Inflatsioon (0)

Inflatsioon
Inflatsioon on protsess, mille käigus hinnatase kasvab ja raha väärtus väheneb. Samas, kui tõuseb näiteks mingi ühe kauba hind, siis see ei ole inflatsioon. Inflatsioon on keskmise hinnataseme tõus. Kuid selleks, et saaks hinnataseme tõusu nimetada inflatsiooniks, peab olema veel üks tingimus täidetud. Hindade tase peab tõusma püsivalt. See tähendab, et ühekordne hinnataseme tõus ei ole inflatsioon. Inflatsioonimäär leitakse hinnataseme protsentuaalse muutusena.
Inflatsiooni tekkepõhjusi on neli, mis on seotud nõudluse ja kuludega . Nõudlusinflatsioon, mille lähtekohaks on pakkumist ületava nõudluse esinemine ehk liignõudlus, seda seostatakse liigse raha olemasoluga majanduses. Kuluinflatsioon on tingitud tootmiskulude kasvust, mida võib põhjustada näiteks teatud tooraine kallinemine, suuremad palgakulud või muu selline faktor. Majandusootustest tulenev inflatsioon on ootuste toimel kujunevad erilised käitumise vormid, mis soodustavad inflatsiooni ja takistavad selle tõkestamist. Struktuurne inflatsioon, mis tekib siis, kui lühikese ajaperioodi jooksul toimub nõudluse siirdumine ühest tootmisvaldkonnast teise ning kuna palgad ja hinnad on alanemise suhtes jäigad, siis jäävad hinnad neis valdkondades samaks, kus nõudlus väheneb ja tõusevad nendes valdkondades, kus nõudlus suureneb.
Inflatsioonist on kasu harva ja vähesel määral. Mõõdukas inflatsioon, mis ei ületa teatud madalat taset, soodustab majanduslikku aktiivsust. Teades, et raha kaotab iga päev teatud osa oma väärtusest püüavad raha omanikud seda mitte enda käes hoida, vaid seda investeerida ettevõttesse uut raha tegema, et ta säiliks vähemalt endises ulatuses. Inflatsioon võib osutuda kasulikuks ka teatud inimeste gruppidele. Tehes teatud perioodil suuri võlgnevusi võib inflatsioon talle kaasa tuua kergendust odavama raha näol. Üldiselt mõjub inflatsioon negatiivselt. Ta mõjutab turujaotust, säästude ja tarbimise suhet, majanduslikku tegevust ja toob kaasa kahju ühiskonna heaolule. Seega , inflatsiooni mõju tarbijale on erinev, sõltub sellest kui suur on inimese sissetulek ja millised on tarbimisharjumused ja –võimalused. Mõne majanduse heaolu võib inflatsiooni tulemusena suureneda , samal ajal teise oma väheneda. Näiteks võin tuua pangalaenu, mille tagasimaksmine väheneb inflatsiooni võrra , säästud kaotavad aga oma väärtuse.
Riigil on oma roll mõjutamaks inflatsiooni suurust järgides Maastrichti kriteeriumeid. Riigi rahandus , valitsussektori eelarve puudujääk peab olema väiksem kui 3% SKPst. Valitsussektori võlg peab olema väiksem kui 60% SKPst või lähenema sellele mõõduka kiirusega. Vahetuskurss, riik peab hoidma oma vääringu vahetuskursi euro suhtes stabiilsena. Inflatsiooni ohjavad riigid kogevad palju vähem lähenemistegureist põhjustatud probleeme kui riigid, kes oma vahetuskursi fikseerivad. Hinnastabiilsus, riigi inflatsioonimäär ei tohi ületada rohkem kui 1,5 protsendipunkti kolme kõige paremaid hinnastabiilsuse tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist. Intressimäärad, riigi pikaajaline intressimäär ei tohi ületada rohkem kui 2 protsendipunkti kolme kõige paremaid hinnastabiilsuse tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist.
Inflatsiooni vastand on deflatsioon , mis on üldise hinnatasem jätkuv alanemine. Def­lat­sioon te­kib siis, kui ole­ma­so­le­va ra­ha hulk on ole­ma­so­le­va­te kau­pa­de ko­gu­se koh­ta lii­ga väi­ke: ra­ha­pak­ku­mi­ne vä­he­neb ja kau­pa­de pak­ku­mi­ne suu­re­neb. See­ga võib def­lat­sioon ol­la põhjus­ta­tud kas ra­ha­pak­ku­mi­se või kre­dii­di jär­sust vä­he­ne­mi­sest või ka liig­sest toot­misvõim­sus­te üle-jää­gist. Alguses tundub deflatsioon väga meeldiv , kui hinnad on väga soodsad. See toob kaasa vähese nõudluse ning suur tarbimine avaldub hiljem tarbimise kokkuvarisemisega. Mida rohkem tarbimine väheneb, sest rohkem muutuvad hinnad madalamaks. Inimestel ei ole enam põhjust osta korraga , kui on teada , et hinnad lähevad veel odavamaks. Tekib olukord , kus pole enam mõtet investeerida , kui kasumid muutuvad negatiivseks. Teiseks põhjuseks, miks deflatsioon on kahjulik, on raha väärtuse kallinimine. Laenumaksjatel reaa­lint­ress suu­re­neb ja pä­rast mär­ki­misväär­set hin­da­de ala­ne­mis­pe­rioo­di on lae­nu­mak­se­teks teh­ta­vad mak­sed suu­re­ma os­tujõuga kui en­ne. Lisaks võivad väheneda palgad deflatsiooni tõttu ja see muudab laenumaksjate olukorra veelgi raskemaks. Maail­ma suu­re­ma­te def­lat­sioo­ni­de ko­ge­mu­sed on ol­nud Suu­re Dep­res­sioo­ni ae­gu USA-s ja 1990-nda­te al­gu­ses Jaa­pa­nis. Suu­re Dep­res­sioo­ni ae­gu lan­ge­sid hin­nad kol­me aas­ta jook­sul igal aas­tal 10%. Jaa­pa­nis kes­tis def­lat­sioon pea terve kümnen­di. Jaa­pa­ni too­na­ne kriis, mil­le­ga def­lat­sioon seo­tud oli põhjus­ta­tud va­ra­de hin­da­de mul­lis­tu­mi­sest ja kre­dii­di­buu­mi lõppe­mi­sest.