Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Poliitiline kultuur. Avalik arvamus. Poliitiline kommunikatsioon (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kus ideoloogia avaldub?
Poliitiline kultuur.Avalik arvamus. Poliitiline kommunikatsioon
Institutsioon -igasugune korrastatud mõtlemis ja käitumismuster. Lisaks formaalsetele on olemas ka ..sotsiaalsed in.. / reeglitega varustatud üksus
Poliitiline ja valitsemiskultuur
Poliitiline kultuur on poliitilist elu mõjutavate hoiakute, ideoloogiate, tavade, kommete , uskumuste ja müütide muster.
Poliitilise kultuuri mõistet kasutatakse kahes tähendused:
  • Hinnanguline: kasutatakse igapäevakõnes
  • Analüütline v võrdlev : poliitilisel kultuuril on koostisosad, mille alusel riike võrrelda.
    Poliitilise kultuuri muutumine on ääretult pikk protsess
    Valitsemiskultuur-küsimus sellest, kuidas suhtub valitsus ,vastutuse kandjad kui ka ühiskond, riiki, seadustesse jne.
    Kodanikukultuur-kuidas kodanik suhestub riigi ja poliitikaga.hõlmab mitmesuguseid teadmisi, mid aläheb igal kodanikul ühiskonnas elades vaja.-
    Kolm kodanikukultuuri tüüpi :
  • Osalev
  • Alluv
  • Võõrandunud-eemalseisev
    Avalikkussfäär
    ...avalik ruum, millele peab olema kõigil tagatud võrdne ligipääs ning kus arutletakse laiemale avalikkusele oluliste teemade üle.
    Erasfäär-kõik mis puudutab isiklikku elu.
    Avalik arvamus- kujuneb välja avalikussfääris, laialt levinud suhtumine, mida paljud inimesed on avalikult väljendanud. Avalik arvamus on pluralistlik .
    Avaliku arvamuse funktisoonid:
    Sotsiaalsed:
  • Demokraatliku, rahvast kaasava otsuse tagamine
  • Sidususe ja legitiimsuse tagamine
  • Sotsiaalne kontroll: vertikaalne ja horisontaalne
    Psühholoogilised :
  • Isoleerituse vältimine
  • Kaasosalisuse tunne
  • Manipuleerimisvõimalus
  • Laastav mõju: püüd teiste arvelt oma võimalusi tõsta
    Avaliku arvamuse kujunemist mõjutavad tegurid
    • Pluralistlik teadmatus -vähemuse seisukohta peetakse ekslikult enamuse arvamuseks
    • Ekslik üksmeel- isik eeldab, et ta esindab enamusega sarnast seisukohta
    • Peegeltaju-teatav rühm eeldab, et ka kõik teised esindavad sama seisukohta
    • Ebarealistlik optimism- minuga seda ei juhtu
    • Kolmanda isiku efekt- arvamus, et teised on ajupesust /meediast enam mõjutataud kui arvaja ise
    • Vaikuse spiraal- vähemusse jäämise hirmul ajel minnakse vooluga kaasa

    Poliitiline kommunikatsioon


    Kommunikatsioon on protsess, mille käigus
    • Saadetakse ja võetakse vastu sõnumeid
    • Millele luuakse tähendusi
    • Mis loovad meid ümbritseva sotsiaalse reaalsuse
    Poliitiline kommunikatsioon on
    • Pol. Institutsioonide kommunikatiivne v kommunikatiivsete institutsioonide poliitline tegevus
    • Poliitilise sisuga teabe levitamisel
    • Poliitiliste eesmärkide saavutamiseks
    Toimijad poliitilises kommunikatsioonis: kodanikud, auditoorium. Poliitiline kommunikaator ... eesmärk on veenda laiemat avalikkust, oma poolehoidjaid.
    MEEDIA
    Meedia kui vahendaja - edastab auditooriumile onfot
    Meedia kui väravavaht-otsustab, millised teemad väärivad kajastust
    ..kui raamistaja- otsustab, millisest vaatenurgast teemasid käsitletakse
    ...kui neljas võim, valvekoer - teiste võimuteostajate järelvalve
    ...kui aktivist-teatud teemad, maailmavaate eestvõitleja
    ...kui äriettevõte-lisaks muule sageli ka kasutamistaotlusega organisatsioon

    Ideoloogia

    • Ideoloogia on ettekääne, illusioon

    • Ideoloogial on hästi praktiline roll
    Ideoloogia seob kitsamate erihuvidega rühmi laiemateks maailmavaatelisteks koalitsioonideks.
    Ideoloogia roll on erinevate huvidega inimesi kokku tuua.
    Ideoloogia on sotsiaalse kogemuse ja tunnetuse alusraamistik.
    Ideoloogiline seletamine reeglina lihtsustav.
    Ideoloogia on gradatsiooniline e üleminekuline.
    Kus ideoloogia avaldub?
  • Teoreetilises võtmes , Institutsioonilises võtmes, Praktilises võtmes
    Ideoloogia avaldub keeles
  • Väljendub teemade valiku kaudu nt liberaalid räägivad majandusest, sotsialistid heaolust jne
  • Teatud võtmesõnad
    Stiimulid erakondadel:
    • Selektiivsed
    • Ainelised
    • Eesmärgilised
    Ideoloogia aitab erakondadel end positsioneerida.
    Ideoloogia ül:seletada, hinnangute andmine, õigustamine, orienteerimine, programmeerida, mobiliseerida, mõtteline korrastatus.

    ALUSIDEOLOOGIAD

    Konservatism , liberalism , sotsialism -põhiideoloogiad .../ rahvuslus , roheline ideoloogia
    LIBERALISM(indiviidi vabadus, vabaturumajandus , konkurents , avatud turud, minim riigi sekkumine. Igaükson oma õnne sepp. Sotsiaalabi ainult vaestele, seab raskesse olukorda madalapalgalised. Arstiabi, haridus -rahakott.
    • Lliberaal -vabaduse ideoloogia
    • Ülim idee on indiviidi vabadus
    • Usk inimmõistusesse, et ta on intelligentne ja suuteline oma elu juhtima , vastutama

    ALUSEELDUS : ratsionaalsus
    /sotsiaalliberalism/Positiivne vabadus-on loodud ka võimalused oma vabadust realiseerida. NT luuakse õpikeskkond Negatiivne vabadus-vabadus piirangutest, vabadus teha ükskõik mida. NT kõik võivad tulla ülikooli
    KONSERVATISM(traditsioonid, rahvuslus , pooldavad sotsiaalsete erisuste säilimist, ei poolda riigi sekkumist, mõõdukad maksud , sotsiaalne heaolu suguvõsa -vanurid pere hoole allv vanadekodus. Töö oluline, see määrab vanaduses heaolu. Naine on koduhoidja.
    • Traditsioonid
    • Kõlblusnormid, religioon oluline
    • Skepsis inimese suhtes, areng ei vii parema suunas
    • Orgaaniline ühisskonnanägemus, targemad-hjuhivad, nõrgemad-tulevad kaasa
    • Riik on oluline, usk riiki
    • Ebavõrdsus on normaalne
    • Võim tuleb anda parematele
    • Eraomand oluline
    SOTSIALISM( segamajandus ,valitsus reguleerib majandust maksudegaa, suurem tulu saajad-kõrgemad maksud.
    • Võrdsus
    • Ühiskondlik heaolu
    • Klassid ühiskonnas
    • Ühisomand
    • Arengulisus –revolutsiooniline lähenemine

    Rohiline ideoloogia
    • Holism
    • Ühiskond ei ole ainult inimesed, vaid terve õkosüsteem
    • Inimene on kui „loomade kuningas“ ehk kaasneb vastutus
    • Antropotseen - inimeste käitumine nö otsustab maa elu
    • Jätkusuutlikkus
    • Keskkonnaeetika-liikidevahelisis suhteid reguleeriv
    • Voolud: süvaökoloogilinesuund ja sotsiaal ökoloogiline suund-oluline mõelda, kuidas inimene suudaks koos elada teiste liikidega
    Rahvuslus/natsionalism
    • Inimkond jaguneb rahvusteks
    • Iga rahvus unikaalne
    • Rahvus on inimese vabaduse allikas
    • Rahvus vajab oma riiki-harmoonilisus

    VORMID:
    • POLIITILINE RAHVUSLUS-rahvuse alus on see, et inimesed kuuluvad ühte riiki , oluline riigi identiteet .
    • KULTUURIRAHVUSLUS-maailm koosneb paljudest rahvastest ja kultuuridest. Rahvus kui ühe keele ja/või kultuuri kandja.
    • VERERAHVUSLUS-rahvus ei tulene ei riigist, keelest, kultuurist, vaid sinu päritolust. Teistest ülemaks pidamine(Mussolini, Hitler jne )
    PAREMV VASAKPOOLSUS
    Madalad maksud- parempoolsed -ideoloogiad, mis pooldavad erasektorit ja sotsiaalseid erisusi
    Ideoloogiad, mis tähtsustavad avalikku sektorit ja võrsust- Vasakpoolsed -keskkond, parempoolsed-majanduskasv-
    Parempoolsed:liberalism, konservatism, kristlik demokraatia
    Vasak: sotsiaaldemokraadid , kommunism
    Paremliberalism ja sotsiaalliberalism, uuskonservatism-seab majanduse teemad esiplaanile.-väikene riigi sekkumine, erastamine .
    Kristlik demokraatia-areneb sotsiaalkonservatismist.-inimesed võrdsed. Kolmanda sektori ül leevendada majanduslikku ebavõrdsust.
    Põhjamaade tsentrism -sotsiaal-liberaalsete ideede põimumine rohelise ja konservatiivse mõttega
    Konservatiivne uuskommunitaarlus-USA, riigivastased, riik on liiga suur ning ei tea, mida riik vajaks.
    Kolmas tee
    Võrduse asemel oluline positiivne vabadus. Uus segamajandus. Positiivne hoolekanne . Riik investeerib inimestesse.
    Kommunism
    Klassivõitlus, eraomandit pole, ajalooliste informatsioonide lõpp.
    Kõigil ideoloogiatel on oma ühisosa demokraatias. ERAKONNAPEREKONNAD
  • Vasakule Paremale
    Poliitiline kultuur-Avalik arvamus-Poliitiline kommunikatsioon #1 Poliitiline kultuur-Avalik arvamus-Poliitiline kommunikatsioon #2 Poliitiline kultuur-Avalik arvamus-Poliitiline kommunikatsioon #3 Poliitiline kultuur-Avalik arvamus-Poliitiline kommunikatsioon #4 Poliitiline kultuur-Avalik arvamus-Poliitiline kommunikatsioon #5
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-10-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 20 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Tirtssu Õppematerjali autor
    Poliitiline ja valitsemiskultuur.Avalikkussfäär.Poliitiline kommunikatsioon.Meedia. Ideoloogia. ALUSIDEOLOOGIAD. Parem ja vasakpoolsus.

    Sarnased õppematerjalid

    Poliitika ja valitsemise alused
    14
    docx

    Poliitika ja valitsemise alused

    Kapitali põhiliigid: inimkapital, majanduskapital, sotsiaalne kapital, kultuurkapital. Sotsiaalne kapital on: kas siduv, sildav(ühendab erinevaid), ühendav või välistav. (09-09-2013; 3.loeng) Institutsioon: Kitsas käsitluses-reeglid, Laias käsitluses-kultuurkoodid. Institutsioonid peegeldavad ühiskonnas eelistatud alusväärtusi ja üldisi käitumismustreid, lihtsustavad inimeste otsuseid ja käitumismustreid. Poliitiline kultuur: Arengu kolm faasi(Lauristin, Vihalemm, Tallo, 1997):  Müütiline - tugev kogukonnatunne, ühtehoidmine  Ideoloogiline - polootika kui vastasseis, poliitlised lühed  Ratsionaal-kriitiline - kriitikal ja kokkuleplused rajanev ühistegevus Poliitiline kultuur on poliitilist elu mõjutavate hoiakute, ideoloogiate, tavade, kommete, uskumuste ja müütide muster. Poliitiline kultuur: kui tsiviilreligioon, kui kodanikukultuur.

    Poliitika ja valitsemise alused
    Poliitika ja Valitsemise alused konspekt
    20
    doc

    Poliitika ja Valitsemise alused konspekt

    Hindamine ­ hinnang tegevusele Õigustamine Orienteerumine Programmeerimine Mobiliseerimine Mõtteline korrastatus Ideoloogia ja filosoofiline süsteem ­ huvitab seletamine Ideoloogia ja usund ­ omab harva poliitilisi ambitsioone Ideoloogia, programm ja strateegia ­ tegevuskava ideoloogia elluviimiseks Ideoloogia ja retoorika ­ konkreetsem ja kitsam kui ideoloogia Varjatud ja avalik ideoloogia Valmis ja ad hoc ideoloogia Liberalism ­ vabadus Põhiideed: Individualism Parlamentarism Võimaluste võrdsus Reformism Kirikuvastasus Klassikaline liberalism ­ valimisõigus, vabakaubandus Paremliberalism e uuskonservatism e turufundamentalism ­ erinevad voolud, mis keskenduvad negatiivse vabaduse käsitluseele, eriti majanduses. Eraelu osas on

    Poliitika ja valitsemise alused
    Riigi ja valitsemise põhialused
    19
    doc

    Riigi ja valitsemise põhialused

    n Kus asub see ühiskond inimajaloos? n Milliseid inimesi see ühiskond toodab? n Ühiskonnaelu seletamisel rõhk inimestevahelistel suhetel ja ühiskonnal, mitte üksikisikul n Huvi ühiskondliku elu vastu tervikuna n Tähendus tekkib ühiskonnas vastastikmõjutamise tulemusena n Rõhk inimkäitumise kontekstil Poliitika uurimise traditsioonid n Angloameerika pärimus: n Poliitikateadus kitsamas mõttes e politoloogia: ühiskonna poliitiline korraldus, väärtuste ja võimu küsimused, riikidevahelised suhted n Avaliku halduse uuringud: riigivõimu teostamise ja juhtimise küsimused n Saksa ja Põhja-Euroopa pärimus: n Riigiteadused ühtse uurimisvaldkonnana n Totalitaarsed riigid: n Keelatud või salastatud (ka ENSV-s) Poliitika uurimise põhivaldkondi n Poliitikateooria ja poliitikafilosoofia n Maailmapoliitika, julgeolek ja diplomaatia n Võrdlev poliitika n Poliitikasotsioloogia

    Riik ja valitsemine
    Poliitika - ja valitsemise alused - EKSAM
    24
    doc

    Poliitika - ja valitsemise alused - EKSAM

    Missugused erinevad traditsioonid on nende jaotamisel? Mis on poliitikateaduse põhivaldkonnad ja põhisuunad? 2 Tutvusta argi- ja teadusliku teadmise erinevusi ning ühiskonna- ja poliitikauuringute praktilist tähendust. 3 Tutvusta Eastoni poliitilise süsteemi mudeli struktuuri ja toimemehhanisme. 4 Missugune tegevus on Eastoni poliitilise süsteemi mudeli sisuks? Iseloomusta selle tunnuseid lähemalt. (2) ... (3) Poliitiline inimene 5 Tutvusta sotsialiseerumise mõistet ja järke, samuti poliitilise sotsialiseerumise mõistet ja tähendust. Sotsialiseerumine on protsess,mille käigus isik võtab omaks ühiskonna kultuuri ja struktuuri. Sotsialiseerumise järgud: 1)esmane e. Lapsepõlve sotsialiseerumine 2)teisene ehk täiskasvanuea sotsialiseerumine 3)asotsialiseerumine ehk eemalekasvamine

    Riigiteadused
    Poliitika ja valitsemise alused eksamiks kordamise konspekt
    14
    docx

    Poliitika ja valitsemise alused eksamiks kordamise konspekt

    Seisusteriik (linnade tähtsus, suurem institunatsionaliseeritus, kaupmehed nõuavad esindatust) Absolutism (maksukorraldus, püsisõjavägi, saatkonnad välismaal, riigi poliitika kaubanduse ja majandusaerengu edendamiseks) Moderne riik (terr. Kontroll sunnivahendite üle, suveräänsus, põhiseaduslikkus, umbisikuline võim, avalik bürokraatia, legitiimne võm, kodakondsus, maksustamine) Moderne riik: Kontroll sunnivahendite üle, suveräänsus, põhiseaduslikkus, umbisikuline võim, avalik bürokraatia, legitiimne võm, kodakondsus, maksustamine Weber: Võim- võimalus peale suruda oma tahet, käsk mida täidetakse. Domineerimine- suunamine, et teised teeks mida sa tahad. Bürokraatia: Reeglite alusel püsiv töö, süsteemne tööjaotus, kindel hierarhia, riiklik rahastus, keeld ametikohta osta, umbisikulisus Töö näiteid, milliste mehhanismide abil saab avalik võim legitiimseks. Distributiivne võim- võim kellegi üle. Püsiva ressursi ümberjaotamine. Ülemus-alluv

    Poliitika ja valitsemise alused
    Poliitika ja valitsemise alused
    19
    doc

    Poliitika ja valitsemise alused

    väljund omakorda annab tagasisidet sisendile ning ring hakkab uuesti peale. 7. Missugune tegevus on Eastoni poliitilise süsteemi mudeli sisuks? Iseloomusta selle tunnuseid lähemalt. Poliitilise süsteemi sisuks on väärtuste autoriteetne jagamine ühiskonna heaks (üldistes huvides). 8. Tutvusta sotsialiseerumise mõistet ja järke, samuti poliitilise sotsialiseerumise mõistet ja tähendust. Sotsialiseerumiseks nimetatakse protsessi, mille käigus isik võtab omaks ühiskonna kultuuri ja struktuuri ning kujuneb tema isiksus. Sotsialiseerumisjärgud: a. Esmane e. lapsepõlve sotsialiseerumine b. Täiskasvanuea e. teisane sotsialiseerumine c. Ümber- e. resotsialiseerumine Poliitiline sotsialiseerumine on abstraktne ning toimub hiljem, see aitab luua poliitilise süsteemi toimimiseks vajalikku minimaalset ühisosa ning sisendab vaateid, mis varjavad ja kaitsevad valitseva rühma ülemvõimu. 9

    Arenguõpetus
    Riigi ja valitsemise põhialused II
    31
    doc

    Riigi ja valitsemise põhialused II

    -1IV Loeng Poliitiline kultuur. Avalik arvamus. Kodanike-ühiskond ja liikumised Poliitiline kultuur Poliitiline kultuur on poliitilist elu mõjutavate hoiakute, ideoloogiate, tavade, kommete, uskumuste ja müütide muster. Poliitilise kultuuri mõistet kasutatakse kahes tähenduses. n Hinnanguline: kasutatakse igapäevakõnes (vrd. kultuurne) n Analüütiline või võrdlev: poliitilisel kultuuril on koostisosad, mille alusel riike võrrelda Eesti poliitiline kultuur(sus)? Terminiga eksinud ajaleht sai kohtuasja Mustvee kultuurikeskuse juhataja Jevdokia Abakanova kaebas kohtusse Jõgeva maakonna ajalehe Vooremaa, kuna lehe teatel sõimanud naine kohalikku orkestrijuhti s*tapeaks, tegelikult nimetas naine meest aga p*sanäoks. Ajalehe andmeil selgus tõepoolest, lugejakirja autor eksis. Mustvee linnavolikogu liikme Lembit Kivimurru kinnitusel sõimas Abakanova Jaanust hoopis p*sanäoks Poliitiline kultuur analüütiliselt

    Riik ja valitsemine
    Kordamisküsimused kursuse poliitika ja valitsemise alused eksamiks-sügis 2014
    32
    docx

    Kordamisküsimused kursuse poliitika ja valitsemise alused eksamiks (sügis 2014)

    riigi tunnused olid olemas eelmodernsel riigil. Eelmodernse riigi valitsemidkord oli sunnil põhinev domineerimine Modernset riiki iseloomustab püüe kokku siduda kaks taotlust: rahva huvide kajastamine ja tõhus valitsemine. Eelmodernsel riigil oli olemas territoorium 11. Iseloomusta modernse riigi tunnuseid. Kontroll sunnivahendite üle, territoriaalsus, suveräänsus, põhiseaduslikkus, umbisikuline võim, avalik bürokraatia, legitiimne võim, kodakondsus, maksustamine. 12. Mis vahe on võimul ja domineerimisel Weberi järgi? Võim tähendab igasugust võimalust sotsiaalse suhte raames teostada oma tahet, vaatamata vastuseisule ja sõltumatult sellest, millele niisugune võimalus rajaneb. Võim on võimalus peale suruda oma tahet teiste käitumisele. Domineerimine tähendab võimalust leida kuulekust teatud korralduse

    Poliitika ja valitsemise alused




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun