Kinesioloogia konspekt (0)

Liigutustegevuse analüüs võib olla:
1) Liigutuste kvalitatiivne ehk subjektiivne analüüs
Liigutustegevuse süstemaatiline vaatlus ja selle ( hindaja /treeneri oskustele ja teadmistele tuginev) kvaliteedi teooriapõhine hindamine
Liigutuste kirjeldamine ja analüüs on numbrivaba ning väljendub hinnangute andmises sooritusele (õige-vale; kiire-aeglane; kõrge-madal jne.).
Lähtutakse liigutustegevuse loogilise mudeliga püstitatud nõuetest ja üldistest ratsionaalsuse printsiipidest
Võimaldab hinnata põhjusi
On valdavalt kasutusel treeningprotsessis
2) Liigutuste kvantitatiivne ehk objektiivne analüüs
Põhineb valdavalt biomehhaaniliste parameetrite mõõtmisel ja saadud arvandmete statistilisel hindamisel
Vajab spetsiaalseid mõõtevahendeid ja standardiseeritud metoodikaid
Võimaldab „näha“ seda mida silmaga ei näe
Võimalik erinevaid sooritusi numbriliselt võrrelda
Liigutuste hindamisel lähtutakse liigutustegevuse formaalsest mudelist
On põhiline teadusuuringutes ja arengudünaamika numbrilisel hindamisel
Ressursimahukas
Biomehaanilised tunnused:
1) Kinemaatilised – kehade liikumise geomeetrilised aspektid, arvestamata nende massi ja neile mõjuvaid jõude. Liikumine võib olla kulgev( joonkiirus ja –kiirendus), pöörlev (nurkkiirus- ja kiirendus), deformatsiooniline ja kombineeritud .
Kinemaatilised parameetrid :
1) Ajalised: ajamoment, kestvus, tempo, rütm
2) Ruumilised : positsioon, trajektoor , nihe , nurk (absoluutne või suhteline)
3) Ajalis-ruumilised: joonkiirus (hetk- ja keskmine kiirus), joonkiirendus, nurkkiirus, nurkkiirendus
Kinemaatilise uuringu meetodid: lokaalsed kiirendus ja asendiandurid, gps põhised mõõteseadmed , goniomeetrid, videoanalüüs
2) Dünaamilised e. kineetilised – käsitleb kehade liikumist neile rakendatud jõudude mõjul
Newton I: kui kehale ei mõju teised kehad või nende mõju summa võrdub nulliga siis keha seisab paigal või liigub ühtlaselt kulgevalt
Dünaamilised parameetrid:
1. Inertsiaalsed : Inerts on keha omadus säilitada oma seisund.
Mõõduks on:
- Mass (kulgliikumisel). Inertsi ja gravitatsiooni ning kehas sisalduva aine hulga mõõt (kg). Keha kaal ei võrdu keha massiga.
Masskese –kujuteldav punkt kehas, kus lõikuvad kõigi keha kulgliikumist põhjustavate jõudude mõjusirged
Maa gravitatsiooni- väljas ühtib masskese keha raskuskeskmega (KRK)
KRK asukoht sõltub keha segmentide raskuskeskmete asukohtadest. Muutub keha asendit muutes
- Inertsmoment – inertsi mõõt pöördliikumisel pöörlemistelje suhtes (I=kg*m2)
2. Jõud - kehade vastastikuse mõju mõõt kulgliikumisel. Väljendub keha massi ja sellele antava kiirenduse kaudu F=m· a. Jõumoment kajastab jõudu pöördliikumisel. Jõuimpulss on jõu hulga mõõt ajas.
Jõud jagunevad:
I
1) staatililsed- jõud mis on tasakaalustatud teis(t)e jõu poolt ja ei kutsu esile keha kiirendust vaid tema deformatsiooni
2) dünaamilised- põhjustavad nii kiirendust, kui deformatsiooni
II
1) Liikumapanevad jõud – jõu mõju ja liikumise suund ühtivad, liikumiskiirus suureneb
2) Pidurdav jõud – liikumise ja jõu mõju suunad on vastupidised, liikumiskiirus väheneb
3) Neutraalne jõud – liikumise ja jõu mõju suunad on risti, liikumiskiirus ei muutu, kuid muutub suund
III
1) Sisemised – iseseisvalt ei rakendu KRK’sse ning saavad muuta vaid segmentide vahelisi asendeid (aktiivsed, passiivsed)
2) Välised jõud:
- Raskusjõud : gravitatsioonijõud, millega maa tõmbab keha enda poole
- Keha kaal: väljendab raskusjõudu, millega keha mõjub tugipinnale
- Toereaktsioon : jõud, mis tekib keha rõhumisel tugipinnale
- Väliste kehade inertsjõud : inimese poolt kiirendatava keha toime mõõt
- Väliste kehade elastsusjõud: tekib kehade deformeerumisel ja püüab taastada nende algolekut
- Hõõrdejõud: tekib kehade kokkupuutel ja takistab või pidurdab nende suhtelist liikumist
- Keskkonna takistusjõud
Jõu mõõtmine:
1) Mehaanilised mõõteseaded: kaalud (keha mass), mehaanilised dünamomeetrid (staatiline jõud)
2) Elektroonilised andurid ja mõõteseadmed – jõu poolt tekitatud surve muudetakse elektriliseks
3. Energeetilised .
Jagunevad:
1) Töö
2) Võimsus – töö tegemise/energia kulutamise hulk ajas
3) Energia – töö mõõt
- kineetiline energia: väljendub liikumisel (lineaarsel, pöörd)
- potentsiaalne energia: asendi e. gravitatsiooniline potentsiaalne energia, deformatsiooni energia
Dünaamikas registreeritavad parameetrid:
1) Otseselt mõõdetavad parameetrid: Keha mass ehk inertsus , jõud ja selle erinevad komponendid, jõumoment, surve, kinemaatilised parameetrid: aeg, nihe jne.
2) Arvutatavad parameetrid: Keha raskuskese ja selle paiknemine , jõuimpulss, töö, energiakulu , võimsus
Dünamomeetrilise platvormiga mõõdetavad näitajad:
1) Jõud: vertikaaljõud, vertikaalne jõukomponent, horisontaalne/frontaalne jõukomponent, sagitaalne jõukomponent
2) Jõumomendid: jõumoment ümber vertikaal -, sagitaal-, ja frontaaltelgede
3) Survetsenter. Surveandurid võimaldavad hinnata kontakti ja jõu jaotust tugu või kontaktpinnale.
Platvormi kasutusalad: toereaktsiooni, jõu komponentide ja dünaamika määramine; funktisonaalne asümeetria tsüklilistel liikumistel; liigutuslikud pataloogiad; keha asendi stabiilsus ja tasakaal; survetsentri asukoht ja dünaamika
3) Lihastegevuse tunnused:
1. Neuraalne – lihastegevuse juhtimine
- Aferentne – tagasiside
- Eferentne - aktiveeriv
2. Energeetiline - ainevahetuslik
3. Mehhaaniline – jõu genereerimine ja ülekandmine
Lihaskiud koosneb:
1) Paralleelne elastne komponent (PEK): epi-, peri - ja endomüüseum
2) Järjestikune elastne komponent (JEK): lihaskinnitused luudele ( kõõlused )
3) Kontraktiilne komponent (KK)
Lihase jõud pole sama mis liigutuse jõud. Liigese jõumoment on liigest ületavate lihaste resultantjõud.
Lihastöö režiimid:
1) Isomeetriline e. staatiline - väline koormus võrdub lihases tekkiva pingega, luukangide liikumist ei toimu = lihase pikkus ei muutu, muutub ainult lihaspinge
2) Isotooniline - väline koormus puudub, lihas lüheneb konstantse pingega
3) Isokineetiline
4) Kontsentriline - lihas lüheneb, kuna väline koormus on väiksem lihases tekkivast pingest = luukangid lähenevad üksteisele
5) Ekstsentriline - lihas pikeneb, kuna väline koormus on suurem lihases tekkivast pingest = luukangid eemalduvad üksteisest
Lihasjõu tunnused sõltuvad: lihase lühenemise kiirusest, lihase pikkusest, jõu genereerimiseks kuluvast ajast, lihase eelnevast väljavenitamise kiirusest ja ulatusest
Lihastegevuse mõõdetavad tunnused:
1) Kineetilised (jõud, kiirus, töö, võimsus) – dünamomeetria meetod
- Isomeetriline dünamomeeteria: liigesnurk ja keha asend, pingutuse kestvus, üks või mitu kordust, puhke intervall
- Isotooniline dünamomeetria: valdavalt konstantse vastupanuga/vabade raskustega testid (1 kordus-maksimum, korduste arv, soorituse kestvus)
- Isokineetiline dünamomeetria: muutumatut liikumiskiirust ja varieeruvat vastupanu võimaldavad seadmed . Lokaalne lihasjõud kindlal liikumiskiirusel ja lihastöö režiimis, suurim võimsus, maksimaalse jõurakenduse liigesnurk, lihastasakaal
*Mõõdetavad parameetrid dünamomeetriga: liigest ületavate lihaste jõumoment, lihaste poolt tehtud töö ja võimsus, maksimaalse jõumomendi liigesnurk, liigese liikumisulatus , keha poolte vaheline jõu defitsiit, lihasgruppide jõu tasakaal
2) Lihasaktiivsusest sõltuvad –
EMG( elektromüograafia ): lihaskontraktsiooni esile kutsuva elektrokeemilise depolarisatsiooni laine registreerimisel naha pinnale asetatud või lihasesse torgatud elektroodidega
Kasutatakse: Lihase rakendatuse selgitamiseks, lihaste vahelise koostöö-koordinatsiooni hindamine ning selle muutumine väliste tingimuste mõjul, patoloogiate kindlakstegemisel, vahetu tagasiside vahendina
Biomehhaaniliste andmete kvantitatiivne töötlemine ja analüüs
Admetöötluse etapid:
1) Andmete tehniline töötlemine: sisestamine, süstematiseerimine, salvestamine, filtreerimine , sünkroniseerimine, interpoleerimine
2) Andmete kirjeldamine – kirjeldav statistika – arvutatakse liigutustegevusele iseloomulikud näitajad
Andmete sagedusjaotus – kuidas andmed jaotuvad; normaaljaotus
Kirjaldav statistika- keskväärtused:
- Aritmeetiline keskmine
- Mediaan: jaotuse keskmine liige, millest mõlemale poole jääb 50% elementide koguarvust
- Mood: variatsiooniteas kõige sagedamini esinev väärtus
- Miinimum
- Maksimum
- Variatsiooniamplituud (max-min)
- Kvartiilid
Kirjeldav statistika -variatsiooni tunnused:
- Hälve - tunnuse üksikväärtuse erinevus väärtuste aritmeetilisest keskmisest (võib olla neg. või pos.) - Keskmine lineaarhälve – üksikute hälvete absoluutväärtuste keskmine
- Dispersioon (VARP)– keskmine ruuthälve ehk ruuthälvete aritmeetiline keskmine
- Standard hälve (STDEV) – ruutjuur dispersioonist – mõõtühik sama, mis mõõdetaval parameetril
- Variatiivsuse koefitsent – hälbivuse suhtnäitaja (standardhälbe ja aritmeetilise keskmise suhe), aitab võrrelda erineva suuruse ja skaalaga parameetreid
3) Andmete võrdlemine ja üldistamine – hinnatakse erinevuse eksisteerimise tõenäosust
4) Andmete seostamine
Korrelatsiooni analüüs: korrelatsioonikordaja (r) näitab kuivõrd ühe näitaja muutus seostub teise näitaja muutusega. Korrelatsioon näitab lineaarse seose suunda ja tugevust.
Korrelatsioonikordaja väärtuse vahemik 1≤r≤-1.
Tunnuste vahel on kasvav seos r>0.
Tunnuste vahel on kahanev seos r