tiina Nõmm , Moona- Liisa Mänd, Eeva Lauk, Kermo Küün
Juhendaja : Marten Juurik
Eriala: Ajakirjandus ja kommunikatsioon I
Õppeaasta: 2015/ 2016
Tartu Ülikool 2015
Eesti meediaväljaande läbipaistvuse analüüs on oktoobrikuu Saarte Hääle veebiväljaande põhjal koostatud. Analüüsi käigus tuuakse välja vastava meediaväljaande valiku põhjendus, läbipaistvuse uurimiseks koostatud analüüsiskeem ning põhjendatakse, miks on koostamisel valitud just konkreetsed kategooriad ning nende alakategooriad.
VÄLJAANDE VALIKU PÕHJENDUS
Analüüsitavaks meediaväljaandeks valiti päevalehe Saarte Hääl veebiväljaanne, põhjuseks isiklik huvi uurida saarlaste päevalehe läbipaistvust, kuna tegemist on võrdlemisi väikese ning tagasihoidliku väljaandega. Samuti mängis valiku langetamisel rolli ka see, et üks analüüsi läbi viinud rühmaliikmetest on ise Saaremaalt pärit ning omab mõningaid teadmisi vastava väljaande toimingutest ja peab sidet ühe Saarte Hääle toimetajaga, mistõttu oli vajaliku informatsiooni saamine kohati kergem, kui see oleks võinud olla mõne teise meediaväljaande valimisel. Väljaande valimisel lähtusime ka veebiväljaannete eelisega paberväljaannete ees, milleks on informatsiooni rohkus ning kättesaadavus, seda just infoallikate, rahastuse, töötajate jm osas.
ANALÜÜSISKEEM
Analüüsiskeemi koostamisel tuli kõigepealt leida ja paika panna Saarte Häälele omased kategooriad ja/või teemad, mille abil saaks võimalikult põhjalikult uurida Saarte Hääle läbipaistvust. Selleks lähtuti nii õppejõu tööjuhendis välja toodud näidetest üldise läbipaistvusega seotud teemadest kui ka sellest, mis võis väljaande läbipaistvuse analüüsile lisaks kaasa aidata. Kokku valiti kolm kategooriat, mille põhjal Saarte Häält analüüsida.
Esimese kategooriana valiti informatsiooni allikate läbipaistvus. See kategooria võimaldab: uurida allikatele viitamise olemasolu, hinnata informatsiooni allika temaatilist pädevust; selgitada välja, kas autorid avalikustavad oma nime või eelistavad anonüümsust; uurida huvide konflikti avalikustamist ehk arvamuslugude autori(te) avalikustamisest. Selle kategooria tähtsus seisneb just väljaande välja antava sisu ratsionaalsuse ning valitud allikate pädevuse hindamises, samuti kas artiklite või arvamuslugude puhul on autor ära märkinud oma nime.
Teisena langes kategooriliseks valikuks tööprotsessi toimetamine ehk toimetuse tööprotsess, mille kaudu on võimalik analüüsida: toimetuse läbipaistvust; informatsiooni kogumist; lugeja osalust. Kategooria osutus valituks, kuna see võimaldab öelda, mitu inimest näevad artiklit enne, kui see lehte jõuab, kuidas on artiklis esitletud informatsioon kogutud ning kui palju toimetuseni jõudnud kirjadest jõuab lehte (või meie puhul veebiväljaandesse) - teisisõnu saab hinnata toimetuse tööd.
Kolmanda analüüsikategooriana valiti organisatsiooni tasandi läbipaistvus. See võimaldab analüüsida: ajakirjanduslikku sõltumatust ning töötajate arvu; rahastust; omanikke ning omanikele kuuluvaid ettevõtteid; poliitilise kallutuse eksistentsi. See kategooria on tähtis, kuna võimaldab hinnata organisatsiooni läbipaistvust sõltumatuse, finantsilise ning poliitilisuse kaudu.
Nende kolme kategooria abil on võimalik piisavalt sügavuti analüüsida Saarte Hääle läbipaistvust sisu, toimetuse ja organisatsiooni tasandil. Kategooriaid analüüsitakse kategooriliselt eraldi järgnevates punktides.
I KATEGOORIA: INFORMATSIOONI ALLIKA LÄBIPAISTVUS
Informatsiooni allika(te) läbipaistvuse aluseks võeti kaheksa juhuslikku artiklit, mis olid ilmunud oktoobrikuu jooksul Saarte Hääle veebiväljaandes.
Suuremas osas on autorite nimed välja toodud kas päises ja arvamuslugude puhul tekstisiseselt või teksti lõpus. Analüüsitud artiklite puhul tsiteeritud pressiteateid või sündmustele kohaseid kommentaare, mis tulevad enamasti sobilikelt allikatest, mida võib lugeda pädevateks. Näiteks analüüsiti artiklit Saare maakonna edukaima transpordifirma Sarbussi ( Kalmus , 2015) kohta, kus on lisatud ka Sarbussi omaniku Taavi Tuisu kommentaarid ning hinnangud enda firma tegevusele. Ka arvamuslugude puhul võis järeldada, et autorid on enda valdkonnas pädevad . Näiteks Maie Meius (2015), TÜ väärikate ülikooli eestvedaja Saare maakonnas , kirjutas artikli sellest, kuidas ka vanemas eas inimesed on õpihimulised. Tegemist on vastava ülikooli eestvedajaga ning võib öelda, et ka võrdlemisi pädeva inimesega selles teemas.
II KATEGOORIA: TÖÖPROTSESSI TOIMETAMISE LÄBIPAISTVUS
Tööprotsessi toimetamise läbipaistvuse uurimiseks proovisime saada toimetuse töökorralduse asjus ühendust ka peatoimetaja Gunnar Siineriga, aga kuna teda polnud võimalik sel hetkel kätte saada, pöördusime Saarte Hääle toimetuse assistendi Ülle Tiidu poole. “Uudised, mis jõuavad Saarte Hääle veebiväljaandesse, käivad läbi nii vastava rubriigi, olgu see siis näiteks ‘’Maakond’’, toimetaja kui ka peatoimetaja silme eest. Lugejate tagasisidet ja osalust ning lugejakirju hinnatakse ning neid avaldatakse meeleldi, küll aga seda, kui tihti neid tuleb, ei ostatud täpselt öelda, sest see on eri aegadel erinev. Läbipaistvust vähendab aga asjaolu, et kõigil uudistel ja arvamuslugudel pole autori nime märgitud, selle asemel on SH (Saarte Hääl).’’
III KATEGOORIA: ORGANISATSIOONI TASANDI LÄBIPAISTVUS
Organisatsiooni tasandi läbipaistvuse analüüsimiseks uuriti kõigepealt, millised isikud töötavad Saarte Hääles . Saarte Hääle veebilehel (2015) on eraldi välja toodud töötajate nimistu. Kõik 19 väljaandes töötavat isikut on kvalifitseeritud ning haritud ning hetkeline erakondlik seotus (IRL) on vaid ühel töötajal- reporteril. Toimetaja Raul Vinni on samuti olnud seotud IRL-iga, seda aastatel 2001-2009.
Saarte Hääle vastutavaks väljaandjaks on OÜ Raadio Kadi, mille juhtkonda kuulub Inforegistri (2015) sõnul kolm liiget: Vjatšeslav Leedo, Aarne Mägi ja Gunnar Siiner . BNS-i (2013) kaudu saime teada, et Vjatšeslav Leedole kuuluv ettevõte Holostovi Kinnisvarahaldus AS finantseerib ka omakorda Saarte Hääle tegevust. Inforegistri (2015) sõnul Vjatšeslav Leedo juhatuse liige firmades Holostovi Kinnisvarahaldus AS, Paxton Assets OÜ, Dagenhart OÜ, Reyna Trade OÜ, VL Investeeringud OÜ ja S.O. Invest OÜ ning Gunnar Siiner juhatuse liige MTÜ Saarema Ettevõtjate Liidus ja MTÜ Eesti Ringhäälingute Liidus. Ükski Saarte Hääle juhatuse liige ei kuulu ühegi erakonna koosseisu, seega ei ole Saarte Hääl vähemalt omanike poolt poliitiliselt kallutatud.
ANALÜÜSI KOKKUVÕTE
Analüüsi tulemustest võib järeldada, et Saarte Hääle puhul on tegemist võrdlemisi läbipaistva väljaandega. Kindlasti mängib selle juures rolli ka asjaolu, et tegemist ei ole üle-eestilise lehega ning lugejaskond on väiksem ja tihti eelnevalt juba juhtunuga kursis. Lugude autorid on suuremas osas esile toodud ning informatsiooni allikate pädevus on hinnanguliselt hea. Toimetuse tööprotsessi käigus kasutatakse erinevaid informatsiooni allikaid ning lugeja osalust hinnatakse. Töötajad ja juhtkond on kvalifitseeritud ning haritud, olles ka erakondlikult mitte seotud, hoides poliitilise kallutatuse nullilähedase, ehkki kaadritagust ei ole võimalik hinnata. Rahastus toimub juhtkonna enda poolt ning kõik finantseeringutega seostuv on leitav Inforegistri kodulehel. Mitte ükski juhatuse liige pole poliitiselt ka seotud.
KASUTATUD KIRJANDUS
Gunnar Siiner (2015). Kasutatud 01.11.2015. https://www.inforegister.ee/AGOWJKY-GUNNAR-SIINER
Kalmus, K. (2015). Saare maakonna edukaim transpordifirma on Sarbuss. Saarte Hääl, 31. oktoober. Kasutatud 01.11.2015. http://www.saartehaal.ee/2015/10/31/saare-maakonna-edukaim-transpordifirma-on-sarbuss/

Leedo finantseeritav Saarte Hääl sai mullu 490 000 eurot kahjumit (2013). Postimees, 19. september. Kasutatud 01.11.2015. http://majandus24.postimees.ee/2057578/leedo-finantseeritav-saarte-haal-sai-mullu-490-000-eurot-kahjumit

Meius, M. (2015). Miks mitte õppida ka vanemas eas? Saarte Hääl, 7. oktoober. Kasutatud 01.11.2015. http://www.saartehaal.ee/2015/10/07/miks-mitte-oppida-ka-vanemas-eas/
Raadio Kadi OÜ (2015). Kasutatud 01.11.2015. https://www.inforegister.ee/10357499-RAADIO-KADI-OU
Töötajad (2015). Kasutatud 01.11.2015. http://www.saartehaal.ee/tootajad/
Vjatšeslav Leedo (2015). Kasutatud 01.11.2015.
https://www.inforegister.ee/DCAGWHV-VJATsESLAV-LEEDO
Vasakule Paremale
Saarte hääle veebiväljaande läbipaistvuse analüüs #1 Saarte hääle veebiväljaande läbipaistvuse analüüs #2 Saarte hääle veebiväljaande läbipaistvuse analüüs #3 Saarte hääle veebiväljaande läbipaistvuse analüüs #4 Saarte hääle veebiväljaande läbipaistvuse analüüs #5 Saarte hääle veebiväljaande läbipaistvuse analüüs #6
Punktid Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-12-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 29 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Tundmatu Tuvi Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu
132
doc

Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu

Ajalugu kui konstruktsioon Ajalootekstid ei ole midagi enesestmõistetavat ega ka objektiivset. Millest tuleneb väide, et ajalugu on konstruktsioon, kellegi poolt ülesehitatud käsitlusviis? Allpool on mõned mõtlemisainet pakkuvad märksõnad. 1. uurija distantseeritus, kogemuse erinevus 2. konteksti muutused, tõlgendamise küsimused; võimalikud seosed või üldistused, mille tegelik alus on küsitav, järgmise põlvkonna jaoks arusaamatu vms. 3. uurija mitmesugused huvid ajaloo käsitlemisel (nt sõjaajalugu, kaubandusajalugu, põllumajandusajalugu; nt klassipositsioon, võimuküsimused/propaganda, avalik või salajane okupatsioon / kolonialiseerimine ­ kuidas on kasulik ajalugu näidata, millest kasulik vaikida => kes tellib "muusika" ja kes maksab? St millegi õigustamine.) 4. objektiivse ja subjektiivse ajaloo ebamäärasus: subjektiivsete lugude (nt mälestuste) koondamine mingil kindlal teemal võib kokkuvõttes moodustada objektiivsema pildi kui nn objektiivne või tead

Sotsiaalteadused
Juhendmaterjal loovtöö korraldamisest põhikooli III kooliastmes
55
doc

Juhendmaterjal loovtöö korraldamisest põhikooli III kooliastmes

Kui andmete analüüsimiseks kavatsetakse kasutada Excelit vm programmi, peab õpilane eelnevalt selle programmi kasutamise selgeks õppima. Uurimistööks vajalikke oskuste piisav harjutamine on eelduseks, et õpilane suudaks nõuetele vastava töö kirjutamisega hakkama saada. Ettevalmistusperioodil on soovitav tutvuda ka teiste sama valdkonna õpilasuurimustega (näiteks Akadeemiakese vahendusel). Heaks eeltööks on mitme erineva uurimistöö osade võrdlev analüüs. Näiteks võib analüüsida erinevate uurimuste sissejuhatusi, kokkuvõtteid, hüpoteesi/uurimisülesande sõnastust, keelekasutust jm. Uurimistöö ettevalmistus võib toimuda klassis, uurimistööst innustunud õpilaste rühmades või individuaalselt, kuid arvestada tuleb, et uurimistöö jaoks vajalike oskuste iseseisev omandamine ei ole põhikooliõpilasele enamasti jõukohane. 2. Uurimistöö etapid Teema valimine

Eesti keel
Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat
159
doc

Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat

Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat Kvaliteedi parendamine kodanike hüvanguks Versioon 1.2 ­ kavand Kultuuriveebi sisu ja kvaliteedipõhimõtete piiritlemine lähtudes kasutajate vajadustest Toimetanud MINERVA 5. töörühm. 6. november 2003 MINERVA 5. töörühm Kultuuriveebi sisu ja kvaliteedipõhimõtete piiritlemine lähtudes kasutajate vajadustest Tegevuse eestvedaja Henry Ingberg (Prantsuse Kogukonna Ministeeriumi kantsler, Belgia) Koordinaator Isabelle Dujacquier (Prantsuse Kogukonna Ministeerium, Belgia) Liikmed: Majlis Bremer-Laamanen (Soome Rahvusraamatukogu); Eelco Bruinsma, Digitaalpärandi lähtekohad (Madalmaad); David Dawson, Ressursid (Ühendkuningriik); Ana Maria Duran, Kultuurivõrk (Rootsi); Pierluigi Feliciati (Itaalia); Fedora Filippi (Rooma Arheoloogiajärelevalve Amet, Itaalia); Muriel Foulonneau Euroopa kultuurivaramu (Prantsusmaa); Antonella Fresa, MINERVA tehniline koordinaator; Franca Garzotto (Milano Polütehnikum, Itaalia); Hubau

Kultuurilugu
Lõpueksam-2008 õppekava alusel Majanduse alused
105
doc

Lõpueksam: 2008 õppekava alusel Majanduse alused

Majanduse alused 1. Võimaliku tootmise piir VTP on kahe kauba tootmiskombinatsioonide jada, mis saadakse ühiskonna tootlikke ressursse omavahel kombineerides. Pareto-efektiivsuse kriteerium väidab, et kõik punktid võimaliku tootmise piiril on efektiivsed ning asudes ühes neist punktidest saab ühe hüvise tootmise suurendamiseks ressursse ümber jaotada vaid teise hüvise tootmise vähendamise arvel. Kui ressursse tuleb juurde või nende kvaliteet paraneb, nihkub VTP pikaajaliselt majanduskasvu tõttu koordinaattelgede nullpunktist kaugemale. 2. Alternatiivkulu printsiip See tähendab, et mida enam soovitakse tarbida teist hüvist, seda enam tuleb esimese hüvise tarbimist piirata. Saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest. 3. Nõudmise üldine seadus- nõudlusfunktsioon ja selle nihked Nõudlusseaduse kohaselt: Muude tingimuste samaks jäädes, mida kõrgem on hind, seda väiksem on nõutav kogus. 4. Turutasakaal- tasakaaluh

Majanduse alused
Juhtimise alused
161
pdf

Juhtimise alused

4.3.6.3 Ametikohtade kavandamine 71 4.6.3.4 Juhtide ja spetsialistide jagunemine rivi- ja staabipersonaliks 73 4.6.3.5 Õiguste ja võimu jaotamine ametikohtade vahel 73 4.4 Personali juhtimine 75 4.4.1 Personali juhtimise olemus 75 4.4.2 Töö analüüs ja personali planeerimine 77 4.4.2.1 Töö analüüs 77 4.4.2.2 Juhtimist, töökorraldust ja tööjaotust reglementeerivate dokumentide sisu 78 4.4.2.3 Personali plaanimine (planeerimine) 83 4.4.3 Personali värbamine ja valik 84 4.4.3

Juhtimine
Õiguse alused eksami kordamisküsimused
269
docx

Õiguse alused eksami kordamisküsimused

TALLINNA ÜLIKOOL ÜHISKONNATEADUSTE INSTITUUT ÕIGUSE ALUSED Loengukonspekti alus Lektor Aare Kruuser Tallinn, 2015 SISUKORD PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED ÕIGUSE ALUSED. ÕIGUSTEADUSE PÕHIMÕISTED SISSEJUHATUS ÕIGUSTEADUSESSE 01 SISSEJUHATUS 02 ÕIGUSE ROLL ÜHISKONNAS. Miks peab õigust tundma 03 ÕIGUSLIK REGULEERIMINE 03.1. RIIK JA ÕIGUS. PÕHIMÕISTED REFERAADID JA ESSEED TEEMADE KAUPA VASTUSED KORDAMISKÜSIMUSTELE Õigusvõime, sest Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime............................5 PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED TEEMADE KAUPA..............................................5 MIS ON ÕIGUS. MIKS PEAB ÕIGUST TUNDMA..........................................................148 SOTSIAALNE REGULEERIMINE....................................................................................148 Sotsiaalsete normide mõiste ja põhitunnused.....................................

Õiguse alused
Võrdleva Poliitika kodutööd
81
docx

Võrdleva Poliitika kodutööd

Hiljuti USAs aset leidnud sündmuste ülevaade Obama kirjutas alla seaduseelnõule, mis suurendab USA võlalimiiti President Obama kirjutas alla Kongressi mõlemast kojast läbi pääsenud seaduseelnõule, mis laseb valitsusel laenata rohkem raha, et maksta sotsiaalkindlustushüvitisi ja riigitöötajate palkasid. Seega on riigi rahandusministeeriumil võimalus laenata $17.2 triljoni piirini, ilma et sellega kaasneksid eelarvekärped muude valdkondade arvelt nagu Obama juhitud tervishoiureform (BBC News, 13.02.2014). Samuti kirjutas president alla eelnõule, mille raames taastatakse nooremate veteranide hüvitised varem kehtinud tasemele. (NBC News, 16.02.2014) Samasooliste paaride õigused Kuu aja jooksul võtsid kahe USA osariigi ­ Kansase ja Arizona ­ kojad vastu sarnased eelnõud, mille kohaselt ei ole nimetatud osariikide ettevõtjad sunnitud pakkuma teenuseid samasoolistele paaridele, kaitstes sellega teenusepakkuja religioosseid uskumusi. Eelnõudes on aga kirjas, et kedag

Politoloogia
Kohaliku omavalitsuse õigus
75
doc

Kohaliku omavalitsuse õigus

KOHALIKU OMAVALITSUSE ÕIGUS Dots. Vallo Olle 2009 Konspekt loengute, slaidide, osaliselt seaduste ja õpik ,,Munitsipaalõigus loengud" V.Olle põhjal ____________________________________________________________________________________________________ § 1. MUNITSIPAALÕIGUSE ALUSED ____________________________________________________________________________________________________ 1. Kohaliku omavalitsuse mõiste ja aine Munitsipaalõiguse mõiste - avalik-õiguslike õigusnormide kogum, mis KOV realiseerimise tagamise eesmärgil reguleerib: 1) kohaliku omavalitsuse üksuste (Eestis vallad, linnad) õiguslikku seisundit, organisatsiooni, ülesandeid, tegevusvorme ja nende tegevuse kontrolli; 2) isikute õigusi ja kohustusi kohaliku omavalitsuse valdkonnas. Munitsipaalõigus on põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse - valla või linna - demokra

Õigus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun