ROMANTISM, romantismi muusika kujunemine (0)

1 Hindamata

ROMANTISM
Sõna ,,romantism“ pärineb vanast prantsusepärasest kirjanduslikust lugulaulust romance, mille tegelased sattusid kummalistesse seiklustesse. Kirjanduslikult kasutas seda sõna tänapäevases mõistes esimesena Saksa kirjanik Ernst Theodor Amadeus Hoffmann , iseloomustamaks Beethoveni muusikalist loomingut.
Romantism oli 19. sajandil terves Euroopas valitsenud kirjanduse, muusika ja kunsti suund. Romantism võrsus eelnenud perioodi klassitsismi pinnalt. Eelnenud suund klassitsism iseloomustas ratsionaalsuse, mõistuse ja ideaale ülistavat teaduskultust. Romantism seab esimesele kohale tundeelu, vastandudes sellega eelnenud perioodi mõistuspärasusele. Romantismiaja läbivad teemad olid üksikisiku läbielamised, loodusega seotud kujundid , kus tegeleti müstika, surma ja teispoolsusega. Seega võib öelda, et romantismiajastu inimene elas unistuste maailmas ja see kajastus ka kogu kultuuris (kunstis).
Näiteid romantismi perioodi tuntumates kirjanikest , kunstnikest ja arhitektidest ning nende loomingust:
Kirjanikud : Victor Hugo ,,Jumalaema kirik Pariisis“, Johann Wolfgang Goethe ,,Noore Wertheri kannatused“, Aleksandr Puškin ,, Jevgeni Onegin“, Friedrich Schiller ,,Wilhelm Tell “ (legendaarne Šveitsi rahvuskangelane), romantikust poeet George Gordon Byron.
Maalikunstnikud : Ajalooline teema
ﾧ
Autor: Eugene Delacroix, ,,Vabadus viib rahva barrikaadidele“.
Looduse poeetiline ilu
ﾧ
Autor: Caspar David Friedrich, ,,Rändaja udumere kohal“.
Arhitektuur
ﾧ
Neuschwansteini loss (tõlkes,,Uus luigekivi“) asub Saksamaal Baieris. Kutsutakse ka Muinasjutulossiks. Lossi arhitektuur ja sisekujundus peegeldavad 19. sajandi ehituskunsti tipptaset. Lossi lasi ehitada Baieri kuningas Ludwig II.
Londoni parlamendihoone ja BIG BEN ( historitsism ). Arhitektid: Charles Barry ja Augustus Pugin. Torn on uusgooti stiilis. Selle kõrgus on 96,3 meetrit.

Romantismiaja muusika kujunemine
Muusika hakkas arenema järk-järgult klassitsismi traditsioonide pinnalt. Romantismiaja muusikud võtsid Viini klassikultelt üle žanrid ja muusikavormid nt klassikaline sonaaditsükkel (kahe põhihelistiku ja neid esindavate teemade vastandamine). Sonaaditsükkel koosneb põhiliselt kolmest lõigust:
1. ekspositsioon – peateema ja kõrvalteema esimene esitlus teoses.
2. töötlus – heliteose keskmine osa, kus arendatakse ekspositsioonis esitatud teemasid .
3. repriis – ekspositsiooni materjali kordav vormiosa sonaadivormi lõpus. Samas käsitlesid romantismiajastu heliloojad neid üsna vabalt.

Uued žanrid muusikas
Kammermuusikas (ansamblile või sooloesitajale loodud instrumentaal - või vokaalmuusika) kujunesid välja klaverisaatega soololaulud, mida hakati koondama tsüklitesse. Samuti hakati kirjutama erinevaid väikevorme klaverile ja tekkis sümfooniline poeem (programmiline heliteos , mille keskmeks on mõni tuntud kangelane või kirjanduslik süžee). Lavamuusikas kujunes välja operett (lavamuusika meelelahutuslik žanr) ning arenesid välja klassikalise balleti traditsioonid (koreograafial põhinev lavateos, mille sisu väljendatakse tantsu ja muusika abil). Populaarseks muutus programmiline muusika (muusika, mis põhineb kindlal teemal või süžeel, mida peegeldab helitöö pealkiri), mille aine võeti ajaloosündmustest, kirjandusteostest või oli sündmustiku autoriks helilooja ise.
19. sajandit iseloomustab nn virtuoosikultus , kus ettekande keskmeks sai instrumendi täiuslik tehniline valdamine . Elavaks legendiks kujunes viiuldaja Nicole Paganini, keda võrreldi deemonlikus meisterlikkuses saatana endaga.
Samuti tekkisid rahvusromantilised koolkonnad nt Soomes Jean Sibelius , Norras Edvard Grieg, Venemaal Pjotr Tšaikovski.

Kammerlaul ehk Lied
Saksamaal tekkis uus vokaalmuusikaline žanr 19. sajandi alguses – kammerlaul e lied, mis on klaverisaatega soololaul. Sellega seoses arenes salaongikultuur Euroopas ning levis kodune seltskondlik musitseerimine kodanlikes peredes.
Liedi oluline tunnusjoon on soolohääle ja saatepartii ühtne läbikomponeeritus ja terviklikkus . Kammerlaulu saateinstrument oli tavaliselt klaver , millest kujunes 19. sajandil populaarseim pill. Klaverisaade polnud lihtsalt harmooniataust, vaid püüdis edasi anda laulu teksti põimitud tundeid nt hobuse kappamine, lehtede kohin, vetevulin. Seega olid klaverisaated tehniliselt keerukad ja eeldasid esitajalt väga häid pianistivõimeid. Oma eelkäia klavessiiniga võrreldes oli klaver rikkama kõlaga ning võimaldas esitada romantilisele muusikale nii olulisi dünaamikamuutusi ( helitugevus ja selle muutumine muusikateoses).

Tuntumad kammerlaulu heliloojad ja nende looming
Romantilise kammerlaulu suurkuju on Franz Scubert (1797-1828). Loonud kokku u 600 laulu. Tuntuim kammerlaul on Johann Wolfgang Goethe sõnadele loodud ,, Metshaldjas “( ,,Der Erlkönig“). Scubert hakks esimesena koondama laule tsükklitesse, millel on läbiv peategelane ja tegevustik. Neist tuntumad ,,Ilus möldrineiu“ ja ,, Talvine teekond “.
,,Ilusa möldrineiu“ (koosneb 20 laulust) muusika meeleolu on helge ja elurõõmus. Laul on komponeeritud lihtsa refääriga salmilaulu põhimõttel: 8-taktiline salm on ülesse ehitatud meloodia kordusena. Refrään jaguneb kaheks. Salm ja refrään vahelduvad laulus viis korda. ,,Talvise teekonna“ (koosneb 24 laulust) tsükkel on kantud aga traagilise üksinduse meeleolust. Scuberti korraldatud muusika õhtuid kutsuti schubertiaadideks, kus esines ka helilooja ise.
Romantilise kammerliku laululoomingu kõrgsaavutuseks on Robert Schumanni (1810- 1856 ) soololaulude tsüklid ,,Poeedi armastus“, Heinrich Heine sõnadele ja ,,Naise elu armastus“. Enim tuntud soololaul maailmas on „Ave Maria“ (1825).

Klaverimuusika
19. sajandi kõige iseloomulikemaks klaveri miniatuurideks olid nokturn (ööpala), ballaad , rapsoodia (vabas vormis fantaasiarikas heliteos), aga ka tantsulised palad nagu valss, masurka polonees. Neid kõiki ühendas meloodilisus ja lüüriline karakter. Täiesti uudsena kerkis esile mängutehniliselt kõrge kontsertetüüd (muusikaliselt ja tehniliselt kõrgel tasemel instrumendi valdamine ja ettekandmine).
Saksa helilooja Johannes Brahmsi (1833-1897) klaveriloomingule kirjutatud tantsud andsid kontsertliku mõõtme nt ,,Ungari tantsud“ (21 pala). Poola helilooja Fryderyk Chopin (1810-1849) oli 19. sajandi hinnatumaid klaverivirtuoose. Tema loomingule on iseloomulik klassitsistlike romantiliste väljendusvahendite tasakaalustatus. Chopin kasutas tihti tempo rubatot – esitusviis, mille puhul interpreet tempot spontaanselt kiirendab või aeglustab. Chopini valsside ja prelüüdide puhul on tegemist mängutehniliselt keerukate konsertvalssidega nt ,, Grande valse brillante“. Suurem osa prelüüdidest koondas Chopin kogumikku ,,24 prelüüdi“. Kõige ulatuslikum ja tuntum on prelüüd nr 15 ,,Vihmapiiskade prelüüd“.
Ungari teatraalse esinemislaadiga helilooja Ferenc Liszt (1811- 1886 ) oli 19. sajandi suurimaks klaverivirtuoosiks tunnustatud pianist . Liszt rajas uue interpretatsioonisuuna, mida iseloomustab klaverile orkestraalse kõlajõu andmine. Sellega püüdis helilooja hõlmata klaveri kõik registrid: alumises pani kõlama madalad ja massiivsed passid, meloodia kandus üle keskmisesse nn tselloregistrisse ning kõiki ülemisi registreid kasutas läbipaisvateks, kristalselt kõlavateks figuratsioonideks. Liszt oli omalajal Euroopas nii populaarne , et ajakirjanduses võeti kasutusele uus mõiste ,,lisztomaania“. Liszt andis 1842. aasta aprillis Tartu Ülikoolis kaks ülimenukat kontserti. Liszti klaveripalad on ilmunud kogumikena nt ,,Rännuaastad“. Samuti avaldas oma klaverietüüde kogumikena nt ,,Transtsendentsed etüüdid“ (piiri ületav), etüüd nr 12 ,, Tuisk “ (,,Chasse-Neige“).

.DOC Laadi alla originaalfail 6 lk · .doc · 21 allalaadimist

ROMANTISM-romantismi muusika kujunemine #1

ROMANTISM-romantismi muusika kujunemine #2

ROMANTISM-romantismi muusika kujunemine #3

ROMANTISM-romantismi muusika kujunemine #4

ROMANTISM-romantismi muusika kujunemine #5

ROMANTISM-romantismi muusika kujunemine #6

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-10-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti

21 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Raili93 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

docx

Kammerlaul, instrumentaalkontsert, virtuoosid ja sümfooniline poeem

esitada dünaamikamuutusi ● klaverisaade püüdis edasi anda laulu teksti kätketud tundeid ja stseene (vetevulin, lehtede kohin, rohutirtsude siristamine) Franz Schubert ● romantilise kammerlaulu enim esitatud suurkuju ● kirjutas üle 600 laulu ● hakkas laule koondama tsüklitesse, millel oli läbiv peategelane ja tegevustik (“Ilus möldrineiu” ja “Talvine teekond”) Scubertiaadid ● Scumerti muusika õhtud, kus esines ka helilooja ise; loeti luulet, tantsiti ja veedeti kultuurselt aega ● tänapäeval mitmes Euroopa riigis ● muusikafestivalid, kus esitatakse Scuberti loomingut “Rändamine” ● Scuberti laulutsükli Ilus möldrineiu” esimene laul ● 8-taktiline salm üles ehitatud meloodia kordustena ● refräänis 2 osa: I-harmoonia liigub toonikast(helilaadi I aste) dominanti (helistiku V aste); II-viib muusika põhihelistikku tagasi

Muusika ajalugu

txt

Muusikaajalugu ROMANTISM

muusika (muusikal millel on mingi sisu) See võetakse loodusest (ise mõtleb) või kirjandus teostest, kunstist , ajaloo sündmustest. Ajastu põhizanriks on ooper. Tekkisid uued muusikazanrid romantismi ajastul: soololaul (hääl klaveri saatel), sümfooniline poeem (üheosaline programmiline teos sümfooniaorkestrile - tal on sisu), klaveritranskriptsioon ( suurteose ümberkirjutus klaverile), operett(meelelahutuslik zanr, mis tekkis koomilise ooperi baasil)

Muusikaajalugu

doc

Muusikaajalugu

virtuoosne kunst, monodia, teatraalsus, pateetika, kunstide süntees. Eristuvad: ooperistiil, kirikustiil, kammerstiil ja segastiil. Barokiajastu ajalised piirid: 1)1580-1630:vanane periood, uute väljendusvahendite ja vormide tekkimine; 2)1630--1680:keskmine periood, piirkonniti erinevate stiilide väljakujunemine; 3)1680-1740:hiline periood, ajastu zanride kõrgaeg; Barokkstiil on alguse saanud Itaaliast. Tulid esiplaanile salongid, muusika õhtud. Tuli monoodia-stiil, mis väljendub ühehäälselt. 17.saj. saab eristada kolme stiili, mis võivad ka omavahel seguneda. Vana ehk kiriklik stiil jätkas pisut vabamal kujul Rooma koolkonna polüfoonilist kirjaviisi. Kammerstiil hõlmas sooloaariaid ja duette Teatraalne stiil oli kõige uudsem ja julgem; tundeline, kirglik väljenduslaad, mis kujunes varases ooperis, ent võeti kohe üle ka kirikumuusikas.

Muusikaajalugu

docx

MUUSIKAAJALUGU konspekt gümnaasium

Etappe on kokku 6. 1. Neuma- märk, millega pandi kirja helisid 2. Noodijooned- punane ja roheline joon, do ja fa 3. Iga noodi jaoks võeti kasutusele eraldi joon, võis olla kuni 10 joont 4. 11. Sajand Guido Arezzost, võtab kasutusele 4 joont ja joonevahed, erinevatel helidel silpnimetused 5. 12. Sajand kasutusele võetakse kandilised noodipead, kvadraatneuma 6. 13. Sajand Franco Kölnist, rütmisüsteem, mis on aluseks tänapäeva noodivältustele Ilmalik muusika Goljaarid - inimesed, tänu kellele me ilmalikust muusikast üldse midagi teame. 11-13 sajand rüütli kultuuri kuldaeg Rüütli laulikud Lõuna-Prantsusmaal trubaduurid Bernart de Ventadorn Põhja-Prantsusmaal truväär Adam de la Halle Saksamaal minnesingerid ehk lembelaulikud Walter von der Vogelweide Algselt pidi rüütli laulik olema seisuselt rüütel, hiljem asi muutus. Rüütli laulikud võisid olla ka naised

Muusika ajalugu