Mikro- ja makromajanduse eksamiks kordamine (0)

Mikro - ja makroökonoomika põhikursus
Ressursid :
 Maa hõlmab kõiki loodusresursse, mida võib hüviste
tootmiseks kasutada.
  Kapital  hõlmab inimtööga valmistatud tootmisvahendeid.
 Töö hõlmab inimese kehalisi ja vaimseid võimeid.
Alternatiivkulu:
On ressursi parimast alternatiivist kasutusviisist loobumise hind.
Tootmisvõimaluste:
Kõver on kõiki tootmissisendid (töö, kapiral, maa), mida
kasutatakse hüviste tootmiseks.
Ceteris paribus:
On majandusanalüüsis kasutatav eeldusm, et kõik teised
muutujad on konstantsed.
Positivistlik majandusteadus : On olemasolevate majandustingmuste ja rakendatava poliitika
ning nende mõju teaduslik analüüs
Normatiivne majandusteadus:On majandusanalüüs või  diskussioon , mille käigus otsustatakse
selle üle, mida  olemasolevad  või perspektiivsed
majanduspoliitika  ja situatsioonid väärt on.
Nõudluskõver:
On nõudlustabeli graafiline kujutis.
Nõudlusseadus:
Väidab, et tarbijad ostavad rohkem, kui hüvise hind langeb, ja
vähem, kui hind tõuseb.
Nõudluse mõjurid:
 Tarbijate sissetulek
 Teiste antud hüvistega seotud hüviste hinnad
 Tarbijate maitse või  eelistused
 Ostjate ootused
 Tarbijate arv turul
Pakkumisseadus:
Väidab, et kui hüviste hind tõuseb, pakutakse suuremat kodust,
kui aga hind langeb, pakutakse väiksemat kogust.
Pakkumised mõjurid:
 Hüviste tootmistehnoloogia
 Hüviste valmistamisel kasutatud ressursside hinnad
 Hüvistega seotud teiste hüviste hinnad
 Pakkujate arv turul
 Müüjate hinnaootused
Otsesed kulud:
On tegelikud rahalised väljamaksed ressursside eest, mis
muretsetakse ressursside  turult .
Kaudne kulu:
Mõõdab seda, mida see ressurss oleks võinud teenida  parima
alternatiivse kasutusviisi korral.
Arvestuslik kasum:
On firma kogutulu ja otseste kulude vahe.
Majanduskasum:
On arvestusliku kasumi normaalkasumit ületav osa. Kui firma
saab majanduskasumit, jätkub ta  tegutsemist  tootmisharus; p
ositiivne majanduskasum motiveerib ressursse juurdetoomist
sellesse tootmisharru.
Normaalkasum:
On tootmistegevusest saadav tulu, mis võrdub nende ressursside
alternatiivkuluga, mis kuuluvad firmale endale ja mida ta
kasutab omaenese  vajadusteks ; on vajalik selleks, et neid
ressursse kasutatakse just selles firmas.
Välismõju:
On kolmandale osapoolele tekitatud kulu või tulu, kus juures
tulusaaja või kulutekitaja ise selle eest maksma ei pea.
Ühiskondlik kaup:
On iga selline majanduslik kaup, mille puhul on raske selle
kasutajate  ringist  kõrvaldada mittemaksjaid ja kauba tarbimist
saadav kasu ei kahane tarbijate lisandumise korral.
Tasuta kaasasõitja:
On indiviid, keda on väga raske takistada ühiskondliku kauba
tarbimisest kasu saamast ja kes sellest kaubast kasu saades ei
soovi selle eest maksta.
Sisemajanduse koguprodukt: Mõõdab mingi ajavahemiku jooksul kindlates territoriaalsetes
piirides toodetud lõpphüviste turuväärtust.
SKPkulutuste lähenemisviis:  Tarbimiskulutused (C) sisaldavad kõiki kodumajapidamiste
poolt tehtud kulutusi kaupadele ja teenustele, mis aasta jooksul
toodetud.
 Investeerimiskulutsed (I) on kulutused, mida tehakse
püsikaupade soetamiseks eesmärgiga kasutada neid
tootmisprotsessis pikema ja vältel.
 Avaliku sektori kulutused (G) sisaldavad endas avaliku
sektori kaupade ja teenuste oste.
  Netoeksport  (X-M) näitab välismaalaste kulutusi
kodumaistele kaupadele ja teenustele ( eksport  X), millest on
maha arvutatud kodumaiste tarbijate, investeerijate ja valkiku
sektori poolt ostetud nende kaupade ja teenuste väärtus, mis on
toodetud teistes riikides ( import  M)
Sissetulekute lähenemisviis:   Palgad , tasu tööjõu teenuste eest
 Rent, tasu tootmistegurite kasutamise eest
 Intressid, tasu raha kasutamise eest
 Kasum, ettevõtte omaniku tulu.
  Amortisatsioon on osa kaupade tootmiskulust, see on summa
mille võrra  seadmed ja masinad vananedes oma väärtust
kaotavad.
  Kaudsed makdus on seotud spetsiifilise majandusliku
aktiivsuseda (käibemaks ja aktsiisimaks)
M1:
Kitsasrahapakkumine = sularaha majanduses + residentide
nõudmiseni eurohoiused ehk jooksvad arved
kommertspankades; M1 vastab kõige täpsemini raha
teoreetilisele definitsioonile, kuna kõiki tema komponente
kasutatakse ja aktsepteeritakse maksete tegemisel. Baasraha
ringluses.
M2:
Laiem rahapakkumine = M1 + tähtajalised hoiused +
välisvaluutahoiused
Rahapoliitika 3 vahendit:
 Diskontomäär on intressimäär, mille alusel kommertspangad
tasuvad keskpangale laenude eest.
 Kodustuslik reservinõue
 Avaturu operatsioonid tähendab, et keskpank ostab või müüb
varasid avatud turgudel.
Töötusemäär:
(U), väljendatakse protsentides ja leitakse töötute arvu suhtena
tööjõudu.
Tööhõivemäär:
On protsentides väljendatud suhteaerv, mis näitab hõivatute
osatähtsust tööealises rahvastikus.
Tarbijahinnaindeks  (THI):
Indeksit, mis mõõdab representatiivsete perekondade poolt
tarbitud tarbekaupade ja teenuste fikseeriud ostukorvi kaalutud
keskmise hinna muutust teatud perioodil.
SKP  deflaator :
Kogutoodangu hinnataseme indeksit mis mõõdab SKP
komponentide keskmise hinna muutust teatud perioodil.
Nõudlusinflatsioon:
Teooria väidab, et kui kodunõudlus on suurem majanduse
potentsiaalsest kogutoodangust SKP olemasoleval tasemel, siis
esineb inflatsioonilõhe.
Kuluinflatsioon:
On seotud pakkumispoolse inflatsioonilise survega toodangu-
või tootamistegurite turgudelt.