Raha ja pangandus (0)

Raha ja pangandus
Raha olemus ja funktsioonid
Raha – mistahes üldtunnustatud ja korduvkasutust võimaldav maksevahend
Raha funktsioonid

• Maksevahend
  
• Väärtuse mõõdupuu
  
• Akumulatsioonivahendid
  

Raha olemused

• Stabiilsus
  
• Kaasaskantavus
  
• Kulumiskindlus
  
• Ühtlus
  
• Jagatavus
  
• Äratuntavus
  

Maksevahendid

• Sularaha
  
• Maksekorraldus
  
• Telepank
  
• Internetipank
  
• Tšekid
  
• Otsekorraldus
  
• Kaardimaksed ( deebetkaart , krediitkaart)
  

Raharinglus ehk rahapakkumine
Ringluses oleva raha hulk pidevas muutuses – suureneb ja väheneb automaatselt koos ettevõtluse vajaduste muutusega
Mida ringluses olevaks rahaks lugeda? – Sularaha, arvelduskontod, väärtpaberid ehk ’’näivraha’’
Rahahulga määramisel aluseks likviidsuse aste
Likviidsus – raha kohese kasutamise võimalus kaupade/teenuste ostmisel
Rahahulga osad

• M0 – sularaha ja kontoraha
  
• M1 – sularaha (M0) + nõudmiseni hoiused
  
• M2 – M0 + M1 + tähtajalised , säästu ja muud hoiused
  

Euro

• Euroopa ühisraha alates 01.01. 2002 – (12 riiki – Ger, Fra, Ita, Bel, Hol, Lux, Ire, Esp, Gre, Aut, Fin, Por)
  
• Hetkel euro kasutusel 17 riigis – Slo, Svk, Cyp, Mlt, Est
  
• Erikokkuleppealusel Andorra, Monaco , San Marino ja Vatikan
  
• Euro kasutusel ka Kosovos , Montenegros. Ametlik riiklik kokkulepe puudub.
  
• Lisaks veel ülemereterritooriumid
  
• Den, Swe, Gbr säilitasid oma rahvusliku valuuta
  
• Eurole ülemineku kriteeriumid
  

• Eelarve defitsiit alla 3% SKT – st
  
• Riigi võlakoormus 60%
  
• Inflatsioon mitte üle 1,5% kõrgem kui 5 madalaima inflatsiooniga riigi keskmine
  

• Eurole ülemineku majanduslik kasu
  

• Valuutavahelduskulude- ja riskide kadumine
  
• Lihtsam võrrelda hindu
  
• Mugavam reisida
  
• Eestis kogu aeg olnud euroga seotud ja sõltuvuses
  

• Euroga liitumise varjuküljed
  

• Osade liikmesriikide võimalik vastutustundetu rahapoliitika mõjutab negatiivselt kõiki liikmesmaid
  

Panganduse tekkimine ja areng
Esimesed ’’pankurid’’ olid kullassepad keskajal. Inimestel tuli loota kullassepa austusele.
Tänapäeval reguleerivad pangandust seadused ja normatiivaktid ning pankade tegevust kontrollivad vastavad järelvalveasutused.

• Panga likviidsus – panaga võime rahuldada iga hetk hoiustajate õigustatud nõudeid
  
• Kohustuslik reservimäär ehk varutegur – kindlaksmääratud osa hoiuste kogusummast, mida ei saa välja laenata ja mida hoitakse keskpangas. Eestis 13% 15% / 2% 0%
  
• Kapitali adekvaatsus – panga omavahendite suhe hoiuste koguhulgast (Eestis algselt 8%)
  

Laenamine ja säästmine
Mis on säästud ? – Ülejääv raha, vaba raha
Intress on tasu raha kasutamise andmise eest / laenu hind
Raha ajaväärtus – raha maksab täna alati rohkem kui homme
Raha väärtus võib muutuda
Inflatsioon
Inflatsioon – raha ostujõu langus, mida iseloomustab hindade üldine tõus
Mis seda põhjustab?

• Nõudlusinflatsioon – ’’Liiga palju raha jahib piiratud hulgal kaupu’’. Nõudlus kasvab kiiremini kui pakkumine.
  
• Kuluinflatsioon – Tootmiskulude kasvust põhjustatud hinnatõus
  

Kes saavad inflatsioonist kahju:

• Kindlate tuludega inimesed
  
• Hoiustajad
  
• Laenuandjad
  
• Ettevõtlus
  

Kes saavad inflatsioonist kasu:

• Kellel on kerge oma tulusid suurendada
  
• Laenuvõtjad