Medicid

mannu, mannu

Medicid (0)

Keskkool - Kultuur-Kunst - Kunstiajalugu

1 Hindamata

Medicid Firenzes. Medici oli Firenze pankuri- ja valitsejasuguvõsa, tuntud 13. sajandi algusest.Medicid pärinesid tõenäoliselt talupoegade seast, kuigi perekonnalegendi järgi oli nende esivanemaks Karl Suure kaaskonda kuulunud rüütel, kes tapnud Põhja-Itaalias hiiglase. Spekuleeritud on ka selle üle, et Medicite esivanemad olid arstid või apteekrid, kuid see versioon pole eriti suurt toetust leidnud.Medicid tegelesid pangandusega juba 13. sajandil, kuid esile tõusid nad alles 14. sajandi teisel poolel, kui Mustast Surmast ja teistest teguritest tingitud majanduslangus oli varasemad pangaperekonnad pankrotti ajanud. Nii tõusid nad linna mõjukaimate perekondade sekka, kuid eriti suurt poliitilist mõju nad kuni 15. sajandi teise veerandini ei omanud .Medicid valitsesid 1434 – 1737 vaheaegadega 1494 –1512 ja 1527 –1530. Nad säilitasid 1532. aastani vabariikliku valitsusvormi, seejärel omandasid Firenze hertsogi ja 1569 Toscana suurhertsogi tiitli . Medici suguvõsast pärinesid paavstid Leo X, Clemens VII ja Leo XI, samuti Prantsusmaa kuningannad Caterina de' Medici ning Marie de' Medici.

Medici
- Itaalias esiletõusnud Medicite perekonna kaubakontorid paiknesid pea kõigis suuremates Euroopa sadamalinnades. Laenasid raha Inglise, Prantsuse kuningale . Kaks perekonna liiget jõudsid paavstitroonile. Vastutasuks said monopoolse õigus kaubelda maarjajääga.

Palazzo Medici- Riccardi arhitekt oli Michelozzo di Bartolomeo. Ta ehitas selle palee Medici perekonnale aastatel 1445 -1460. See palazzo on tuntud just oma seinade poolest mis olid rustikad poolest. Ka siin kasutati klassikalist palazzo ehitamisstiili. Hoone on kolmekorruseline, esimese korrus aknad tillukesed, järgnevatel korrustel suured ja kaunid aknad. Esimene korrus on massiivne ehituselt sellepärast, et sel korrusel on kandev ülesanne. See hoone peegeldab renessansi vaimu oma ratsionaalsuse ja korrapärasusega. See kaunis palazo asub Firenzes.

Palazzo Medidi-Riccardi siseõu. Välisvaade hoonele.
8. Palazzo Medici-Riccardi – 1444, algul kuulus Medicitele, hiljem Riccardidele. Massiivselt rustikaalne alumine korrus, vähemrustikaalne teine korrus ja sile kolmas korus
Euroopa üks mõjuvõimsamaid perekondi Medicid on suurepärane näide sellest, kuidas tahte, tarmukuse ja tarkuse toel pürgida vara, võimu ja valitsejatiitlini.
Somerset Maughami kirjandusauhinnaga pärjatud Paul Strathern on oma Medicite-uurimusest vorminud hämmastavalt moodsa perekonnaloo, mis saab alguse suguvõsa lätetel 14. sajandil ja jõuab lõpule Medicite hiilguse riismetel 18. sajandil.
Medicid on tänapäevase panganduse isad , nad mõjutasid kogu Euroopa majandust ja poliitikat, aga samavõrd suurt rolli mängisid nad Euroopa kultuurielus. Nende raha ja sõpruse toel tärkasid humanismi ideed ja puhkes õide uus ajastu – renessanss . Medicitega olid tihedalt seotud paljud kuulsad õpetlased, kirjanikud ja kunstnikud .
Medicite poegadest tõusis kaks paavsti ja tütardest kaks kuningannat Prantsusmaa troonile.
Palazzo Medici-Riccardi arhitekt oli Michelozzo di Bartolomeo. Ta ehitas selle palee Medici perekonnale aastatel 1445-1460. See palazzo on tuntud just oma seinade poolest mis olid rustikad poolest. Ka siin kasutati klassikalist palazzo ehitamisstiili. Hoone on kolmekorruseline, esimese korrus aknad tillukesed, järgnevatel korrustel suured ja kaunid aknad. Esimene korrus on massiivne ehituselt sellepärast, et sel korrusel on kandev ülesanne. See hoone peegeldab renessansi vaimu oma ratsionaalsuse ja korrapärasusega. See kaunis palazo asub Firenzes.
Palazzo Medidi-Riccardi siseõu. Välisvaade hoonele.
Palazzo Strozzi asub Firenzes. Selle palee lasi endale ehitada Filippo Strozzi, kes oli Medici rivaal. Palee arhitektiks oli Benedetto da Maiano. Hoone ehitamist alustati 1489 ja lõpetati 1538. Palazzo Strozzi on ideaalne näide tsiviilarhitektuurist. Sarnasusi võib leida Palazzo Medici’lt, kuna see hoone inspireeris Strozzi palee autorit . Hoonel on harmoonilisemad proportsioonid kui palazzo Medicil. Paleel on kaunid paarisaknad, kaunis karniis ol iseloomulik selle aja paleedele Firenzes.
Palazzo Medici-Riccardi fassaad.
Jacopo Pontormo: Cosimo de' Medici ( 1518 -1519)
Cosimo di Giovanni de' Medici (tuntud ka kui Cosimo de' Medici Vanem (il Vecchio) ja Cosimo Pater Patriae ; 27. september 1389 – 1. august 1464) oli Firenze pankur ja türann, Medici dünastia rajaja.
Cosimo isa oli Firenze pankur Giovanni di Bicci de' Medici, kes oli vastupaavst Johannes XXIII ja hiljem ka paavst Martinus V isiklik pankur, tõustes seetõttu ka Firenze jõukaimaks ja mõjukaimaks majandustegelaseks. Cosimo huvitus nooruses aga rohkem antiikkultuurist ning tegutses ühes Firenze muinsuse- ja kirjandushuvilistega, kaevates Rooma -aegsetes varemetes ning lugedes antiikfilosoofide teoseid. Isa keelas Cosimol aga sellega tegelemise ning suunas ta pangaduse peale. Cosimo tegutses Medicite panga äärmiselt tulusas Rooma harukontoris ning saatis ka Johannes XXIII-t Konstanzi kirikukogul, kus ta sõlmis tutvusi teiste mõjukate pankurite ja kaupmeestega üle kogu Euroopa. Ent kirikukogul Johannes tagandati ja Cosimo pidi sealt valeriietes põgenema. Järgnevatel aastatel reisis ta Euroopas ringi, luues veelgi tihedamaid majanduslikke kontakte, samuti tegutses ta edasi ka Rooma harukontoris. Siiski säilis ka tema huvi tärkava renessansskultuuri suhtes ning juba enne isa surma asus ta kunstnikke ja kirjamehi rahaliselt toetama.
Giovanni di Bicci surres sai Cosimost Medicite panga juht. Erinevalt isast asus ta peagi püüdlema ka poliitilist mõjuvõimu, asudes selleks kasutama nii oma rahalist mõjukust kui ka häid suhteid vaimuinimestega. Medicite mõjuvõimu kiire tõus tegi ärevaks Firenze vanad patriitsiperekonnad, eriti aga Rinaldo degli Albizzi ja Palla Strozzi, kellest esimene asus tegema väga intensiivset propagandat Cosimo kõrvaldamiseks.
Aaatal 1433 haaras Rinaldo degli Albizzi Firenzes tegeliku võimu enda kätte, ostes ära enamiku linna valitsuskogust Signoriast. Tema käsul Cosimo vangistati ning teda süüdistati diktaatorivõimu haaramise püüetes. Albizzi soovis ilmselt Cosimo surma, kuid Signoria otsustas siiski pagendamise kasuks. Cosimo siirdus Veneziasse, kuhu siirdusid ka mitmed tema pooldajad . Samaaegselt sattus Firenze aga sõtta Milanoga ning Albizzi seltskonna populaarsus langes kiiresti. Aastal 1434 naasis Cosimo seetõttu võidukalt ja mõjutas sealtpeale surmani tugevasti Firenze valitsemist.
Cosimo, nagu ka ta isa ning kaugemad esivanemad, eelistas oma suure rikkuse ja mõjukuse juures siiski tagasihoidlikku elustiili ning püüdis meeldida just vaesemale rahvale. Seetõttu säilitas ta ka Firenze näiliselt demokraatliku valitsemiskorralduse, olles ise kulissidetaguseks võimumeheks. Lihtrahvast mõjutas Cosimo endale soodsas suunas ka sellega, et ta toetas avalike hoonete ning skulptuuride püstitamist. Sarnast joont jätkasid ka tema poeg ja pojapoeg.
Majanduslikult oli Cosimo aeg nii Firenzele kui ka Medicitele äärmiselt edukas ning ehkki ta kulutas enamiku Medicite panga sissetulekust metseenlusele, pärandas ta oma pojale umbes kaks korda suurema rahasumma, kui oli ise saanud.
Cosimo suureks teeneks tuleb pidada ka seda, et ta tõi Firenzesse pikaajalise sise- ja välispoliitilise stabiilsuse, mistõttu tema isikuvõimule tugevat vastuseisu ei tekkinud. Välistest jõududest toetasid teda nii paavst, Venezia vabariik kui ka Francesco Sforza, kes oli kondotjeer ning hilisem Milano hertsog . Sforza toetamise tõttu sattus ta küll vastuollu Venezia ning ajutiselt ka paavstiga, kuid pärast Eugenius IV surma õnnestus Cosimol head suhted paavstiga, sealhulgas personaalpankuri staatus, taastada.
Pärast Cosimo surma sai Firenze valitsejaks ning Medicite panga juhiks tema poeg Piero .

[redigeeri] Kirjandus

.DOCX Laadi alla originaalfail 6 lk · .docx · 11 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-05-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti

11 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

mannu mannu Õppematerjali autor

palazzo strozzi palazzo medic

Sarnased õppematerjalid

doc

Palazzod, alberti

Palazzod, Püha Andrea kirik, Leon Battista Alberti. 1 Palazzod Itaalia jõuka pere elamu. Palazzod olid alguses midagi kindluse sarnast. Neil oli üks sissepääs ja hoonel oli siseõu. Palazzod olid enamasti kolme korruselised ja koosnesid neljast tiivast, katus oli madal, esimene korrus oli massiivsem ja raskepärasem, kuna see pidi kandma kahte ülemist. Teine korrus oli kergema ilmega kui esimene. Kõige ülemine oli neist kõige kergem, kuna sellel ei olnud mingit kandvat ülesannet. Ka aknad muutusid alt üles suuremaks. Aja pikku muutus palazzo elamuks inimestele, kes just ei tahtnudki oma rikkust varjata. Pikapeale muutusid aknad suuremaks ja need nagu avanesid tänava poole ega püüdnud end enam maailmast eraldada. Palazzo Medici-Riccardi arhitekt oli Michelozzo di Bartolomeo. Ta ehitas selle palee Medici perekonnale aastatel 1445-1460. See palazzo on tuntud just oma seinade

Kunstiajalugu

doc

Renessanss muusikas

Samas kohas asus sild juba Rooma ajal. Arno jõgi jõgi, mis voolab läbi Firenze. Ujutab tihti linna üle, kõige rängem uputus 1966. a. 4. nov. (veetase tõusis üle 5m, kahjustas paljusid kultuuriväärtusi). 7. Palazzo (palatso) Pitti 1457, karge, imposantne, rustikaalne (konarpinnalistest tahutud e. klombitud kiviplokkidest), paljude akendega, arvatavasti ehitati Brunelleschi plaanide järgi. Hiljem laiendati kahe tiiva võrra. 1560 kolisid sinna Medicid. Kontori- ja laoehitis. Atikakorrus madal ülakorrus, ei ole terve hoone ulatuses. Kvaader kiviplokk. 1 8. Palazzo Medici-Riccardi 1444, algul kuulus Medicitele, hiljem Riccardidele. Massiivselt rustikaalne alumine korrus, vähemrustikaalne teine korrus ja sile kolmas korrus. 9. Palazzo Strozzi 15. saj. lõpp, üks Firenze kaunimaid palazzosid, rustikaalne, karniiside ja arkaadidega siseõu. 10. Palazzo Ruccelai 15. saj

Muusika

docx

Referaat: Renessanss

Tallinna Kuristiku Gümnaasium Julia Kalasnikova 10.B klass RENESSANSS Referaat Juhendaja: õpetaja Ülle Piibar Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1. RENESSANSI ISELOOMUSTUS JA ETAPID...................................................................4 1.2. Mis on renessanss?..............................................................................................................4 1.3. Renessansi tekkimise eeldused............................................................................................4 1.4. Linnakultuuri edenemine Itaalias.....................................................................

Ajalugu

doc

Itaalia renessanss - põhjalik referaat

RENESSANSS 13. saj. viimane veerand ja 14. saj. algus trecento eelrenessanss 15. sajand quattrocento - vararenessanss 16. sajand cinquecento - kõrgrenessanss 16. sajand (alates u. 1530.) hilisrenessanss ja manerism Uued jooned Euroopa arenenumates maades (eelkõige Itaalia ja Madalmaad) hakkasid ilmnema juba 13-14 sajandil. Naturaalmajandus hakkas lagunema, laienes tööjaotus ning tootmine müügiks. Arenes kaubandus ja tekkis meie mõistes pangandus. Itaalias puhkesid õitsele mitmed suured linnad Veneetsia ja Genova (kaubandus Idamaadega), Firenze (pangandus ja tööstus), Roomas andis tooni paavst. Itaalia linnakodanikele kuulus nii majanduslik kui ka poliitiline võim. Kujunevad nn. linnriigid. Gootika ja renessansi vaheline piir on hägune, paljud renessanslikud nähtused said tegelikult alguse juba keskajal (looduse teaduslik uurimine, meelelist maailma jäljendav kunst jne.). Renessansskultuuril on üks kindel tunnu

Kunstiajalugu

pdf

Renessanss arhitektuur ja mööbel (koostatud 2015)

TARTU 2015 Renessanss ajastu ja mööbel Sisukord Sisukord……………………………………………….……………………………………….1 Sissejuhatus……………………………………………….……………………………………2 1. Ajastu iseloom………………………………………….……………………………………3 2. Arhidektuur……………………………………………….…………………………………5 2.1. Vararenessanssi arhitektuur Itaalias……………………………………………….………5 2.2. Kõrgrenessanssi arhitektuur Itaalias……………………………………………….…….19 3. Mööbel ……………………………………………….……………………………………29 3.1. Kirstud……………………………………………….…………………………………..30 3.2. Toolid……………………?

Arhitektuuri ajalugu

doc

Varane ooper

MTX 315. Varane ooper Eksamiteemad 1. 16. ja 17. sajandi õukonnakultuur. Õukonnaetendused muusikaga 16. sajandi I poolel Itaalias: intermeediumid, pastoraalid. Intermeediumid Bargagli komöödiale La pellegrina 1589. aastal Firenzes Medici pulmapeol. Idee, ülesehitus, muusika (Marenzio, Malvezzi, Caccini, Peri, Cavalieri), lavakujundus. SEICENTO (1600ndad aastad): 2. Ooperi tekkimine 1590-ndatel aastatel. Firenze camerata. Peri "Daphne" (Dafne) 1598. Dramma per musica. Peri "Eurydike" (Euridice), Caccini "Eurydike" (Euridice)1600. 3. Monteverdi "Orpheus" (Orfeo) 1607 ja "Ariadne" (Arianna) 1608 Mantuas. Võrdlus intermeediumiga 4. Ooper Roomas 17. sajandi I poolel. Ooperi ja oratooriumi piiril: Cavalieri "Hinge ja Keha etendus" (Rappresentazione di Anima, et di Corpo) 1600. Rooma koolkond. Landi "Püha Aleksius" (Sant' Alessio) 1631. 5. Esimene avalik ooperiteater Veneetsias 1637. Teatrikorraldus. Veneetsia koolkond. Monteverdi viimane ooper "Poppea kroonimine" (L' incoronazione d

Ooper

doc

Renessanss - vararenessanss ja kõrgrenessanss

olid julgelt tänava poole pööratud. Palazzo oli põhiplaanilt ruudukujuline, tema keskossa jäi nelinurkne kaarkäikudega ümbritsetud siseõu. Tavaliselt oli palazzo kolmekorruseline. Tema nelinurksed karmiilimelised tänavafassaadid olid kaetud jämedalt tahutud kiviplokkidega, mille töötlus peenenes korruskorruselt ülespoole. Sellises vanemat tüüpi palazzo's elas ka Firenze mõjukam perekond- rikkad pankurid ja tekstiiliettevõtjad, hiljem ka vürstid Medicid, kes olid ühtlasi helded kunstide toetajad. Hilisemate palazzo'de juures muutusid kaunistused ohtramaks: sambad, pilastrid, viilud akende kohal ja muu selline muutis ehitise suursugumaks ja pidulikumaks. 10 Eriti rikkalikud olid idamaist toredust armastava Veneetsia paleed, mille vastu kanaleid pööratud fassaadide ilu kahekordistasid veepeegeldused. Sõnast palazzo tuleneb väljend palee.

Kunstiajalugu

doc

Kunstiajalugu 13-18 sajand

Tema on katsetanud ka teistmoodi perspektiivid Küllaltki puised, ei ole arvestatud et erksad värvid tagaplaanil võivad mõjutada tähtsat joonistuslikku tsentraalperspektiivi Joonperspektiiv - joonistus Õhuperspektiiv - õiged värvid Kokku moodustavad tsentraalperspektiivi VENEZIANO D. Veneziano - paljud tööd on hävinenud / halvas seisundis. Säilinud näide: Madonna lapse ja kahe ingliga Kasutab kaaristumotiivi Kui võimult kukutatakse Medicid, siis hakatakse paljusid maale hävitama ja põletama TEISED KUNSTNIKUD (väljaspool Firenze koolkonda) Rändkunstnik F. della Francesca Teinud suuri seinamaale (Kesk-Itaalias asuvates väikeste linnakeste kirikutes) Maalid väga rangete geomeetriliste kompositsioonidega (ruut, ring, ristkülik) Kristuse ristimine (lk 48) Montefeltrode kaksikportree Maalitud seetõttu, et hertsogi noorabikaasa suri (Sellist stiili on hiljem kasutanud Leonardo da Vinci)

Kunstiajalugu

Rohkem sarnaseid