Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Isekuse sajand (0)

1 Hindamata
Punktid




"Isekuse sajand" Dokumentaal nimega  "The Century of the Self - Part 1: "Happiness Machines" räägib Sigmund Freudist ja tema nõost Edward Bernays ´ist   ning   nende   arvamusest,   et   inimesed   on   irratsionaalsed   ning nende   otsused   võivad   kujutada   suuremale   perspektiivile   ohtu. Otsemini   oli   tegu   Sigmund   Freudi   teooriaga,   mille   tema   nõbu Bernays   suurfirmade   ning   koguni   riikide   peal   käiku   lasi.   Bernaysi eesmärgiks   oli   ehitada   sotsiaalseid   struktuure,   mille   kaudu   oleks võimalik inimmasse mõjutada/kontrollida.  Üks   põhilisi   poliitika   korraldamise   meetmeid,   mida   Bernays   aitas Hooveril kasutada siis kui ta 1928 aastal USA presidendiks sai, oli see, et riigi elanikele anti pidevalt ainult positiivset tagasiside ning väideti oma rahvale üht, kuid reaalsuses tegutseti hoopis teistsuguse tegevusega.   Tänu   sellele   oli   rahvas   oma   juhist   positiivselt meelestatud   ning   juhile  andis   see  vabad   käed   tegemaks,  mida  ta tahtis. Tänu Hooveri abistamisele sai Bernays tohutult kuulsaks ning rikkaks,   kuni   1929   aasta   suure   krahhini,   mis   sellele   suure   põntsu pani.   Bernaysi   meetmeid   oli   tähele   pannud   ka   Hitleri   parem   käsi Joseph Goebells ning Hitleri režiimi all, hakati sarnaselt Bernaysile ja Hooverile oma rahvast enda mõjuvõimu alla saama. Meetmed, kuidas Bernays oma rahvast käsitles ei olnud küll rahva suhtes   vägagi   õiglased,   kuid   see   eesmärk,   mida   Bernays   üritas saavutada, selleni ta jõudis. Arvan, et see meetod pole just parim viis,   kuidas   omale   või   oma   riigile   eduks   baasi   luua.   Inimestesse positiivsuse ning ratsionaalsuse süstimine ei tohiks toimuda valede baasil.   Sellele   peaks   aitama   kaasa   riigi   tugev   infrastruktuur   ning


edukalt   ja   läbimõeldult   üles   ehitatud   ühiskond.   Ühtlasi   oleneb inimeste õnnelikkus ning üleüldiselt kogu elustiil sellest, kuidas nad on üles kasvanud. Kui perekond on omalt poolt panustanud, et nende laps   kasvaks   üles   intelligentseks   ning   positiivselt   mõtestatud inimeseks,   siis   mängib   selle   inimese   elus   riigi   poolt   mõjutamine väiksemat rolli. Arvan, et kui perekond on oma lapsele tugeva baasi alla   andnud,   siis   pole   tal   endal   oma   edu   saavutamiseks   enam   nii palju tööd vaja teha. Selleks aga, et perekondadesse jõuaks selline mentaliteet, kulub väga palju aega. Aega kulub transformatsiooniks selle   tõttu,   et   lapsed,   kes   tulevikus   vanemateks   saavad,   võtavad oma põhilised üleskasvatamise meetodid omaenda vanemate pealt. Seetõttu   kulub   ka   palju   aega   enne   kui   uued   meetmed   kodudesse jõuavad. Siinkohal tulebki mängu riik ning üleüldine elukvaliteet, mis mõlemad reguleerivad selle progressi kiirust.  Üleüldiselt võib öelda, et meetmed mida Bernays rahva peal kasutas, olid   valelikud   ning   mitteaksepteeritavad,   mitte   ka   1920-ndates. Rahva   heaolu   sõltub   suuresti   riigi   lähenemisest   ning   riigi mõttelaadist, kuid seda võimu ei tohiks riik valelikult ära kasutada. Riik   peaks   pigem   oma   rahvasse   positiivsust   ning   usku   süstima, selleks et üks riik võimalikult funktsionaalselt toimiks.

Document Outline

  • "Isekuse sajand"
  • Dokumentaal nimega "The Century of the Self - Part 1: "Happiness Machines" räägib Sigmund Freudist ja tema nõost Edward Bernays´ist ning nende arvamusest, et inimesed on irratsionaalsed ning nende otsused võivad kujutada suuremale perspektiivile ohtu. Otsemini oli tegu Sigmund Freudi teooriaga, mille tema nõbu Bernays suurfirmade ning koguni riikide peal käiku lasi. Bernaysi eesmärgiks oli ehitada sotsiaalseid struktuure, mille kaudu oleks võimalik inimmasse mõjutada/kontrollida.
  • Üks põhilisi poliitika korraldamise meetmeid, mida Bernays aitas Hooveril kasutada siis kui ta 1928 aastal USA presidendiks sai, oli see, et riigi elanikele anti pidevalt ainult positiivset tagasiside ning väideti oma rahvale üht, kuid reaalsuses tegutseti hoopis teistsuguse tegevusega. Tänu sellele oli rahvas oma juhist positiivselt meelestatud ning juhile andis see vabad käed tegemaks, mida ta tahtis. Tänu Hooveri abistamisele sai Bernays tohutult kuulsaks ning rikkaks, kuni 1929 aasta suure krahhini, mis sellele suure põntsu pani. Bernaysi meetmeid oli tähele pannud ka Hitleri parem käsi Joseph Goebells ning Hitleri režiimi all, hakati sarnaselt Bernaysile ja Hooverile oma rahvast enda mõjuvõimu alla saama.
  • Meetmed, kuidas Bernays oma rahvast käsitles ei olnud küll rahva suhtes vägagi õiglased, kuid see eesmärk, mida Bernays üritas saavutada, selleni ta jõudis. Arvan, et see meetod pole just parim viis, kuidas omale või oma riigile eduks baasi luua. Inimestesse positiivsuse ning ratsionaalsuse süstimine ei tohiks toimuda valede baasil. Sellele peaks aitama kaasa riigi tugev infrastruktuur ning edukalt ja läbimõeldult üles ehitatud ühiskond. Ühtlasi oleneb inimeste õnnelikkus ning üleüldiselt kogu elustiil sellest, kuidas nad on üles kasvanud. Kui perekond on omalt poolt panustanud, et nende laps kasvaks üles intelligentseks ning positiivselt mõtestatud inimeseks, siis mängib selle inimese elus riigi poolt mõjutamine väiksemat rolli. Arvan, et kui perekond on oma lapsele tugeva baasi alla andnud, siis pole tal endal oma edu saavutamiseks enam nii palju tööd vaja teha. Selleks aga, et perekondadesse jõuaks selline mentaliteet, kulub väga palju aega. Aega kulub transformatsiooniks selle tõttu, et lapsed, kes tulevikus vanemateks saavad, võtavad oma põhilised üleskasvatamise meetodid omaenda vanemate pealt. Seetõttu kulub ka palju aega enne kui uued meetmed kodudesse jõuavad. Siinkohal tulebki mängu riik ning üleüldine elukvaliteet, mis mõlemad reguleerivad selle progressi kiirust.
  • Üleüldiselt võib öelda, et meetmed mida Bernays rahva peal kasutas, olid valelikud ning mitteaksepteeritavad, mitte ka 1920-ndates. Rahva heaolu sõltub suuresti riigi lähenemisest ning riigi mõttelaadist, kuid seda võimu ei tohiks riik valelikult ära kasutada. Riik peaks pigem oma rahvasse positiivsust ning usku süstima, selleks et üks riik võimalikult funktsionaalselt toimiks.

Isekuse sajand #1 Isekuse sajand #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2019-04-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Jousmeuk Õppematerjali autor
Dokumentaal nimega "The Century of the Self - Part 1: "Happiness Machines" kokkuvõte
Dokumentaal nimega "The Century of the Self - Part 1: "Happiness Machines" räägib Sigmund Freudist ja tema nõost Edward Bernays´ist ning nende arvamusest, et inimesed on irratsionaalsed ning nende otsused võivad kujutada suuremale perspektiivile ohtu.

Sarnased õppematerjalid

Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse
59
pdf

Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse

Vabakirikud, usuvabadus ja ühiskond: Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse * A. Kilp * KUS 2010 Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse Mõned mõisted Fileo sofia on ,,tarkusearmastus". Tarkus on teatud liiki teadmine. Kui antiikajal hakati mõtisklema maailma üle, siis nimetatigi seda teadmiste otsingut ,,filosoofiaks". Filosoofia abil püütakse niisiis saada teadmisi ehk tarkust maailma, inimese ja tema elu eesmärkide kohta. Filosoofia käsitlusobjektiks on seetõttu just igapäevaelu. Filosoofia tegeleb probleemidega, millele ei saa vastata traditsionaalsetel teaduslikel viisidel ­ vaatlemise, mõõtmise, arvutamise jms empiirilise tegevuse kaudu ­, seetõttu öeldakse, et filosoofilised teadmised ei ole teaduslikud, seetõttu ka mitte õiged või valed. Filosoofia tegeleb küsimustega, kuidas me seda maailma tunnetame ja mida me oleme suutelised sellest teadma ­ rõhuasetusega ,,kuidas me mõtleme", mitte aga ,,mida me teame". Osadele meie jaoks vägagi ,,elulistele" k?

Õiguse filosoofia
Õigusfilosoofia ajalugu
110
doc

Õigusfilosoofia ajalugu

Ettevalmistavad küsimused eksamiks: 1) Millisele neljale küsimusele peavad vastama kõik poliitfilosoofilised käsitlused. Tooge igast küsimuste valdkonnast ka näiteid. 2) Miks tekkis poliitiline filosoofia just antiik-Kreekas? 3) Millised olid antiik-Kreeka poliitilised ideaalid? 4) Milline on Platoni nägemus parimast võimalikust riigist teoses "Seadused"? · Poliitilise filosoofia alase teaduse tegemisest Kui soovite kirjutada bakalaureuse või magistritööd poliitfilosoofia alal, on soovitav, et teema kattuks vähem või rohkem võrdleva poliitika või rahvusvaheliste suhete temaatikaga. Nt rahvusvaheliste suhete teooriate vallast, kus Machiavelli, Hobbes, Kant ja paljud teised on olulised. o Kuna ei politoloogia ega avaliku halduse õppekavades pole poliitilise filosoofia õppekava, tuleb end nendes teemades täiendada iseseisvalt või õppekavade väliselt ning ikkagi sobituda olemasolevate õppekavade raamide

Õigus
Majanduspoliitika
320
doc

Majanduspoliitika

Sissejuhatus Majanduspoliitika loengukonspekti käesolev variant on pärit 2015. aasta kevadest. Selle alusel lugesin ma õppeainet TTP0010 “Majanduspoliitika” TTÜ majandusteaduskonna bakalaureuse õppekava üliõpilastele 2015/2016. õppeaasta sügissemestri teisel poolel. Kahtlemata muutub Eesti majanduslik ja sotsiaalne olukord väga kiiresti ning seetõttu peab paratamatult muutuma ka majanduspoliitika loengukursus. Kuid käesolev loengukonspekt on loodetavasti siiski õppematerjalina kasutatav ka lähiaastatel. Peaaegu kõik, mis loengukonspektis kirjas, on varem juba kusagil öeldud. Õppematerjali puhul ei tohiks see aga olla puudus – tekst püüab edasi anda olemasolevaid teadmisi. See loengukonspekt ei pretendeeri õppematerjalina mitte mingil juhul teaduslikule uudsusele ja selles on vähe viiteid. Loengukonspekti koostamisel on kasutatud paljusid erineva struktuuri ja kontseptsiooniga majanduspoliitika õpikuid, majanduspoliitika-alaseid raamat

Akadeemiline kirjutamine
Õiguse sotsioloogia
83
doc

Õiguse sotsioloogia

Loengukonspekt + seminarid 2009 SISSEJUHATUS Sotsioloogia tegeleb inimeste sotsiaalsete koosluste ja ühiskonna teadusliku uurimisega. Ühiskonna kohta on palju seisukohti: K.Marx: Ühiskond on inimeste kooslus ja nende kogum M. Weber : ühiskond on mõtleva inimese tegutsemise resultaat Sotsioloogia kui teadus lähtub põhimõttest, et kõik nähtused, mis sotsiaalses ruumis eksisteerivad on omavahel seotud, nad on üksteisest tingitud ja nad on mõõdetavad, kusjuures kõiki nähtusi saab mõõta nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt. Kvantitatiivset mõõtmist nii nimetatud vahendatud mõõtmine, kus sotsioloog e uurija ja uuritava e respondendi vahel on küsitlusleht, ankeet, st uurija ja respondent ei suhtle vahetult. Kvalitatiivne mõõtmine e vahetu mõõtmine ­ respondent ja uurija vahetult ajavad juttu ­ suunitlemata intervjuu (vahetu). Õiguse sotsiloogia objekt: - õiguse, õigusliku tegelikkuse uuri

Õiguse sotsioloogia
Holokaust
290
pdf

Holokaust

HOLOKAUST Õ P P E MAT E R J A L 2007 Selle publikatsiooni autoriõigused kuuluvad Eesti Ajalooõpetajate Seltsile Õppematerjali koostamist ja väljaandmist rahastasid Eesti Vabariigi Valitsus ja International Task Force Holokaust Õppematerjal: allikad, õppeülesanded, mälestused, teabetekstid Autorid: Ruth Bettina Birn, Toomas Hiio, Mart Kand, Ülle Luisk, Christer Mattson, Meelis Maripuu, Mare Oja, Ragne Oja, Indrek Riigor, Elle Seiman Koostanud Mare Oja Toimetanud Toomas Hiio Õppematerjali katsetanud Siiri Aiaste, Mart Kand, Tiia Luuk, Riina Raja Keeletoimetaja Mari Kadakas, Kärt Jänes-Kapp Ingliskeelsed tekstid tõlkinud eesti keelde Toomas Hiio, Heli Kuuste, Mare Oja, Ragne Oja, Indrek Riigor, Alias Tõlkeagentuur Saksakeelsed tekstid tõlkinud eesti keelde Toomas Hiio, Anne-Mari Orntlich Ingliskeelsed tekstid tõlkinud vene keelde Marina Grišakova, Alias Tõlkeagentuur Eestikeelsed tekstid tõlkinud vene keelde Ludmila Dubjeva ja Tatjana Šor Venekee

Euroopa tsivilisatsiooni ajalugu
SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID
198
doc

SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID

SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID Sisukord 1. Sotsioloogia alused........................................................................................................4 1.1. Mis on sotsioloogia?...............................................................................................4 1.2. Sotsiaalsed institutsioonid...................................................................................... 6 1.3. Sotsiaalsed faktid....................................................................................................7 1.4. Sotsioloogiline kujutlus..........................................................................................7 1.5. Sotsioloogia ja teadus............................................................................................. 8 1.6. Sotsioloogia funktsioonid.....................................................................................11 1.6.1. Kokkuvõte.....................................................

Sotsioloogia
Õiguse üldteooria
190
pdf

Õiguse üldteooria

ÕIGUSE ÜLDTEOORIA I teema. Õigusteadusest 0. Sissejuhatav loeng: Õiguse topeltloomusest globaliseerumise tingimustes. 1. Õigusteadus: süsteemne-struktuurne käsitlus 1.1. Süsteemse-struktuurse käsitluse olemus 2. Õiguse tunnetusviisidest. 2.1. Õiguse filosoofia kui õiguse tunnetusviis 2.2. Õiguse sotsioloogia kui õiguse tunnetusviis 2.3. Õiguse ajalugu kui õiguse tunnetusviis 3. Multi Level Approach moodsas õigusmõtlemises 4. Tänapäevane õiguse mõiste 0. Õiguse topeltloomusest globaliseerumise tingimustes. Õiguse topeltloomusest Allikas: The Dual Nature of Law. Alexy. Õiguse topeltloomusest on tänapäeval saanud üks kesksemaid doktriine. Rober Alexy selgitab topeltloomust läbi kahe dimensiooni ehk faktilise ja kriitilise. Esimene neist tähendab õigust positiivses mõttes ehk selle sotsiaalset mõjusust ning teine loomuõiguslikku sisu ehk õigluse ideed. Alexy tõestab oma väite läbi reaalse õigu

Õigus
KASVATUSE KLASSIKA
152
docx

KASVATUSE KLASSIKA

risti vastupidist juttu. Pika tööstaaziga psühhiaater kirjeldab, missugused on tema 20-aastase praksise igapäevased kogemused. Raamatu põhisõnum on lihtne: lapsi on vaja kasvatada, sest psüühilised funktsioonid ei arene iseenesest. Et autor on arst, mitte kasvatusteadlane, nimetab ta traditsioonilist kasvatust intuitiivseks. Tegelikult on see klassikaline arusaamine kasvamisest ja kasvatusest. Paraku tunnistati traditsiooniline teadmine ajastu vaimule vastavalt vanaks ja kõlbmatuks juba sajand tagasi. Ja ehkki esimesed hoiatavad kirjutised ja arutelud ilmusid juba pea nelikümmend aastat tagasi (vt Mustad kirjutised; Suur koolidebatt), puudutasid need siiski enamasti vaid koolis toimuvaid protsesse: õppeedukust, distsipliini, õpetaja autoriteeti jms. Ent on tähelepanuväärne, et ka tollased kriitikud nägid kõige suurema ohuna ette just seda, millest räägib Michael Winterhoff oma raamatus - lapse sotsiaalset (kõlbelist) alaarengut.

Sotsiaalpedagoogika teooria ja praktika




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun