50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 10 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2018-01-08
Kuupäev, millal dokument üles laeti
9 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
ketlinb
Õppematerjali autor
SISUKORD SISSEJUHATUS..........................................................................................................................2 1.METSANDUS..........................................................................................................................3 1.1Metsandus ja GIS................................................................................................................3 1.2 Kaugseire metsanduses......................................................................................................3 2.MAAVARAD............................................................................................................................5 2.1 Uurimine ja planeerimine..................................................................................................5 2.2 Kaevandamine...............................................................................................................
geograafiline ala, mida iseloomustab eelkõige geneetiline, territoriaalne ja ökoloogiline ühtsus. Kindlat suurusjärku geokompleks. Maastik kui regionaalne maastikuüksus (paikpaigas-paigastik- maastik…) Maa-ala valdav looduskasutus (põllumajandusmaistu). Kultuur-geograafia lähenemine. Maastikus leiavad väljenduse meie kultuuri uued maaharimisvõtted, asustusmustrid, ehituskunst, religioon, tööstuseareng jne. Maastik kui “raamat” või “pärgament” Maastik kui inimkonna mälu, “maastiku keel,sümbolid” Poliitilised muutused tingivad sotsiaal-majanduslikke muutusi, mis omakorda muudavad maastikke ningmaastikulisi väärtusi Inimtegevuse poolt mõjustatud või ümber kujundatud maastik Väärtustatud jooned maastikus, mida ähvardab muutus või kadu Maastikus sisalduvad elemendid, mis omavad kultuurilist või sotsiaalmajanduslikku tähendust mingile inimrühmale.
Lisaks uuriti veel teisi andmebaase, mis võiksid ÖT uurimisel kasulikuks osutuda (joonis 2). Joonis . Ökosüsteemi teenuste hindamiseks saadavalolevad andmebaasid Andmete kogumisel on uuritud erinevat kirjandust, tehtud ekspertintervjuusid, ning lisatud ka autorite omapoolsed hinnangud. Kokku viidi läbi 20 avatud küsimustega intervjuud, intervjueeritavateks olid eksperdid ülikoolidest ning uurimisasutustest, MTÜde esindajad erinevatest maakasutuse gruppidest, ning muude huvirühmade esindajatega. Küsiti nende arvamust oluliste ÖTde, ÖTde tootmise võimekuse, ja maakasutuse mõju ÖT eraldiste loomise kohta. Identifitseeritud ÖTd klassifitseeriti, järgides enamlevinud klassifikaatoreid, eraldiste loomise, reguleerimise, kultuurilisteks ja toetavateks teenusteks. Oluliste ÖTde valik baseerus kohaliku kogukonna vajadustel(joonis 1). Iga CORINE elupaiga suutlikkust toota kindlat ÖTd hinnati skaalal, kus 0=madal, 1=keskmine ja 2=suure võimsusega
................................................11 7.1 Uuendusraied.............................................................................................................................12 7.2Hooldusraied..........................................................................................................................12-13 8. Metsade kaitse ja metsade elujõulisuse säilitamine............................................................................14-16 9. Metsade mittepuiduline kasutamine........................................................................................................ 17 10. Riigimetsandus.......................................................................................................................................18 11. Keskkonna ja metsade looduse mitmekesisuse kaitsmine.....................................................................19 12. Kliimamuutuste leevendamine..............................................................................
atribuutinfo (info pool). GIS-i omapäraks on võime integreerida geo poole abil selliseid info poole andmeid, mida ainult atribuutide abil võimalik teha ei oleks. Geoinfosüsteemide rakendused: Maamõõtmine, topograafia ja kartograafia, kus vajalikud andmed sisestatakse arvutisse juba mõõdistamise käigus ja hoitakse kohateabesüsteemides, nii et samadest andmetest saab koostada iga kord just sellise kaardi nagu vaja. Kaugseire tulemuste kasutamine näiteks ilma ennustamisel. Digitaalsed ilmakaardid. Navigatsioonisüsteemid, mis võimaldavad korraldada lennukite ja laevade, kuid lähitulevikus ka üha rohkem autode liikumist. Linnaplaneerimine linn on keerukas ja küllaltki kiiresti muutuv süsteem, kus paljud tegevused peavad olema ruumis kooskõlastatud. Erinevate alamsüsteemide (veevärk, kanalisatsioon, elektri- ja sidekaablid jmt) kohainfo linnakaardil.
atribuutinfo (info pool). GIS-i omapäraks on võime integreerida geo poole abil selliseid info poole andmeid, mida ainult atribuutide abil võimalik teha ei oleks. Geoinfosüsteemide rakendused: Maamõõtmine, topograafia ja kartograafia, kus vajalikud andmed sisestatakse arvutisse juba mõõdistamise käigus ja hoitakse kohateabesüsteemides, nii et samadest andmetest saab koostada iga kord just sellise kaardi nagu vaja. Kaugseire tulemuste kasutamine näiteks ilma ennustamisel. Digitaalsed ilmakaardid. Navigatsioonisüsteemid, mis võimaldavad korraldada lennukite ja laevade, kuid lähitulevikus ka üha rohkem autode liikumist. Linnaplaneerimine linn on keerukas ja küllaltki kiiresti muutuv süsteem, kus paljud tegevused peavad olema ruumis kooskõlastatud. Erinevate alamsüsteemide (veevärk, kanalisatsioon, elektri- ja sidekaablid jmt) kohainfo linnakaardil.
AASTA LOODUSKAITSEPROGRAMMI PROJEKT NR. 193 „KAITSEALADE KÜLASTUSKOORMUSE HINDAMINE“ UURINGUPLAAN JA KÜLASTAJATE LOENDUSANDMETE KOONDRAPORTID 2010 – 2011 ........................................................................................................................................... 142 Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine Sissejuhatus Loodusturismi populaarsusega paralleelselt kasvab kaitsealade rekreatiivne kasutamine. Paljud kaitsealused objektid on väikese koormustaluvusega, kuid samas suure külastus- koormusega. Sellest tulenevalt muutub tulevikus külastusseire kavandamine ja rakendamine üha olulisemaks kaitsealade kaitsekorralduse osaks. Projekti vajadus on tingitud kaitstavate loodusobjektide kaitsekorraldusest, et rakendada olulise külastuskoormusega kaitsealadel pöördumatu kahju vältimiseks toetavaid, puhverdavaid, suunavaid või piiravaid kaitsevõtteid.
INVESTEERINGUD. 45 4.1. Investeerimiskriteeriumid metsamajanduses 46 4.2. Metsastamine 47 5. PUISTUTE KÜPSUSVANUS JA RAIERING 52 5.1.Mõiste ja määramise põhimõtted 52 5.2. Kasumiküpsust mõjutavad tegurid 60 2 6. LOODUSVARADE EFEKTIIVNE JA OPTIMAALNE KASUTAMINE 62 6.1 TAASTUVAD LOODUSVARAD 62 6.2 TAASTUMATUD LOODUSVARAD 65 7. TURUTÕRKED JA RIIKLIK POLIITIKA 80 Puudulikud turud 82 Loodusvarad ja turg 83 Välismõjud 84 Ühiskasutatavad hüvised 85 Omandiõigus, ühisomand ja keskkonnaressursid 86
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid