Makroökonoomika algkursus (0)

Hinnataseme ja intressimäärade muutusi seob Fisheri efekt. Inflatsiooni ootused peegelduvad intressimäärades, seega nominaalne intressimäär võrdub reaalse tegeliku intressimääraga ( real rate of return) plus oodatav inflatsioonimäär.
i = C +Δ%P
i = C + Δ% P,kus:
i – nominaalne intressimäär, mis tagab tulu fondidelt,
C – reaalne intressimäär,
Δ% P – oodatava inflatsioonimäära protsentuaalne muutus,
Muutused hinnatasemes ja valuutakursis on seotud ostujõu pariteedi kaudu. Mida kõrgem on inflatsioon riigis, seda nõrgem on riigi valuuta . Muutused valuutakursis võrduvad inflatsioonimäära vahega.
Δ%S = Δ%P – Δ%P*
Kui intressimäär langeb, siis raha hoidmise alternatiivkulu langeb ja raha nõudlus kasvab.
Intressimäärad ja oodatav valuutakurss on seotud rahvusvahelise Fisheri efekti kaudu.
See väidab, et nõrgal valuutal on kõrgem intressimäär, sest intressimäärade vahe võrdub oodatava valuutakursi protsentuaalse muutusega.
E(Δ%S) = i – i*
Raha multiplikaator- on kordaja, mis võrdub kohustusliku reservinõude pöördväärtusega.
CUd- sularaha ja deposiitraha suhe.
rd- reservimäär
Rahabaas - sularaha+ reservid
Rahapakkumine - sularaha+ deposiitraha
M=m*B, kus M on raha pakkumine, m on raha multiplikaator ja B on rahabaas
Reaalne intressimäär on erinevus nominaalse intressimäära ja inflatsiooni määra vahe.
% muutus M( raha pakkumine)+ % muutus V (raha ringluskiirus) = % muutus P (inflatsiooni määr) + % muutus Y (kogutoodang)
M*V=P*Y
Avatud majanduse korral on tasakaaluhind võrdne tasakaalukogusega
SKP=C+I+G+NX (S-I)+(T-G)=NX
S-erasäästud
I-erainvesteeringud
T-valitsuse eelarve
NX-jooksev konto või kaubandusbilanss
Riigi eelarve on tasakaalus ehk (T-G)=0
Täishõive S=I
Raha fumktsioonid: Väärtuse säilitamise ja kogumise vahend, vahetusvahend, arvestusühik