Väärispuit (1)

Tõrva Gümnaasium

Piia Pähklamäe
10 klass

Väärispuit

Referaat

Juhendaja
õpetaja Laine Tangsoo

Tõrva 2008

Sissejuhatus
Väärispuit on hästi töödeldav ning omapärase värvusega ja tekstuuriga tarbepuit. Väärispuitu kasutatakse iluasjade, skulptuuride, muusikariistade, mööbli, meenete valmistamiseks. Väärispuit on oluline ka ehitusel ja isegi kosmeetikas , kus erinevat väärispuitu kasutatakse parfüümide valmistamiseks.
Väärispuidu alla kuuluvate liikide nimekiri on pikk. Mõned eksootilisemad neist on tiikpuu , mürobalaant, sandlipuu , paduk, mahagon , akažuu, sapeli , utile, omu, sedreel , okumee, makoree, eebenipuu , jakaranda, ipepuu, grenadill, raudpuu, pokkpuit, kebratšo, punapuu , hikkor, plataan, iroko, balsa jt. Eestis loetakse väärispuiduks näiteks kadakat ja pirnipuud.
Seoses väärispuiduga on tekkinud väga suur probleem, sest üha rohkem võetakse maha vihmametsi, kus leidub olulist väärispuitu. Järjest enam on troopiliste vihmametsade tagavara seadustevastaste raiete tõttu ohustatud. Samas on puit väga oluline majanduslik tuluallikas.
Esialgsest vihmametsa hulgast on praeguseks inimtegevuse tõttu hävinenud pool. Igal sekundil hävib jalgpalliväljaku suurune ala. Troopilised väärispuud kasvavad metsas ühekaupa ja nende kättesaamiseks tehakse lageraideid, millest mets tavaliselt enam ei taastu .
Tiikpuu
Tiikpuu (Tectona grandis) kuulub raudürdiliste sugukonda ning on tamme ja mahagonpuu kõrval üks kolmest olulisemast lehtpuust. Tiikpuu puit kuulub lehtpuude seas kõvemate ja vastupidavamate hulka.
Tiikpuu kasvab 40-45 meetri kõrguseks ning on oma kasvupiirkonnas tähtsaim ülemise rinde puu. Kasvab Indo-Hiina regiooni mussoonimetsades. Erinevalt vihmametsade igihaljastest puudest laseb monsuunimetsas kasvav tiikpuu oma lehtedel kuival perioodil langeda nagu seda teevad teised selle metsa kõrged puud. Olenemata sellest ei jää tiigimets kunagi päris ilma lehtedeta, sest tiikpuu laseb lehed alati maha järk-järgult.
Tiikpuu lehed on nahkjad ning suured, 25-60 cm pikad ja 20-40 cm laiad. Lehtede alapind on kare ning kohalikud elanikud kasutavad seda liivapaberina.
Kohalikud elanikud on kasutanud tiikpuud kunagi templite ehitamiseks, tööriistade valmistamiseks ja paljuks muuks. Tänapäeval on tiikpuu aga tähtis terves maailmas.
Tiikpuust valmistatakse laevaehitusel (seda peetakse parimaks laevaehituspuuks), hoonete püstitamisel, mööbli, põrandate ja raudteevagunite tegemisel. Sellest aetud õli kasutatakse lakkides ja värvides, tiikpuu lehtedest ja juurtest saab ka kollast värvi.
Looduslikult kasvab tiikpuud kõige rohkem Lõuna- Aasia riikides Tais , Birmas, Laoses, Malaisias, osaliselt Indias, Lõuna-Hiinas, Indoneesias.
Tiikpuu kuulub väheste troopiliste metsapuude hulka, mida tänapäeval siiski kultiveeritakse. Suured istutatud tiigimetsad on Jaaval, Sumatral, Indias, Lõuna-Hiinas, Filipiinidel.
Mahagonipuu
Mahagonipuu (Swietenia mahagoni) on oma sugukonna tähtsaim ja tuntuim. Mahagon pole küll tiikpuuga võrreldes nii tugev, raske ja vastupidav, kuid mahagon on ilusama tekstuuri ja värvusega ning kergemini töödeldav. Mahagonimööbel on kõige tuntum väärispuust mööbel.
Nüüdseks on nimetusel „mahagon“ tegelikult kaks tähendust: algselt oli see Ameerikas kasvava mahagonipuu nimetus, praegu aga peaaegu kogu keskmise raskuse ja kõvadusega kaneelpruuni kuni punakaspruuni väärispuidu üldnimetus. Tegelikult nimetatakse nüüd mahagonipuuks ka näiteks sapelit, kasipot, akažuud, makoreed jt. On püütud üldnimetust „mahagon“ ka asendada teise nimetusega „punane puu“, kuid see on segavam, sest viimase all mõistetakse enamasti sekvoiade eri liike.
Mahagonipuul on väikesed valged õied, mis väljuvad lehekaenlaist. Õied on korrapäraselt viie kroonlehega ning Dominikaani saareriigis on see isegi sümbol.
Mahagon on vastupidav mädanemisele ka kuivamisel ei tõmbu see palju kokku, ei lõhene, ega kisu kaardu. Mahagon peab küllaltki hästi vastu tulele ning on vastupidav isegi kahurikuuli löögile.
Mahagonipuu kasvab Kesk-Ameerikas, Lõuna-Ameerika põhjaosas ning Peruus.
Eebenipuu
Eebenipuu ( Diospyros ebenum) kuulub eebeniliste sugukonda. Perekond on kuulus eebenit andvate liikide poolest. Eri liikide eebenit nimetatakse enamasti päritolumaa või väljaveosadama järgi. Harilik eebenipuu e must eebenipuu on pigimusta värvusega, tihke , väga raske ja väga kõva väärispuit. On omalaadsete seas kõige väärtuslikum. Lülipuit on tumepruun kuni must, väheväärtuslik maltspuit aga kollakas . Selle värvus sõltub lülipuidus olevast vaigust.Eebenipuud on hea lihvida ja läikima poleerida.
Eebenit on juba ammu kõrgelt hinnatud. Indias usuti , et eeben suudab tõrjuda mürki ning seepärast tehti kuningate jooginõud eebenist. Samuti on leitud Egiptuse vaarao Tutanchamoni hauast kaks eebiniga kaunistatud eset.
Tänapäeval kasutatakse eebenit lukusmööbli valmistamisel, tehakse iluasju ja väiksemaid esemeid nagu jalutuskepid, juukseharjad, noapead ja käepidemed. Ka puupuhkpillid ja klaveriklahvid on valmistatud eebenist.
Kodumaal tehakse tugevast eebenipuust tööriistu ja tarbeesemeid.
Eebenipuu kasvab Sri Lankas ja Indias.
Teisi väärispuude liike ja sorte
Kõrge kakstiibviljak kasvab samas piirkonnas, kus tiikpuu. Annab suurel hulgal väärtuslikku puitu. Selle tüvest saadakse väärtuslikku puuõli, mida kasutatakse laevade ja hoonete värvides.
Nimpuu on üks India tähtsamaid puid, on hindude püha puu. Kasutatud väga palju aedade ja tänavate ilutaimena, võib leida pea igast India külast.
Mahagonitaolist puud kasutavad kujurid, sellest tehakse pühakujukesi, ka mööblile furnituure. On termiitidekindel ehituspuu.
Austatakse peamiselt ravima toime tõttu, kasutatud palju ravimtaimega. Tüvest ja okstest saadud värvusetut vedelikku juuakse toniseeriva vahendina. Seemnetest saadud õli kasutatakse seepide valmistamiseks ja ka põletusõlina. Leidnud kasutust meditsiinis ning sellega värvitakse puuvillakangaid. Puu vaiku kasutatakse ravimina ja sellest tehakse siidivärvi.
Katapepuu on botaanilises suguluses eukalüpti, granaadipuu ja parapähklipuuga.
Katapepuud istutakse ilupuuna ja ka õli sisaldavate suurte seemnete tõttu paljudes troopikamaades.
Välimine viljaliha meelitab juurde nahkhiiri, kes tükeldavad ja tassivad seda toiduks laiali. Sisemine viljaliha on luustunud ja moodustab pähkli, mis on mandli maitsega.
Sisaldab parkainet, millele rauasooli lisades saab musta värvi, millest valmistatakse tinti.
Sapeli on hinnatud väärispuu, väga ilusa tekstuuriga, tumeneb valguse käes kiiresti.
Sapeli kattevineeri kasutatakse mööblitööstuses, vagunite ja kajutite siseviimistluses, sapeli sobib vesilennukite ujukite ja propellerite valmistamiseks ja muuks otstarbeks.
Sedreel on suhteliselt kiire kasvuga ja kerge väärispuit. Vanasti kasutati seda palju laevaehituses. Seoses sigaritööstuse arenguga leidis sedreel hoopis uue kasutusala. Sellest hakati tegema sigarikarpe, sest sedreeli lõhn tugevdas sigarite aroomi ja annab lõhnabuketile omapärase varjundi.
Makoree marjade luuseeme sisaldab dumoriõli, mida kasutatakse söögiks ning ka tehnilisteks otstarveteks. Makoreed kultiveeritakse kohtades, kus õlipalm ei kasva. Üks täiseas puu annab umbes 30 kg õli aastas.
Kompvekipuud kultiveeritakse magusate viljaraagude tõttu. Viljaraod on magusad, neid süüakse puuviljana, pressitult ka maiustustena. Kasutatakse ka mööbli ja muusikariistade valmistamiseks.
Persimonipuud kasvatatakse ilupuuna. See on väga viljakas. Viljad ei ole maitsvad , neid tuleb töödelda, kuid need on väga toitvad, sest sisaldavad palju suhkrut ja seetõttu kasvatatakse ka viljapuuna. Valmistatakse näiteks golfikepilabasid ja skulptuure.
India raudpuu on ääretult kõva, tavaline kirves sellele peale ei hakka, töödeldakse vaid masinatega. Raudteeliipritena väga vastupidav, kasutatakse ka vagunite siseviimistluses. Lõhnavatest õitest saadakse eeterlikku õli, mida parfümeerias tihti kasutatakse.
Guajakk on raskesti töödeldav, sellest valmistatakse hammasrattaid, laevaosi, keeglikuule, piljardipalle ja teisi vastupidavust nõudvaid esemeid. Seda on kasutatud ka ravivahendina. Varem oli guajakivaik ergutusvahend ja lahtisti, keskajal ka süüfilise ravim.
Tüse sorea annab väärtuslikku kõva ehituspuud, teda ka kultiveeritakse. Kasutatakse sildade ehitamisel , raudteeliipriteks jms.
Pteroksüloni nimetatakse ka kapimaa mahagoniks. On tumepruuni värvusega, poleerimisel võtab kuldse helgi.
Limba on kiirekasvuline puu, mis on kerge ja hästi töödeldav. Sellest tehakse vineeri ja parketti . Oluline ehituspuuna ja mööblitööstusel.
Troopiliste metsade hävimine
Troopilistest metsadest saavad Põhja rikkad riigid näiteks paberitööstuse, ehituse ja mööblitööstuste jaoks väärtuslikku puitu, mida parasvöötmes ei kasva. Nii hävib maailmas miljoneid hektareid troopilisi metsi.
Troopiliste metsade raie põhjustab probleeme mitmel tasandil. Troopilised metsad on elupaigaks paljudele kohalikele hõimudele, kes vajavad metsa elupaigana, toidu ja ravimite hankimise , küttepuu saamise ja rituaalsete toimingute paigana. Kohalike kogukondade elupaiga hävitamine suurendab nende piirkondade sotsiaalseid probleeme, haiguste levikut, linnastumist ja tööpuudust. Piirkondlikult mängivad metsad olulist rolli veeringes ja bioloogilise mitmekesisuse säilimises ning ulatuslik raie võib põhjustada näiteks üleujutusi ja pinnase erosiooni. Globaalsel tasandil soodustab metsade raie kliimamuutusi, aga hävitab ka paljusid inimesele tuntud ja veel tundmatuid liike. Kui ka liigirikka troopilise vihmametsa raiumise järel sinna põllumaad ei rajata ning lastakse langid looduslikult metsastuda, ei taastu seal enam mitte samasugune liigirikas mets, vaid võsa.
Kaart mahagoni, eebeni ja tiikpuu kasvualadega.
Kokkuvõte
Kirjutades referaati mõistsin tegelikult kui olulised on vihmametsad ja miks peab nende lageraide vastu võtlema. On kohutav kui ainulaadsed loomad ja taimed hävinevad ning need liigid ei taastu kunagi. Õnneks on maailmas organisatsioonid , kes selle kaitseks on välja astunud . Mõned keskkonnakaitse organisatsioonid on loonud selleks eraldi sertifikaadid ning on loodud organisatsioonid, kes tegelevad ainult selle teemaga. Sain teada, et väärispuid saab tegelikult ka üksikuna langetada ja seda mõned firmad isegi teevad.
Huvitav on see, kui laialdaselt saab väärispuitu kasutada, alates raudteeliipritest ja hoonetest kuni nipsasjakeste, parfüümide ja maiustusteni välja.
Kasutatud allikad:
http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Chess_set_4o06.jpg
http://static.sisustus.ee/photos/big/204954452248246c2e0849c2.93121034.jpg
http://et.wikipedia.org/wiki/Puit
http://rautakesko.ee/est/aiakaubad/artiklid/FSC
http://www.roheline.ee/content/view/265/7/lang,et/
EE 10 lk 576
Maailma viljad lk 474-494