Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Niidud (1)

2 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on looduslikud niidud?
  • Mis on looduslikud niidud?

Lõik failist



Niidud


Referaat





Sisukord:
  • Sisukord
  • Mis on niit ?
  • Mis on looduslikud niidud?
  • Minevikust olevikku, olevikust tulevikku
  • Ajas tagasi rännates
  • Luha- ehk lamminiidud
  • Loopealsed ehk alvarid
  • Pärandkooslus
  • Aruniidud
  • Lamminiidud
  • Rannaniidud
  • Soostunud niidud
  • Niidud tänapäeval
  • Kasutatud kirjandus

Mis on niit?
Niit on puudeta või väheste puudega ala, kus kasvavad põhiliselt rohttaimed . Kui puid ja põõsaid on 10-50%, on tegu puisniiduga. See on üleminekuastmeks niidu ja metsa vahel. Nimetus "niit" tuleneb sõnast “ niitjas ”, mis tähistab seal kasvavaid niitjate lehtedega taimi. Tihti kasutatakse niidu asemel mõistet rohumaa, kuid päris täpne see ei ole. Rohumaal on laiem tähendus – see hõlmab lisaks niitudele ka heina- ja karjamaid. Inimmõju alusel võib niidud jaotada pool-looduslikeks ja kultuurniitudeks. Kasvutingimuste alusel jaotatakse niidud 4 suurde rühma: aru-, lammi -, ranniku- ja soostunud niidud. Ka mujal maailmas on meie niitudele sarnaseid taimekooslusi, kuid igal maal nimetatakse neid isemoodi. Aasias
Vasakule Paremale
Niidud #1 Niidud #2 Niidud #3 Niidud #4 Niidud #5 Niidud #6 Niidud #7 Niidud #8 Niidud #9
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-01-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 42 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Alice Edel Õppematerjali autor
Referaat niitudest ja niitude alamliikidest.

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
2
odt

Niidud ja niitude tüübid

Niidud Niit on puudeta või väheste puudega ala, kus kasvavad põhiliselt rohttaimed. Inimmõju alusel võib niidud jaotada pool-looduslikeks ja kultuurniitudeks. Kasvutingimuste alusel jaotatakse niidud 4 suurde rühma: aru-, lammi,- ranniku,- ja soostunud niidud. Igal nimetatakse niite isemoodi. Näiteks Aasias laiuvad stepid, Aafrikas savannid ja Ameerikas preeriad. Niitudel leidub nii tüüpilisi metsataimi kui ka umbrohtusi, samuti on enamik taimi niitudel valguslembelised. Kasvad põhiliselt kõrrelised, lõikheinalised ja liblikõielised taimed. Niidutaimed annavad toitu ja varju paljudele pisikestele loomadele nagu putukatele, ämblikele, närilistele kui ka lindudele. Aruniidud: Levivad kuivadel või parasniiketel aladel

Geograafia
thumbnail
13
docx

Eesti looduskeskkond

67 000m3 puitu · Eesti kõrgeim puu on Tartumaal Järvseljal kasvav kuusk ,mille kõrgus on 43,8m. Järvseljal kasvab ka Eesti kõrgeim mänd 42,7m ja Eesti kõrgeim lehtpuu- haab 40m. · Tamme-Lauri tamm- kõrgus 16m, ümbermõõt rinna kõrguselt (1,3m) 825cm. Vanus 680 aastat. Poollooduslik kooslus: Pikaajalise inimtegevuse mõjul kujunenud loodusliku elustiku kooslus, kus on niidetud heina või karjatatud loomi, näiteks: · Puisniidud · Soostunud niidud · Sooniidud · Lamminiidud · Aruniidud Kas Eestis on ka looduslikke niite? · Looduslikult tekivad niidud laiudele ja rannikutele, mis neotektoonilise maakerke tõttu merest välja kerkivad. · Niidud võivad moodustuda ka aladele, kus ei ole puude kasvuks sobivaid tingimusi.: · 1. Iga-aastased üleujutused- tekivad lamminiidud · 2. Liiga kuiv kasvukoht- looniidud Mis on niit?

Eesti loodus ja geograafia
thumbnail
10
doc

Niitude referaat

PärnuJaagupi Gümnaasium Niidutüübid, nende ohustatus ja kaitse Referaat keskkonnaõpetusest veebruar 2008 Sisukord 1. Sissejuhatus.............................................................................................................................2 2. Mis on niidud?........................................................................................................................ 3 3. NIIDUTÜÜBID...................................................................................................................... 4 3.1 ALVARID.........................................................................................................................4 3.2 Iseloomustus....................................................................................

Keskkonnaökoloogia
thumbnail
44
pptx

NIIDUD

maastik. Taimkattes domineerivad rohttaimed, hõredalt on ka kadakaid. Loonniitude toiduahelas: Mägiristik - Uruhiir - Kärp - Rebane Kerahein - Rohutirts - Põldlõoke - Lõopistrik Pärandkoosluste hulka kuuluvad 4 niidutüüpi  Aruniit - Loonniidud ehk alvarid - Nõmmeniidu - Paluniidud - Pärisaruniidud  Lamminiidud  Rannikuniidud  Soostunud niidud Rannaniitude roll lindude elupaigana > Rannaniidud pakuvad paljudele linnuliikidele pesitsus- ja puhkepaikasid. > Paljud linnuliigid on muutunud haruldaseks kogu Läänemere rannikul. > Meriski, hallhani, suurkoovitaja, punajalg-tiider, talvike, põldlõoke, nõmmlõoke > Kudemiskohaks valib kõre meelsasti väikese riimveelisi lompe, mille soolsus on 3–4 promilli, seega ei talu kõre rannaniitude kuivendamist > Selgrootutele loomadele on rannaniidud väärtuslikuks

Bioloogia
thumbnail
58
doc

Kogu Looduselustiku materjal EKSAMIKS

Rebane – ronib katusele, ei tagane millegi ees, murrab kõiki kellest jõud üle käib, ka konnasid Kährik – talle maitseb teravili, ei kaeva endale ööseks pesa, vaid otsib puhma Mäger – rebase sulane, osav kaevaja, elab ühes kohas kaua, magab talveund Kobras – kõige usinam maaparandaja, taimetoitlane, tunneb ette külma, puhastab vett Halljänes – pojad ei lõhna, päästab end põgenemisega, avamaa elanik III. Niidud 1. Niitude kujunemine, ökoloogia Niitude jaotus inimmõju alusel. Põhjendused. -pool-looduslikeks - kultuurniitudeks Niitude jaotus kasvutingimuste alusel. -aruniidud -lamminiidud -rannikuniidud -soostunud niidud Niitude tekkeviisid. Looduslik teke -laiud ja rannikud, mis aeglaselt maatõusu tõttu merest välja kerkivad -alad, kus puudel ei ole sobivad kasvutingimused -iga-aastased üleujutused (lamminiidud) -liiga kuiv kasvukoht (mõned looniidud)

Bioloogia
thumbnail
15
doc

Eesti elustik ja elukooslused

sõstar,näsiniin,harilik pihlakas,harilik toomingas) - rohttaimed (leseleht,maikelluke, sõnajalad, moodustavad rohurinde)– samblarindega. Puhma-, rohu- ja sambla-samblikurinne moodustavad alustaimestiku. Aastaajaline areng (sesoonsus) – Okasmetsades, puud aastaläbi rohelised, erinevused vähem silmatorkavad. Lehtmetsades erinevused väga suured. Salumetsade alustaimestik õitseb rikkalikult kevadel, nõmmemetsades aga suve lõpul. Niidud on aga kevadest sügiseni üsna ühte nägu, kuid talvel lume all on neid raske põldudest eristada. Uuenemine – Taimekooslus püsib pikka aega tänu sellele, et kõik taimed uuenevad aja jooksul. Vanad isendid surevad ja asemele kasvavad uued. Uuenemist kindlustab taimede pidev paljunemine nii vegetatiivselt kui suguliselt. II. Eluslooduse süsteem. Ülevaade Eesti taimestikust ja loomastikust 1. Eluslooduse jaotus

Eesti elustik ja elukooslused
thumbnail
6
doc

Pärandkooslused

Mis on pärandkooslused? Pärandkooslus (ka pool-looduslik kooslus) on niisugune biotsönoos, mis on looduslikust kooslusest kujunenud mõõduka inimmõju tulemusel. Pärandkooslused koosnevad pärismaisest elustikust (Vikipeedia, pärandkooslus). Pool-looduslikudeks kooslusteks nimetatakse põliseid inimtekkelisi koosluseid, eelkõige puisniidud, loopealsed (joonis 1), lamminiidud, rannaniidud, aga ka teised karja-ja heinamaad, kus inimõju on piiratud vaid niitmise ja karjatamisega. (Aavik, T. Pärandkooslused) Laiemas mõttes on pärandkooslusteks kõik majandatavad pärismaised kooslused - näiteks majandatavad pärismaistest liikidest (looduslikult uuenenud) metsad, aga ka traditsiooniliselt majandatavad looduslikud veekogud (Vikipeedia, pärandkooslus). Pärandkooslused on kultuuristamata rohumaad. See tähendab, et neid ei väetata (väljaarvatud karjatamisega kaasnev loomasõnnik), ei künta, ei kuivendata ega neile ei külva

Keskkond
thumbnail
28
docx

Pärandkoosluste eksam

Nimetatakse ka looduslikeks rohumaadeks. Kõikjal metsavööndis, kus on peetud loomi, on pärandkooslused tavalised. Looduslik kooslus - looduslik kooslus on niisugune biotsönoos, mille väljakujunemisel pole inimese kujundav mõju olnud märkimisväärne. Looduslikud kooslused koosnevad pärismaisest elustikust. Kui looduslikku kooslust majandatakse, võib sellest kujuneda pool-looduslik kooslus ehk pärandkooslus. Kui looduslik kooslus asendada, on tegu tehiskooslusega. Näiteks primaarsed niidud (meil väike osa rannaniite ja ilmselt ka lamminiite), mis on kujunenud ja püsivad inimese vahelesegamiseta. Puittaimede kasvu takistavad neil looduslikud tegurid, näiteks kaua kestev kevadine üleujutus või sooldunud muld, mis osutub suuremale osale puittaimedest sobimatuks. Primaarsed rannaniidud säilivad kitsa ribana roostiku (või metsa) ja mere vahel, suuremas osas muutuvad need roostikuks või kõrkjastikuks.

Pärandkooslused




Meedia

Kommentaarid (1)

kkkarl profiilipilt
kkkarl: ei saanud abi
18:40 12-12-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun