esitada dünaamikamuutusi ● klaverisaade püüdis edasi anda laulu teksti kätketud tundeid ja stseene (vetevulin, lehtede kohin, rohutirtsude siristamine) Franz Schubert ● romantilise kammerlaulu enim esitatud suurkuju ● kirjutas üle 600 laulu ● hakkas laule koondama tsüklitesse, millel oli läbiv peategelane ja tegevustik (“Ilus möldrineiu” ja “Talvine teekond”) Scubertiaadid ● Scumerti muusika õhtud, kus esines ka helilooja ise; loeti luulet, tantsiti ja veedeti kultuurselt aega ● tänapäeval mitmes Euroopa riigis ● muusikafestivalid, kus esitatakse Scuberti loomingut “Rändamine” ● Scuberti laulutsükli Ilus möldrineiu” esimene laul ● 8-taktiline salm üles ehitatud meloodia kordustena ● refräänis 2 osa: I-harmoonia liigub toonikast(helilaadi I aste) dominanti (helistiku V aste); II-viib muusika põhihelistikku tagasi
virtuoosne kunst, monodia, teatraalsus, pateetika, kunstide süntees. Eristuvad: ooperistiil, kirikustiil, kammerstiil ja segastiil. Barokiajastu ajalised piirid: 1)1580-1630:vanane periood, uute väljendusvahendite ja vormide tekkimine; 2)1630--1680:keskmine periood, piirkonniti erinevate stiilide väljakujunemine; 3)1680-1740:hiline periood, ajastu zanride kõrgaeg; Barokkstiil on alguse saanud Itaaliast. Tulid esiplaanile salongid, muusika õhtud. Tuli monoodia-stiil, mis väljendub ühehäälselt. 17.saj. saab eristada kolme stiili, mis võivad ka omavahel seguneda. Vana ehk kiriklik stiil jätkas pisut vabamal kujul Rooma koolkonna polüfoonilist kirjaviisi. Kammerstiil hõlmas sooloaariaid ja duette Teatraalne stiil oli kõige uudsem ja julgem; tundeline, kirglik väljenduslaad, mis kujunes varases ooperis, ent võeti kohe üle ka kirikumuusikas.
Etappe on kokku 6. 1. Neuma- märk, millega pandi kirja helisid 2. Noodijooned- punane ja roheline joon, do ja fa 3. Iga noodi jaoks võeti kasutusele eraldi joon, võis olla kuni 10 joont 4. 11. Sajand Guido Arezzost, võtab kasutusele 4 joont ja joonevahed, erinevatel helidel silpnimetused 5. 12. Sajand kasutusele võetakse kandilised noodipead, kvadraatneuma 6. 13. Sajand Franco Kölnist, rütmisüsteem, mis on aluseks tänapäeva noodivältustele Ilmalik muusika Goljaarid - inimesed, tänu kellele me ilmalikust muusikast üldse midagi teame. 11-13 sajand rüütli kultuuri kuldaeg Rüütli laulikud Lõuna-Prantsusmaal trubaduurid Bernart de Ventadorn Põhja-Prantsusmaal truväär Adam de la Halle Saksamaal minnesingerid ehk lembelaulikud Walter von der Vogelweide Algselt pidi rüütli laulik olema seisuselt rüütel, hiljem asi muutus. Rüütli laulikud võisid olla ka naised
Kõik kommentaarid