Eesti Maaülikool Metsandus- ja maaehitusinstituut Eesti metsanduse arengukava aastani 2020 Juhendaja lektor Tartu 2011 Sisukord Sisukord...........................................................................................................................................2 1. Sissejuhatus...................................................................................................................................3 2. Arengukava koostamise vajadus....................................................................................................4 3. Arengukava põhieesmärgid............................................................................................................5 4. Metsamajanduse elujõulisuse tagamine.................................................................................................7-8 5. Arengud metsamajanduses .........................................................................
Copy-paste'tav variant CD-st EESTI METSANDUS 2011, mis on flashi failina saadaval http://www.keskkonnainfo.ee/main/index.php/et/vaeljaanded-ja-uelevaated/vaeljaanded-ja-uelevaated/686? tmpl=component. Sisaldab tähtsamaid tabeleid ja graafikuid (teemades Eesti metsad, Metsatööstus ja puidukaubandus, Erametsandus). EESTI METSANDUS 2011 EESTI METSAD EESSÕNA Eestlastele on läbi aegade olnud omane lähedane suhe metsaga ja pikaajalised head traditsioonid metsanduse arendamisel. Metsad, mille kogupindala on enam kui 2 miljonit hektarit, moodustavad iseloomuliku osa Eesti maastikust, kattes üle poole meie maa territooriumist. Viimase 70 aasta jooksul on metsade puidutagavara suurenenud enam kui 4 korda
KESKKONNAKAITSE ÜLDKURSUS Umbes 5000 aastat tagasi Eesti alale rännanud hõimud suhtusid loodusesse austusega. Neil olid pühad paigad, mida hoolega hoiti: hiied, allikad, kivid, puud, jõed ja järved. Eestis on tänini teada ligikaudu 550 hiit ja enam kui 2000 muud pühapaika. 1297 Metsaraiekeeld 4 saarel Tallinna lähistel, Eric VI Menved. Keelu mõte oli küll hoida saarte metsi kui meremärke, kuid kaudselt aitas see kaasa ka loodushoiule. 1642 Sõmerpalu talupoegade rahutused Võhandu jõel (Pühajõgi) lõhuti pais ja veski. Protestiti
Freoonid on tavaline 3 tööstusprodukt, mida kasutati külmutussüsteemides, õhukonditsioneerides, aerosoolides, lahustites ja mõningates pakkematerjalides. Lämmastikoksiidid on põlemisprotsessi kaasprodukt, ka näiteks lennukite heitgaasides. Põhilised keskkonnakoormuse allikad pärinevad inimtegevusest, rahvastiku suurenemise tõttu, kõike on vaja rohkem, kõike tarbitakse rohkem. 7. Eesti ja globaalne keskkonnaseisund ja selle muutumise trendid, reostust mahendavad meetmed (veekogudele, atmosfääri jne) Eesti keskkonnaseisund: Eesti keskkonnaseisund paranes peale Nõukogude aega oluliselt. Põlevkivist toodetakse 80-90% elektri- ja soojusenergiat, suurimaks saasteallikaks, selle kahjuliku mõju vähendamiseks on kasutusele võetud taastuvenergiaallikaid (ligi 10%). Kasvuhoonegaaside tekitaja, mis tekitab kliimamuutuseid, õhutemp, ja sademed on
ISBN 978-9949-524-16-7 Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR SISSEJUHATUS Logistika erialade õpetamine Eesti kutseõppeasutustes on arenenud alates eelmise aastakümne algusest tõusvas joones. Valdkond on osutunud populaarseks eelkõige tänu Eesti Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR suhteliselt kiiresti arenenud logistikasektorile ja logistika eriala populaarsusele noorte hulgas.
ISBN 978-9949-524-16-7 Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR SISSEJUHATUS Logistika erialade õpetamine Eesti kutseõppeasutustes on arenenud alates eelmise aastakümne algusest tõusvas joones. Valdkond on osutunud populaarseks eelkõige tänu Eesti Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR suhteliselt kiiresti arenenud logistikasektorile ja logistika eriala populaarsusele noorte hulgas.
Tervishoiu Kõrgkooli ja Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli lektor Raul Jalast – SA Tartu Kiirabi erakorralise meditsiini õde, koolituskeskuse instruktor, Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õppejõud Riho Männik – Tallinna Kiirabi õde-brigaadijuht, koolituskeskuse instruktor Monika Grauberg – Tallinna Kiirabi operatiivjuht, õde-brigaadijuht, koolituskeskuse instruktor Arkadi Popov – SA Põhja- Eesti Regionaalhaigla erakorralise meditsiini ülemarst, reanimobiiliosakonna juhataja, SA PERH koolituskeskuse instruktor Andrus Lehtmets – Kaitseliidu Peastaabi meditsiinispetsialist, Tallinna Ülikooli lektor Margus Kamar – Tallinna Kiirabi välijuht, õde-brigaadi juht, Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli lektor Riina Räni – Tallinna Kiirabi erakorralise meditsiini arst, Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli ja Tallinna Ülikooli lektor
Kõik kommentaarid