Riigi rahanduse küsimused ja vastused (0)

1. Majandusteadlased eeldavad, et  a) palgad ja hinnad on pikal perioodil paindlikud b) palgad ja hinnad on lühiperioodil jäigad c) majandus liigub pikal perioodil täishõive tasemele d) kõik nimetatud on õiged 2. Alljärgnevalt on toodud seisukohad kogunõudluse kohta. Milline neist on vale? a) fikseeritud rahapakkumise korral näitab kvantitatiivse rahateooria võrrand negatiivset seost hinnataseme ja 
kogutoodangu vahel. b) AD kõvera tõus on negatiivne. c) kui keskpank suurendab rahapakkumist, siis majandus liigub piki AD kõverat, reaalne kogutoodang 
suureneb ja hinnatase alaneb. d) rahapakkumine hoitakse konstantsena kui majandus liigub piki kogunõudluskõvera 3. Rahapakkumise kasvu pika perioodi efekt väljendub järgmises: a) hinnatase tõuseb ja kogutoodang jääb samale tasemele b) kogutoodang suureneb, kuid hinnatase ei muutu c) kogutoodang suureneb ja hinnatase tõuseb d) nii kogutoodang kui ka hinnatase ei muutu. 4. Kui riigi keskpank suurendab raha pakkumist, siis etteantud hinnatasemel kogutoodangu  nõutav kogus ................ ning AD kõver nihkub: a) suureneb; sissepoole b)suureneb; väljapoole c)väheneb; sissepoole d)väheneb; väljapoole 5.Lühiperioodi kogupakkumiskõver SRAS näitab fikseeritud .........................  ning  pika perioodi kogupakkumiskõver LRAS fikseeritud ...................: a)kogutoodangut; kogutoodangut b)hinnataset; hinnataset c)hinnataset; kogutoodangut d)kogutoodangut; hinnataset


6.Pika perioodi kogupakkumiskõver on vertikaalne sellisel kogutoodangu tasemel: a) mis on määratud kogunõudlusega b)mille korral töötus on oma loomulikul tasemel c)mille korral inflatsioonimäär on 0 (null) d)mis on määratud eelnevalt hinnatasemega 7. Oletame et majandus on algselt punktis E ning kogunõudlus on AD0. Kui kogunõudlus väheneb, siis algselt 
liigub majandus lühiperioodil punkti ........ ning seejärel pikal perioodil punkti ............: a)A; D b)D; A c)A; B d)B; A


Vaata  eelnevat  joonist.  Oletame  et  majandus  on  algselt  punktis E. Ilma  edasiste järgnevate šokkideta ning muudatusteta majanduspoliitikas on nimetatud majandus pikal  perioodil punktis ........: a)A b)B c)C d)D 8.Negatiivne  pakkumisšokk  ...........  lühiperioodi  kogupakkumiskõverat  ja  .............  kogutoodangu loomulikku taset: a)tõstab; ei muuda b)tõstab; võib alandada c)langetab; ei muuda d)langetab; võib alandada 9.Liikudes piki kogunõudluskõverat, eeldame, et konstantseks jäävad: a)reaalne kogutoodang ning üldine hinnatase b)nominaalne kogutoodang ja (raha) käibekiirus c)raha pakkumine ja reaalne kogutoodang d)raha pakkumine ja (raha) käibekiirus


10.Kogunõudluskõver AD näitab ära parameetrite: a)M ja Y võimalikud kombinatsioonid P etteantud väärtuse juures b)M ja P võimalikud kombinatsioonid Y etteantud väärtuse juures c)P ja Y võimalikud kombinatsioonid M etteantud väärtuse juures d)töötuse määr ja inflatsioonimäär muutused majanduses kui riigi keskpank vähendab  raha pakkumist Maksebilansi ülejääk tähendab, et riigi maksevõime rahvusvahelistes majandussuhetes suureneb, mis 
iseenesest on positiivne. Teisalt näitab ülejääk, et tarbimise ja investeerimise tase jääb riigis tootmise tasemest 
maha, st. välismajandusetegevuse tulemit ei suudeta täielikult ära kasutada. Riigi valuutavarude kasvamisel 
suureneb raha pakkumine, samal ajal kui ekspordi ülekaal impordi suhtes tähendab kaubapakkumise 
vähenemist. Need kaks protsessi põhjustavad hindade tõusu siseturul ehk inflatsiooni. Näiteks Eesti Panga 
valuutavarud on 1992. a. rahareformi järel enam kui neljakordistunud ning hinnad on tõusnud samuti ligi neli 
korda. Tööhõivele mõjub maksebilansi ülejääk positiivselt, kuid sellist olukorda saab riik sihilikult ära kasutada ainult
lühiajaliselt. Kuna ühe riigi maksebilansi ülejääk tähendab tema välispartnerite maksebilansi defitsiit, siis 
võivad välispartnerid rakendada kaitseabinõusid, mis hakkavad pikaajaliselt avaldama negatiivset mõju n.ö. 
tööpuudust eksportiva riigi majandusele. Suuremad šansid vastuabinõudest pääseda on maksebilansi ülejäägiga
väikeriikidel, kuna nende poolt tekitatava kahju ulatus on suhteliselt väike. 1. Töö(jõu) efektiivsuskordaja on mõiste, mis ei kajasta: 
a) maksimeeritud toodangut, mis tuleb tööjõu koostööst suure koguse kapitaliga 
b) töötajate tervislikku seisundit 
c) töötajate haridustaset 
d) töötajate tööprotsessis omandatavaid oskusi ning vilumust 
2. Töö(jõu) efektiivsuskordaja: 
a) võrdub töö(jõu) piirprodukt 
b) on töötajate kasvumäär 
c) sisaldab teadmisi, vilumusi, haridustaset ning töötajate tervislikku seisundit 
d) võrdub toodanguga töötaja kohta 
3. Töötajate efektiivne hulk võtab ühelt poolt arvesse töötajate tegelikku arvu ja teiselt poolt: 
a) kapitali kogust töötaja kohta 
b) töötajate hulga kasvu 
c) iga töötaja efektiivsust 
d) iga töötaja säästumäära 
4. Kui töötajate tegelik arv kasvab 3 protsenti ja töötajate efektiivsuskordaja kasv on 2 protsenti, siis töötajate 
efektiivne hulk kasvab: 
a) 2 protsenti 
b) 3 protsenti 
c) 5 protsenti 
d) 6 protsenti 
5. Solow kasvumudelis kus arvestatakse tehnoloogia progressi ja rahvastiku kasvu, peab investeeringute 
tasuvuspunkt katma: 
a) kapitali amortisatsiooni 
b) kapitali amortisatsiooni ja kapitali uutele, lisandunud töötajatele 


c) kapitali amortisatsiooni ja uute efektiivsete töötajate kapitalivarustatuse 
d) kapitali amortisatsiooni ja kapitali uutele, lisandunud töötajatele ning kapitali uutele efektiivsetele töötajatele