Arutelu 1.2 ja 2.1 Makroökonoomika (0)

Arutelu 1.2 Analüüsin järgmist väidet: „Ameerika Ühendriikide koguprodukt on täna ligikaudu 800 korda suurem kui see oli aastal 1900. Seega võib öelda, et Ameerika Ühendriikide elanikel on elu praegu 800 korda parem kui aastal 1900.“
Riigis toodetud kaupade ja teenuste kohta annab infot sisemajanduse koguprodukt (SKP). Sisemajanduse koguprodukt (SKP) on etteantud aja, tavaliselt aasta, jooksul toodetud lõpptarbimise kaupade ja teenuste turuväärtus. SKP suureneb, näiteks tänu tootmismahu suurenemisele – majanduslikule kasvule. SKP ei näita ühiskonna heaolu, kuigi iseloomustab riigi majanduslikku arengut. Seega ei saa väita, et kui koguprodukt on täna ligikaudu 800 korda suurem kui see oli aastal 1900, et siis on ka elanikel elu praegu 800 korda parem kui oli seda aastal 1900.
RKP näitab, kui palju kaupu ja teenuseid toodeti konkreetses riigis (antud juhul Ameerika Ühendriigis) registreeritud ettevõtjate poolt, ning pole oluline, kas firma asub selles riigis või välismaal. Aga SKP arvestab kõiki koduriigis loodud väärtusi, kusjuures ei ole tähtis, kas need on toodetud kodanike või mittekodanike poolt. Majanduse näitajana kasutatakse rohkem SKP-d, sest SKP on tihedamalt seotud paljude teiste majanduslike näitajatega ( tööhõive , tööstustoodangu tase) kui RKP.
Inimeste elu on Ameerika Ühendriikides kahtlemata palju parem kui varasemalt, sest riigi majandus on arenenud ja võimsamaks saanud. Suudetakse elanikele võimaldada rohkemat. Arvan, et üheks elanike heaolu määrajaks on ligipääs haridusele. Inimesed õpivad, neist on saanud kirjaoskamatutest kirjaoskajad. Öeldakse, et mida kõrgemalt on inimesed haritud, seda suurem on SKP elaniku kohta. Kui inimesed on targemad siis nad oskavad tahta seda, mida on neil tegelikult vaja, et heaolu kasvaks.
Majanduskasv on tingitud ka tehnoloogia arengust, tööviljakuse ja elanikkonna kasvust. Kaudseteks põhjusteks on ka üldine haridustase, sidemed välismaailmaga ja palju muud. Tänapäeval on meditsiin niivõrd palju arenenud, et kui aastakümneid tagasi elasid inimesed vaid mõnekümne aasta vanuseks, kui sedagi . Siis nüüd arenenud arstiabiga elavad inimesed kauem. Samuti on elanikel olnud suurem võimalus leida töökoht endale, sest on juurde tekitatud erinevaid tehaseid, suuri kaupluseid jne, kuhu ilmselgelt on vaja kedagi tööle. See kõik tähendab lõpuks seda, et inimestel on suuremad sissetulekud. Tänu sellele saadakse endale lubada rohkemat kui 1900. aastal. Kuid see ei tähenda, et töö-inimesed kulutavad kogu oma sissetuleku kaupadele ja teenustele, sest on ju olemas ka erinevad maksud , mida tuleb maksta.
Seega, koguprodukt ei näita otseselt inimeste heaolu, vaid siiski riigi majanduslikku arengut. Küll aga kaudselt on need omavahel seotud. Kindlalt võib aga väita, et võrreldes aastaga 1900 on inimeste elu muutunud kordades paremaks ja mugavamaks. Võimalused on kasvanud ning inimeste arusaam elu erinevatest aspektidest on paranenud .
Arutelu 2.1
Teise Maailmasõja ajal kavatsesid nii Saksamaa kui Suurbritannia kasutada niinimetatud paberrelva. Kumbki kavatses trükkida teise riigi raha ja siis seda lennukilt sinna riiki alla visata . Selgita, kuidas selline relv võiks mõjuda?
Selline relv võib mõjuda esialgu halvasti, kuid arvan, et oleneb sellest riigist, kuhu raha alla visatakse. Kui riik suudab selle kõigega kiiresti toime tulla, suudab välja mõelda probleemile lahendusi siis on mõju märgatavalt nõrgem. Kui riigile, kes ei tea, mida sellises olukorras ette võtta ning probleem ei leia kiiret lahendust.
Kuna raha, mida lennukilt alla visatakse, on teise riigi poolt trükitud raha, siis see mõjutab otseselt rahapakkumist ning rahabaasi. Turul oleva raha hulka nimetatakse raha pakkumiseks. Enamasti reguleerib rahapakkumist riigist keskpank . Rahapakkumine on võrdne raha nõudmisega. Rahabaas on inimeste käes sularahana olev raha ja pankade reservina olev raha hulk. Paberrelva mõjul rahabaas suureneb, sest sularaha on inimestel rohkem. Tavaliselt öeldakse, et kui rahabaas suureneb mingi % võrra, suureneb rahapakkumine sama palju. Sellest lähtudes, kuna rahabaas on suurenenud, suureneb ka rahapakkumine.
Lõpuks võib tekkida riigis inflatsioon . Inflatsioon on kaupade ja teenuste hinnataseme tõus. Hinnataseme tõus näitab raha reaalse ostujõu vähenemist. Peamine inflatsiooni mõõtmise vahend on inflatsioonimäär , mis mõõdab aasta jooksul hinnaindeksis toimunud muutust protsentides. Hüperinflatsioon on situatsioon, mille puhul inflatsioon on (riigi) kontrolli alt väljunud. Suurtes kogustes raha juurde trükkimine tekitab riigis hüperinflatsiooni . See väljendub kiires hinnatõusus, samal ajal kui valuuta kaotab väärtust. Hüperinflatsiooni seostatakse tavaliselt sõdade, sõdade järelmõju, sotsiaalpoliitiliste murrangute või teiste kriisidega, mille tõttu valitsusel ei ole piisavaid vahendeid maksuraha kogumiseks.
Seega paberrelv võib põhjustada isegi hüperinflatsiooni, sest hinnad kallinevad ning rahaväärtus langeb, seda võib ka kirjeldada kui majanduslangust. Paberrelva eesmärk on vastasriiki nõrgestada seda saab teha näiteks nii, et üks riik tahab, et teises riigis kaoks elanikkonna usaldatavus riiki, inimesed ei usu, et riik suudab neile edaspidi pakkuda seda, mida varasemalt. Tekivad riigisisesed konfliktid, mässumeelsus kasvab ning riik peab sõjategevuse kõrvalt hakkama ka inimesi rahustama. See takistab oluliselt sõjategevust, sest ei saa ühele asjale keskenduda.
Arvan, et sellisel paberrelval oleks kindlasti olemas vastasriiki kahjustav mõju, ent siiski oleneb riigi tugevusest ja võimest probleemile kohene lahendus leida. Võib juhtuda, et riik saab olukorra kiiresti enda kontrolli alla, siis ei jõua paberrelv nii väga riiki mõjutada. Kuid kuna antud olukorras on kaks riiki, kes tahavad teineteise vastu kasutada paberrelva, siis on kahju mõlemale. Mõlemad riigid nõrgenevad, tekivad sarnased olukorrad ning kasu pole ikkagi mitte kummalegi. Teist nõrgestades, tekitatakse iseendale probleemseid olukordi.