GIS kasutamine metsanduses või muude loodus- või maavarade haldamisel (0)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

8

docx

Gis kasutamine loodusressursside haldamisel ja kasutamise planeerimisel

SISUKORD SISSEJUHATUS..........................................................................................................................2 1.METSANDUS..........................................................................................................................3 1.1Metsandus ja GIS................................................................................................................3 1.2 Kaugseire metsanduses......................................................................................................3 2.MAAVARAD............................................................................................................................5 2.1 Uurimine ja planeerimine..................................................................................................5 2.2 Kaevandamine...............................................................................................................

Looduse kaugseire

42

doc

Maastikuökoloogia ja analüüs

geograafiline ala, mida iseloomustab eelkõige geneetiline, territoriaalne ja ökoloogiline ühtsus. Kindlat suurusjärku geokompleks. Maastik kui regionaalne maastikuüksus (paikpaigas-paigastik- maastik…) Maa-ala valdav looduskasutus (põllumajandusmaistu). Kultuur-geograafia lähenemine. Maastikus leiavad väljenduse meie kultuuri uued maaharimisvõtted, asustusmustrid, ehituskunst, religioon, tööstuseareng jne. Maastik kui “raamat” või “pärgament” Maastik kui inimkonna mälu, “maastiku keel,sümbolid” Poliitilised muutused tingivad sotsiaal-majanduslikke muutusi, mis omakorda muudavad maastikke ningmaastikulisi väärtusi Inimtegevuse poolt mõjustatud või ümber kujundatud maastik Väärtustatud jooned maastikus, mida ähvardab muutus või kadu Maastikus sisalduvad elemendid, mis omavad kultuurilist või sotsiaalmajanduslikku tähendust mingile inimrühmale.

Ökoloogia

10

docx

Ökosüsteemi teenused

Lisaks uuriti veel teisi andmebaase, mis võiksid ÖT uurimisel kasulikuks osutuda (joonis 2). Joonis . Ökosüsteemi teenuste hindamiseks saadavalolevad andmebaasid Andmete kogumisel on uuritud erinevat kirjandust, tehtud ekspertintervjuusid, ning lisatud ka autorite omapoolsed hinnangud. Kokku viidi läbi 20 avatud küsimustega intervjuud, intervjueeritavateks olid eksperdid ülikoolidest ning uurimisasutustest, MTÜde esindajad erinevatest maakasutuse gruppidest, ning muude huvirühmade esindajatega. Küsiti nende arvamust oluliste ÖTde, ÖTde tootmise võimekuse, ja maakasutuse mõju ÖT eraldiste loomise kohta. Identifitseeritud ÖTd klassifitseeriti, järgides enamlevinud klassifikaatoreid, eraldiste loomise, reguleerimise, kultuurilisteks ja toetavateks teenusteks. Oluliste ÖTde valik baseerus kohaliku kogukonna vajadustel(joonis 1). Iga CORINE elupaiga suutlikkust toota kindlat ÖTd hinnati skaalal, kus 0=madal, 1=keskmine ja 2=suure võimsusega

Geograafia

29

doc

Eesti metsanduse arengukava aastani 2020

................................................11 7.1 Uuendusraied.............................................................................................................................12 7.2Hooldusraied..........................................................................................................................12-13 8. Metsade kaitse ja metsade elujõulisuse säilitamine............................................................................14-16 9. Metsade mittepuiduline kasutamine........................................................................................................ 17 10. Riigimetsandus.......................................................................................................................................18 11. Keskkonna ja metsade looduse mitmekesisuse kaitsmine.....................................................................19 12. Kliimamuutuste leevendamine..............................................................................

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1

29

doc

Geograafia eksamimaterjalid

atribuutinfo (info pool). GIS-i omapäraks on võime integreerida geo poole abil selliseid info poole andmeid, mida ainult atribuutide abil võimalik teha ei oleks. Geoinfosüsteemide rakendused: Maamõõtmine, topograafia ja kartograafia, kus vajalikud andmed sisestatakse arvutisse juba mõõdistamise käigus ja hoitakse kohateabesüsteemides, nii et samadest andmetest saab koostada iga kord just sellise kaardi nagu vaja. Kaugseire tulemuste kasutamine näiteks ilma ennustamisel. Digitaalsed ilmakaardid. Navigatsioonisüsteemid, mis võimaldavad korraldada lennukite ja laevade, kuid lähitulevikus ka üha rohkem autode liikumist. Linnaplaneerimine linn on keerukas ja küllaltki kiiresti muutuv süsteem, kus paljud tegevused peavad olema ruumis kooskõlastatud. Erinevate alamsüsteemide (veevärk, kanalisatsioon, elektri- ja sidekaablid jmt) kohainfo linnakaardil.

Geograafia

23

doc

Geograafia eksamimaterjal

atribuutinfo (info pool). GIS-i omapäraks on võime integreerida geo poole abil selliseid info poole andmeid, mida ainult atribuutide abil võimalik teha ei oleks. Geoinfosüsteemide rakendused: Maamõõtmine, topograafia ja kartograafia, kus vajalikud andmed sisestatakse arvutisse juba mõõdistamise käigus ja hoitakse kohateabesüsteemides, nii et samadest andmetest saab koostada iga kord just sellise kaardi nagu vaja. Kaugseire tulemuste kasutamine näiteks ilma ennustamisel. Digitaalsed ilmakaardid. Navigatsioonisüsteemid, mis võimaldavad korraldada lennukite ja laevade, kuid lähitulevikus ka üha rohkem autode liikumist. Linnaplaneerimine linn on keerukas ja küllaltki kiiresti muutuv süsteem, kus paljud tegevused peavad olema ruumis kooskõlastatud. Erinevate alamsüsteemide (veevärk, kanalisatsioon, elektri- ja sidekaablid jmt) kohainfo linnakaardil.

Geograafia

284

pdf

Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine

AASTA LOODUSKAITSEPROGRAMMI PROJEKT NR. 193 „KAITSEALADE KÜLASTUSKOORMUSE HINDAMINE“ UURINGUPLAAN JA KÜLASTAJATE LOENDUSANDMETE KOONDRAPORTID 2010 – 2011 ........................................................................................................................................... 142 Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine Sissejuhatus Loodusturismi populaarsusega paralleelselt kasvab kaitsealade rekreatiivne kasutamine. Paljud kaitsealused objektid on väikese koormustaluvusega, kuid samas suure külastus- koormusega. Sellest tulenevalt muutub tulevikus külastusseire kavandamine ja rakendamine üha olulisemaks kaitsealade kaitsekorralduse osaks. Projekti vajadus on tingitud kaitstavate loodusobjektide kaitsekorraldusest, et rakendada olulise külastuskoormusega kaitsealadel pöördumatu kahju vältimiseks toetavaid, puhverdavaid, suunavaid või piiravaid kaitsevõtteid.

Loodus

100

pdf

LOODUSVARADE MAJANDAMISE ÖKONOOMIKA

INVESTEERINGUD. 45 4.1. Investeerimiskriteeriumid metsamajanduses 46 4.2. Metsastamine 47 5. PUISTUTE KÜPSUSVANUS JA RAIERING 52 5.1.Mõiste ja määramise põhimõtted 52 5.2. Kasumiküpsust mõjutavad tegurid 60 2 6. LOODUSVARADE EFEKTIIVNE JA OPTIMAALNE KASUTAMINE 62 6.1 TAASTUVAD LOODUSVARAD 62 6.2 TAASTUMATUD LOODUSVARAD 65 7. TURUTÕRKED JA RIIKLIK POLIITIKA 80 Puudulikud turud 82 Loodusvarad ja turg 83 Välismõjud 84 Ühiskasutatavad hüvised 85 Omandiõigus, ühisomand ja keskkonnaressursid 86

Ökoloogia

Meedia

Kommentaarid (0)