Raha ja rahanduspoliitika. Pangandus ja finantsüsteem (0)

13.peatüki kodune ülesanne
1. Tabelis on ostukorvi  kuuluvate kaupade  ja teenuste  hinnad kahel erineval aastal.
Ostukorvi sisu
Ühikuhind baasaastal (eurot)
Ühikuhind vaadeldaval aastal (eurot)
1 kg leiba
1.15
1.22
1 liiter piima
0.70
0.75
Juukselõikus
13.00
15.00
Bussipilet
1.60
1.70
Kokku summa
16.45
18.67
Milline on nende andmete alusel vaadeldaval perioodil tarbijahinnaindeks . Selleks uuri, mis on tarbijahinnaindeks ja kuidas seda arvutatakse.
Tarbijahinnaindeks on indeks, mis iseloomustab tarbekaupade ja tasuliste teenuste hindade muutust. Tarbijahinnaindeks näitab, mitme protsendi võrra on hinnad mingil perioodil tõusnud või langenud, ehk milline on olnud inflatsioon .
THI = (18,67/16,45)*100 = 113,5
 [(113,5-100)/100]*100% = 13,5%
Seega inflatsioonimäär on 13,5%
2. Jüri hoiustas pangas kaheks aastaks 500 eurot. Mitu korda võib sellest hoiusest pankade laenutegevuse tulemusena maksimaalselt suureneda rahapakkumine majanduses, kui  kommertspankadele kehtestatud reservimäär on 1%? Milline oleks maksimaalne võimalik summa?
Rahaloomekordisti arvutamiseks jagatakse 100 varuteguriga, milleks meil on 1% ehk 1. See tähendab, et meie rahakordaja on 100, sest 100/1=100. Seega 500*100= 50 000 ehk maksimaalne võimalik summa.
3. Kes saab inflatsioonist kasu, kes kahju?
a. ettevõtlus saab kahju e. laenuandjad saavad kahju ............
b. hoiustajad saavad kahju f. stabiilse sissetulekuga inimesed saavad kahju
c. laenajad saavad kasu g. valitsus saab kasu
d. need, kel on kerge oma tulusid suurendada saavad pigem kasu
4. Too näiteid, mis võib põhjustada tootmiskulude kasvu ja seega tekitada kuluinflatsiooni:
a. teatud tooraine kallinemine
b. palgatingimuste muutumine
c. hindade ühtlustumine maailmaturu hindadega
5. Mis on faktooring ? Millal ja miks seda tavaliselt kasutatakse?
Alustavad ettevõtted kasutavad oma tegevuse rahastamiseks sageli laene ja riiklikke toetusi. Tihti on aga sobivamaks rahastamisallikaks faktooring. Faktooring on müügiarvete loovutamine finantsettevõttele, kes maksab müüjale teenustasu eest arve täissummas välja ning tegeleb ise laekumise korraldamisega edasi. See annab ettevõttele võimaluse oma rahavoogusid paremini ja efektiivsemalt juhtida ning igapäevaseks toimimiseks likviidsuspuhvrit luua.
6. Järgnevalt on kirjas raha funktsioonid. Too iga funktsiooni kohta paar näidet.
a. vahetusvahend – telefoni ostmine , kinnisvara soetamine
b. arvestusühik - aitab võrrelda kui palju kulub töötunde teksaste või telefoni ostmiseks.
c. akumulatsiooni vahend – raha kogudes saab seda kasutada tuleviku tehingute tegemisel. Kogudes raha auto, pesumasina, arvuti jne ostuks .
7. Valuutakurss – ühe riigi raha hind teise riigi raha suhtes. Valuutakurss sõltub riigi majanduslikest näitajatest. Kuidas mõjutavad järgmised näitajad euro kurssi USA dollari suhtes? Kas eurokurss tõuseb või langeb?
a. EL intressimäärad tõusevad siis eurokurss tõuseb
b. EL ekspordi defitsiit suureneb siis euro kurss tõuseb
c. EL tootmisefektiivsus väheneb euro kurss langeb
d. EL majanduspiirangud suurenevad euro kurss langeb
8. Missugune põhimõtteline vahe on keskpangal ja kommertspankadel?
Keskpanga ülesandeks on valuutakursi juhtimine ning ta määrab ära intressimäärad. Ühtlasi korraldab sularaha ringlust ning tagab finants - ja pangandus järelvalve. Kommertspangad pakuvad hoiustamist, laene ning maksete teostamist.
9. Oleta, et inimesed eeldavad inflatsiooni olulist langust lähiaastatel. Mis sinu arvates juhtub pikaajaliste laenude intressimääradega? Miks?
Kui intressimäär tõuseb, väheneb laenude võtmine, seega väheneb ka tarbimine, mille tulemusel majanduskasv aeglustub ja inflatsioonimäär väheneb.
10. Mis on sinu arvates EL ühise raha euro kasutamise suurim eelis ja suurim puudus?
Eesti jaoks tähendab euro kasutuselevõtt rahvusvahelise usaldusväärsuse ja majandusliku turvalisuse kasvu. Tänu ühisrahale ei pea enam arvestama valuutavahetuskulude ega vahetuskursiriskidega, liidusiseselt saab lihtsamalt võrrelda hindu ning on mugavam reisida . Puuduseks on aga see, kui ühes ühisraha kasutavas riigis on parasjagu majanduslangus ning teises majandusbuum, siis on ühtse rahapoliitika rakendamine raskendatud. Ühest küljest oleks tarvis tõusvat majandust kõrgemate intressimääradega jahutada, teisest küljest aga vajaks majandus languses olev riik just madalamaid intressimäärasid, et investeerimisaktiivsust tõsta. Kui puudub võimalus intressimäärasid oma riigi majanduse eripärasid arvestavalt sättida, saab kahjustada riigi konkurentsivõime.