Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

KAKULISED (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millised on kakuliste iseloomulikud tunnused?
  • Kuidas nad välja näevad?
  • Kuidas kakulised toituvad?
  • Kus nad elavad ja pesitsevad?
  • Kuidas tunda kakulistele sobivat elukohta ära?
  • Mis neid ohustab?
Vasakule Paremale
KAKULISED #1 KAKULISED #2 KAKULISED #3 KAKULISED #4 KAKULISED #5 KAKULISED #6 KAKULISED #7 KAKULISED #8 KAKULISED #9 KAKULISED #10 KAKULISED #11 KAKULISED #12 KAKULISED #13 KAKULISED #14 KAKULISED #15
Punktid Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
Leheküljed ~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2019-01-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor EnviRim Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
8
doc

Kakud

tehtud, rabavad nad teravate küünistega selle kinni ning rebivad oma kongus nokaga selle lõhki. Osa kakke püüab nii väikest saakii nagu hämarikuliblikad, kõige suuremad kakud, kassikakud, tulevad toime kitsetalle suuruse loomaga. Kuigi paljud kakulised on öölinnud, otsivad mõned liigid toitu ka päeval. Üks säärane liik on lumekakk. Ta elab tundras, kus suvel päike kunagi ei looju. Suurim kakk on kassikakk. Nägemine ja kuulmine Et rünnak õnnestuks, tuleb kakul saagi asupaik

Bioloogia
thumbnail
11
docx

Kullilised - kotkas,kakk,toonekurg

Neis on õõnsusi ja nad pakuvad ka varju. Kodukakk toitubki põhiliselt närilistest. Kodukakk võib rünnata ka konni ja mardikaidki . Kodukaku pesa tunneb ära eelkõige omapärase sisu järgi. Kakk vooderdab pesa omaenese kuivatatud räppetompude (seedimatud toiduosakesed, mis oksendatakse välja) pulbristatud massi ja kõdunenud puudelt kistud puruga. Kui kaku pesa märjaks saab, näeb see üsna jäle välja ja siis peaks selle üles leidma juba lõhna järgi. Kodukakk on, nagu kõik kakulised, looduskaitse all. 10 Pistrikud Tuuletallaja Tuuletallaja on hakisuurune meil üsna tavaline haudelind. Isaslinnu ja emaslinnu sulestikus on mõningaid erinevusi, kuid üldiselt on nad üsna sarnased. Isalind on emalinnust pisut väiksem ja tema pea ning saba on hallid, kuna emalinnul on nad pruunid. Nii isa- kui emalinnu alakeha ja "püksid" on heledad ja pruunide täppidega kirjatud, selg on helepruun, tiibade tipmised hoosuled tumepruunid

Bioloogia
thumbnail
6
doc

Rändkakk

kolmandas kategoorias, olgugi et tema asurkond pole meil vist kunagi nii suur olnud kui praegu. Händkaku toidupoolise moodustavad erinevad väiksemad linnud, väikesed imetajad, nende pojad, aga ka kala ja konna suhtes ei jää külmaks. Händkakk on püüdnud ka vähke, kuid seda tunduvalt harvem teiste saakobjektidega võrreldes. Vähki on ka muidugi tunduvalt vähem kui teisi saakloomi. Kõige harilikumaks söögiks on neil siiski hiired. Händkaku vaenlased on eelkõige suured kakulised ja muud suuremad röövlinnud. Samuti nugis, kes on enam ohtlik poegadele ja munadele. Händkakk kuulub looduskaitse alla. Händkakku kutsuti kunagi Uraali kakuks. Linnud asustavad enamalt jaolt okasmetsi, aga on kohanenud ka Lääne - Eesti lehtmetsadega, saartel kohtab eksikülalisi. Talvine arvukus küündib viie tuhande linnuni. Tänavu on hea hiireaasta, seega toiduprobleem väiksem. Händkaku hääl ei hakka nii lihtsalt kõrva kui kodukaku oma. Erinevalt

Bioloogia
thumbnail
11
docx

Kaklaste liigirikkuse võrdlus Eestis ja Rootsis

Referaat Kaklaste liigirikkuse võrdlus Eestis ja Rootsis Tartu 2012 Sisukord Sissejuhatus Kaklased (Strigidae) on lindude klassi kakuliste seltsi kuuluv röövlindude sugukond. Kaklaste sugukonda kuulub 123 liiki, kes on levinud kogu maailmas peale Antarktika ja mõne ookeanisaare. Eestis võib kohata kahteteist teada olevat kaklaste sugukonda kuuluvat liiki. Nendeks on: habekakk, händkakk, karvasjalg-kakk e. laanekakk, kassikakk, kivikakk, kodukakk, kõrvukräts, lumekakks, sooräts, värbkakk, värbrats, vöötkakk. Võrdleme nende arvukust Eesti ja Rootsi vahel ning selgitame välja, mis on põhjustanud nende liikide arvukuse muutumist. Kaklastest üldiselt Kaklasi iseloomustab pehme ja kohev sulestik. Neljas varvas on alati väänisvarvas. Jalad on sulistunud kuni küünisteni. Sugupooled on sulestikuvärvuselt sarnased, kuid emaslind on alati suurem. Suuremalt osalt on kaklased öölinnud. Haub emalind, poegi toidavad mõlema

Bioloogia
thumbnail
2
docx

Lumekakk

Miina Härma Gümnaasium LUMEKAKK Referaat Koostaja: Lota Pung Klass: 7b Tartu 2010 Liigikirjeldus. Lumekakk (Bubo scandiacus) on sidrunkollaste silmadega ja musta nokaga suur valge kakk. Isaslinnud on lumivalged üksikute tumedate tähnidega, emaslinnud on tumedate tähnidega rohkem kirjatud ja ka isaslindudest tunduvalt suuremad. Isaslindude kaal võib küündida 2,3 kilogrammini, emaslindudel peaaegu kolme kiloni. Tiibade siruulatus võib suurematel lindudel ulatuda pooleteist meetrini, mõningatel juhtudel kuni 1,7 meetrini. (http://www.eoy.ee/kodukakk/eesti-kakud/lumekakk) Lumekakk pesitseb kõrg- ja madaltundras. Ta eelistab kõrgeid ja kuivi paiku, sest hakkab munema siis, kui ümbrus on veel lume all. Pesa ta e

Bioloogia
thumbnail
10
doc

Röövlinnud

Tallinna Lilleküla Gümnaasium Röövlinnud Referaat Tallinn 2008 Sisukord Sisukord .......................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................... 3 Röövlinnud....................................................................................................................................... 4 Päevased röövlinnud..................................................................................................................... 4 Öised röövlinnud........................................................................................................................... 4 Metsaröövlinnud..........................................................................

Bioloogia
thumbnail
1
odt

Kodukakk - Strix aluco

on mune rohkem, isegi kuni 7­8: headel hiireaastatel kodukaku arvukus tõuseb. Haudumine algab pärast esimese muna munemist, mistõttu pesas on pojad erivanused. Pojad hakkavad lendama 30­ 35 päeva vanuselt, aga pesast väljuvad nad juba varem, kui nad on alles pooleldi udusulestikus. Kodukakku ohustavad suuremad röövloomad ja küttimine. Kodukaku tähtsus loodusele on toiduahela ja ökosüsteem, inimesele aga moetööstus ja ka kodulooma poolest. Kodukakk on nagu kõik kakulised, looduskaitse all. Eesti Ornitoloogiaühing valis kodukaku 2009. aasta linnuks

Bioloogia
thumbnail
8
ppt

Kodukakk

Kodukakk (Strix aluco) Siia Pane Nimi … klass Ja Siia Kool Kodukaku välistunnused • Sulestik on hallikas või punakaspruun, nokk ja küünised on kollakasmustad. • Suuruselt on ta ronga ja varese vahepealne. • Kaalub 360-650 grammi. • Eluiga on kuni 21a. Kodukaku elupaik ja eluviis • Elupaigana eelistab ta kultuurmaastike ja vanu talukohti. • Levikualadeks on tal peamiselt Euroopa, Korea ja Hiina. • Elab paariti Kodukaku Toitumine • Toitub peamiselt närilistest, väikestest lindudest, kahepaiksetest, jms. • Toitu hangib öösiti kasutades oma teravaid küüniseid ja nokka. • Nokk sobib hästi saagi kandmiseks ja tükeldamiseks. Kodukaku pesitsemine • Pesitseb märtsist aprillini • Pesapaigaks eelistab ta õõnsustega puid. • Pesa tunneb ära tema ebameeldiva lõhna ja omapärase vooderduse poolest, milleks on tema enda räppetompude ja kõdunenud puupuru segu. • Muneb tavaliselt 2-5 muna

Bioloogia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun