Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Esitlus Paektu Sani kohta (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

PAEKTU SAN
PROBLEEM: KLIIMA SOOJENEMINE
Tallinna Reaalkool, 10 A klass
Evely Kaasiku



ASUKOHT
Aasias, Hiina ja PõhjaKorea piiril (A)
PAEKTU SAN KUI MÄGI
Stratovulkaan
Suurem osa alast jääb Hiina poolele.
Väga paljudele jõgedele alguseks (nt Tume, Yalu)
Kõrgeim tipp on Janggun (~2700 m).
Tekkis 2160. aastal e.Kr.
Viimati purskas 1903 aastal.
KLIIMA
Ilm võib mäel olla väga tujukas.
Keskmine temperatuur tipus on 8,3°C. Suvel võib
temperatuur olla umbes 18°C ja talveks kukkuda 48°C.
Keskmine temp. Jaanuaris on 24°C ja Juulis 10°C.
Umbes 8 kuud aastas on kõrvetavalt külm.
Keskmine tuule kiirus on 11,7m/s. Detsembris ulatub ka
17,6m/s.
Suhteline niiskus keskmiselt 74%.

Vasakule Paremale
Esitlus Paektu Sani kohta #1 Esitlus Paektu Sani kohta #2 Esitlus Paektu Sani kohta #3 Esitlus Paektu Sani kohta #4 Esitlus Paektu Sani kohta #5 Esitlus Paektu Sani kohta #6 Esitlus Paektu Sani kohta #7 Esitlus Paektu Sani kohta #8 Esitlus Paektu Sani kohta #9 Esitlus Paektu Sani kohta #10 Esitlus Paektu Sani kohta #11 Esitlus Paektu Sani kohta #12 Esitlus Paektu Sani kohta #13 Esitlus Paektu Sani kohta #14 Esitlus Paektu Sani kohta #15 Esitlus Paektu Sani kohta #16 Esitlus Paektu Sani kohta #17 Esitlus Paektu Sani kohta #18
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 18 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-11-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor effa789 Õppematerjali autor
Esitluses käsitletakse globaalprobleemi kliima soojenemine Paektu Sanil.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

Biokütuse kasutamine marginaalne võrreldes fossiilsete kütustega, kasutusel pliivabad kütused.  Globaalsed keskkonna muutumise trendid: Inimtegevuse koormus hakkab planeedile üle jõu käima. Ökoloogilise jalajälje mõõtmine näitab, et 21. saj alguses ületas inimkonna tegelik ökoloogiline jalajälg maakera jätkusuutlikkusele vastava keskkonna taluvuse võime keskmiselt 0,4 hektari võrra inimese kohta ehk 23%. Aastaks 2007 on see näitaja tõusnud juba 30%ni. Maailma rahvastik kulutab ökoloogilisi ressursse kiiremini, kui lubab keskkonna taastumisvõime, tulevastele põlvkondadele ei saa lubada ressursside jätkumist (kasvõi selle kättesaadavuse näol nt nafta jne). Lootust annab, et viimasel aastatel on pidevalt käsitletud kliimamuutuste ja elurikkuse teemasid ning on loodud rahastamisabinõusid olukorra leevendamiseks

Keskkonnakaitse ja säästev areng



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun