"Estonia" teater Tallinnas. Just soomlased on eesti arhitektuuri kõige rohkem mõjutanud. Pidevalt jälgiti seal toimuvat. Vastukaja leidis soome arhitektide püüe siduda juugendstiili rahvusliku traditsiooniga. Suuresti on Eestit mõjutanud ja Riia kui arhitektuurilise keskuse lähedus. Juugendi äärmuslikke avaldusi (looklev ornament, dekoratiivskulptuur, ümarpinnad) leidub näiteks elamu fassaadil Tallinnas Pikk tänav 18 Draakoni galerii, 1910, Jacques Rosenbaum (1878 1943) Juugendarhitektuuri paremad näited Eestis on : · "Estonia" teater (1913, Armas Lindgren, Wivi Lönn), · Draamateater, N. Vassiljev (1875 arvatavasti 1930ndad), Aleksei Bubõr (1876 1919) · "Vanemuine" (1906, hävinud, Armas Lindgren, eeskujuks Viini geomeetriline juugend), · Ammende villa Pärnus (1905, lisaks esinduslik piirdeaed), · Lutheri vabriku töölissöökla-rahvamaja (1905, Vana-Lõuna tänav
Märgatav mõju eesti ala arhitektuurile oli Riia kui arhitektuurilise keskuse lähedus. Eestis jääb juugendornament sageli seotuks neostiilidega. Oluline mõju eesti arhitektuurile on soome arhitektuuri arengul. Pidevalt jälgiti seal toimuvat. Vastukaja leidis soome arhitektide püüe siduda juugendstiili rahvusliku traditsiooniga. Juugendi äärmuslikke avaldusi (looklev ornament, dekoratiivskulptuur, ümarpinnad) leidub näiteks elamu fassaadil Tallinnas Pikk tänav 18 [Draakoni galerii, 1910, Jacques Rosenbaum (1878 1943)]. Juugendarhitektuuri paremad näited Eestis on : "Estonia" teater (1913, A. Lindgren, Wivi Lönn), endine Saksa teater [1906, praegu Draamateater, N. Vassiljev (1875 arvatavasti 1930ndad), A. Bubõr (1876 1919)], "Vanemuine" (1906, hävinud, A. Lindgren, eeskujuks Viini geomeetriline juugend), Ammende villa Pärnus (1905, lisaks esinduslik piirdeaed), Lutheri vabriku töölissöökla-rahvamaja (1905, Vana-Lõuna tn. 37, Gesellius,
sulandub otsekui loodusesse. Villa on valmistatud erinevatest materjalidest ning aknaid ümbritsevad raamistused. Arhitekt pole kartnud mängida erinevate vormide ning kujunditega, mis üheskoos moodustavad nauditava terviku. Tänasel päeval kutsutakse hoonet Õnnepaleeks, kus toimuvad abielude registreerimised. Kuna hoone asub kesklinnas, siis teda ümbritsevas keskkonnas saame Lutheri villa puhul nautida eht juugendlikku näidet Eesti arhitektuuris. Samal aastal valmis ka Draakoni galerii, mis asub vanalinnas aadressil Pikk tn 18. Hoone arhitektiks on mõned aastad varem Tartust Tallinna ümber asunud Jacques Rosenbaum. Arhitekt Jacques Rosenbaum oli baltisaksa arhitekt, kes õppis Riias ning oli aastatel 1904- 1907 Tartu linnaarhitekt. Tema ehitistele on iseloomulik rohkesti liigendatud fassaad, dekoratiivsus ning uusbaroksete sugemetega skulptuurne dekoor. Draakoni galerii fassaad on kitsas ja kõrge, mida kujundavad mitmesugused draakonid, egiptlannad, sfinksid ja kõige
Kõik kommentaarid