Kukruse mõisapark ja polaarmõis (0)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

9

docx

Vana-Antsa mõisakompleks

Võrumaa Kutsehariduskeskus EV-12 Sigrid Pau VANA-ANTSLA MÕISAKOMPLEKS Referaat Juhendaja: Merike Aruväli Põlva 2013 SISUKORD: 1. MÕISA OMANIKE VÄRVIKAS AJALUGU lk 3 2. MÕISAKOMPLEKS lk 4 3. PILTE MÕISAKOMPLEKSIST lk 5 4. KASUTATUD ALLIKAD lk 16 1. MÕISA OMANIKE VÄRVIKAS AJALUGU 1376. aastal andis Tartu piiskop Heinrich I Velde mõisa vendadele Hermann ja Otto von Uexküllile. 1588. aastal kuningas Sigismund III andis mõisa Võnnu kastellaanile Georg Schenkingile, kes ehitas mõisast kastelli -s. o. kindluse, millest tänaseks on vähe säilinud 1625 andis Rootsi kuningas Gustav II Adolf mõisa kammerjunkur Acke Tottile. 1649. aastal müüs viimane mõisa 14 500 taalri eest Diedrich Riegemannile, kes 1650 aadeldati Löwenster

Ehitus

12

docx

Räpina mõisa park

Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Räpina mõisa park Kursusetöö aines Maastikuarhitektuuri ajalugu II Referaat Juhendaja: Dots. Mari Nõmmela Tartu 2012 Sissejuhatus See uurimuslik referaat on koostatud eesmärgiga rohkem teada saada ühest ajaloolisest alast ja selleks, et õppida leidma infot mitmetest allikatest, kaasa arvatud ajalooliste materjalide hulgast arhiivis. Selle jaoks on analüüsitud vanu kaarte, raamatuid ja internetiallikaid. Räpina mõis ja seda ümbritsev park asub Põlvamaal, Räpina vallas Võhandu jõe ja Räpina paisjärve ääres. Läbi ajaloo on pargi kujundus ja ülesehitus muutunud aga piirid on enamjaolt samaks jäänud. Töös antaksegi ülevaade Räpina mõisa (Sillapää lossi) ja selle pargi arengust kuni tänapäevani. Joonis . Räpina mõisa park ja hooned Nõukogude Liidu to

Ma ajalugu

25

docx

Edise linnus

ettevõtetele/isikutele: · OÜ ZOROASTER; · OÜ Revino; · OÜ PRO NORDLINK; · OÜ Edise Ratas; · Leo Tõnisson, Helle Tõnisson, Eila tõnisson; · OÜ Talger-Elektrotehnika 1 kaasomandist, AS Indreko Varahaldus 1 kaasomandist; · Urmas Edovald; · OÜ Sundstrand; · Edise Ehitus OÜ  AJALOOLINE ÜLEVAADE Asend Edise mõisakompleks asub Jõhvi kõrgustiku põhjaserval kukruse lademe kihiastangu veerel. Mainitud astang kulgeb Kohtla-Järvest kuni Jõhvini, kus pöördub lõunasse Puru suunas. Otse kihiastangu ees avanesid vanasti veerikkad allikad, mille lähedusse tekkisid muinasajal esimesed külad, sh Edise ja Revino. Astangust põhjas asuv soine ja veerikas madalsoomuldade vöönd on tänini kasutusele võtmata. Lõuna suunas kulgeb Jõhvi kõrgustikule tüüpiline viljakate muldade ala, millel on valdavaks leostunud liivsavimullad karbonaatsel liivsavil.

Ajalugu

32

docx

Raadi mõisapark ja dendropark

Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Raadi mõisapark ja dendropark Avalike keskkonnahüvede haldamine Eesti õigusruumis Probleemülesanne Tartu 2015 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................3 Üldandmed...................................................................................................

Keskkonnapoliitika

60

pdf

10 näidet arhitektuurist Eestis

seinamaalingud 18. sajandi lõpust ja 19. sajandi algusest. Tänapäeval on härrastemaja 31 Palmse mõisa peahoone tagafassaad ja külg. Foto: (peahoone) sisustatud ka ajaloolise mööbliga. 21 Anne Kaldam 2012 Peahoone esist suurt väljakut ääristavad kaaristuga ait ja tall-tõllakuur, sissesõidutee ääres asuvad kaks graniidist obeliski. Eemal paiknevad valitsejamaja, sepikoda jm hooned. Peahoone taguses mitme tiigiga pargis asub hulk paviljone. Kaugemal läheb mõisapark üle looduslikuks metsapargiks. Palmsest 6 kilomeetrit läänes Ilumäel paikneb Palmse mõisnike von Pahlenite ehitatud kabel, mis toimib Kadrina abikirikuna. Praegune hilisklasstsistlik neogooti sugemetega kabel on ehitatud 1843. aastal 18. sajandist pärineva puitkabeli asemele. Vanast kabelist on säilinud barokne altar (1731, Rabe) ning talupoegade vappidega maalitud klaasaknad (1729). Kabeli aias paikneb ka Palmse mõisa omanike von der Pahlenite kõrge

Arhitektuuri ajalugu

29

pdf

Kloostrimõis Kolgas

1 Kloostrimõis Kolgas ­ mõtteid ja vastuseta küsimusi KOLGA OOTAB ARHEOLOOGE Eessõna Kirjutamist alustasin 2009. aastal eelkõige iseenda ja teiste huviliste tarbeks, kuid töö käigus tuli välja niivõrd tähtsaid, kuid tähelepanuta jäänud avastusi, et nüüd on töö peamine eesmärk üldisema tähelepanu juhtimine neile avastustele. See on asjaarmastaja tehtud uurimus, võib sisaldada väga elementaarseid vigu ja kahtlemata sisaldab teadusliku töö jaoks lubamatuid spekulatsioone. Teaduslikkusele see ei pretendeerigi. Selleks, et mingi sündmuse ligikaudne toimumise aeg oleks ka ajalookauge inimese jaoks ühe silmapilguga selge, olen kasutanud aja määratlemisel nt 19. sajandi alguses asemel soomlaste- rootslaste eeskujul 1800ndate alguses. Küsimused, kommentaarid ja kriitika saata aadressil anutahemaa1@gmail

Eesti ajalugu

62

docx

Eesti arhitektuuri näited

Tallinna Tehnikaülikool Tartu Kolledz Eesti arhitektuuri näited Referaat Õppeaines ,,Arhitektuuri ja linnaplaneeringu ajalugu" NTM1200 Ehitiste projekteerimine ja arhitektuur Tartu 2013 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Gootika.................................................................................................................. 4 Jaani kirik............................................................................................................ 4 Tallinna raekoda.................................................................................................. 6 Renessans.............................................................................................................. 9 Kaagvere mõis...............................................

arhitektuuriajalugu

50

pdf

Vanade pargipuude hooldamine

Aino Mölder Vanade pargipuude hooldamine Luua 2010 Trükis ilmub DEVEPARKI projekti (ajalooliste parkide säästlik haldamine ja arendamine Soomes ja Eestis – Sustainable historic park management and development in Finland and Estonia) raames. Projekti toetab Kesk- Läänemere programmi Lõuna-Soome – Eesti alamprogramm Raamatut jagatakse tasuta Aino Mölder Vanade pargipuude hooldamine Retsensent Sulev Järve Toimetaja Veiko Belials Fotod Aino Mölder ja Veiko Belials Kaanefotod: Veiko Belials (Gooti allee Luua pargis; arborist; Pühajärve sõjatamm) ISBN SISUKORD Eessõna............................................................................................................................................. 4 1. Puuhoolduse bioloogilised alused........................................................................... 5 1.1. Puu kui liivakell...........................................

Agraarpoliitika

Meedia

Kommentaarid (0)