Eesti metsa arengukava võrdlus 1936 ja 2010 (0)

Eesti metsa arengukava võrdlus 1936 ja 2010
Käesoleva metsa arengukava jätkusuutliku metsamajanduse peamiseks kriteeriumiks on pikas perspektiivis metsaressursi võimalikult ühtlane kasutamine juurdekasvu ulatuses. Eestis on pikaajaliselt jätkusuutlikuks eesmärgiks kasutada 12–15 milj. m3 metsamaterjali aastas. Hinnanguliselt kasvab selline kogus puitu igal aastal metsa juurde. Metsade kasutus juurdekasvu piires tagab ühiskonna jaoks pideva tulu, säilitades seejuures metsa võime pakkuda nii majanduslikke, sotsiaalseid, keskkonnaalaseid kui kultuurilisi hüvesid. Püsiva puiduvoo tagamiseks on oluline metsade aktiivne majandamine , see on metsa uuendamine, kasvatamine , kasutamine ja metsakaitse .
1936. aasta metsaseaduse peamiseks ülesandeks oli: Rahuldada siseturu vajalikke nõudeid. Lisaks varustada toormaterjaliga puutööstusi, eelistades seejuures sääraseid, kes metsasaadusi rahvamajanduslikult kasulikumalt ümbertöötavad, turustavad ja toodavad hinnalisemaid ja nõutavamaid tööstussaadusi ja on suutelised metsa eest maksma ajakohast hinda, kusjuures ei pööratud peamises sihis erilist tähelepanu jätkusuutlikkusele nagu seda on praeguses arengukavas tehtud. Veel on ära mägitud olulisel kohal olevana väliskaubanduse edukus ja aktiivsus.
Varasema, 1936. Aastal välja töötatud metsanduse arengukava täpsemateks eesmärgid ning sarnasuste ja erinevuste võrdlus käesoleva arengukavaga:
Hoida ära riigimetsade pindala vähenemine ja astuda samme matsapindala suurendamiseks ja tootevõime tõstmiseks – Ka käesolevas metsa arengukavas on ära märgitud metsapindalade säilitamine ja teatud määral ka suurendamine mis on jätkusuutliku metsamajanduse aluseks. Arengukava põhieesmärk on metsade tootlikkuse ja elujõulisuse ning mitmekesise ja tõhusa kasutamise tagamine.
Pühendada suuremat tähelepanu metsakuivendusele, metsauuendusele, metsakorraldusele, uute metsateede ehitamisele ja olemasolevate parandamisele – Käesoleva arengukava põhiselt tehakse metsa tootlikkuse säilitamiseks metsauuendustöid vähemalt poolel
Uuendusraiealadest ning teede korrashoid ja metsateede ehitamine on samuti tähtis nagu ka varasemas arengukavas on välja toodud.
Asutada metsanduslikud katsejaamad ratsionaalsemate ja otstarbekohasemate töömeetodite ja uuemate majandamisviiside proovimiseks ja tarvitusele võtmiseks metsamajapidamises – Praeguse metsamajanduse seisukohalt on säärane tegevus juba ammu minevik ning kasutusel on nii kaasaegne tehnoloogia kui ka koostöö metsanduslike teadusasutustega.
Hoolitsemine, et metsanduslik administratsioon oleks küllaldane ja koosneks hea teoreetilise kui ka praktilise ettevalmistuse ja kogemustega tööjõududest – Kaasaja metsanduslik administratsioon on juba piisaval tasemel, põhinedes rikkalikele kogemustele ning metsanduslikule kõrgharidusele.
Asuda metsakõrvalsaaduste intensiivsemale kasutamisele, eesjoones männi kändude ja okste kasutamisele vaikainete ja destillatsioonitööstuses – Ka tänapäeva arengukavas on taolisel tegevusviisil oluline roll, tähtis on ära kasutada kõik raieprotsessist ja alles jäänud langist lõigatavad tulud, et kasu oleks maksimaalne nii majanduslikus mõttes kui ka keskkonna säilitamise poole pealt.
Metsakorralduse nõuete kohaselt kuulusid korraldamisele kõik riigimetsad, kõik kaitsemetsad ja alates 50 ha kõik era- ja omavalitsuste metsad – Tänapäeva seaduse kohaselt on arengukavas korraldatavad kõik metsatüübid. Metsamaa tõhusa kasutamise planeerimiseks tavametsakorralduse käigus kogutavate aktuaalsete ja kvaliteetsete inventeerimisandmete olemasolu ja kättesaadavuse tagamine. Metsa statistilise inventeerimise ja muude inventuuriandmete olemasolu tagamine metsade seisundi ja kasutamise hindamiseks on ära toodud tabelites koos tegevuste, neile järgneva vahetu tulemuse ja sihtväärtustega kas näiteks 2012ks aastaks, 2020ndaks või pidevana.
Metsakorralduse eesmägiks nii endise kui ka kaasaegse arengukava järgi on metsade ülesmõõtmine (mis kaasajal on suures osas digitaliseeritud), piiritamine, nende plaanide valmistamine ja metsamajandamise kavade koostamine võimalikult suurema tulu saamiseks. Oluline on metsa kasvutingimusi järk-järgult parandada ja toodangu suurust ja kvaliteeti tõsta. Käesolevas metsa arengukavas on erinevalt varasemalt rõhku pandud kliimamuutuste leevendamisele.
Metsamajanduskava koostati 10 aasta peale nii nagu on ka tänapäeval (2011-2020), kus on ära märgitud sarnaselt tänapäeva metsamajandus kavaga kõik üldisemad alused ja sihtjooned metsakorralduse kohta sh. Uuendusviis, ulatus ja kohad, maapinna kuivendamise, metsateede tegemise ja muud metamajanduslikud tööd ning eel- ja kõrvalkasutused.
Metsamajanduse võrdlus:
Varasema kava kohaselt tuli iga aasta metsastada lagendikke ja raielanke, istutamise teel umbes 2200 ha ja külvi teel umbes 4000 ha. Tänapäeval sõltub lagendike ja raielankide uuendus raiemahust, sest kõik langid tuleb seada looduslikue või tehislikule uuendamisele ning see on võrdeline raiutud metsamaade mahuga.
Metsauuendusel oli eelistatuimad väärtuslikumad, nõutavamad ja kiirema kasvuga puuliigid , pidades silmas tööstuse ja tehnika edusammudega avanenud uusi puidu kasutamise võimalusi. Praeguse aja puidutööstus ja majanduse areng on sellises arengujärgus kus arvestades puude eluiga ei saa ette näha kindlaid prognoose näiteks 50-100 aasta pärast. Siiski kasvatatakse siiani nõutavamaid puuliike sh. Mändi, kuuske , kaske. Istutusmaterjali kvaliteet on RMK metsades kindlalt kontrollitud ning kvaliteetse järelkasvu tagamine on tänapäeval hästi kindlustatud.
Rõhku pandi 1936. aastal putukkahjustuste vältimiseks ja vähendamiseks võttes kasutusele kindlamaid tõrjevahendeid ja tarbekorral läbi viies revideerimis raieringe enam kahjustatud puistutes. Tänapäeval moodustavad metsahaigused ja putukkahjustused, vastavalt 18% ja 14% hukkunud puistute pindalast ning on siiani tähtis valdkond millele arengukava rakendusel rõhku pöörata.
Aastased kasutusnormid nii varasema kui ka praeguse metsamajanduskava järgi määratakse kindlaks kava koostamise käigus. Möödapääsmata tarviduse korral üle normi kasutamist lubati tingimusel, et järgmine aasta raiutakse selle võrra vähem. Tänapäeval nii väga see loogika enam ei kehti, kuna raiutakse vastavalt metsa küpsustasemele ning raielangid on niikuinii kohustuslikult uuendamisele määratud, mistõttu ei teki korraga olulist metsamaa vähenemist. Ka varasemalt olid raielangid määratud kohustuslikule uuendamisele.
Metsa ja metsamaterjali müük teostati enampakkumiselt, kindla ja kokkuleppehinnaga Metsaseaduses kindlaksmääratud alustel ja põhimõtetel. Praegusel ajal sõltub see suures osas välisturust ning konkurentsist erinevate puiduhanke ja –töötlus firmade poolt. Metsatööstuse poole pealt oli oluline tagada metsamaterjali töötlemine kodumaiste tööstuste poolt, kattes ära tööstuste nõudluse ja kujundades sobiva hinna ning andes sellele lisaväärtust ja elavdades niimoodi kodumaist majandust. Üldiselt vastab taoline teguviis ka kaasaja metsa arengukavale. Metsamaterjali töödeldakse osaliselt ümber ja müüakse ka välisturule nagu varasemas arengukavas mainitud .
Juttu oli ka umbes 20,000 tonnise aastatoodanguga sulfaat -tselluloosi tehase rajamisest, kus leiaks ümbertöötamist männi peenemad sortimendid, samuti haab ja lühimõõduline okastarbepuu, mis siis läks veel kütteks. Tänapäeval on samuti säärased tehased tähtsal kohal Eesti majanduses. Kliimamuutuse leevendamise seisukohalt on metsa ja metsanduse toime kõige tõhusam siis, kui metsade juurdekasv on pidevalt suur ning metsast saadavat puitu kasutatakse kui taastuvat toorainet ja taastuvenergia allikat enam CO2 tekitavate toodete ja energiaallikate asemel. Eesmärgiks oli arendada ka vaikainete tööstust vaigusaaduste sisseveo vähendamise eesmärgil – praegusel ajal katab kodumaine vaikainete saaduste tootlus vajaduse täielikult.
Võib öelda, et varasem, ehk 1936. Aasta metsanduse arengukava oli kõvasti väiksema mahuga kui tänapäevane (2011-2020 a.), mis mahult on ligi kümnekordselt suurem ja seega ka kõvasti põhjalikum ja erinevaid punkte täpsemalt kirjeldav. See on tingitud ilmselt nii kogu majanduse, tehnoloogia kui ka tarbimise arengust. Käesolevas metsa arengukavas on erinevalt varasemalt rõhku pandud kliimamuutuste leevendamisele ja metsasektori konkurentsivõime parandamisele. On põhjalikumalt käsitletud erinevate raiete liike ja nende hetkelist vajalikkust . Käesolev arengukava käsitleb palju põhjalikumalt erinevaid prognoose (nt loodusvarade kasutamise ja keskkonna seisundi prognoos), tuuakse välja arvulised suurused ja palju kirjaldatakse protsendilistes langustes ja tõusudes, mida varasemas arengukavas tehtud pole. Välja on arvutatud näiteks isegi arengukava maksumuse prognoos erinevate metsamajanduslike meetmete rakendamisel. Metsanduse arengukava meetmed koosnevad eelkõige õigusaktide ajakohastamisest, olulisemate tööde ja tegevuse täitmiseks vajalikust eelarveplaneerimisest, riigi funktsioonide täpsustamisest ja kommunikatsiooni parandamisest. Arengukava meetmeid viiakse ellu iga aasta riigieelarve ja muude rahastamisallikate võimaluste kohaselt.