Põhjamaade saetööstuse ülevaade (0)

Sisukord

Sissejuhatus 2
Soome 3
Rootsi 4
Kokkuvõte 6
Kasutatud kirjandus 7

Sissejuhatus

Industrialiseerimine toimus Põhjamaades hiljem kui Lääne-Euroopas ning kogus hoogu tänu loodusressursside ulatuslikule kasutuselevõtule, nt puidu ja rauamaagi. Põhjamaade all peetakse peamiselt silmas Soomet, Rootsit, Norrat ja Taanit ehk Skandinaaviamaid, kuid mõningate määratluste kohaselt kuuluvad sinna gruppi ka Baltimaad ja Venemaa (saetööstuse osas). Sellised määratlused võivad piirkonniti erineda ning isegi vastuolulised olla. Seega määratletakse käesolevas töös Põhjamaadena Skandinaavimaid ja nendest arutluse alla võetakse Soome ja Rootsi – peamised saematerjalide tootjad Põhjamaades.
Põhjamaade saetööstust ja selle arengut on keerulisem määratleda tervikuna kui riikide kaupa, ehkki ühiseid jooni on palju ning maailma mastaabis võib seda ühtse süsteemina käsitleda. Eestist hinnates tuleb aga vaadelda igat riiki eraldiseisvana koos oma ühtsete põhijoonte ja erinevustega, kuid käesoleva töö raames on raske lühidalt ülevaaded kõigist neljast teha. Seega jõudsid käsitluse alla ka Eestit kõige rohkem mõjutavad Soome ja Rootsi.
Selles töös esitletakse põhilised faktid nende riikide saetööstusest, mida hinnatakse peamiselt ekspordi ja mahtude järgi.

Soome

Metsandus oli ja on üks peamistest Soome majanduse alustaladest ning nurgakividest. Metsa tööstuslik kasutamine saematerjaliks ja paberipuiduks algas 19. sajandi lõpus. Tänapäeval moodustab metsatööstus umbes 20% aastasest ekspordist ning metsasektor on terves riigis üks suurimaid tööandjaid. See teeb Soome oma metsast ja metsatööstusest ühe (kui mitte kõige) sõltuvama riigi maailmas. Joonisel 2 on välja toodud kogu Soome metsandussektorit iseloomustavad näitajad.
Joonis 1: Soome metsanduse näitajad
Metsatööstus pakub Soomes tööd rohkem kui 48 000 inimesele, neist umbes 22 000 töötavad paberitööstuses ning 26 000 puittoodetega, nt saematerjal, seonduvates harudes. Sellele lisaks töötab rohkem kui 9 000 inimest mööblitööstuses, mis on metsatööstusega lähedalt seotud. Tervest tööstussektorist moodustab see 15% töökohtadest. 2012. aasta andmete kohaselt pakub Soome metsatööstus tööd veel 46 000 inimesele väljaspool Soomet, peamiselt teistes Euroopa riikides (65%).
Hetkel on Soomes 130 tööstuslikku saekaatrit ning 49 puidust paberitootmisega seonduvat ettevõtet. 2012 aasta seisuga hinnati metsatööstuse väärtust 19,4 miljardi euroni, millest 6,8 miljardit moodustab puittoodete , k.a mööblitööstus ning 12,6 miljardit tselluloosi- ja paberitööstus .
2013. aastal, raiuti hinnanguliselt 56 miljonit kuupmeetrit puitu, millest 45 miljonit tuli erametsadest. Kohalik tööstus kasutas 63 miljonit kuupmeetrit puitu, millest 53 miljonit tuli kodumaalt ning 10 miljonit imporditi. Seega võib järeldada, et enamus kodumaisete raiete tulemusel saadud puitu suunatakse siseriikliku puidutööstusesse.
Pikka aega Soome majanduskasvu veduriks olnud metsa-, tselluloosi- ja paberitööstus on viimastel aastatel kohanud raskusi. Põhjuseks nii nõudluse vähenemine maailmas, välisinvesteeringute kohatine ebaõnnestumine kui ka probleemid tööjõu ( streigid ) ja toorainega. Samuti on sektori suurettevõtted liiga aeglaselt panustanud tootmismudelite uuendamisse.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et paberitööstus on Soomes metsatööstuse põhiline valdkond (erinevalt Eestist, kus mehaaniline puidutöötlemine seda on)

Rootsi

Metsatööstus on traditsiooniliselt olnud Rootsi üks domineerivaid tööstusharusid, olles eriti Põhja-Rootsi elanikele oluliseks elatusallikaks. Kaks antud valdkonna põhilist alasektorit on puidutoodete tootmine, mis on suhteliselt väikese lisaväärtusega ja kus olulist rolli mängivad väikeettevõtted, ning sellele vastukaaluks modernne ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline tselluloosi- ja paberitööstus. Mitmete ühinemiste järel on Rootsi puidutööstuse sektoris domineerivateks Soome ettevõte StoraEnso, samuti SCA, Holmen ning riiklik Sveaskog. 2009. aastal hinnati metsatööstuse tootmisväärtuseks 215  mld SEK-i ning sellest ca 60% moodustab eksport . ( Välisministeerium 2015)
Rootsi ekspordib saematerjali peamiselt Euroopasse, kuid ka Aafrika riikidesse (joonis 2). Kogueksport oli 2013 aasta seisuga 11,6 miljonit kuupmeetrit okaspuu saematerjali, võrreldes 2012 aastaga oli seda 0,2 miljonit vähem.
Joonis 2: Rootsi okaspuu saematerjali eksport 2013 aastal
Rootsi müüb peamiselt välisriikidesse okaspuupuitu, seda kas saematerjalina või höövelmaterjalina. Männi saematerjali müük on aastatel 1990-2012 peamiselt kasvuteel olnud, sama võib ka öelda höövelmaterjali kohta. Kuusest saadud saematerjali osakaal on aastatega vähenenud (joonis 3).
Joonis 3: Okaspuupuidu eksport artiklite kaupa
Ehkki suuri saeveskeid on aasta-aastalt vähemaks jäänud, on saeveskitest läbikäiva toodangu kvantiteet suurenenud. See näitab, et on panustatud veskite sisseseadete kvaliteeti ning läbilaske suurenemisse (joonis 4).
Joonis 4: Okaspuu saematerjali näitajad
2012. aastaga on juhtival kohal Rootsi saetööstuses firma nimega Setra (1,6 miljonit kuupmeetrit aastas), teisena järgneb SCA ning kolmandal kohal on Sõdra. Soomlaste firma Stora Enso on kuuendal kohal 0,7 miljoni kuupmeetriga aastas.

Kokkuvõte

Soomes ja Rootsis on mets oma lisandväärtustega üks peamisi alustalasid majanduses. Saetööstustest ja nendest tuleva materjali ekspordist saavad mõlemad riigid suurt kasu, seega on neisse investeeritud suuri summasid, et metsatööstus oleks ikka jätkusuutlik ning mis peamine – kvaliteetne. Paljud maailma riigid hindavad neist riikidest tulevat saematerjali, mõõblit ja tselluloosi vägagi kõrgelt. Seega võib kõigest sellest järeldada, et Põhjamaine metsatööstus ning selle saadused on kindlalt kvaliteedi märk.

Kasutatud kirjandus

Välisministeeriumi koduleht
[ http://vm.ee/et/majandus-10 ]
Soome metsatööstuse koduleht
[ http://www.forestindustries.f i]
Rootsi metsatööstuse koduleht
[ http://www.forestindustries.se ]