GIS kasutamine metsanduses või muude loodus- või maavarade haldamisel (0)

Eesti Maaülikool - Metsandus - Metsandus

5 VÄGA HEA

Eesti Maaülikool
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut
GIS kasutamine metsanduses või muude loodus- ja maavarade haldamisel
Referaat
Koostaja : Ketlin Bergmann
Juhendaja : Anne Kull
Tartu 2017
Sisukord

Sissejuhatus 3

GIS kasutamine metsanduses 4
1.1 Metsaressursi hindamine 4
1.2 Metsa majandamine 5
2. GIS kasutamine loodusvarade majandamisel 7
3. GIS kasutamine maavarade haldamisel 8
Kokkuvõte 9
Kasutatud kirjandus 10
Sissejuhatus
GIS kasutusala on laienenud pea kõikidesse valdkondadesse tehnoloogia -, loodus- ja sotsiaalteadustesse, pakkudes ajakohast, tõhusat ning reprodutseerivat meetodit ruumiliste andmete kogumiseks, vaatamiseks ja analüüsimiseks. Selleks, et teha paremaid otsuseid, tõsta produktiivsust, säästa aega, raha ning tööjõudu on GIS pakkunud suurepärase lahenduse. Selle tehnoloogia lai levik on muutnud inimeste töö tunduvalt lihtsamaks ning andnud võimalused muuta keskkonda paremaks ning jätkusuutlikumaks.
Geograafiline infosüsteem (GIS) on omavahel seotud kogum tarkvarast ja andmetest, mida kasutatakse geograafilise info vaatamiseks ja haldamiseks , ruumiliste seoste analüüsimiseks ning ruumiliste protsesside modelleerimiseks (Suurna et al., 2010).
GIS on paljudele inimestele juba igapäevane töövahend ning välitöödel saadud info on kiirelt võimalik siduda GIS andmebaasidega. Just selline kiire ning tõhus meetod annab parema ülevaate meie ümber toimuvast ning kogu info on ajakohane. GIS kasutamine metsanduses ning muude loodus- ja maavarade haldamisel tagab meie järeltulevatele põlvedele parema keskkonna.
1.GIS kasutamine metsanduses
GISi tehnoloogia on avasüli vastu võetud nii avalikuse poolt kui ka erametsa firmade poolt. GISiga saab metsa kaardikihte uuendada ja tänu sellele on kättesaadav metsaomanikele rohkem infot kui varasemalt. Keskmine andmebaaside vanus on vähenenud 20 aastast kuni mõne nädalani. GIS kasutamine metsakaartide loomisel ja uuendamisel on sarnane automatiseeritud kaardistamisega, kuid GISi võimalus analüüsida seab selle kartograafiast eraldi seisvaks osaks (Kane, 1997).
Tänapäeval on GISi kasutamine metsanduses asendamatu ning selleks on mitmeid erinevaid võimalusi, mida GISiga teha saab. Peamiselt jaguneb kaheks seotud kategooriaks:

Metsatagavara inventeerimine ja monitooring

Analüüsimine, modelleerimine ja prognoosimine otsuste tegemisel.
Protsess täielikult töötava GISi väljatöötamiseks peab sisaldama iga tegevust kui kahte erinevat etappi . Näiteks georefereeritud andmete sisestamine , toimetamine ja lihtsad kaardid kirjeldavad ülevaate ja seire etappe. Modelleerimise etapis, kihtide, ümberklassifitseerimise ja sobivuse analüüsid on üha rohkem kaasatud otsuste tegemise protsessi. Seejärel võetakse kasutusele palju keerulisemad prognoosid ja simulatsioonid määramaks metsa korraldamise otsused ennem muutuste või sekkumiste tegemist maapinnal. Nende tegevuste vahelised piirid aga ei ole märgatavad. Monitooring näiteks sisaldab ka analüüsi komponente, määrates muutusi või kindlate sekkumiste tulemusi (McKendry et al., 1991).
1.1 Metsaressursi hindamine
Tagavara hindamine hõlmab järgmisi tegevusi: 1) metsa saamiseks kasutatavate ressursside inventuur , kütus , toit, puhkus või säilitamise eesmärgid, sellega seotud andmed nagu topograafia , mullastik, teed ja veerežiim; 2) nende ressurssidega aja jooksul toimuvate muutuste jälgimine ja 3) metsatüüpide potentsiaalse maa tootlikkuse hindamine teatavates biofüüsikalistes ja klimaatilistes tingimustes (McKendry et al., 1991).
Põhiliste varude andmete hankimiseks on oluline puidumajandus ja metsaökosüsteemide säilitamine. Andmed hõlmavad mullatüüpi, liike, suurust, klassi/ puistu struktuuri, kõrgust, tihedust ja haldusüksuste piire (nt. puistud). Kui andmed on sisestatud GISi saab kaartidelt kuvada üldiste liikide jaotuse ja arvutada puistu pindala. Andmeid aeg-ajalt uuendatakse ning muutusi neil aladel saab salvestada ja analüüsida. Spetsiifiliste ressursi küsimuste korral võib luua rohkem kohandatud kaarte, näiteks kaart, mis näitab stressis või haigete liikide asukohti. Ruumiandmete kaartide loomine näitab suhteid raiutavate puuliikide vahel ja teisi aspekte näiteks järsud nõlvad ja ökoloogilistelt tundlikud rannikualad, mis on olulised metsaomanikele. Andmete kogumise tehnoloogiad metsa inventeerimisel ulatuvad prooviruutude valimisest maapealsete uuringute tegemiseks topograafiliste kaartidega, kaugseire ja tekkiva globaalse positsioneerimissüsteemini (GPS) välja (McKendry et al., 1991).
Satelliidipildid on saadaval erineva spektraalse, ruumilise ja ajalise eraldusvõimega ning kasulik on kaardistada laiu metsatüüpe ning piiritleda ja avastada tähtsaid metsaga toimuvaid muutusi aja jooksul. Saadaval olevate piltide peamised allikad ja tüübid sisaldavad Landsat Multispectral Skanner (MSS) pilte (80 meetrise resolutsiooniga), Landsat Thematic Mapper (TM) pilte (30 meetrise resolutsiooniga), SPOT pankromaatilisi (10 meetrise resolutsiooniga) ja mitmevärvilisi pilte (20 meetrise resolutsiooniga) ning NOAA satelliidi Advanced Very High Resolution Radiometer (AVHRR) pilte (ühe kilomeetrise resolutsiooniga) (McKendry et al., 1991). Eestis kasutatakse satelliidi pilte raietuvastuseks (harvendus- ja lageraie ), biomassi hindamiseks, tormikahjude hindamiseks ja operatiivse kaardina. Sateliitandmete tüüp on HR 6,5 – 10 meetrit ( Invent Baltics…, 2013).
Lisaks kaugseirele on ruumilise positsioneerimise tehnoloogiad hakanud avaldama mõju geodeesia tehnoloogiale ning seega ka ressursside inventeerimisele. GPS (globaalne positsioneerimissüsteem) tehnoloogia põhineb komplektist orbiidil asuvatest satelliitidest (kokku 24), mida juhib Ameerika Ühendriikide Kaitseministeerium, need pakuvad 24-tunnilist kolmemõõtmelist asukoha parandust kümne meetri täpsusega. Nelja või enama satelliidi vaates GPS vastuvõtja tõlgendab hoolikalt ajastatud satelliidi signaalid, et teha kindlaks geomeetriliselt laiuskraad, pikkuskraad ja kõrgus merepinnast operaatori asukohas . GIS rakendused GPS-ile hõlmavad satelliidipiltide georefereerimist ja maapinna prooviruutude navigatsiooni – tegevused, mis on väga olulised metsa inventeerimisel. GPS on oluline reaalajas kaardistamisvahend, mis ajakohastab GISi inventuuriandmed konkreetselt korraldatavate metsade kohta. GPS ei pruugi tihedates metsades töötada kuna puuvõrad takistavad signaali läbi tulemist (McKendry et al., 1991).
GIS on oluline metsa inventeerimisel jälgimaks puistu koosseisu, puistu tihedust, liigilist koosseisu jne. Lisaks sellele saab GISi abiga jälgida ka haiguste, kahjurite ning teiste negatiivsete faktorite mõju metsale ning leviku ulatust. Näiteks Brasiilias ühes piirkonnas kasutati Landsat MSS ja TM satelliitide pilte, et määrata 30 000 km2 alal metsade hävimise pindalasid. Avastati, et vahemikus 1980 kuni 1986 oli hävinud 3168 km2 metsa, mis tähendab, et aastas hävis 528 km2 metsa. Varasematel aastatel olid need numbrid palju väiksemad. GISi on kasutatud ka, et määrata muutusi maakasutuses. 1979 kuni 1984 viidi läbi inventuur Nepalis maakasutuse uurimiseks. Maakasutusinfo digitaliseeriti kasutades 1:50 000 mõõtkavaga topograafilisi kaarte aastast 1950 ja 1980, et võrrelda muutusi maakasutuses. GISis arvutati iga maatüki pindala ja kaks kihti lahutati. 30-aastaga oli metsade pindala vähenenud 50% ning nende asemel olid võsastunud põllud või põllumajanduslikus kasutuses olevad maad (McKendry et al., 1991).
Üks väga oluline ressursi hindamise osa on biofüüsikaliste ja klimaatiliste faktorite sobivus metsa uuendamisel. Selleks, et teada saada, millised tingimused on liikidele soodsad on läbi viidud katseid, kus jälgitakse puude kasvu teatud keskkonnatingimustes. GISi kombineeritud kaarte saab kasutada metsa uuendamise programmides ning tänu sellele teatakse, millised keskkonnatingimused on puuliikidele olulised ja kuidas mõjutavad need puu kasvu (McKendry et al., 1991).
1.2 Metsa majandamine
Metsa inventuuriandmete ja monitooringu muutuste kogumine on metsakorraldamise seisukohast oluline. GISiga on võimalik luua mudelid juhendamaks neid tegevusi, näiteks puidu tagavara hindamine, metsakasvatuse ja tulekahjude haldamise tegevuskava või prognoosida küttepuude mahtu ja teisi puidu varusid. Lisaks neile hakkavad üha enam tähtsust omama ka elupaikade säilitamine, puhkamise võimalused ja raiete visuaalse vähendamise mõju. Samuti on küttepuude kättesaadavus kohalikuks kasutamiseks oluline metsakorraldamise probleem paljudes maailma paikades. GIS aitab hinnata küttepuude varu ja nõudlust ning suudab prognoosida potentsiaalseid küttepuude varude vajadusi tulevikuks (McKendry et al., 1991).
GISiga on võimalik lisada ruumilisi komponente raiete kavandamisse ja simulatsioonimudelitesse. Mõnel juhul võib kasutada GISi modelleerimisvõimet, et teha otsuseid metsa raieks, teisel juhul on GISi välimine mudel seotud andmebaasidesse – üldjuhul on analüütilised eesmärgid mõlemal üsna sarnased. Neid mudeleid nimetatakse Decision Support Systems (DSS) või Spatial Decision Support Systems (SDSS) (McKendry et al., 1991).
Tulekahju mõju metsaressurssidele on teine oluline mõju metsa korraldamises. Metsa haldamise tegevus hõlmab tulekahju ennetamist, eluslooduse kontrolli, ettenähtud tulekahjusid ning tulekahjude taastamise tegevusi. Metsatulekahjude haldajad on kasutanud GISi kütteaine kaardistamiseks, ilmastikutingimuste kaardistamiseks ja tulekahjude ohu hindamiseks. Metsatulekahjudel on väga oluline mõju taimkattele, loomadele, taimedele, pinnasele , veevoolule, õhu kvaliteedile, mikrokliimale ja isegi üldisele kliimale. Metsatulekahjude tagajärjel hävivad puud, elupaigad , metsa puhke väärtused ning ka inimeste vara (Sonti, 2015).
2. GIS kasutamine loodusvarade majandamisel
GIS on loodusvarade majandamisel leidlik tehnika mõõtmaks loodusvarasid. GIS määrab inimmõju lodusvaradele ja toetab nende kasutamist. Esmalt kogutakse andmed maapinna, taimkatte , mulla ja geoloogia kohta, mis on loodusvarade osadeks ning siis need kaardistatakse kasutades GISi tehnoloogiat. Need andmed kogutakse kasutades kaugmõõte tehnikat läbi aerofotode või satelliidipiltide. Peamine GIS rakendusvaldkond loodusvarade majandamisel on vastavuses keskkonnaalaste teemadega nagu üleujutused, maalihked , mullaerosioon, põuad , maavärinad jne. Lisaks sellele haldab GIS praeguseid probleeme maailmas nagu kliimamuutus, elupaikade kadumine, populatsiooni kasv, saastatud jne. Lahendus neile probleemidele leitakse GISi rakendusvaldkonnas loodusvarade majandamisel (UIZ, 2017).
GIS tegeleb ohu ja riskide haldamisega loodusvarade valdkonnas. Peamiseks ohuteguriks on tulekahjud , maavärinad, üleujutused jne. Nende looduskatastroofide toimumist pole võimalik ära hoida, küll aga saab nende mõju vähendada ette planeerides ja valmistudes. Siin on oluliseks analüüsimine, organiseerimine , haldamine ja looduslike ohtude seiramine. GISil põhineval kaardil on georefereeritud andmed varasemalt toimunud katastroofidest või aladest , kus need võivad aset leida, et oleks võimalik vältida riske (UIZ, 2017).
Lisaks sellele kasutatakse GISi maa-alal toimuvate muutuste jälgimiseks ning, selleks kasutatakse satelliidipilte või aerofotosid. See on kasulik rakendus jälgimaks maapinna muutusi, metsastumist, elupaikade killustumist, linnastumist jne. Selles valdkonnas õpitakse tundma maapinnaga toimuvaid muutusi ja organiseeritakse keskkonda (UIZ, 2017).
GISiga saab inventeerida ka loodusvarasid. Sellega jälgitakse kui palju on loodusvarasid säilinud ning milliseid meetmeid tuleb rakendada jätkusuutlikuks majandamiseks. Kaartidelt leiab informatsiooni täpse asukoha ning hetkeliste ressursside kohta (UIZ, 2017).
GIS on väga oluline loodusvarade majandamise valdkonnas. Sellega saab õppida tundma keskkonnas toimuvaid muutusi, mis neid muutusi põhjustab ning millised on tagajärjed. Lisaks annab see ülevaate loodusvarade seisust keskkonnas ning kuidas nendega võimalikult säästlikult majandada, et jätkuks ka tulevatele põlvedele ressursse (UIZ, 2017).
3. GIS kasutamine maavarade haldamisel
GISi kasutatakse maavarade haldamiseks ja ressursi jälgimiseks. Nagu ka loodusvarade puhul on oluline säilitada maavarasid ka tulevaste põlvede jaoks. GISis loodud kaardid kirjeldavad planeeritavate kaevandamistööde või hetkel toimuvate kaevandamiste ulatust. Oluline on jälgida kaevandamiste ulatust, sest kõikjal pole kaevandamine lubatud ning tuleb lähtuda maakasutuse eesmärkidest ning ka keskkonna piirangutest. Tänapäeval on väga oluline punkt ka keskkonnamõju , mida kaevandamine avaldab, tänu GISile on võimalik analüüsida ning prognoosida võimalikke mõjusid keskkonnale ning sellest lähtuvalt teha otsus, kas seal saba kaevandada või mitte (Mankelow, 2017). Mäenduses on digitaalne kaardistamine abiks kaevanduste modelleerimisel, uurimisel, ja potentsiaalsete vajumisalade kaardistamisel ja seisundi hindamisel, aga ka maaparandusel ja maastiku taastamisel (Suurna et al., 2010).
Joonis 1. Maavara ressursside kaart (USGS, 2017).
Sellel kaardil on näha maailmas asuvad maavarade ressurssid (must) ning peamised kaevandused maailmas (värvilised kolmnurgad), kaardil pole nafta maardlaid.
Kuna inimeste nõudlus pidevalt kasvab ning maavarad saavad ükskord otsa on GIS väga suureks abiks kaardistamisel ning ressursside prognoosimisel. On tähtis, et maavarade kaevandamine oleks jätkusuutlik ning ei tekitaks kahju keskkonnale ning GISi abiga on seda kõike võimalik jälgida.
Kokkuvõte
Metsandus , loodus- ja maavarad on kõik olulised ressursid , mida inimesed vajavad ning mille kasutust tuleb jälgida. GIS on loonud selleks suurepärased võimalused, et analüüsida ning prognoosida varusid ning nende kulusid ka jälgida. Tänu GISile on võimalik koguda andmeid otse välitöödel ning edastada need GIS andmebaasidesse, see muudab info kiiresti liikuvaks ning kättesaadavaks kõigile. Kindlasti oleks GISil veel valdkondi, kus laieneda ning muuta töö lihtsamaks ja tõhusamaks. Arvatavasti on tulevikus GIS juba niivõrd arenenud ja laienenud, et sellega alustatakse töötamist juba üldhariduskoolides, et omandada kõiki vajalikku oskusi ja teadmisis sellest tehnoloogiast.
Kasutatud kirjandus
Invent Baltics OÜ & Regio AS. (2013). Maa kaugseire ja satelliitnavigatsioon – rakendused, kasutusvõimalused ning mõju Eestis. – Eesti Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus. Kättesaadav: https://www.eas.ee/images/doc/sihtasutusest/uuringud/innovatsioon/kosmoseuuring-2013.pdf (05.12.2017)
Kane, K. (1997). GIS and Forestry . – GIS Lounge . Kättesaadav: http://maps.unomaha.edu/Peterson/gis/Final_Projects/1997/KKane/Project.html (05.12.2017)
Mankelow, J. Minerals GIS. – Mineral Resources. Kättesaadav: file:///C:/ Users /Ketlin/Downloads/424%20(1).pdf (08.12.2017)
McKendry, J., E., Eastman , J., R. (1991). Applications of GIS in Forestry: A Review. Kättesaadav: https://s3.amazonaws.com/academia.edu.documents/32604618/GISInForestryReviewPaper.pdf?AWSAccessKeyId=AKIAIWOWYYGZ2Y53UL3A&Expires=1512464772&Signature=ZbwMSw7HZI2Ug1FLgofDHAhBONU%3D&response-content-disposition=inline%3B%20filename%3DGISIn_Forestry_Review_Paper.pdf (05.12.2017)
Sonti SH. (2015). Application of Geographic Information System (GIS) in Forest Management . - Geography & Natural Disasters 5: 145. Kättesaadav https://www.omicsonline.org/open-access/application-of-geographic-information-system-gis-in-forest-management-2167-0587-1000145.pdf (07.12.2017)
Suurna, R., Sisas, E. (2010). GIS ja kartograafia alused. – Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus. Kättesaadav: http://www.innove.ee/UserFiles/Kutseharidus/%C3%95ppe-%20ja%20juhendmaterjalid/GIS_loeng-ilovepdf-compressed.pdf (02.12.2017)
Umwelt und Informationstechnologie Zentrum (UIZ). (2017). Use of GIS in Natural Resource Managment. Kättesaadav: http://uizentrum.de/en/use-of-gis-in-natural-resource-management-2/ (08.12.2017)
Joonis 1. U. S. Geological Survey (USGS). Mineral Resources Online Spatial Data. Kättesaadav: https://mrdata.usgs.gov/general/map-global.html#settings (08.12.2017)

.DOCX Laadi alla originaalfail 10 lk · .docx · 9 allalaadimist

GIS kasutamine metsanduses või muude loodus- või maavarade haldamisel #1

GIS kasutamine metsanduses või muude loodus- või maavarade haldamisel #2

GIS kasutamine metsanduses või muude loodus- või maavarade haldamisel #3

GIS kasutamine metsanduses või muude loodus- või maavarade haldamisel #4

GIS kasutamine metsanduses või muude loodus- või maavarade haldamisel #5

GIS kasutamine metsanduses või muude loodus- või maavarade haldamisel #6

GIS kasutamine metsanduses või muude loodus- või maavarade haldamisel #7

GIS kasutamine metsanduses või muude loodus- või maavarade haldamisel #8

GIS kasutamine metsanduses või muude loodus- või maavarade haldamisel #9

GIS kasutamine metsanduses või muude loodus- või maavarade haldamisel #10

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2018-01-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti

9 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

ketlinb Õppematerjali autor

Ülevaade GISi kasutamisest metsanduses või muude loodus- või maavarade haldamisel-

invent tehnoloogia maavarad forest prognoosid loodusvarade majandamise GIS kasutamine metsanduses

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

docx

Gis kasutamine loodusressursside haldamisel ja kasutamise planeerimisel

SISUKORD SISSEJUHATUS..........................................................................................................................2 1.METSANDUS..........................................................................................................................3 1.1Metsandus ja GIS................................................................................................................3 1.2 Kaugseire metsanduses......................................................................................................3 2.MAAVARAD............................................................................................................................5 2.1 Uurimine ja planeerimine..................................................................................................5 2.2 Kaevandamine...............................................................................................................

Looduse kaugseire

doc

Maastikuökoloogia ja analüüs

geograafiline ala, mida iseloomustab eelkõige geneetiline, territoriaalne ja ökoloogiline ühtsus. Kindlat suurusjärku geokompleks. Maastik kui regionaalne maastikuüksus (paikpaigas-paigastik- maastik…) Maa-ala valdav looduskasutus (põllumajandusmaistu). Kultuur-geograafia lähenemine. Maastikus leiavad väljenduse meie kultuuri uued maaharimisvõtted, asustusmustrid, ehituskunst, religioon, tööstuseareng jne. Maastik kui “raamat” või “pärgament” Maastik kui inimkonna mälu, “maastiku keel,sümbolid” Poliitilised muutused tingivad sotsiaal-majanduslikke muutusi, mis omakorda muudavad maastikke ningmaastikulisi väärtusi Inimtegevuse poolt mõjustatud või ümber kujundatud maastik Väärtustatud jooned maastikus, mida ähvardab muutus või kadu Maastikus sisalduvad elemendid, mis omavad kultuurilist või sotsiaalmajanduslikku tähendust mingile inimrühmale.

Ökoloogia

docx

Ökosüsteemi teenused

Lisaks uuriti veel teisi andmebaase, mis võiksid ÖT uurimisel kasulikuks osutuda (joonis 2). Joonis . Ökosüsteemi teenuste hindamiseks saadavalolevad andmebaasid Andmete kogumisel on uuritud erinevat kirjandust, tehtud ekspertintervjuusid, ning lisatud ka autorite omapoolsed hinnangud. Kokku viidi läbi 20 avatud küsimustega intervjuud, intervjueeritavateks olid eksperdid ülikoolidest ning uurimisasutustest, MTÜde esindajad erinevatest maakasutuse gruppidest, ning muude huvirühmade esindajatega. Küsiti nende arvamust oluliste ÖTde, ÖTde tootmise võimekuse, ja maakasutuse mõju ÖT eraldiste loomise kohta. Identifitseeritud ÖTd klassifitseeriti, järgides enamlevinud klassifikaatoreid, eraldiste loomise, reguleerimise, kultuurilisteks ja toetavateks teenusteks. Oluliste ÖTde valik baseerus kohaliku kogukonna vajadustel(joonis 1). Iga CORINE elupaiga suutlikkust toota kindlat ÖTd hinnati skaalal, kus 0=madal, 1=keskmine ja 2=suure võimsusega

Geograafia

doc

Eesti metsanduse arengukava aastani 2020

................................................11 7.1 Uuendusraied.............................................................................................................................12 7.2Hooldusraied..........................................................................................................................12-13 8. Metsade kaitse ja metsade elujõulisuse säilitamine............................................................................14-16 9. Metsade mittepuiduline kasutamine........................................................................................................ 17 10. Riigimetsandus.......................................................................................................................................18 11. Keskkonna ja metsade looduse mitmekesisuse kaitsmine.....................................................................19 12. Kliimamuutuste leevendamine..............................................................................

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1

doc

Geograafia eksamimaterjalid

atribuutinfo (info pool). GIS-i omapäraks on võime integreerida geo poole abil selliseid info poole andmeid, mida ainult atribuutide abil võimalik teha ei oleks. Geoinfosüsteemide rakendused: Maamõõtmine, topograafia ja kartograafia, kus vajalikud andmed sisestatakse arvutisse juba mõõdistamise käigus ja hoitakse kohateabesüsteemides, nii et samadest andmetest saab koostada iga kord just sellise kaardi nagu vaja. Kaugseire tulemuste kasutamine näiteks ilma ennustamisel. Digitaalsed ilmakaardid. Navigatsioonisüsteemid, mis võimaldavad korraldada lennukite ja laevade, kuid lähitulevikus ka üha rohkem autode liikumist. Linnaplaneerimine linn on keerukas ja küllaltki kiiresti muutuv süsteem, kus paljud tegevused peavad olema ruumis kooskõlastatud. Erinevate alamsüsteemide (veevärk, kanalisatsioon, elektri- ja sidekaablid jmt) kohainfo linnakaardil.

Geograafia

doc

Geograafia eksamimaterjal

Geograafia

Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend-seiremeetodite arendamine ja rakendamine

284

pdf

Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine

AASTA LOODUSKAITSEPROGRAMMI PROJEKT NR. 193 „KAITSEALADE KÜLASTUSKOORMUSE HINDAMINE“ UURINGUPLAAN JA KÜLASTAJATE LOENDUSANDMETE KOONDRAPORTID 2010 – 2011 ........................................................................................................................................... 142 Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine Sissejuhatus Loodusturismi populaarsusega paralleelselt kasvab kaitsealade rekreatiivne kasutamine. Paljud kaitsealused objektid on väikese koormustaluvusega, kuid samas suure külastus- koormusega. Sellest tulenevalt muutub tulevikus külastusseire kavandamine ja rakendamine üha olulisemaks kaitsealade kaitsekorralduse osaks. Projekti vajadus on tingitud kaitstavate loodusobjektide kaitsekorraldusest, et rakendada olulise külastuskoormusega kaitsealadel pöördumatu kahju vältimiseks toetavaid, puhverdavaid, suunavaid või piiravaid kaitsevõtteid.

Loodus

100

pdf

LOODUSVARADE MAJANDAMISE ÖKONOOMIKA

INVESTEERINGUD. 45 4.1. Investeerimiskriteeriumid metsamajanduses 46 4.2. Metsastamine 47 5. PUISTUTE KÜPSUSVANUS JA RAIERING 52 5.1.Mõiste ja määramise põhimõtted 52 5.2. Kasumiküpsust mõjutavad tegurid 60 2 6. LOODUSVARADE EFEKTIIVNE JA OPTIMAALNE KASUTAMINE 62 6.1 TAASTUVAD LOODUSVARAD 62 6.2 TAASTUMATUD LOODUSVARAD 65 7. TURUTÕRKED JA RIIKLIK POLIITIKA 80 Puudulikud turud 82 Loodusvarad ja turg 83 Välismõjud 84 Ühiskasutatavad hüvised 85 Omandiõigus, ühisomand ja keskkonnaressursid 86

Ökoloogia

Rohkem sarnaseid