MAJANDUSE ISESEISEV TÖÖ (metsa statistika) (0)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

36

doc

Metsaseadus

1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus reguleerib metsanduse suunamist, metsa korraldamist ja majandamist ning keskkonnale käesoleva seaduse tähenduses tekitatud kahju hüvitamist ja sätestab vastutuse käesoleva seaduse rikkumise eest. (2) Käesoleva seadusega sätestatud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, võttes arvesse käesoleva seaduse erisusi. (3) Käesoleva seaduse alusel ettekirjutuse tegemisel lähtutakse asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatust, võttes arvesse käesoleva seaduse erisusi. § 2

Önoloogia

46

odt

EESTI METSANDUS 2011

natuke enam riigi territooriumist. Teise maailmasõja aegsed ja järgsed vapustused ei jätnud mõju avaldamata ka maakasutusele. Nõukogude Liidu okupatsioon ja sellele järgnenud põllumajanduse kollektiviseerimine 1949. aastal oli põhjuseks, miks suur osa põllumajandusmaast langes kasutusest välja ja aegamööda metsastus või metsastati. 1950. aastate lõpul algas ulatuslik metsamaade ja ka soode kuivendamine, mille tulemusena metsa kasv varem liigniisketel maadel paranes, osa soid aga metsastus. 1991. aastal Eesti taasiseseisvus ja jõusse astus põllumajandusreform, mille tulemusena langes aktiivsest kasutusest välja kuni 30% põllu- ja rohumaadest ning osa sellest metsastus või on metsastumas. Kõige selle tulemuseks oli metsasuse kiire kasv ja praegu võime tõdeda, et pool Eesti maismaast on kaetud metsaga. METSADE INVENTEERIMINE Kuni 2000

Metsaressurss ja -klaster

100

pdf

LOODUSVARADE MAJANDAMISE ÖKONOOMIKA

28 Jätkusuutliku arengu kontseptsioon 30 Säästva (jätkusuutliku) arengu 6 kontseptsiooni 32 3. PROJEKTIDE TASUVUSANALÜÜS. KULU-KASU ANALÜÜS. 35 Puhasnüüdisväärtus 37 Sisemine tasuvuslävi 38 Kulu-kasu analüüsi põhimõtted 40 Praktiline kulu-kasu analüüs 42 4. METSA MAJANDAMISE ÖKONOOMIKA. METSAKASVATUSLIKUD INVESTEERINGUD. 45 4.1. Investeerimiskriteeriumid metsamajanduses 46 4.2. Metsastamine 47 5. PUISTUTE KÜPSUSVANUS JA RAIERING 52 5.1.Mõiste ja määramise põhimõtted 52 5.2. Kasumiküpsust mõjutavad tegurid 60

Ökoloogia

65

pdf

Metsaökoloogia ja majandamine 1. KT

elaniku kohta on Eesti Euroopas 4. kohal ja tagavara osas 3. kohal.  Kuigi  metsaseaduses  ei  eksisteeri  enam  metsakategooriaid,  käsitletakse  jätkuvalt  erineva  kaitsereziimiga metsi nende põhjal. Oluline on mõista metsaressurssi käsitlevaid termineid:   range kaitsega mets​ - kogu majandustegevus on keelatud   kaitsemets  -  majandamistegevus  on  piiratud, kuid mitte keelatud, piirangu rangus võib olla väga  erinev   tulundusmets​ - metsa majandamine on lubatud vastavalt üldistele metsaseaduse nõuetele.  majandatav  mets  -  metsmaa,  kus  majandustegevus  on  lubatud  (samaväärne  rahvusvaheliselt  kasutatavate  mõistetega  „managed forest“ ehk „forest available for wood supply”). Majandatavat  metsa saab defineerida ka kui tulundusmetsa ja kaitsemetsa summat.    Selleks  et  metsad  oleks  järjepidevad  ja  et  metsaressurss  ei  väheneks,  ei  tohiks  metsade  aastane 

Eesti metsad

528

doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

kliimasoojenemine on tänase tarbimisühiskonna kõrvalnähud, millel võivad olla meie tsivilisatsiooni hävitavad tagajärjed. Üheks tähtsamaks häiritud protsessiks ökosüsteemides (ja biosfääris tervikuna) on kliimaregulatsioon. Kliimasoojenemist peetakse üheks inimkonda kõige rohkem ohustavaks keskkonnaprobleemiks. Inimtekkelise kiire kliimamuutuse põhjuseks peetakse 20. sajandi kiiret majanduskasvu ja fossiilsete kütuste põletamist, mis on kaasaegse majanduse peamiseks energiaga varustajaks. Kliimasoojenemisel on mõju nii veeringlusele kui toiduvarudele, rääkimata majandusest ja muudest tagajärgedest. kui jätkatakse senist arengut koos senise kasvuhoonegaaside emissiooni kasvuga, siis võib maapinnatemperatuur tõusta sajandi lõpuks 5,2 kraadi Celsiuse järgi ning 90% tõenäosusega jääb Maa soojenemistemperatuur 3,5 ja 7,4 kraadi vahele. 2009.

Keskkonnakaitse ja säästev areng

Meedia

Kommentaarid (0)