Sissejuhatus metsakaitsesse (0)

Sissejuhatus
metsakahjustustesse
2017 /18
Metsakaitse
…. on tegevus, mil ega tagatakse metsa 
vastupanuvõime kahjustavatele teguritele, 
puistute stabi lsus ja polüfunktsionaalsus, seda 
ni  metsaökosüsteemi kui terviku kui ka sel e 
kõikide komponentide (puud, teised taimed, 
metsamuld, loomastik,  genofond  jms) abil. 
(Metsakaitse  eeskiri , 1995)
• Metsakaitse põhineb ökoloogiliselt õigel 
metsakasvatusel. Väga tähtis on võimalike 
kahjurite ja haigusetekitajate esinemise ja 
nende arvukuse muutuste jälgimine, 
kahjustuste õigeaegne avastamine ning 
vajaduse korral  sobivate  tõrjevõtete 
õigeaegne rakendamine. 
•  Hilinenud  tõrjeabinõud on kasutud, ebaõige 
keemiline tõrje aga lausa kahjulik.
• Seaduse järgi on pandud metsaomanikule 
kohustus oma metsal silm peal hoida.
• Metsaomanik peab jälgima oma metsade 
tervislikku  seisundit  ning tagama, et see ei 
halveneks.
• Metsakaitse eesmärgiks on vältida ja/või 
vähendada majandusliku kahju tekkimist.
Biootilised kahjustajad
• Seened
• Putukad
• Metsloomad
Abiootilised  kahjustajad
•  Torm
•  Tulekahjud
• Teised ilmastikunähtused
Metsa ohustavad peamised 
ilmastikunähtused
• Põud
• Tuul ja torm
• Lumi ja jäide
• Külm
• Päikesepõletus
•  Pikne
Halva tervisliku seisundi tõttu 
lageraiesse arvatud  puistud
Kahjustuse li k 
2013
2014
2015
2016
Metsatulekahjud
244
4969
1084
1627
Ebasoodne veereži m
15 364
20 843
19 836
14 218
Tuuleheide ja -murd
84 771
163 602
69 792
459 287
Juuremädanikud
69 321
48 227
39 481
35 375
Ulukikahjustused
84 771
152 094
175 620
159 525
Muud kahjustused
99 201
81 112
71 219
63 019
Kokku (mahuliselt m3)
353672
470847
377032
733051
Põud
• Vähene ni skus ja kõrge temperatuur mõjuvad 
hukutavalt noortele puutaimedele. 
• Eriti oluline on metsa  istutada  või külvata 
kevadel suhteliselt vara, kui on tegemist 
li vmuldadega.
• Vanas metsas on põud eriti ohtlik kuuskedele, 
sest  kuusk  on pinnalähedase juurekavaga ja ei 
saa  kuival  ajal pi savalt ni skust, Sel e tagajärjel 
langeb tüves vaigurõhk, vaigueritus väheneb 
ja puu ei suuda end kaitsta kahjurite eest.
Tuul ja torm
• Tuul- õhu li kumine maapinna suhtes. Tuul on 
tingitud õhutemperatuuri jaotuse 
ebaühtlusest.
• Torm- tuul, mil e tugevus tuuleki  ruse  skaala 
järgi on suurem kui 9 pal i (21m/s)
• Tormimurd- sügava juurekavaga puudel
•  Tormiheide - pinnalähedase juurekavaga 
puudel
Tormikahjustusi soodustavad:
• Metsaservade  avamine
• Tugevad hooldusraied
• Juure- ja tüvemädanikud
• NB! Puude tormikindlus väheneb koos 
vanusega!
Suuremad tormikahjustused Eestis!
• 6.-7.08.1967- 6,1 milj tm
• 1.-2.11.1969- umbes 500 000 tm
• 16.-21.07.2001- 1,15 milj tm
• 04.07.2002- 150 000 tm
• jaanuar 2005- 150 000 tm
• 03.07.2016- 500 000 tm
• Tormikahjustuste tagajärg- üraskite 
hulgisigimine!
Lumi ja jäide
• Lumekahjustusi esineb aeg-ajalt samuti 
eelkõige  hiljuti  hõredaks raiutud latiealises 
metsas.
• Lume raskuse al  puud kas murduvad 
(lumemurd) või koolduvad (lumevaalimine)
• Lehtpuudele on ohtlik märg  lumesadu  
varasügisel, kui puud on al es lehes.
• Lumekahjustusi aitab vähendada hoidumine 
puistute li ga järsust hõrendamisest.
Külm
• Kevadised hiliskülmad kahjustavad puude 
pungi  ja noori võrseid. Harilikul kuusel esineb 
kaks vormi, mil est üks on varapuhkev, teine 
hilja  puhkev. Kultiveerimisel valida teine 
variant, kuna pungade puhkemise ajaks on 
suurem külmaoht möödas.
• Talvekülmad tekitavad külmalõhesid, eriti 
kõvade lehtpuude tüvedes.
Päikesepõletus
• Raietega avatud metsa lõunaservades 
kahjustab õhukesekoorelisi kuusetüvesid 
suvine päikesepõletus. Lõunapoolselt 
tüveküljelt võib kuumakahjustuse tõttu koor 
isegi kuivada. Sel ised puud on vastuvõtlikud 
putukate (üraskite) rünnakule.
Pikne
• Pikselöök võib tabada üksikuid puid, tekitades 
tüvesse või koorde lõhe või purustades kogu 
puu. Mõnikord võib pikselöögist alguse saada 
metsatulekahju.
Inimese poolt põhjustatud 
metsakahjustused!
Metsade ebaõige  majandamine !
• Kõik algab kasvukohale sobiliku puuli gi 
valikust, õigest metsa rajamisest ja 
hooldamisest kuni raiete planeerimiseni ja 
metsa ülestöötamiseni ning materjali 
väljaveoni välja.
Puude  mehaaniline  vigastamine!
• Raiete ja metsamaterjali väljaveo käigus 
vigastatud  puud on vastuvõtlikud 
seenhaigustele ja putukkahjuritele.
• Rasked metsaveomasinad vigastavad puude 
juuri, kust saavad alguse juuremädanikud.
• Koorehaavandid tüvel on nakkuskohaks 
puidumädanikele, samuti eelistavad mõned 
putukad (hi dürask, puiduvaablased) asustada 
just tüvevigastustega puid.
Veereži mi muutmine!
• Teetammide ehituse käigus suletakse sageli 
vee äravool ning sel est põhjustatud 
li gni skuse tõttu puud kuivavad.
• Li gvee kõrval võib ka mõjuda negati vselt 
kuivendamine. Nt. Si rdesoomännikutes 
kahjustab noori puid hi dürask.
Metsatulekahjud
• Ladvatuli
• Pinnatuli
• Pinnasetuli (turbapinnases)
• Vastavalt metsa läbikuivamise  astmele  
eristatakse Eestis vi t tuleohuklassi: V väga 
suur  tuleoht , IV suur tuleoht, I I keskmine 
tuleoht, I  väike tuleoht, I tuleohtu ei ole.
Pinnatuli
• Pinnatule korral põleb maapinnal leiduv süttiv 
materjal nagu kuluhein,  sammal ,  kanarbik , 
sookail , põõsad jms. Pinnatuld võib ette tul a 
kõikjal looduses, kus kasvavad taimed, 
sealhulgas sööti jäetud põl umajandusmaadel, 
põua ajal ka koristusküpsetel viljapõldudel.
Ladvatuli
• Ladvatuli levib puude võrasid pidi, kuid saab 
põleda vaid koos pinnatulega. Eestis tuleb 
ladvatuli ette männikutes, männi-kuuse 
segametsades ja harva ka kuusikutes.
Maatuli (pinnasetuli)
• Maatuleks nimetatakse põlengut, mil el tuli on 
tunginud  turbasse  või kõdukihti vähemalt 5-
7cm sügavusele. Maatuli on enamasti 
pinnatule või ladvatule tagajärg, kuid võib 
väiksemal maa-alal eksisteerida ka iseseisvalt, 
ol es alguse saanud hooletusse jäetud lõkkest. 
Maatuli eeldab kül alt kuiva põleva materjali 
leidumist pinnases. Sel eks võibki ol a  turvas  
või kõdu.
• Tulest kahjustatud metsas  sigivad  
putukkahjurid, tuli soodustab ka mõningate 
juuremädanikku tekitavate seente levikut.
• Tulel pi ratud ulatuses on oma positi vne rol  
metsaökosüsteemis. Tuleasemetel tärkab hea 
looduslik uuendus. 
Õhusaaste
• Puud on õhusaaste suhtes erineva tundlikkusega. 
Tundlikumad on okaspuud, mistõttu 
saasteal ikate läheduses on  soovitav  kasvatada 
enam lehtpuid.
• Õhusaaste mõjutab ka putukaid, seeni ja 
mikroorganisme . Tugev saastekoormus mõjub 
neile reeglina pärssivalt. 
• Mõõdukas saaste soodustab mõnede 
putukkahjurite ja seenhaiguste  esinemist . Mõned 
seeneli gid esinevad rohkem just  puhtas  õhus.
Kli ma soojenemine
• Kui kli ma peaks järsult soojenema muutub 
looduses palju:
• Muutuvad taimede  kasvutingimused  kui ka 
putukate ja haigustekitajate levik. Põhjapoolse 
päritoluga okaspuude kasvutingimused 
halvenevad, seni vaid lõuna pool  esinenud  
kahjurid  levivad põhja suunas, seni 
vähearvukate li  kide   sigimine  muutub 
intensi vsemaks ning kahjustuste hulk kasvab.
Uute kahjurili kide ja haiguste 
sissetoomine!
• Väga palju transporditakse ri  gist  ri ki 
putukali ke koos  puiduga .
• Soomes uuriti Venemaalt sisseveetavat 
puitmaterjali  ja leiti sealt 41 puidus ja  koores  
elavat putukali ki, sealhulgas 3 Soomes 
mitteesinevat li ki.
• Rootsi sadamas leiti Prantsusmaalt 
sisseveetavas puidus koguni 92 putukali ki, 
neist 17 seni Rootsis puudusid.
• Meile on sissetoodud puidunematood, kes 
kahjustab männipuistuid.