Draakoni galerii (0)

.... KOOL
....klass
Referaat
Draakoni galerii
Sinu nimi
asukoht 2009
Sissejuhatus
Minu referaadi teemaks on Draakoni galerii, mis on juugendstiilis ja mille arhitekt on Jacques Rosenbaumi. Seetõttu räägin ma oma referaadis juugendstiilist, arhitekt Jacques Rosenbaumist ( lühike eluloo tutvustus ) ning ka Draakoni galeriist. Samuti lisan pilte Draakoni galeriist ja Jacques Rosenbaumi töödest.
Juugendstiil
Juugendstiil on omamoodi erandlik nähtus kultuuriajaloos. Stiilid saavad enamasti alguse arhitektuurist, levides siit edasi teistele kunstialadele. Juugendis on vastupidi. Juugend tegi arhitektuurist valitseja, kelle rolliks oli ühendada kõik muud kunstid .
Juugendarhitektuur muutus 20. saj. arhitektuuri tähtsamaiks lähtekohaks ning rajas hiljem tee modernistlikule arhitektuurile. Kõige esmalt kasutati rauast detaile tugevate ja suhteliselt kergete sõrestikega raudteejaamade ja tööstushoonete ehitamiseks. Kui Inglismaal püüti tööstuslike materjalide kasutamist varjata (Ruskini teooria), siis Prantsusmaal kasuatati rauda selleks, et luua gooti stiilis kergeid ja kõrgeid võlve ning üldse anda rauale olulist kohta ehitistes .
Insener Gustav Eiffel ( 1832 - 1923 ) oli ka üks neist, kes võttis palju üle inglise inseneridelt. Tema lõi arvukalt näituste paviljonide kavandeid kasutades üha enam ja enam rauda. Kuulsaim ehitis on muidugi Eiffeli torn 1889. aasta Pariisi maailmanäituseks. Pärast seda, kui maailmanäituse lõppedes lubati torn alles jätta, muutus see moodsa arhitektuuri sümboliks.
Juugendstiili ehitiste kohta on öeldud, et need on muusika kivis , kus iga detail on allutatud üldisele ideele. Dekoratiivsed reljeefid , plastilised detailid, erinevate materjalide ja värvide kombinatsioonid, freskod moodustavad kunstilise sünteesi. Kõik see suudab rõõmustada igaüht, kes suudab ilu vastu võtta. See oli juugendi üks püüdlustest- ilu igaühele ja igas kohas luua.
Vastandina klassikalisele arhitektuurikäsitusele, mille järgi väline dikteeris ruumide paigutuse, pidi uus arhitektuur lähtuma siseplaneeringust. Ruumide paigutuse määras ära mugavus ja seetõttu pidi maja projekteerima ” seest välja”.
Juugendstiil skulptuuris
Vormid muutusid kurvilisemaks, looklev kuju, armastus suletud kontuuride vastu. Figuure kujutati enamasti põlvitavate, istuvate ja kössi vajunutena.
Juugendstiil graafikas
Graafikas leidis juugendstiil oma täieliku väljenduse. Rõhuasetus joonel, taimevarre piitsalikud jooned, pääsukese tiivad või naise juuksed paistsid kõige paremini välja kunstialal, kus joon on tähtsaim või isegi ainuke väljendusvahend. Graafika pidi keskenduma disaini jõulisusele ja lineaarsele leidlikkusele.
Juugendstiil maalikunstis.
Juugendmaalile on iseloomulik mingi liikumise tunne, isegi näiliselt liikumatu ja tasane jõgi voogab ju samas edasi. Levinumateks teemadeks olid veel patt ja kiusatus : “Patt, mis algul muutus iluks ja mida siis ilmutati ilus.” Kuigi juugendi puhul on erilisel kohal joon, oli maalis oluline ka värv. Värvi abil püüdis kunstnik kujutada oma hetke tundeid äratamaks samasuguseid emotsioone vaatajas. Igal värvil oli oma väljenduslik mõju : punane oli meelelisuse värv, kollane rõhutas puhtust, sinine jahedust, valge esindas midagi sellist, mida meeltega enam tajuda ei saa.
Eestisse jõudis juugend koos sümbolismiga 19.- 20. sajandi vahetusel. Juugendi jõudmine arhitektuuri võttis aega. Arhitektuuri arengus leidub aga erijooni juhtuvalt kohalikust sotsiaalmajanduslikust ja kultuurilisest olukorrast. Balti-saksa arhitektide provintslik mentaliteet pidurdas uute ideede levikut. Märgatav mõju Eesti arhitektuurile oli Riia kui arhitektuurilise keskuse lähedus. Eestis jääb juugendornament sageli seotuks neostiilidega. Oluline mõju Eesti arhitektuurile on Soome arhitektuuri arengul. Pidevalt jälgiti seal toimuvat. Vastukaja leidis Soome arhitektide püüe siduda juugendstiili rahvusliku traditsiooniga.
Juugendarhitektuuri paremad näited Eestis  : Estonia teater, Vanemuine , Taagepera mõis, Neeruti mõis, Ammende villa Pärnus, Tartu Pauluse kirik jne.
Jacques Rosenbaum
Jacques Rosenbaum sündis 2. juunil 1878 Haapsalus ja ta suri 6. jaanuaril 1943 Berliinis. Ta oli Eesti arhitekt baltisaksa päritoluga.
Õppis 1896- 1898 Riia Polütehnilises Instituudis keemiat ja 1898- 1904 arhitektuuri. 1904-1907 oli Rosenbaum Tartu linnaarhitekt. Pärast seda töötas ta arhitektina Tallinnas. Esimese maailmasõja ajal viibis Tuulas. Hiljem tegutses taas Tallinnas.
1920 ndail läks Saksamaale.
Rosenbaumi töid kategoriseeritakse juugendstiili, kuigi ta sai palju mõjutusi klassitsismi arhitektuurist.
Jacques Rosenbaumi ehitistele on iseloomulik rohkesti liigendatud fassaad , dekoratiivsus ja uusbaroksete sugemetega skulptuurne dekoor.
Arhitekt Jacques Rosenbaumi 20. sajandi alguses projekteeritud majad on Tallinna pilkupüüdvamate hulgas: Draakoni galerii Pikk 18, Pikk 23/25 uudishimuliku mehe skulptuuriga katusel, pangahooneks ehitatud paekivifassaadiga Harju 9, tõsiste lõvidega üürimaja Roosikrantsi 15 jt. Lisaks draakonitele, egiptlannadele ja lõvidele võib Rosenbaumi projekteeritud fassaadidelt leida rohkelt ornamentikat ja ootamatuid detaile, mis hilisema arhitektuuri kainuse ja ratsionaalsuse taustal ikka ja jälle paeluvad, tõstes juugendi kui tehnitsistlikku sajandisse astunud maailma viimase romantilise stiili tähendusrikkana esile.
Juugendstiili levides ilmusid Rosenbaumi loomingusse ka põhjamaise rahvusromantismi mõjud, Seewaldi villalikes haiglahoonetes ning elamutes aga avaldus saksa rahvuslik Heimatstiil. Rosenbaum oli hinnatud arhitekt baltisaksa ringkondades, kuid ta leidis endale tellijaid ka eestlaste seast.
Pangahoone Harju tn. 9. Süda tn. 3 elamu.
Draakoni Galerii
Asub Tallinnas Pikk tänav 18. Draakoni galerii valmis 1910 arhitekt Jacques Rosenbaumi projekti järgi. Jacques Rosenbaum lülitas sellesse varaklassitsistliku hoone fragmente. Pika tänava poolset kitsast 4-korruselist peafassaadi kaunistab fantaasiaküllane juugenddekoor ( skulptor August Volz ). Esimese korruse kaarjat vitriinakent seostavad fassaadi ülaosaga stiliseeritud lohed, akendevahelisi vertikaalseid seinalõike aktsentueerivad egiptusepärased naisfiguurid.
Pühavaimu tänava pool liigendavad viie 5- korruselist uusrenessanssfassaadi rustikasokkel, korrustevahelised simsid ja kolmanda korruse rõdu toetavad karüatiidid. Fassaadide erinev käsitlus viitab arhitekti eklektilisele käekirjale. Esimesel korrusel ( Pika tänava pool ) paikneb kunstisalong ” Draakoni galerii”, teisel- neljandal korrusel oli algselt keerdtreppidega ühendatud korter, praegu ametiruumid.


Pildid
Draakoni galerii eest vaates. Piltidel on näha fantaasiaküllast juugenddekoori- lohed ning egiptusepärased naisfiguurid.
Kasutatud kirjandus

raamat „ Eesti arhitektuur“ . Kirjastus Valgus 1993

http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/JUUGEND.ht m

http://et.wikipedia.org/wiki/Juugend_Eestis

http://web.zone.ee/juugend/elulood/Rosenbaum.html

http://uudisvoog.postimees.ee/?DATE=20081114&ID=190859

http://en.wikipedia.org/wiki/Jacques_Rosenbau m