Kukruse mõisapark ja polaarmõis (0)

Eesti Maaülikool - Loodus - Looduskaitse

1 Hindamata

Eesti Maaülikool
Kukruse mõisapark ja polaarmõis
Lõputöö
Koostaja : Toomas Jaup
Juhendaja: Mari Nõmmela
Tartu 2017

Sisukord

1.Sissejuhatus 3
1.1Peahoone 3
1.2Von Tollid 4
1.3Mõisapark 5
1.4Hoone restaureerimine 6
1.5Ait 7
1.6Kuivati 7
1.7Viinavabrik 7
1.8Kalmistu 7
2. Seletuskiri 8
2.1 Alus 8
2.2 Kaitse 8
2.3 Asukoht ja suurus 9
2.4 Haldaja 9
3. Puistud 10
Kokkuvõte 11
Kasutatud kirjandus: 12
Lisa (pildid) 12

Sissejuhatus

Kukruse mõisat (saksa k Kuckers) on esmamainitud 1453. aastal. 19. sajandil kuulus mõis von Tollide aadliperekonnale, kelle kätte ta jäi kuni 1919. aasta võõrandamiseni. Mõisa viimane omanik oli Hermann von Toll .
Mõisa peahoone on ehitatud mitmes osas. Ühekorruseline barokne kiviehitis püstitati arvatavasti 18. sajandi teisel poolel. 19. sajandi algul pikendati seda eenduvate tiibade lisamisega, andes hoonele klassitsistliku ilme. Sama sajandi lõpul ehitati vasak tiib kahekorruseliseks. Restaureerimise käigus on leitud ja avatud mõisahoonest väljuv maa-alune võlvitud käik, mille rajamisaeg ja otstarve on seni teadmata. [2]

Peahoone

Kukruse mõisahoone kohta on üksikuid andmeid juba 1410 . aastast. Kuigi toonase mõisahoone kohta ei ole midagi teada, võib eeldada, et tegemist oli tagasihoidliku puitehitisega, mis mitmete sõdade käigus kannatada sai või isegi hävis ning siis jälle üles ehitati. Praegust hoonet hakati ehitama umbes 1760 . aasta paiku. Esmalt oli tegemist ühekorruselise barokkstiilis kivihoonega, millele paarkümmend aastat hiljem lisati tiivad, mis andsid majale klassitsistlikku välimuse. Idatiib oli algse hoonega pikuti, läänetiib aga risti. Viimane ehitati 19. sajandil kahekorruseliseks ja lääneosa otsa ehitati veel üks tiib.
Kui mõisahoonet 18. sajandis teisel poolel rajama hakati, ehitati peale härrastemaja ka puidust valitsejamaja, ait, 2 rehehoonet, õlleköök, saun . Samuti sepikoda , hobusetallid, viinavabrik ja nuumhärgade tallid. Kõigist neist on tänapäeval järele jäänud vaid müürijäänused. 20. sajandi alguseks oli mõisa kõrval- ja abihoonete arv 30. Säilinud on tuulik, aidahoone, jääkelder, karjalautade kompleks. Osaliselt on säilinud kuivatihoone. Ehitusmaterjaliks oli kasutatud tahumata maa- ja paekivi , seinad krohviti. 20. sajandi algul rajatud lehmalauda ja viljakuivati ehitamisel kasutati lõhutud maakivi, ukse- ja aknaavad kanditi punase telliskiviga. [1]
Pilt nr. 1 1910 mõisahoone http://kukrusemois.ee/meist/

Von Tollid

1841.aastal sai Kukruse mõisa omanikuks ajaloohuviline sõjaväelane polkovnik Robert von Toll (1802-1876), kes sõjaväeteenistusest lahkununa pühendus jäägitult mõisa majapidamisele ja ajalooliste ürikute kogumisele ning läbitöötamisele. Ajapikku kujunes Kukruse arhiivist Baltikumi suurim ja väärtuslikem eraarhiiv , milles leidus hulk mõisate dokumente, pärgamentürikuid ja riigitegelaste kirju. 1935.aastal ostis haridussotsiaalministeerium 5000 krooni eest Kukruse arhiivi, mis samal aastal anti üle riigi keskarhiivile. Ühtekokku oli mõis Tolli nimega seotud 161 aastat. Läbi sajandite püsis mõisamaa enam-vähem ühesuurusena kõikudes 12 adramaast 15-ni ehk 96 st – 120 hektarini. Sellisena oli Kukruse mõis Eesti mõisate hulgas üpris suur mõis.
1919.aastal läksid kõik mõisad riigistamisele. Kukruse mõis püsis siiski Benno von Tolli eraomanduses kuni 1923.aastani, kuna niikaua kehtis tema rendileping . Selle lõppedes maksti talle välja mõisa inventar ning Kukruse mõisamaa läks asunikutalude vahel jaotamisele. Mõisa peahoone haldajaks sai põlevkivitööstus, sealt edasi 1925.aastal muudeti see vene emigrantide algkooliks. Kaua aega oli mõisa peahoone administratiiv ja elamuhoone, kuni 1980ndatel aastatel võeti see riikliku kaitse alla. [1]
Pilt nr. 2 Von Tolli http://kukrusemois.ee/meist/

Mõisapark

Kukruse mõisa park asub Ida-Eesti lauskjal lavamaal, tihedasti läbipuuritud kaevandustealal. Reljeefilt tasane ala on ühtlase langusega mere poole. Park on rajatud Robert von Tolli poolt 1866. aastal ning selle sündmuse tähistamiseks on püstitatud parki mälestuskivi (asub projektalalt väljas erakrundil). Algselt rajati park regulaarsena peahoone esisele alale . Hilisemal perioodil lisati sellele vabakujunduslik maastikupargi osa peahoone taha, mis läks kaugemal sujuvalt üle metsapargiks 11 . Pargi vabakujunduslikku planeeringut on kõige paremini võimalik välja lugeda 1875. aasta mõisasüdame plaanilt, kuid juba 1849. aasta plaanil on näha mõisa peahoone ümbruses asuvat pargiala.
Pargi võib tinglikult jaotada kahte ossa . Esimene osa paikneb peahoone lähimas ümbruses ja koosneb mõisamaja esisest ja tagumisest osast. Mõisamaja esine osa koos poolkuukujulise (algselt ümmarguse) väljakuga on tänapäeval hästi hooldatud. Lõunast on see piiratud müüriga (esialgu pargipiiril müüri polnud, ehitati 1980-ndate lõpus Viru Restaureerimisvalitsuse tellimisel). Tähelepanu väärib kindlasti neljarealine tamme- lehise allee , mis kulgeb mõisapargi ja Tollide perekonnakalmistu (Kabelimetsa) vahel. Sissesõiduteed ääristavad põhja-lõuna suunas kaks kaherealist lehisealleed, mille välimiste puude vahe on ca 40 m ning mis kokku moodustavad vägevalt mõjuva kompositsiooni. Peahoone poolsesse alleeossa jäävad neli puuderingi, mis koosnevad eri liiki puudest ( vaher , saar, tamm, pärn). Puuderingid on loetavad ka tänapäeval.
Mõisamaja esisest pargiosast käib läbi aktiivne liikumine Kukruse külasse ning tulevikku silmas pidades on see kõige olulisemaks pargiosaks. Pargi tagaosa oli oma olemuselt mitmekesisem tänu tiikidesüsteemile ja liigirohkusele. Metsapargi kunagist ulatust pole tänapäeval võimalik enam välja lugeda. Tänaseks päevaks pole kahjuks tagumisest pargiosast säilinud muud kui üksikud puudegrupid ja tiike tähistavad nõgusused maapinnas. Reljeefi vaheldusrikkuse põhjuseks pargi tagumises osas on tiikide kaevamisel tekkinud pinnase kuhjamine sobivatesse kohtadesse . Aidahoone taga asus mõisaajal ka rohtaed ja iluaed koos viljapuudega, millest kahjuks pole midagi säilinud. Umbes samas piirkonnas kasvavad tänapäeval veel vaid mõned vanemad õunapuud ja pirnipuu . 1875. aasta plaanilt võib välja lugeda selle aiaosa regulaarse planeeringu ja triiphoonete asukohad. Tõenäoliselt on seal asunud ka paviljoni laadne aiaehitis.
Suurem puistuosa jääb mõisa peahoonest lõunasse. Selle moodustab Tallinn - Narva maanteest jätkuv peaaegu kilomeetri pikkune puiestee (foto 6) koos endise Tollide suguvõsa kalmistuga (Kabelimets). Võib oletada, et Robert von Tollil ei jätkunud lehiseid kogu allee jaoks ja seetõttu on seal rohkem kasutatud teisi puuliike (põhiliselt harilikku tamme, aga ka mägivahtrat, harilikku pärna, harilikku vahtrat jt.) 12 . Selles pargiosas on sõjapäevil ja hiljem puid maha raiutud (ala on osaliselt hoonestatud), paremini on säilinud ida- ja läänepoolsed (välimised) puuderead. Alleeosa ja kalmistu on tänapäeval pidevalt niidetud nagu ka peahoone esine ala. Kuna pargi alleeossa on erinevatel aegadel tehtud hulgaliselt vaheleistutusi, siis nüüdseks on endised vaatesuunad sulgunud. Käesoleva heakorrastusprojektiga on ära määratud vaatesihtide avamise ja raiete tegemise vajadus.
Pargi ruumilisele struktuurile on iseloomulikuks järgnev:

pargi keskel trooniv algselt barokne, hiljem klassitsistlikuks ümberehitatud peahoone
avatud ala mõisa esindusõue lähemas ümbruses
algselt avatud ja suletud ruumi olemasolu tänases pargis
avatud vaade alleelt peahoonele ja vastupidi
avatud vaade tiikidetaguste puudegruppide juurest mõisa peahoonele ja vastupidi;
pargiala piirav allee ja sellest avanev vaade maastikus olevatele elementidele (mõisaaegne tuuleveski , mõisa ajast pärit põllumajandusmaastik);
pargi põhiteedevõrk on osaliselt säilinud, kadunud on vaid jalgteed

Pilt nr. 3 Mõisapark tänapäeval http://kukrusemois.ee/fotojaht/

Hoone restaureerimine

2004.a. 28. juunil lubas Riigikogu majanduskomisjon võõrandada Ida-Viru Maavalitsusel Kukruse mõis Kohtla vallale .
Sama aasta augustis toimusid IVEK juhtimisel ajurünnakud teemal Kukruse mõisas selle eripärad ja mida arendada. Polaartemaatika tuli välja kohe esimesel kohtumisel ajaloolase Vallo Reimaa infost, mida toetas Tiit Saare.
03.sept 2004 andis Ida-Viru Maavalitsus Kukruse mõisakompleksi üle Kohtla vallale.
Algas projektide esitamine toetuse saamiseks:
I projektitaotlus : 23.12.2004 „Kukruse mõisa kui komplekse turismi- ja puhkekeskuse väljaarendamine“ EAS-i Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise programmi . Eitav otsus.
II projektitaotlus: 29.08.2006 „Kukruse mõis kui atraktiivne turismi- ja puhkekeskus“ Norra ja Euroopa majanduspiirkonna regionaaltoetus. Eitav otsus.
Seejärel otsustati kirjutada sisu projekt „Kukruse mõisa perspektiivse väljaarendamise kava ja turundusplaani koostamine“ Piirkondliku arengu kavandamise programmi, kust saadi stardiraha veerand miljonit krooni.
Valmisloodud sisu kasutati uue projekti „Kukruse mõisa härrastemaja renoveerimise ja ekspositsiooni loomine“ esitamisel. Ning raha saadi Eesti Regionaalarengu Fondist meetme „Piirkondade konkurentsivõime tugevdamine“ alt. Otsus tehti EAS-s 30.09.2008, lõppmaksumusega 24 512 851,53 krooni. [1]

Ait

Suur, krohvitud välisseintega paekivihoone, kaetud kõrge viilkatusega, kaasajal katteks eterniit . Räästad kaugele ulatuvad, välimised sarikad ja pennid dekoratiivselt avatud. Hoone pärineb XIX saj. lõpuveerandist. Analoogilise kujundusega veel mitu ümberehitatud või varemeis hoonet. Mõnele vanemale paekivihoonele samal perioodil peale ehitatud lõhutud maakivist viiluseinad kaarustega ning eelkirjeldatud laadis kujundatud viilkatustega. [5]

Kuivati

Kuivati moodustab sa.mas.:6 mitmest ümber ehitatud hoonest kompleksi, millest üks ehitus on lõhutud ning nelja tahuliseks plokkideks tabutud maakividest kahekordne ehitus. Akende ja uste avad laotud tellistega. Korsten kõrge ümmargune telliskorsten, mille otsakarniis dekoreeritud hammaslõikega. Hoonest alusmüürid. Ehitus dateeritud: 1910. [5]

Viinavabrik

Viinavabrik moodustab hoonete grupi, millest vabrikuhoone on paekivist mitme osaline ehitus: ühel poolel ühekordne, lakka korrusega, teisel poolel kahekordne. Katused eterniit- või katusekivikattega viilkatused, kusjuures kahekordse osa katus põhiosast kõrgem ja risti. Viimase kolmnurkviilus segmentaken. Hoone aknad kitsad, kõrged, omavad kõrge kaarega kaarsilluse ning laia krohvitud ehisraami. Hoonet võib lugeda XIX saj. lõpupoole ehituseks. Analoogilise viilude ja akende kujundusega mitu varemeis seisvat ühe- ja kahekordset hoonet lähedases hoonete rühmas. [5]

Kalmistu

Kukruse kalmistuga on seotud 18 isikut, esimene matus oli 1827. aastal ja viimane 1913. aastal. Kunagine väike paekivist krohvitud seintega ja viilkatusega kabel on nüüdseks hävinud ning pargis olnud kujud kaotsi läinud. Praegu on alles kaks suurt kivist tahutud väravaposti ja kaks hauakivi: Friedrich Ludvig von Tollile ja Julie von Tollile. Tollide perekonnakalmistul, Kukruse kabelimäel, on lisaks veel polaaruurija Eduard von Tolli (1858- 1902 ) mälestuseks püstitatud omapärane monument - kivist purjelaeva kujutis.

Seletuskiri

2.1 Alus

Nimetus: Kukruse polaarmõis ja mõisapark
Maakond, Vald: Ida-Virumaa, Kohtla vald
Kuuluvus/omandisuhe: Kohtla Vallavalitsus
Asukohaplaan:
Kukruse mõisa muinsuskaitsealuse ala piiranguvöönd

2.2 Kaitse

Kultuurimälestise reg. nr: 13893
Arvele võetud: 14.01.1998
Objektide/ala asukoha kirjeldus:
Kukruse mõisa allee ja kalmistu on muinsuskaitse alla võetud arhitektuurimälestisena kultuuriministri 13.11.1997. a. määrusega nr. 73 "Kultuurimälestiseks tunnistamine" (RTL 1997, 214, 1130 ) ning sellele on määratud kaitsevöönd "Kultuurimälestistele kaitsevööndite määramise" käskkirjaga nr 144 (RTL 2007, 28, 516). [4]
Projektalale jäävad kaitsealuste objektidena veel:

Kukruse mõisa peahoone (kultuurimälestise reg. nr. 13892)
Kukruse mõisa ait (kultuurimälestise reg. nr. 13894)
Kukruse mõisa kuivati (kultuurimälestise reg. nr. 13895)
Kukruse mõisa hobusetall (kultuurimälestise reg. nr. 13896)
Kukruse mõisa tuuleveski (kultuurimälestise reg. nr. 13897)
Tollide perekonnakalmistu (kultuurimälestise reg. nr. 41)
Kultusekivid (mälestise reg. nr. 9003-9005) *

*Mis on muinsuskaitse alla võetud arhitektuurimälestisena kultuuriministri määrusega nr. 73 "Kultuurimälestiseks tunnistamine" (RTL 1997, 214, 1130) ning millele on moodustatud kaitsevöönd "Kultuurimälestistele kaitsevööndite määramise" käskkirjaga nr 144 (RTL 2007, 28, 516).
Kukruse allee ja kalmistu on looduskaitse all (KKR kood KLO 1200444) kaitsealuse pargina, millele kehtib piiranguvöönd (RT I 2006, 33, 252). Keskkonnaregistri andmetel on Kukruse pargi ja alleega kui kaitsealuste objektidega seotud järgmised dokumendid : Vabariigi Valitsuse 29. juuni 2006. a määrus nr 152 Ida-Viru maakonna kaitsealuste parkide piirid. Vabariigi Valitsuse 3. märtsi 2006. a määrus nr 64 Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri. Keskkonnaministri 19. mai 2004. a määrus nr 52 Kaitsealade ja kaitstavate looduse üksikobjektide valitsemise volituste andmine. Kohtla-Järve raj. RSN TK otsus nr 13 Metsamajandite järelevalve piirkondades asuvate looduskaitseobjektide kinnitamine, 16. detsember 1986.a. ENSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Peavalitsuse juhataja 30. aprill 1966. a käskkiri nr 84. Kohtla-Järve raj. TSN TK otsus nr 192 Looduse kaitsest Kohtla-Järve rajoonis 24. november 1965. a. Park on kaitse alla võetud Eesti NSV Ministrite Nõukogu 5. juuni 1959. a määrusega nr 218 «Abinõudest parkide säilitamiseks ja korrastamiseks vabariigis». [8]

2.3 Asukoht ja suurus

Ajaloolise haldusjaotuse järgi asub Kukruse mõis ja park Virumaal, Jõhvi kihelkonnas. Praeguse haldusjaotuse järgi paikneb projektala Ida-Virumaal, Kohtla vallas, Kukruse ja Kabelimetsa külas. Postiaadress: Kukruse mõis, Kukruse küla, Kohtla vald, 30623, Ida - Virumaa.
Projekteeritava ala suurus on ca 14,3 hektarit; selle põhiosa moodustab Mõisa kinnistu (32002:002:0139) ja juurde lisanduvad kinnistutükid alleel , kalmistul ning piiranguvööndisse kuuluvad projektalaga külgnevad kinnistud . Külgnevatel aladel olevad kaitsealused objektid (vanad alleepuud, mõisa hooned) on täiuslikkust silmas pidades, kuna kuuluvad ajaloolise pargi osadena tervikusse.

2.4 Haldaja

Kukruse pargi haldaja on Kohtla vald. Täpsem info ja kontakt: Kohtla Vallavalitsus (telefon 337 3389, email: [email protected]). Kukruse pargi valitsejaks on Ida-Virumaa Keskkonnateenistus. Kaitset korraldab LKK Ida-Viru regioon.

Puistud

Kukruse mõisa pargis on fikseeritud 1335 numbrilist üksikpuud ja 18 loodusliku uuenduse läbi tekkinud eraldist. Loodusliku uuenduse läbi tekkinud puud ei ole nummerdatud, kuid on eraldi kirjeldatud puistu inventeerimise tabelites . Samuti ei ole pargis laialdaselt levinud põõsastele antud numbreid. Kõik nummerdatud puud on kantud inventeerimisplaanile. Sellel plaanil ja tabelitel põhineb otsus teha raieid pargi korrastamiseks. Põlispuudeks on pargis loetud puid, mille rinnasdiameeter on vähemalt 60 cm või suurem. Mõisapargis on 279 puud 1335 -st ehk kokku 22,3% pargipuudest selle jaotuse alusel suuremõõtmelised põlispuud. Kukruse mõisa park on käesoleval ajal suhteliselt liigivaene (5 liiki okaspuid , 21 liiki lehtpuid). Domineerivad puuliigid on harilik vaher (22,9%), harilik tamm (22,4) ning lehis (21,9%).
Kukruse mõisa park on Eestis üks omapärasemaid pargis asuva väärtusliku neljarealise lehise-tamme allee tõttu. Pargi kõrgajal oli Kukruse mõisa park üks liigirikkamaid. Pargis leidub mitmeid ilusaid puudegruppe moodustavaid suurte mõõtmetega vahtraid ja pärnasid. Puistu tervislik seisukord pargis on rahuldav. Seda kirjeldab kokkuvõtlikult. Üldiselt on pargiala regulaarselt hooldatud, halvem on seisukord mõisa peahoonetagustes puudegruppides, mida mitmeid aastaid pole võsast puhastatud. Võra ja/või tüve hooldust vajab suuremal või vähemal määral 70,4% takseeritud üksikpuudest pargis. 37,3% puudest on väga halvas , halvas või rahuldavas seisundis. Teeäärsetel puudel esineb küllalt sagedasti koore ja/või tüvevigastusi, mis on tõenäoliselt lumekoristuse tagajärjel tekkinud. Mujal pargis esineb puude tüvede alaosas niitmise tagajärjel tekkinud kahjustusi. Üksikutel puudel on näha põlemise jälgi, mis võivad olla tekkinud, kui lehtedekoristuse järel on neid pargis põletatud. Esineb vanale puistule tavapäraseid dendropatoloogilisi kahjustusi: mädanikku, kuivaladvalisust, seenhaiguste sekundaarseid tunnuseid jm.
Lisaks pargis olevale kõrghaljastusele, on pargi territooriumil hulgaliselt erinevaid põõsaid. Suuremaarvuliselt on esindatud villane lodjapuu ( Viburnum lantana) ja taraenelas (Spiraea chamaedryfolia), leidub ka suurt läätspuud ( Caragana arborescens), kuslapuud, erinevaid kibuvitsasid, sarapuud ja selle punaselehine sort (Corylus avellana forma rubra), punast leedrit (Sambucus racemosa), ebajasmiine ja sõstraid. Põõsastikud moodustavad hea ülemineku alleelt ümbritsevatele põllumaadele. Kohati kipuvad nad aga alleesiseselt piirama vaateid ning nendest kohtadest tuleks põõsad eemaldada. Pargiplaanide alusel tuleks järgida vanade vaatesihtide kulgemist. Kalmistu on lähisminevikus olnud küllalt hästi hooldatud. Pidevalt on niidetud ning piiratud laienevaid põõsastikke. Puistu seisukord on rahuldav, surnud ja suremas puid on vähe.
Kalmistu silmapaistvaim puu on hariliku tamme kultivar (sort) ‘ Pendula ’. Oma vanuse poolest on tamm ainulaadne. Selle puursüdamikus loeti 148 aastarõngast. Sellise kõrguse ja vanusega (157 aastat) puu võidi istutada 1850. aastatel 19 . Puude vanust Kukruse pargis ja mõisakalmistul määrati Kalev Mae palvel 2007. aastal. 1,3 m kõrguselt võetud puurproovid ei ulatunud iga kord südamikuni ning puude vanus arvutati interpreteerimise teel. Alleeosa puistu moodustavad puud, mis kasvavad kalmistust kuni Tallinn-Narva maanteeni. Esialgselt võimsast alleest on tänapäevaks säilinud vaid lõigud. Paremini on algselt neljarealisest alleest säilinud välimised kaks rida lehiseid. Suurt kahju tegi alleele selle jagamine erinevate omanike vahel ning sõjad, mille tagajärjel on välja raiutud palju puid. Hinnatud said ka puud, mis asuvad projektala piiridest väljaspool, eraisikutele kuuluvatel kruntidel. Alleeosa liigiline koosseis on teistest pargiosadest erinev. Põhiliseks puuliigiks on harilik tamm (216), järgnevad vahtrad (107), lehised (91), mägivaher (55) ja harilik saar (54), teisi liike on vähem.
Alleepuude vahele on vabakujuliste gruppidena istutatud teisi puid (harilik hobukastan , mägivaher, harilik vaher, pärnad jt). Vanade alleepuude seisukord on rahuldav, kuid üldmulje alleest on kadumas . Erinevatel aegadel istutatud ilupuud ning loodusliku uuenemise teel kasvanud puud on varjutanud regulaarsed puuderead. Viimasest tööde kohaselt, mis Kukruse pargile ja alleele on koostatud 20 21 , alates on vanadele alleedele tehtud pikemate lõikudena regulaarseid vaheleistutusi. Allee välimistesse ridadesse on istutatud lehiseid ja sisemistesse ridadesse tammesid. Lisaks nendele on maaomanik Kalev Mae poolt sellesse pargiosasse istutatud rohkelt pargiarhitektuuriliselt ebasobivaid ilupõõsaid ja puid (pähklipuud, toomingad, vahtrad, pihlakad jne). Sellist omavolilist istutamist tuleb kaitsealusel pargialal edaspidi kindlasti vältida. Vastasel korral kaob pargi struktuur täienisti.
Mõisa esiväljak ja sellega külgnevad pargiosad on hooldatud ning seal ei ole probleeme võsastumisega. Kukruse Mõisaserva tee äärest (pargi idapiir ) kuni paekivimüürini olev osa on rohkem võsastunud, samuti viljakuivati ümbrus. Läänepoolne pargiosa on hästi hooldatud, kuid suhteliselt lage . Peahooneesises pargiosas on rohkesti harilikku vahtrat (150) ja rühmiti põliseid pärnapuid (63), lisaks algab siit võimas neljarealine lehiseallee (107). Allee läänepoolsete puuderidade vahel asuvad neli puuderingi, mis kõik koosnevad eri liiki puudest (h. vaher, h. saar, h. pärn, h. tamm).[8]

Kokkuvõte

Kukruse küla kuulub Ida-Virumaa vanimate külade hulka. Mõis on rajatu 15. sajandi I poolel ajavahemikus 1410-1453. Nii maa suuruselt kui rahva arvult kuulus Kukruse keskmise suurusega mõisate hulka. Kogu ajaloo vältel on Kukruse olnud kahe aadlikusuguvõsa Lodede ja Tollide valduses.
Mõisaansambli rajamist praegusesse asukohta alustati tõenäoliselt Tollide ajal 18. sajandil kolmandal veerandil. Vanimaks ehitiseks on kivist härrastemaja, mille põhikehand pärineb eelpool nimetatud ajast. 18. sajandi mõisamaja oli ühekorruseline, baroksete vormide, mantelkorstnate ja kelpkatusega kiviehitis, interjööris koobaltmaalinguga ahjud.
Aegade jooksul on hoones tehtud mitmeid juurde- ja ümberehitusi. 19. sajandi I veerandil täiendati hoonet tugevasti tiibehitistega, lisati kolmnurkviil, sajandi keskpaigaks ehitati ääristatud terrass.
Park oli ansambli lahutamatuks koostisosaks. Vabakujunduslik park ilmestas ehitisi , kuid ühtlasi isoleeris härrastemaja majandushooneist. Pargi rajaja oli Robert von Toll 1886. a. Robert von Toll on maetud Kukruse mõisa kalmistule.
Kukruse mõisaansambel on maastikus selgelt väljajoonistuv ning üldstruktuurilt loetav . Pargiruumi detailne ülesehitus ei ole enam kergesti ära tuntav, kuid ruumid on siiski eristatavad. Pargiruumi kompositsiooni hoidmise seisukohalt on oluline hoida säilinud vaated peahoone esifassaadi ja maastiku ning tagafassaadi ja maastiku vahel.
Oluline on maksimaalselt säilitada alleed ja olemasolevaid põlispuid, mis kõik markeerivad endist pargiruumi. Säilinud vabakujunduslik park harmoneerub hästi olemasoleva situatsiooniga ja mõisa peahoonega. Pargi tulevane põhikasutus on valla uue turismikeskuse külastajate vastuvõtt ning eeskätt jalutamiseks, istumiseks, mõtisklemiseks vajaliku ruumi pakkumine. See eeldab elementaarse teedevõrgu ning istumis-olemiskohtade loomist. Istumiskohtade paigutusel saab lähtuda 1875.a. plaanist, kuna sellel võib ära tunda pargipaviljonide asukohad. [8]

Kasutatud kirjandus:

http://kukrusemois.ee/ [1]
http://www.mois.ee/viru/kukruse.shtml [2]
https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=13892 [3]
https://www.riigiteataja.ee/akt/12813228 [4]
http://register.muinas.ee/ftp/Fotokogu/P3266/Kukruse_mois.pdf [5]
http://register.muinas.ee/ftp/DIGI_2013/pdf/eraT-0-76_001_0012339.pdf [6]
https://et.wikipedia.org/wiki/Kukruse_m%C3%B5isa_kalmistu [7]
http://www.kohtlavv.ee/images/Dokumendid/12KP08Kukruse_misa_pargi_heakorrastuse_pohiprojekt.pdf [8]

Lisa (pildid)

Kukruse mõisa asendiskeem
1910 aasta mõis
19 saj. skeem
Kalmistu sissepääas
Kuivati
Ait
Tollide haud
Kukruse veski

.DOCX Laadi alla originaalfail 17 lk · .docx · 7 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 17 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2018-09-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti

7 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

254658 Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

docx

Vana-Antsa mõisakompleks

Võrumaa Kutsehariduskeskus EV-12 Sigrid Pau VANA-ANTSLA MÕISAKOMPLEKS Referaat Juhendaja: Merike Aruväli Põlva 2013 SISUKORD: 1. MÕISA OMANIKE VÄRVIKAS AJALUGU lk 3 2. MÕISAKOMPLEKS lk 4 3. PILTE MÕISAKOMPLEKSIST lk 5 4. KASUTATUD ALLIKAD lk 16 1. MÕISA OMANIKE VÄRVIKAS AJALUGU 1376. aastal andis Tartu piiskop Heinrich I Velde mõisa vendadele Hermann ja Otto von Uexküllile. 1588. aastal kuningas Sigismund III andis mõisa Võnnu kastellaanile Georg Schenkingile, kes ehitas mõisast kastelli -s. o. kindluse, millest tänaseks on vähe säilinud 1625 andis Rootsi kuningas Gustav II Adolf mõisa kammerjunkur Acke Tottile. 1649. aastal müüs viimane mõisa 14 500 taalri eest Diedrich Riegemannile, kes 1650 aadeldati Löwenster

Ehitus

docx

Räpina mõisa park

Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Räpina mõisa park Kursusetöö aines Maastikuarhitektuuri ajalugu II Referaat Juhendaja: Dots. Mari Nõmmela Tartu 2012 Sissejuhatus See uurimuslik referaat on koostatud eesmärgiga rohkem teada saada ühest ajaloolisest alast ja selleks, et õppida leidma infot mitmetest allikatest, kaasa arvatud ajalooliste materjalide hulgast arhiivis. Selle jaoks on analüüsitud vanu kaarte, raamatuid ja internetiallikaid. Räpina mõis ja seda ümbritsev park asub Põlvamaal, Räpina vallas Võhandu jõe ja Räpina paisjärve ääres. Läbi ajaloo on pargi kujundus ja ülesehitus muutunud aga piirid on enamjaolt samaks jäänud. Töös antaksegi ülevaade Räpina mõisa (Sillapää lossi) ja selle pargi arengust kuni tänapäevani. Joonis . Räpina mõisa park ja hooned Nõukogude Liidu to

Ma ajalugu

docx

Edise linnus

ettevõtetele/isikutele: · OÜ ZOROASTER; · OÜ Revino; · OÜ PRO NORDLINK; · OÜ Edise Ratas; · Leo Tõnisson, Helle Tõnisson, Eila tõnisson; · OÜ Talger-Elektrotehnika 1 kaasomandist, AS Indreko Varahaldus 1 kaasomandist; · Urmas Edovald; · OÜ Sundstrand; · Edise Ehitus OÜ AJALOOLINE ÜLEVAADE Asend Edise mõisakompleks asub Jõhvi kõrgustiku põhjaserval kukruse lademe kihiastangu veerel. Mainitud astang kulgeb Kohtla-Järvest kuni Jõhvini, kus pöördub lõunasse Puru suunas. Otse kihiastangu ees avanesid vanasti veerikkad allikad, mille lähedusse tekkisid muinasajal esimesed külad, sh Edise ja Revino. Astangust põhjas asuv soine ja veerikas madalsoomuldade vöönd on tänini kasutusele võtmata. Lõuna suunas kulgeb Jõhvi kõrgustikule tüüpiline viljakate muldade ala, millel on valdavaks leostunud liivsavimullad karbonaatsel liivsavil.

Ajalugu

docx

Raadi mõisapark ja dendropark

Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Raadi mõisapark ja dendropark Avalike keskkonnahüvede haldamine Eesti õigusruumis Probleemülesanne Tartu 2015 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................3 Üldandmed...................................................................................................

Keskkonnapoliitika

pdf

10 näidet arhitektuurist Eestis

seinamaalingud 18. sajandi lõpust ja 19. sajandi algusest. Tänapäeval on härrastemaja 31 Palmse mõisa peahoone tagafassaad ja külg. Foto: (peahoone) sisustatud ka ajaloolise mööbliga. 21 Anne Kaldam 2012 Peahoone esist suurt väljakut ääristavad kaaristuga ait ja tall-tõllakuur, sissesõidutee ääres asuvad kaks graniidist obeliski. Eemal paiknevad valitsejamaja, sepikoda jm hooned. Peahoone taguses mitme tiigiga pargis asub hulk paviljone. Kaugemal läheb mõisapark üle looduslikuks metsapargiks. Palmsest 6 kilomeetrit läänes Ilumäel paikneb Palmse mõisnike von Pahlenite ehitatud kabel, mis toimib Kadrina abikirikuna. Praegune hilisklasstsistlik neogooti sugemetega kabel on ehitatud 1843. aastal 18. sajandist pärineva puitkabeli asemele. Vanast kabelist on säilinud barokne altar (1731, Rabe) ning talupoegade vappidega maalitud klaasaknad (1729). Kabeli aias paikneb ka Palmse mõisa omanike von der Pahlenite kõrge

Arhitektuuri ajalugu

pdf

Kloostrimõis Kolgas

1 Kloostrimõis Kolgas mõtteid ja vastuseta küsimusi KOLGA OOTAB ARHEOLOOGE Eessõna Kirjutamist alustasin 2009. aastal eelkõige iseenda ja teiste huviliste tarbeks, kuid töö käigus tuli välja niivõrd tähtsaid, kuid tähelepanuta jäänud avastusi, et nüüd on töö peamine eesmärk üldisema tähelepanu juhtimine neile avastustele. See on asjaarmastaja tehtud uurimus, võib sisaldada väga elementaarseid vigu ja kahtlemata sisaldab teadusliku töö jaoks lubamatuid spekulatsioone. Teaduslikkusele see ei pretendeerigi. Selleks, et mingi sündmuse ligikaudne toimumise aeg oleks ka ajalookauge inimese jaoks ühe silmapilguga selge, olen kasutanud aja määratlemisel nt 19. sajandi alguses asemel soomlaste- rootslaste eeskujul 1800ndate alguses. Küsimused, kommentaarid ja kriitika saata aadressil anutahemaa1@gmail

Eesti ajalugu

docx

Eesti arhitektuuri näited

Tallinna Tehnikaülikool Tartu Kolledz Eesti arhitektuuri näited Referaat Õppeaines ,,Arhitektuuri ja linnaplaneeringu ajalugu" NTM1200 Ehitiste projekteerimine ja arhitektuur Tartu 2013 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Gootika.................................................................................................................. 4 Jaani kirik............................................................................................................ 4 Tallinna raekoda.................................................................................................. 6 Renessans.............................................................................................................. 9 Kaagvere mõis...............................................

arhitektuuriajalugu

pdf

Vanade pargipuude hooldamine

Aino Mölder Vanade pargipuude hooldamine Luua 2010 Trükis ilmub DEVEPARKI projekti (ajalooliste parkide säästlik haldamine ja arendamine Soomes ja Eestis – Sustainable historic park management and development in Finland and Estonia) raames. Projekti toetab Kesk- Läänemere programmi Lõuna-Soome – Eesti alamprogramm Raamatut jagatakse tasuta Aino Mölder Vanade pargipuude hooldamine Retsensent Sulev Järve Toimetaja Veiko Belials Fotod Aino Mölder ja Veiko Belials Kaanefotod: Veiko Belials (Gooti allee Luua pargis; arborist; Pühajärve sõjatamm) ISBN SISUKORD Eessõna............................................................................................................................................. 4 1. Puuhoolduse bioloogilised alused........................................................................... 5 1.1. Puu kui liivakell...........................................

Agraarpoliitika

Rohkem sarnaseid