Metsade hindamise konspekt (1)

1. Mis on metsatakseerimine ning selle peamised eesmärgid.
Metsatakseerimist võiks nimetada metsanduslikuks mõõtmisõpetuseks.
Õpetus puude ja puistute kasvu ning arengu seaduspärasustest,metsamaterjalide langetatud ja kasvavate puude mahtude,puistute tagavarade ning puude ja puistute juurdekasvu mõõtmete teooriast ja praktikast.
Metsatakseerimise ülesandeks on iseloomustada metsa, selle koosseisu, puidu varu
ja tootlikkust ning prognoosida metsa seisukorda ka tulevikuks, teades metsa kasvus
kehtivaid seaduspärasusi. Metsatakseerimine annab alusandmed metsapoliitika ja metsa majandamise kavandamiseks
2. Metsatakseerimise meetodid.
Otsene mõõtmine
– Võrdlemine etaloniga( Nt pikkuse mõõtmine joonlauaga)
• Kaudne mõõtmine
– Mõõteskaala tuletatakse arvutamise teel(Nt temperatuuri mõõtmine metalli
paisumise kaudu)
• Hinnang
– Silmamõõduline
3. Puistute silmamõõduline takseerimine .
Põhineb kogemustel ja suutlikkusel oma hinnanguid kontrollida takseertunnuste vaheliste seoste
tundmise kaudu
• MKJ - Metsa ülepinnalisel inventeerimisel kasutatakse silmamõõdulist takseerimist, mida
täpsustatakse puude vanuse, kõrguse, rinnasdiameetri, rinnaspindala ning teiste takseertunnuste määramiseks vajalike mõõtmiste või loendamistega
• Võimaldab väiksema ajakuluga hinnata metsa suuremal alal
Igal eraldisel tuleb teha mitmes punktis mõõtmisi, et tulemust üldistada eraldise kohta
• Vähemalt ühes punktis peaks tegema täpsema meetodiga mõõtmised, et “kalibreerida” silma
4. Standardmetsaklupi ehitus. Metsaklupi joonlaudade tüübid, nõuded metsaklupiga kasvavate puude ja ümarpuidu diameetrite mõõtmisel.
Standardne metsaklupp koosneb joonlauast ja liikuvast ning liikumatust haarast. Klupp peab vastama järgmistele nõuetele:
· klupi haarad peavad mõõtmise momendil olema risti joonlauga;
· klupi haarad peavad olema pikemad kui ½ joonlaua skaala maksimaalulatust
Nõuded mõõtmisel
• Klupp peab olema õigel kõrgusel
• Klupp peab puutuma puud kolmest punktist
• Klupp peab olema puu tüvega risti
• Klupp peab olema töökorras
5. Kõrgusmõõtjate tüübid, ehitus ja kasutamine.
1.Trigonomeetrilise kõrgusmõõtja abil(suunto).Kõrgus arvutatakse vaatenurga järgi. H=tan(nurk)*kaugus
Suunto kõrgusmõõtja on 5,1·7,0·1,6 cm suurune kergmetallist karbike , mille sisse on
võnkumist summutavasse vedelikku asetatud sisuliselt eklimeetri ketas . Eklimeetri kettast
erineb antud ketas selle poolest, et sellele on lisaks kraadijaotusele kantud veel kaks skaalat
– vasakpoolselt loetakse puu kõrgus olles 20 meetri või selle kordsetel kaugustel,
parempoolselt olles 15 meetri või selle kordsetel kaugustel.
2.Geomeetrilise kõrgusmõõtja abil.
Sarnaste kolmnurkade põhimõttel töötavad kõrgusmõõtjad
– Kolmnurkade külgede pikkuste suhe üksteisesse on võrdne
– Ka külgede vahelised nurgad on samad
Sobib kaugus 45° vaatenurgaga
• Mõõdetakse kaugus puust
• Mõõdetakse
– ladva ja silma kõrguse vertikaalne vahe
– Juurekaela ja silma kõrguse vertikaalne vahe
• Juurekaelast üleval pool olles tuleb kõrguste absoluutväärtused liita
• Juurekaelast allpool olles tuleb kõrguste absoluutväärtused lahutada
Kui maapind on kaldu, siis on vajalik määrata ka kaldenurk ning seda arvestada
– Kalde arvestamine on oluline alates 5 kraadist(L=kaugus*cos(nurk))
Laudkõrgusmõõtja on puidust, vineerist või plastikust valmistatud 12*15 (20) cm suurune risküliku kujuline plaat, millele on peale kantud tavaliselt ühepikkuste ühikutega horisontaal- ja vertikaalskaala. Vertikaalskaala, mida nimetatakse ka kaugusskaalaks, on tavaliselt 10 ühiku pikkune ja selle ülemisesse otsa on kinnitatud pendel või loodnöör
6. Puu tüve moodustaja. Puu tüve osade vastavus pöördkehadele. Puu tüve ja selle osade mahu (liht- ja liit-)valemid. Mahuvalemite täpsus.
Tänapäeva nõuetele piisavalt hästi kirjeldab üldistatud puutüve moodustajat kuuenda astme polünoom. Eestis on kasutusel R.Ozolinsi puutüve moodustaja lähend, mida on kuuse osas Eesti tarvis korrigeerinud nii A. Nilson kui A. Lepp . Nimetatud lähendit kasutatakse peamiselt kasvavate tüvede mahu määramisel. Puutüve pikilõikest annab hea ülevaate selle
graafiline kujutis, milleks mitmesugustelt tüve pikkustelt (kasvava tüve korral kõrgustelt)
määratud läbimõõtu kujutatakse mõõdus 1 : 1 või 1 : 2 , vastavat pikkust (kõrgust) aga
mõõdus 1 : 100 või 1 : 200.
Kujutades tüvemoodustajat ümber oma telje pöörlema, tekib pöördkeha, mille ruumala on vastavuses puutüve ruumalaga
Iga puu tegelikkusele võimalikult lähedase tüvemoodustaja saab teada ainult mõõtmiste kaudu(mida tihedamalt mõõdetud seda täpsem)
Puutüve moodustaja valemid on üldistatud keskmised
Lihtsamad analüütilised pöördkehad, millega tüve üksikuid lõike saab
võrrelda on (alates tüükaotsast): neiloid, silinder, paraboloid ja koonus.
Mahu valemid-ei ole väga täpsed, üldistatud keskmised
1)A. Nilson
2) A. Denzin
– Mõeldud 26…31 m kõrgusega puudele
A) v=g1,3hf1,3
B) Otspinna liitvalem v=L((g0+gn)/2+)+ vlatv
K) Otspinna lihtvalem v=L/2 (g0+gn)
C) Keskpinna liitvalem, ehk nn Huberi valem v=L+vtüükaosa+vlatv
D) Keskpinna lihtvalem v= hg0,5h
E) Newton -Ricke valem v=h(g0+4g0,5h +gn)/6
F) Simony valem v=h(2g0,25h-g0,5h +2g0,75h)/3
G) Šustovi valem v=0,534d1,3d0,5hh
H) Denzini valem v= (d1,32 /1000) +k
I) Nilsoni valem v= d1,32 (h+2)/30000
J) Tüvikoonuse liitvalem v=Σ(Lπ/12(d12+d1d2+d22 ))+ vlatv
7. Puu ja puistu vormiarv , vormikõrgus ja koonekoefitsient.
Vormiarv - puutüve mahu ja kujutlusliku silindri mahu jagatis
vormiarve on erinevaid ja erinevused seisnevad kõrguses puutüvel,millest mõõta diameeter kujutlusliku silindri mahu arvutamiseks. Vormiarvu tähis on f. (f1,3=Vtüvi/Vsilinder)
Puistu elemendi vormikõrgust määratakse keskmise või sellest jämedamate puude järgi, sest vormikõrgus on suuremate läbimõõtude piirkonnas peaaegu konstantne . Valem H ×F
Koonekoefitsent- Suhtarv , mis saadakse puutüve erinevatel kõrgustel mõõdetud diameetrite omavahelisel jagamisel.
-Kasutatakse diameetri muutumise kiiruse kirjeldamiseks puutüve pikisuunas
-Tavaliselt kirjeldab koonekoefitsient puutüve koonet rinnakõrgusest puutüve poole kõrguseni
Kõige levinum on normaal koonekoefitsent q2= d0,5h/d1,3m;
8. Puidukoguse mahu määramise ksülomeetriline meetod.
• Vedeliku math suureneb sinna pandud objekti mahu võrra
• Tuleb arvestada ka lisaraskuse mahuga
9. Puidukoguse mahu määramise hüdrostaatiline meetod.
• Põhineb Archimedese seadusel
• Puit kaotab oma kaalust nii palju, kui palju kaalub
selle poolt välja tõrjutud vedelik
10. Puidukoguse mahu määramine mahukaalu meetodil.
Suuremast kogusest võetakse proov , millel mõõdetakse nii math kui ka kaal
• Suurem kogus kaalutakse
• Maht leitakse ristkorrutisena
Mahukaalu meetodit kasutatakse peamiselt puu võra ja juurte mahu määramiseks,
biomassi määramiseks. Meetodi aluseks on puuliigi puidu tiheduse sõltuvus niiskuse
sisaldusest. Mahukaalu meetodil töötamisel jagatakse uuritav objekt, näiteks võra,
fraktsioonidesse – lehed/okkad, peened oksad , keskmise jämedusega oksad ja jämedad
oksad ning määratakse kõigi fraktsioonide kaal. Igast fraktsioonist võetakse väiksem proov,
soovitavalt mitu, mis samuti koheselt kaalutakse ja määratakse proovi maht kas
ksülomeetriliselt või hüdrostaatiliselt, korrapärase kujuga proovide korral saab määrata
mahtu ka vastavate valemitega. Kui soovitakse teada fraktsiooni kuivaine kaalu, siis proov
kuivatatakse absoluutkuivaks ning kaalutakse uuesti.
Maht= suurem mass * proovi maht
Proovi mass
11. Puistu ja puistuelemendi ning põlvkonna mõisted.
Puistuks nimetatakse ühesuguse kasvukohaga piirnevat metsaosa, mis on kogu
ulatuses ühtlase struktuuriga ning erineb naabermetsaosadest.
Puistuelement on tekkeviisilt ühesuguse puuliigi põlvkond puistu antud rindes
Põlvkond -igikaudu ühevanuseliste puude eluiga tekkest kuni uuendusraie või loomuliku suremiseni
12. Puistu koosseis ja rindelisus .
Puuliikide osatähtsust kasvava puistu tagavaras väljendatakse koosseisu valemiga,
milles puuliigi lühendi ees seisev kordaja näitab osatähtsust protsentides rinde
kogutagavarast. Puuliigid järjestatakse koosseisu valemis harilikult osatähtsuse alanevas
järjestuses, seega on esikohal enamuspuuliik, vahel ka peapuuliik.
Rindelisus
• Esimene rinne – suurima kasvava metsa tagavara ja kõrgusega rinne, nn põhirinne
• Teine rinne – 25…75% I rinde kõrgusest, minimaalselt 4 meetrit
•järelkasv-kuni 4m hea kasvuga puud
• alusmetsa rinne
-Puistu rindelisuse all mõeldakse ühe või eri puuliikide võrastike kõrguste jaotumist vertikaaltasapinnas.
Mitmerindelisi puistuid nimetatakse liitpuistuteks, üherindelisi lihtpuistuteks.
13. Puistu järelkasv ja alusmets.
Järelkasv – rinne, millest võib loota tulevikupuude kasvu, Alusmets – madalaimas rindes olevad puud ja põõsad, millest on näha, et nad ei suuda antud puistus kunagi esimest rinnet moodustada
14. Puistu tekkeviisid.
Tekkeviis – puistu päritolu. Puistud jagatakse looduslikeks ja kultuurpuistuteks. Looduslikud puistud jagunevad omakorda seemne- ja võrsetekkelisteks, viimaste all mõistetakse juure- või kännuvõsudest tekkinud puistuid. Kultuurpuistud jagunevad istutus - ja külvikultuurideks.
15. Puistu kasvuheadus ( boniteet ja kõrgusindeks).
Kõrgusindeks (H100, m) – saja aasta vanuse puistu prognoositav kõrgus. Puistu kasvukiiruse iseloomustaja. Määratakse peapuuliigi, vanuse, kõrguse ja boniteediklassi põhjal.
Boniteet- Puistu boniteedi all mõistetakse tinglikult kasvukoha headust, seda peegeldab puistu
tootlikkus. Viimane sõltub paljudest faktoritest, muuhulgas moodustavatest puuliikidest.
Maailmas on kasutuses mitmesuguseid boniteerimise skaalasid, milledest mõnedel on
sisendeid palju ja seetõttu on need ka kasutamiseks keerukad . Boniteerimise skaalasid on
koostatud lähtudes kas metsamullast, puuliigi juurdekasvust või alustaimestikust. Meil on
tunnustatud suhteliselt kergesti kasutatava nn. Orlovi boniteerimise skaala põhimõte. Selle
skaala kasutamisel määravad puistu ühte või teise boniteediklassi kuulumise põhielemendi
vanus ja keskmine kõrgus. Klasse on 7: tootlikkuse alanemise järjestuses on need Ia; I; II;
III; IV; V; Va, harvem kasutatakse veel kahte – Ib, mida kasutatakse peamiselt teaduslikes
töödes kõige tootlikumate puistute kohta ja Vb vastavalt väga viletsa kasvuga puistute
kohta. Kui algsed boniteerimise tabelid olid jaotatud kahe puuliikide grupi – seemnetekkeliste ja võsutekkeliste vahel, siis meil käesoleval ajal kasutatavad jaotuvad samuti kaheks, kuid – okaspuud /kõvalehtpuud ja pehmelehtpuud.
16. Puu ja puistuelemendi vanuse määramine ja arvestamine.
Puuliigi vanust saab määrata mitmeti:: ·
1)kultuurpuistute korral saab vanuse teada dokumentatsioonist; ·
2)värskete kändude või juurdekasvu puuriga võetud proovi aastarõngaste arvu järgi; ·
3)kuni keskealise männi aastaste kõrguskasvude loendamise teel; ·
4) ekspertarvamusena, toetudes puu välistunnustele, kasvukohale jne.
Vanus antakse segapuistus igale puistuelemendile aastates. Andmete töötlemisel iseloomustatakse vanust sageli vanusklassides. Sõltuvalt puuliigist on võetud vanusklassi pikkuseks kas 10 (pehmelehtpuud) või 20 (kõvalehtpuud, okaspuud) aastat, kuigi kiiresti kasvavate puu- ja põõsaliikide korral on kasutatud ka 5 aasta pikkuseid vanusklasse.
17. Puistu arenguklassid.
*
18. Puistu rinnaspindala määramise võimalused.
Rinnaspindala (G, m2/ha) – puude rinnaspindalade summa hektaril, mõõdetuna 1,3 m kõrgusel juurekaelast. Määratakse rinnete kaupa üldjuhul Bitterlichi lihtrelaskoobi abil. Täpsema rinnaspindala saab puistu üle- või osapinnalise kluppimise teel.
1)Teades kahte tunnust, on võimalik välja arvutada kolmas.
G-rinnaspindala N-puude arv D-diameeter’
2) Määratakse Bitterlichi lihtrelaskoobiga – Tähistatakse G
3) Kluppimise teel
Täpseimaks võimaluseks leida elemendi rinnaspindala on kluppida kõik elementi kuuluvad puud ja leida nende rinnaspindalade summa. Diameeter mõõdetakse 1,3 m kõrguselt juurekaleast. Mitmest puistuelemendist koosnevas puistus määratakse keskmine diameeter iga puistuelemendi kohta eraldi.
Puistu rinnaspindala on võimalik leida Bitterlichi meetodil, kasutades temanimelist
peegelrelaskoopi, väga lihtsat nurgašablooni või mõnda muud instrumenti, mis võimaldab
Bitterlichi meetodil rinnaspindala määrata. Bitterlichi meetodi kasutamise eeliseks on suur
töökiirus puistu rinnaspindala suuruse, ja seeläbi tagavara, määramisel
19. Puistu täius liitus, hõredus ja puude arv hektaril.
Puude arv: Sammudega mõõta ära 11 puu vaheline kaugus ning jagada saadud pikkus 10-ga
nt, L=2, siis N=2500 puud
Täius: Suhteline tagavara võrreldes normaalpuistu tagavaraga Ühikuks täisprotsent
T=puistu/ normaalpuistu*100
Täius(teine def)-Ühel hektaril kasvava puistu elemendi rinnaspindala suhe vastava normaalpuistu
rinnaspindalasse annab puistu elemendi täiuse
Liitus – võrade suhteline katvus
• Võrade liitus – Näitab, mitu protsenti moodustavad puude võrade summaarne horisontaalne projektsioon puude alla jääva ala pindalast
– Võib olla ka üle 100%
• Võrastiku liitus (katvus) –Näitab, mitu protsenti moodustab võrastiku horisontaalne projektsioon selle
alla jääva ala pindalast
– Ei saa olla üle 100%
Liituseks nimetatakse kas võrastiku projektsiooni või üksikpuude võrade projektsioonide summa suhet vastava puistu pindalasse. Esimesel juhul on liituse maksimumväärtuseks 1,0, teisel juhul, sõltuvalt puistut moodustavate puuliikide iseloomust, võib see ületada 1,0.
Hõreduse all mõistetakse puistu puude vahelist keskmist kaugust
20. Diameeter (puu ja puistu, mõõtmine, jaotuse seaduspärasused).
• Nooremates puistutes on üldiselt puude kõrgus meetrites suurem kui diameeter sentimeetrites
• Vanemates puistutes vastupidi
diameetrijaotus
Puude diameetreid puistus mõõdetakse tavaliselt 1,3 m kõrguselt juurekaelast.Seda diameetrit nimetatakse rinnasdiameetriks, puistu puhul lihtsalt diameetriks.Täpse keskmise diameetri määramine eeldab alati puistu kluppimist puistuelementide viisi. Mitmest puistuelemendist koosnevas puistus määratakse keskmised diam. iga puistuelemendi kohta eraldi. Olenevalt eesmärgist võib puistu keskmise diam. kasutada lõikepindala keskmist , aritmeetilist keskmist või lõikepindala keskset diameetrit.
Puistu keskmise läbimõõdu võime: · määrata silmamõõduliselt, · mõõtes silmamõõduliselt valitud keskmise puu läbimõõdu, · mõõtes proovitükkidel kasvavate puude läbimõõdud ja üldistades nende põhjal arvutatud keskmise kogu puistule, · arvutada Bitterlichi meetodil määratud rinnaspindala ja puude arvu alusel, · arvutada puistu kõigi puude mõõdetud läbimõõtude alusel.
Diameetrite-kõrguste vahekord , valgusest tingitult haavikud ühtlasemad (valgusnõudlikud) kuusikud mitmerindelised (varjutaluvad) jne.
21. Kõrgus (puu ja puistu, mõõtmine, jaotuse seaduspärasused).
22. Kasvava metsa puidumahu määramise meetodid.

Ülepinnaline kluppimine

Keskmise mudelpuu meetod

Draudti meetod

Fikseeritud suurusega proovitükkide kluppimine

Bitterlichi meetod
Lihtsaimaks viisiks oleks elemendi tagavara määrata kas silmamõõduliselt või
silmamõõduliselt hinnatud takseertunnuste ja vastavate tabelite või lähendite alusel.
Tagavara määramine kasvava metsa mahutabelite abil
Tagavara määramine mudelpuude meetodil, mahukõvera ja – sirgega
Ehk siis:1). Kluppimine: 2)silmamõõduline 3) bitterlich 4)mudelpuu, 5)proovitükk.
23. Raielangi eraldamine.
Lanki ei eraldata oma ülesande täitnud seemnepuudele ja muude üksikpuude koristamisele. VR,SR-tel väljaspool lanke muudel raietel.Eraldustööde hulka kuuluvad eraldusvisiiride sisseraiumine,langipostide püstitamine ja pealkirjastamine, langi mõõdistamine ja langi skeemi koostamine. 1)langi tähistamine- et piirid oleksid hilisemal raiumisel tähistatud (värvi, vaha, lintidega) puudel ja põõsastel või visiiride raiumisega; 2) kui puudub hea kaardimaterjal,siis võõras metsas orienteerumine ning eraldamine on raske.Langil võib ka langi osa ja see on sel juhul kui lank on ülestöötamiseks mitmele metsavarujale või on vajadus eraldada lanki kk-kaitselistel või muudel põhjustel, raiutava puidu kogus määratakse (mitmed erinevad viisid). Kõik need tuleks eraldada,piiritleda,mõõdistada.Sellisel juhul langi või tema osa eraldamiseks koostatakse abriss ,kus nõidatakse langi või tema osade sidumine orientiiridega,langi või selle osade külgede pikkused,rumbid või asimuudid või nendevahelised sisenurgad .Langi pindala kinnitatakse 0,01 ha järgi; 3)toimub puidukoguse määramise järgi,raiutud puidukoguse järgi.
Proovitükkidel,aladel,lintproovitükkide aladel,lintproovidel puude mõõtmise teel. Silmamõõduliselt.Metsakorralduse andmete alusel. Ülestöötatud puidukoguse järgi kui raiutavat puidukogust pole võimalik või pole otstarbekas eelnevalt määrata. Neeljal viimasel nimetatud variandil tuleb hiljem metsamaterjal mõõta sammuga 1/100m2.Ülemõõtmisel ei tohi vigu tekkida.Puidukoguse määraja peab tagama täpsuse,et kordusmõõtmisel erinevus ei ületaks 15%; 4)lanki mõõta- teha langi piirid nähtavaks; 5) pindala ja abrissi koostamine- siduda kindla punktiga ,orientiiriga lank,võtta asimuut ,mõõta nurgad.
24. Puistu mahu määramine ülepinnalise kluppimise meetodil.
Ülepinnaline kluppimine-Mingil alal mõõdetakse kõikidel puudel rinnasdiameetrid
Mõõtmise viis sõltub vajalikust täpsusest:
– Mõõdetakse üks diameeter
– Mõõdetakse kaks diameetrit üksteisega risti
Kõrguste mõõtmine-
• Kõrguseid tuleb mõõta igale puistuelemendile
– Enamuspuuliigil vähemalt 10 puud
– Kaaspuuliikidel vähemalt 5 puud
• Kõrgusi tuleb mõõta võimalikult erinevate jämedustega puudel
Mahu leidmine
• Kasvava metsa mahutabeli abil leitakse mõõdetud diameetrite ja kõrguste järgi kõikidele puudele mahud
• Puistu tagavara saadakse puude mahtude summeerimisel
Üldjuhul mõõdetakse ülepinnalisel kluppimisel puude diameetrid metsaklupi 4-cm astmelist , ümardatud skaalat kasutades. Kõrguse-diameetri paaride saamiseks mõõdetakse kõrguse mõõtmiseks valitud puude diameetrid uuesti üle, kasutades seekord metsaklupi täpsusskaalat, ning diameetrid registreeritakse sentimeetri täpsusega. Suurem täpsus diameetrite mõõtmisel annab võimaluse täpsemini hinnata tüvede kujusid. Suurema täpsuse saavutamiseks on ka puude kõrgused soovitav registreerida täpsusega, mida võimaldab kõrgusemõõtja, ehk teisisõnu, mõõtmistulemusi pole vaja ümardada. Kõrgused on ka käesolevas näiteülesandes antud detsimeetri täpsusega. Puid valitakse kõrguste mõõtmiseks ühel kahest viisist: 1. mõõdetud puud peavad esindama võimalikult suuri diameetri järgi grupeeritud puudegruppe antud puistus. 2. erineva diameetriga puudegrupid peavad olema esindatud võrdeliselt nendes olevate puude arvuga. Esimesel viisil valitakse puid diameetriklassidest, milles on kõige rohkem puid. Traditsiooniliselt mõõdetakse kolme puu kõrgused diameetriklassis, milles on kõige rohkem puid, samuti sellele eelnevas ja järgnevas diameetriklassis.Teisel viisil valitakse puid juhuslikult, näiteks puistust diagonaalselt läbi tõmmatud sirge äärest. Sirge äärde jääb tõenäoliselt vastavalt puistu puude tegelikule diameetrite jaotusele nii jämedamaid kui peenemaid puid ning seega saavutatakse eelmisest valikuviisist puistut paremini iseloomustav tulemus. Teist viisi kasutades on õige mõõta rohkem puid, peapuuliigi puudest näiteks kuni 20 puud ja puistus harvemini esinevatel puuliikidel proportsionaalselt 20-st vähem puid.
25. Puistu mahu määramine proovitükkide kluppimise meetodil.
Proovitükkide kluppimine
• Puistud on üldjuhul liiga suured, et oleks mõeldav kõikide puude mõõtmine
• Proovitükk on osa puistust, mis mõõdetakse eesmärgiga anda üldistatud hinnang kogu puistule
• Kasutatakse suuremate alade mõõtmiseks, kus on vaja teada täpsemalt puistu tagavara, kuid ülepinnalist kluppimist peetakse liialt kulukaks ja töömahukaks
• Proovitükid paigutatakse puistusse ühtlaselt ülepinnaliselt
• Paigutus võib olla:
– Juhuslik – Süstemaatiline – Kombineeritud
• Moodustavad pindalaliselt vähemalt 15% puistu pindalast
• Mõõdetakse ära puistu pindala ja proovitükkide pindala
• Proovitükkidel mõõdetakse kõikide puude diameetrid ja mudelpuude kõrgused
• Puude arv puistus, rinnaspindala ja tagavara arvutatakse valemiga:
• Keskmine diameeter ja kõrgus arvutatakse proovitükkide keskmised
Valem: Xpuistu=Xprt * Spuistu/Sprt
Takseerimist teeb kaks inimest “Kluppija” ja “Kirjutaja”. Proovitüki kluppimist alustatakse põhjasuunas ja liigutakse päripäeva. Klupitakse kõik puud, mis on üle 2 m kõrged ja mille diameeter on üle 2 cm. Teise rinde, järelkasvu ja suuremate põõsasete (h>5m) kluppimine on ainult väikeses ringis ( 7 m). Kännud klupitakse, kui raie on toimunud viimase aasta jooksul, juurekaela kohalt ( h = 0.3m).
1. “Kluppija” määrab puule rinde (I, II, J (järelkasv), S (surnud), K (känd), P(põõsas), T(tüügas) ja liigi (MA, KU, KS, HB, LM, LV, SA, TA...).
2. “Kirjutaja” mõõdab puu asimuudi (0.5 kraadi astmega). 3.“Kluppija” mõõdab puu kauguse. 4. “Kluppija” mõõdab puu diameetri tsentri suunas ja risti sellega 1 mm astmega. Puudel, mis jäävad proovitüki piirile, tuleb kaugus keskpunktist kontrollida mõõdulindiga. Suurtel põõsastel, kui neil on oluline mõju puistus, märgitakse töölehel esimese diameetri asemele põõsa keskmine tüvede läbimõõt ja teise diameetri asemele tüvede arv. 5. "Kluppija” märgib puu juurekaelalt 1.3 m kõrguselt tsentrisuunalise värvitäpiga diameetri mõõtmise koha. Kui kasutatakse elektronkluppi, siis kirjutatakse kontrolli huvides tabelisse ka iga kümnenda puu diameetrid. 6. “Kluppija” takseerib puu rikked ja kahjustused: 1)kahjustuse kood (milline puu osa on kahjustunud ) 2)kahjustaja, rikke kood 3)kahjustuse seisund; 4)kahjustuse hinnang või mõõtmed pusitu tagavara leitakse kui liidetakse kokku palgi , paberipuu, küttepuu ja jäätmete mahud ning seejärel kõigi puuliikide vastavate mahtude summad.
26. Puistu mahu määramine Bitterlichi relaskoobi ja standardtabeli abil.
Bitterlich
Mõõtmispunktide valik
• Mõõtmispunktid peavad olema jaotatud ühtlaselt üle kogu mõõdetava ala
• Tagada tuleb piisav kaugus puistu servast
Mõõtmine
• Seistakse ühel kohal paigal
• Vaadeldakse kõiki puid ümberringi
• Kõik puud mis paistavad:
– Laiemad loetakse 1-ks
– Ava laiused loetakse 0,5-ks
– Avast kitsamad loetakse 0-ks
• Vaadeldavad puud summeeritakse
Meetodi põhimõte G=z*k
• Summeeritud tulemus z korrutatakse läbi võrdeteguriga k
• Võrdetegur k sõltub vaateava laiuse ja keti pikkuse suhtest
Mahu leidmine
• Igale puistuelemendile leitakse oma rinnaspindala ja keskmine kõrgus
• Kasutades vastavaid tabeleid või mudeleid leitakse vormiarv (standardtabel)
• Maht leitakse:
V = G×H × f
V – puistuelemendi tagavara
G – rinnaspindala
H – keskmine kõrgus
Bitterlichi reegel on puistu 1 ha rinnaspindala(m2/ha) määramiseks,kasutades st.tabeleid on võimalik määrata ka puistu täiust,tagavara ja koosseisu. Valitakse puistut isel. Koht ning määrat rinnasp rinnete kaupa.Puid loendatakse 1 täisringi ulatuses 1,3 m kõrguselt .Kõik puud mis on sälgust vaadatuna jämedamad,loendatakse1 puuna,mis jäävad täpselt sälgu ava vahele loendatakse 0,5 puuna ja avast peenemaid puid ei loendata. Loendatud puude arv kokku annab rinnasp (m2/ha) juhul,kui lihtrelaskoobi ava ja nööripikkuse suhe on 1:50.Tagavara määramiseks on vaja ka puuliikide keskmist kõrgust. Kasutades st.tabelit saab määrata lähtudes kõrgusest ja rinnasp puuliigi tagavara
27. Puistust saadavate puidusortide koguste prognoosimise võimalused.
Kui kõrgus ja diam antud siis on võimalik anda sortimentide mahud tm-tes ning hind. Kasvava metsa tagavara antud,siis müüa ei saa.Prognoosida Kiviste kasvukäigumudelitega. Ideaaljuhul saab männist 74% tarbepuitu ja 24%jäätmeid
28. Kasvava metsa hinna määramine.
1)Sortimentide arvutamine
• Igale diameetriklassile leitakse sortimentide mahud
• Need korrutatakse diameetriklassis olevate suhteliste puude arvudega
• Kõikide diameetriklasside sortimendid summeeritakse
• Eraldise sortimentide leidmiseks leitakse igale sortimendile suhteline väljatulek ning korrutatakse
puistuelemendi eraldise tagavaraga
Hinna arvutamine
• Sortimentide mahud korrutatakse läbi sortimentide hindadega (raietulu)
• Määratakse keskmine kokkuveokaugus ning sellega kokkuveokulu (raiekulu)
• Määratakse metsa lõikamise kulu (raiekulu)
• Kasvava metsa hinnaks on raietulu – raiekulu
2)Maa-ameti meetodika : Lisaks sortimentide hinnale arvestatakse ka maa hinda
3) Kaitseministeeriumi meetodika. Lisaks maa hinnale arvestatakse ka maamaksuga
Iga aasta kohta leitakse sortimentide mahu ja hindamise hetke hindade järgi rahaline väärtus,
raiekulu ning need diskonteeritakse hindamise hetke väärtuseks
• Iga aasta maamaks diskonteeritakse ja summeeritakse
• Saadud summa on hindamise hetke ja lageraie vahelise aja prognoositav kasum
Hind sõltub puuliigist(Ku,Ks,Mä –kallid, Lv-odav), keskmise puu mahust,kahjustatusest, tm-tes ha kohta tagavara (tm/langil), kokku- ja väljaveotingimustest, kokkuvedu alglaoplatsini traktoritega,väljavedu edasi autodel tarbijani, metsa ilmest, suvised langid talvistest kallimad. Küttepuu hind on sõltumatu, odavamad Ku,Nu, Ebatsuuga ,Hb,Lv,Pn,Pp 1kr/tm; Mä,Lm,Lh, Pi 2 kr/tm; Ta,Sa,Ks,Ja,Va,Kü jt väheesindatud liigid 3 kr/tm. Eriti kvaliteetne võib olla ainult Mä,Ks kasvavad puud,mille d on suure 22cm,mis alumises 0-7 m tüve osas on riketeta,oluliste oksakohtateta jne.
29. Takseertunnuse juurdekasvu mõiste. Kasvukäik.
Puistu kasvukäik sõltub seemnete päritolust, klimaatilistest tingimustest, puistu
koosseisust ja seda moodustavate liikide bioloogilistest omadustest, puistu tekkeviisist,
kasvukohast, puistu ja selle majandamise iseloomust, keskkonna saastatusest jne.
Juurdekasv on muutuv suurus,mis sõltub paljudest faktoritest: kliimast, geneetistest omadustest,konkurentsist puistus,puu vanusest ,liigist, kahjustatusest, seemne kandvusest jne. Juurdekasv võib olla + ja - . Vormiarvu juurdekasv on negatiivne. Juurdekasvu või arvutada kahte moodi: 1)jooksev juurdekasv 2) keskmine juurdekasv (mõlemad saab % väljendada). Juurdekasvu võib leida kõigi takseertunnuste kohta.Ühe puu kohta suhteliselt täpne, puistu kohta enam mitte. Radiaalne juurdekasv on üheks näitajaks,mis aluseks dendrokronoloogiale. Kasvukäik on takseertunnuse muutumine puu kasvamahakkamise aastast kuni teatud vanuseni.Kasvukäigu annab juurdekasvude summa.
30. Metsade majandamise kava.
• Inventeeritakse 10 aastaks
• Vajalik majanduslike tööde tegemiseks
Inventeerimine
• Metsa inventeeritakse:
– ülepinnalise takseerimisega katastri- või majandamisüksuste kaupa
• silmamõõduline takseerimine, mida täpsustatakse puude vanuse, kõrguse, rinnasdiameetri, rinnaspindala ning teiste takseertunnuste määramiseks vajalike mõõtmiste või loendamistega
– statistilise valikmeetodiga
• Kirjeldamise väikseim üksus on eraldis
Ortofoto on töödeldud aerofoto, millelt on kõrvaldatud moonutused. 1:10 000 mõõtkavas ortofotol on piksli suurus 40 cm
Valevärvi (CIR) pilte kasutatakse metsanduses, rrinevate pindade määramisel, mis eristuvad just eriti hästi valevärvi pildilt .
3D stereofoto-sama kohta pildistatud erineva nurga alt.
Kvartal
• Suuremad metsamassiivid jagatakse kvartaliteks,
mille sees eraldiste nummerdamine algab
loodenurgast ja lõppeb kagunurgas
• Kvartali suuruseks on enamasti kuni 50 ha
Eraldis
• Majandusüksus
• Ühesugune metsaosa:
– peapuuliik on erinev
– peapuuliigi keskmine vanus erineb vähemalt 20 aastat
– peapuuliigi päritolu on erinev
– mõne puuliigi koosseisukordaja esimese rinde koosseisus erineb vähemalt 20% võrra
– esimese rinde täius erineb vähemalt 20% võrra
– peapuuliigi keskmine kõrgus erineb rohkem kui 10% ja mitte vähem kui 2 m võrra
– metsakasvukohatüüp erineb rohkem kui ordinatsiooniskeemi naaberkasvukohatüüpide ulatuses,
arvestamata kuni 20 m laiusi üleminekuribasid
Koondid
• Metsa iseloomustavad koondtabelid kirjeldavad olulisemate takseertunnuste nagu hektaritagavara,
juurdekasv, vanus, boniteet ja täius keskmisi väärtusi ning metsamaa jagunemist peapuuliikide, kasvukohatüüpide, boniteediklasside, 10-aastaste vanuseklasside ning arenguklasside kaupa
Uuendusraiete nimekiri
• Märgitakse vähemalt eraldise number, raieviis , enamuspuuliik, raie järjekord või raieaasta, raie pindala ja raiutav tagavara puuliikide kaupa ning raiete pindala soovitav suurus raieliikide kaupa
Hooldusraiete nimekiri
• Märgitakse vähemalt eraldise number, raieliik, raie järjekord, raie pindala ja raiele kavandatud tagavara puuliikide kaupa (v.a. valgustusraie) ning soovitav harvendusraiete pindala suurus
Uuendamisvõtete nimekiri
• Märgitakse vähemalt eraldise number, pindala, kasvukohatüüp, uuendatav puuliik , uuendamise või hooldamise vajadus ning metsakultiveerimise korral ka ja külvi- või istutuskohtade arv
Metsamajandamiskava ja metsa majandamise soovitused, riigimetsa majandamiseks koostatakse metsamajandamiskava metskondade või muude majandamisüksuste kaupa. Riigile mittekuuluva metsa omaniku nõustamiseks koostatakse kinnistute kaupa metsa majandamise soovitused.Metsamajandamis kava sisaldab: metsamaa plaani koos metsa kirjeldusega, metsakasutamise eesmärki ja sellest tulenevat metsa jaotust metsakategooriatesse, kaitse- ja tulundusmetsas uuendamist või hooldamist vajavate metsaoasade loetelu ja sellest uuendamise ja hooldamise käigusraiutava puidu maksimaalset kogust, püsimetsana majandamiseks sobivate metsaosade loetelu ja nendest valikraietega raiutava puidu maksimaalset kogust, metsa uuendamise ja metsamulla vee ning toiterežiimi reguleerimise,metsakaitse ja metsateede ehitamise soovitusi , metsakorralduse objekti iseloomustavaid parameetreid,mille saavutamine on metsa majandamise eesmärk