Mikro-ja makromajanduse lühikokkuvõte (4)

Mikro - ja makroökonoomika põhikursus
Ressursid :  Maa hõlmab kõiki loodusresursse, mida võib hüviste tootmiseks kasutada.
 Kapital hõlmab inimtööga valmistatud tootmisvahendeid.  Töö hõlmab inimese kehalisi ja vaimseid võimeid.
Alternatiivkulu: On ressursi parimast alternatiivist kasutusviisist loobumise hind.
Tootmisvõimaluste: Kõver on kõiki tootmissisendid (töö, kapiral, maa), mida kasutatakse hüviste tootmiseks.
Ceteris paribus: On majandusanalüüsis kasutatav eeldusm, et kõik teised muutujad on konstantsed.
Positivistlik majandusteadus : On olemasolevate majandustingmuste ja rakendatava poliitika ning nende mõju teaduslik analüüs
Normatiivne majandusteadus:On majandusanalüüs või diskussioon , mille käigus otsustatakse selle üle, mida olemasolevad või perspektiivsed majanduspoliitika ja situatsioonid väärt on.
Nõudluskõver: On nõudlustabeli graafiline kujutis.
Nõudlusseadus: Väidab, et tarbijad ostavad rohkem, kui hüvise hind langeb, ja vähem, kui hind tõuseb.
Nõudluse mõjurid:  Tarbijate sissetulek
 Teiste antud hüvistega seotud hüviste hinnad
 Tarbijate maitse või eelistused
 Ostjate ootused
 Tarbijate arv turul
Pakkumisseadus: Väidab, et kui hüviste hind tõuseb, pakutakse suuremat kodust, kui aga hind langeb, pakutakse väiksemat kogust.
Pakkumised mõjurid:  Hüviste tootmistehnoloogia
 Hüviste valmistamisel kasutatud ressursside hinnad
 Hüvistega seotud teiste hüviste hinnad
 Pakkujate arv turul
 Müüjate hinnaootused
Otsesed kulud: On tegelikud rahalised väljamaksed ressursside eest, mis muretsetakse ressursside turult .
Kaudne kulu: Mõõdab seda, mida see ressurss oleks võinud teenida parima alternatiivse kasutusviisi korral.
Arvestuslik kasum: On firma kogutulu ja otseste kulude vahe.
Majanduskasum: On arvestusliku kasumi normaalkasumit ületav osa. Kui firma saab majanduskasumit, jätkub ta tegutsemist tootmisharus; p ositiivne majanduskasum motiveerib ressursse juurdetoomist sellesse tootmisharru.
Normaalkasum: On tootmistegevusest saadav tulu, mis võrdub nende ressursside alternatiivkuluga, mis kuuluvad firmale endale ja mida ta kasutab omaenese vajadusteks ; on vajalik selleks, et neid ressursse kasutatakse just selles firmas.
Välismõju: On kolmandale osapoolele tekitatud kulu või tulu, kus juures tulusaaja või kulutekitaja ise selle eest maksma ei pea.
Ühiskondlik kaup: On iga selline majanduslik kaup, mille puhul on raske selle kasutajate ringist kõrvaldada mittemaksjaid ja kauba tarbimist saadav kasu ei kahane tarbijate lisandumise korral.
Tasuta kaasasõitja: On indiviid, keda on väga raske takistada ühiskondliku kauba tarbimisest kasu saamast ja kes sellest kaubast kasu saades ei soovi selle eest maksta.
Sisemajanduse koguprodukt: Mõõdab mingi ajavahemiku jooksul kindlates territoriaalsetes piirides toodetud lõpphüviste turuväärtust.
SKPkulutuste lähenemisviis:  Tarbimiskulutused (C) sisaldavad kõiki kodumajapidamiste poolt tehtud kulutusi kaupadele ja teenustele, mis aasta jooksul toodetud.
 Investeerimiskulutsed (I) on kulutused, mida tehakse püsikaupade soetamiseks eesmärgiga kasutada neid tootmisprotsessis pikema ja vältel.
 Avaliku sektori kulutused (G) sisaldavad endas avaliku sektori kaupade ja teenuste oste.
 Netoeksport (X-M) näitab välismaalaste kulutusi kodumaistele kaupadele ja teenustele (eksport X), millest on maha arvutatud kodumaiste tarbijate, investeerijate ja valkiku sektori poolt ostetud nende kaupade ja teenuste väärtus, mis on toodetud teistes riikides (import M)
Sissetulekute lähenemisviis:  Palgad , tasu tööjõu teenuste eest
 Rent, tasu tootmistegurite kasutamise eest
 Intressid, tasu raha kasutamise eest
 Kasum, ettevõtte omaniku tulu.
 Amortisatsioon on osa kaupade tootmiskulust, see on summa mille võrra seadmed ja masinad vananedes oma väärtust kaotavad.
 Kaudsed makdus on seotud spetsiifilise majandusliku aktiivsuseda (käibemaks ja aktsiisimaks)
M1: Kitsasrahapakkumine = sularaha majanduses + residentide nõudmiseni eurohoiused ehk jooksvad arved kommertspankades; M1 vastab kõige täpsemini raha teoreetilisele definitsioonile, kuna kõiki tema komponente kasutatakse ja aktsepteeritakse maksete tegemisel. Baasraha ringluses.
M2: Laiem rahapakkumine = M1 + tähtajalised hoiused + välisvaluutahoiused
Rahapoliitika 3 vahendit:  Diskontomäär on intressimäär, mille alusel kommertspangad tasuvad keskpangale laenude eest.
 Kodustuslik reservinõue
 Avaturu operatsioonid tähendab, et keskpank ostab või müüb varasid avatud turgudel.
Töötusemäär: (U), väljendatakse protsentides ja leitakse töötute arvu suhtena tööjõudu.
Tööhõivemäär: On protsentides väljendatud suhteaerv, mis näitab hõivatute osatähtsust tööealises rahvastikus.
Tarbijahinnaindeks (THI): Indeksit, mis mõõdab representatiivsete perekondade poolt tarbitud tarbekaupade ja teenuste fikseeriud ostukorvi kaalutud keskmise hinna muutust teatud perioodil.
SKP deflaator : Kogutoodangu hinnataseme indeksit mis mõõdab SKP komponentide keskmise hinna muutust teatud perioodil.
Nõudlusinflatsioon: Teooria väidab, et kui kodunõudlus on suurem majanduse potentsiaalsest kogutoodangust SKP olemasoleval tasemel, siis esineb inflatsioonilõhe.
Kuluinflatsioon: On seotud pakkumispoolse inflatsioonilise survega toodangu- või tootamistegurite turgudelt.