aastas arvestusandmete täpsustamiseks ning tekkinud puudu või ülejääkide kindlakstegemiseks. Kasutatakse erinevaid inventeerimismooduseid: Tähtaegne inventuur osa laost või kogu ladu korraga Inventuur osade kaupa - osa laost korraga, kontrollitavat osa võrreldakse arvutisaldoga reaalajas Pisteline inventuur - tehakse tooterühmade kaupa Nullsaldoinventuur - tooteid inventeeritakse alati siis, kui füüsiline või raamatupidamislik saldo muutub nulliks Negatiivse saldo inventuur - tooteid inventeeritakse alati siis, kui raamatupidamislik saldo muutub negatiivseks Pidev inventuur - inventuuri teostatakse osaliselt ja perioodiliselt kooskõlas väljatöötatud korraga ... Inventuur vormistatakse aktiga, kus peab olema minimaalselt kolm veergu: toodete füüsilised saldod, saldod infosüsteemis ja saldovahed. Inventuuri komisjon moodustatakse ettevõtte käskkirjaga. Komisjonis määratakse ära
A. Ostuanalüüs Emaettevõte Ostuhind 850,000.00 Omandatud omakapitali raamatupidamislik väärtus 504,000.00 Hinnaerinevus 346,000.00 Varud - 32,000.00 Seadmed (5 aastat) - 104,000.00 Maa - 52,000.00 Jääk 158,000.00 Goodwill - 158,000.00 Jääk - B
Vähemkasutatavad vigadeparandamise võtted Vastupidine lausend nt määrasin vale debiteeritava konto. Teen vastupidise lausendi, mida enne debiteerisin, nüüd krediteerin. Kasut. Vähem sest moonutab käibeid suures ulatuses. Summade kontolt kontole ülekandmine- moonutab käibeid. Tekivad naljakad kontode korrespondeerumised. Inventeerimine Üle lugemine, kaalumine, mõõtmine füüsiline inventeerimine. Nõuete ja võlgade inventuur on raamatupidamislik inventuur. Inventuure võib planeerida Täielikult kõik ettevõtte varad on inventeeritakse Osalised inventuurid valitakse välja nt varude alt kindlad kaubagrupid, inventeeritaksen eed ära. Kui osaliste inventuuriga ei tuvastata vigu, siis pole vaja täielikku inventeerimist läbi viia. Korralised inventuurid tähtaeg raamatupidamise siseeeskirjas. Kassat võiks inventeerida iga kuu vüi kvartali lõpus. Kindlasti aruande aasta lõpul
Inventuuri läbiviimine sõltub peamiselt ringlemissagedusest. Mida suurem on kaupade ringlemissagedus seda tihedamini tuleb nendele inventuur teha. 3. Millest sõltub valik, kas viia läbi osaline või täielik inventuur? Osaline inventuur sõltub ringlemissagedusest, täielikku inventuuri tehakse tavaliselt üks korde aastas, majandusaasta lõpus. 4. Mida tähendavad negatiivse saldo ja nullsaldo inventuur? Negatiivse saldo inventuuri tehakse siis kui raamatupidamislik saldo muutub negatiivseks. Nullsaldo inventuuri tehakse siis kui raamatupidamuslik saldo läheb nulli. 5. Kuidas teostatakse jooksvat inventuuri "kogu ladu osade kaupa"? Osa laost kontrollitakse korraga ja kontrollitav osa võreldakse arvuti jääkidega. 6. Mida tähendab inventuuri läbiviimine hoiukohapõhiselt? Kaubad loetakse üle hoiukohtade kaupa ja füüsilised saldod võrreldakse looiliste saldodega laoarvutiprogrammis. 7
väljendatud keskmine puhaskasum investeeringult. Arvestuslik rentaabluskordaja = keskmine puhaskasum/ alginvesteering Arvestusliku rentaabluse reegel on, et projekt tuleb ette võtta, kui selle arvestuslik rentaablus on kõrgem, kui (ettevõtte juhatuse või nõukogu poolt) kindlaksmääratud arvestuslik rentaablus. Meetodi plussiks on lihtsus ning seos kasumiga. Samas seos kasumiga on ka miinuseks, kuna raamatupidamislik kasum ning rahavood on tihti väga erinevad. Samuti ei võeta arvesse raha ajaväärtust. Puhasnüüdisväärtus Puhasnüüdisväärtus (NPV Net Present Value) on investeeringu tuleviku rahavoogude nüüdisväärtuse ja tema maksumuse vahe. Puhasnüüdisväärtus = sissetulekute nüüdisväärtus väljaminekute nüüdisväärtus Selle meetodi rakendamisel on oluline roll diskontomääral, milleks võetakse investori nõutav investeeringu kasumimäär.
selgitamiseks täida tabel: 1. Kassas olevas sularahas sisaldub 20 USD-d. Need on kajastatud tehingupäeva kursiga 1USD = 1EUR, bilansipäeva kurss on 1 USD = 0,8 EUR 2. Väärtpaberitena on kajastatud 20 ettevõtte AA aktsiat, mille eest nende soetamisel maksti a´10 eurot (bilansipäeval on nende õiglane väärtus a´ 12 eurot) ning 3 ettevõtte BB aktsiat, mille eest soetamisel maksti samuti a´10 eurot (bilansipäeval on nende raamatupidamislik väärtus 14 eurot). 3. Nõuete inventeerimisel selgub, et osa nõudeid on aruandeaastal muutunud ebatõenäolisteks ( 2.000 ) 4. Osa üle-eelmisel aastal ebatõenäoliseks tunnistatud nõuetest lootusetud ( 1.000 ) 5. Maksunõuete inventeerimisel selgub, et maksunõue summas 543 on aegunud ning ei kuulu tagastamisele 6. Maksunõude ja maksukohustuse vahel tehakse tasaarveldus summas 99. 7. Varude inventuuril selgub, et varude turuväärtus on 3
Teha raamatupidamiskanne ostu ja esimese aasta amortisatsioonikulu kajastamise kohta. ____ 1. Ostu kajastamine D: Frantsiis 500 000 K: Pangakonto 500 000 2. Amortisatsioonikulu kajastamine (25 000 aastas - lineaarne meetod) D: Amortisatsioonikulu 25 000 K: Akumuleeritud kulum 25 000 Ü-11.2 Firma omandas 10 aastaks 30 000 krooni eest patendi. Kui suur on patendi amortisatsioonikulu aastas ja kui suur on patendi raamatupidamislik väärtus kolm aastat pärast patendi ostu? ____ 1 aasta amortisatsioonikulu on 3000 krooni. ( 30 000 / 10) 3 aasta mõõtudeks on bilansiline väärtus 21 000 ( 30 000 (3 * 3000)) Ü-11.3 Suur Firma ostis aasta algul Väikese Firma 10 miljoni euro eest. Väikese Firma vara turuväärtus ostmise hetkel oli 14 miljonit eurot, kohustisi oli firmal 11 miljoni euro ulatuses. Arvutada goodwill ja teha raamatupidamiskanne Väikese Firma ostu kohta. ____ Vara reealne väärtus 14 mlj
Teiseks samuti väga oluliseks lao juhtimise süsteemi osaks on laotehnoloogia. Selle all mõeldakse vastavalt vajadustele planeeritud süsteemi riiulitest, nendevahelistest koridoridest ja erinevast laotehnikast (tõstukid, laadimissillad, kaalud, kiletamisseadmed jne). Kõik on oma- vahel seotud ja laotehnoloogia töötatakse välja igal konkreetsel juhul eraldi terviklikuna, pidades silmas lao konkreetseid eesmärke. Lao juhtimise seisukohalt toimub kaupade raamatupidamislik liikumise arvestus müügi- või laoarvestusprogrammides, mis moodustab üldjuhul olulise osa lao infosüsteemist. Seoses kaupade vastuvõtu, väljastamise, sisemise siirdamise, hoiustamise ja inventeerimisega peab laopersonal sooritama koos kauba käsitsemisega ka teatud toimingud infosüsteemis. Infosüsteemid registreerivad toimingute kellaajad ja vastavad kinnitamised teinud isikute kasutajatunnused. Viimane on vajalik eelkõige saadetiste liikumise jälgimiseks laos. Kui
ALTERNATIIV KAUP ASENDUSKAUP. ALTERNATIIVKULUD = KAUDSED KULUD ARVESTUSLIK KASUM e RAAMATUPIDAMISLIK KASUM: Arvestuslik kasum = kogutulud TR otsesed kulud. ASENDUSE PIIRMÄÄR MRSXY = -QY / QX = MUX / MUY, kus MRSXY - asenduse piirmäär, QY hüvise Y koguste muut, QX üviste X koguste muut, MUX hüvise X piirkasulikkus, MUY hüvise Y piirkasulikkus EELARVETÕUSU arvutatakse tavaliselt absoluutarvuliselt, sest sellise joone tõus on matemaatiliselt defineeritud negatiivsena. EJ tõus = QY / QX = PX / PY, kus QY - hüvise Y koguste muut, QX üviste X koguste muut, PX
e alternatiivkuludele kõige üldisemas mõttes; Igasugune kulu on piiratud ressursside tingimustes ühtlasi ka alternatiivkulu; 7.c; majanduskasumit saab arvutada ka ettevõtte kogutuludest TR nii otseste kui ka kaudsete kulude summa lahutamisega; majanduskasum = TR- (otsesed kulud + kaudsed kulu) = arvestuslik kasum kaudsed kulud; 8. 1. 50500 (firma kogukulud on otseste ja kaudsete kulude summa); 2. 28000 (arvestuslik e raamatupidamislik kasum on kogutulu TR otsesed kulud); 3. 4500 (majanduskasum on arvestuslik kasum kaudsed kulud); 4. 21000 (firma omaniku aja alternatiivkulu on võimalik mõõta saamatajäänud töötasu suurusega); 5. 23500 (normaalkasum on sisuliselt võrdne kaudsete kuludega ehk teisisõnu sellega, kui palju oleks võinud saada tulu alternatiivsetest tegevustest); Ülesande lahendamisel on keskseks küsimuseks kaudsete kulude (nende laias, üldises mõistes) väljatoomine ehk sisuliselt
Ostuoptsiooni ostja peaks eeldama, et optsiooni aluseks oleva finantsvara (alusvara) hind tõuseb, ostuoptsiooni müüja peaks ootama alusvara hinna püsimist või langemist. optsioonidel on alati kindlaks määratud lõpptähtaeg. OTC turg - OTC turg koosneb paljudest erinevatest kauplejatest, kes teevad tehinguid kas telefoni või võrgu vahendusel. Kauplemiseks ei ole keskset kohta nagu börsidel ja turg on vähem reguleeritud. PB suhtarv (PB ratio) = Hind ühe aktsia kohta / Raamatupidamislik väärtus ühe aktsia kohta PE suhtarv (PE ratio) = Hind ühe aktsia kohta / Puhaskasum ühe aktsia kohta PS suhtarv (PS ratio) = Hind ühe aktsia kohta / Müük ehk tulu ühe aktsia kohta PEG suhtarv (PEG ratio) = P/E suhtarv / Kasumikasv Puhastulu (Net income) = Ettevõtte tulud, millest on mahaarvatud ärikulud, kulum, intressid, maksud ja muud kulud Pulliturg - Turuolukord kus aktsiate hinnad on tõusutrendis ja turuosalised ootavad edasist hindade tõusu
D 241 1151 1090 E mul on erinev arvamus (milline?) 241 5. Investeering maksumusega €10 000 annab aastase sissetuleva rahavoo € 4 000 3 aasta jooksul. Intressimäär perioodis on 10% Kas Te investeeriksite? Miks investeeriksite või miks mitte? A Jah, kuna raamatupidamislik tulumäär on 40% aastas B Ei, kuna puhasnüüdiväärtus on negatiivne C Jah, kuna tasuvusaeg on 2,5 aastat D Ei, kuna sisemine tulumäär on madalam kui nõutud intressimäär E mul on erinev arvamus (milline?) 6. Projekti sisemine tulumäär on: A maksudejärgsete rahavoogude nüüdisväärtuste summa ja investeeringu esialgsete kulude vahe B aastate arv, mis kulub esialgse investeeringu tagasisaamiseks
Rentnik arvutab renditavalt varalt amortisatsiooni, lähtudes ettevõttes sama tüüpi varade osas rakendatavatest tavalistest amortiseerimispõhimõtetest. Kasutusrent on rent, mis ei ole kapitalirent. Rentnik ei arvesta varalt amortisatsiooni ja kajastab kasutusrendi maksed rendiperioodi jooksul lineaarselt kuluna, sõltumata sellest, millal rendimaksed tegelikult toimuvad. Käibemaksu arvestus Käibemaksuseaduse seisukohalt ei oma määravat tähtsust renditehingu raamatupidamislik kajastamine, mis tuleneb Raamatupidamise Toimkonna poolt välja antud Rendiarvestuse juhendist. 3 Kasutus-ja kapitalirent Varaobjektide kajastamisel bilansis tuleb lähtuda sisulisest kontrollist, mitte ainult juriidilisest kuuluvusest. Kuigi üldjuhul sisuline kontroll varaobjektide üle ühtib nende juriidilise
omanike ja firmade vahel. Eeldusel, et tootmisfunktsioon on konstantse mastaabiefektiga, peab majanduslik kasum võrduma nulliga. Kui tootmisfunktsioonile on omane konstantne mastaabiefekt, siis kehtib järgmine võrrand: FK ,L MPK K MPL L Kui iga teguri eest makstakse vastavalt tema piirtootlikkusele, siis summa, mida makstakse tootmistegurite eest võrdub kogutuluga ning majanduskasum võrdub nulliga. Arvestuslik kasum e. raamatupidamislik kasum kui kasum sisaldab nii majanduskasumit kui ka tulu kapitali kasutamisest. Väljendub: Arvestuslik kasum= majanduskasum+MPK K Cobb-Douglase tootmisfunktsioon eeldab järgnevaid seoseid: Kapitalitulu = MPKK Y Töine tulu = MPL L (1 )Y - konstant 0 ja 1 vahel, mis väljendab kapitali (ja vastavalt 1- tööjõu) poolt teenitava tulu osakaalu kogutuludes. Cobb-Douglase tootmisfunktsioon: F(K,L) = A x K x L1-
uued laenud - laenude tagasimaksed Kust need näitajad leida? Oletame, et soovime leida vastavad näitajad möödunud aasta kohta. · Puhaskasumi leiame firma möödunud aasta kasumiaruande alumiselt realt. · Kulumi leiame kasumiaruandest ja/või rahavoogude aruandest alajaotusest "Rahavood äritegevusest". Kuna kulum on raamatupidamislik kulu, mis otseselt raha väljaminekut ei tähenda, tuleb kulumiks arvestatud summa vaba rahavoo leidmiseks puhaskasumile juurde liita. · Investeeringud leiame samuti rahavoogude aruandest, alajaotuse "Rahavood investeerimistegevusest" realt "Põhivara soetamine". Investeeringud on vajalikud ettevõtte tegevuse jätkamiseks ning kasvatamiseks.
· debiteeritavad ja krediteeritavad kontod; · debiteeritavad ja krediteeritavad summad; · tehingu lühikirjeldus; · sissekande aluseks olnud alg- või koonddokumendi nimetus ja number. Inventuur · tooted artikli järgi üle lugeda; · hind, kogus, summa saame kaupade jääkmaksumuse; · võrrelda saadut raamatupidamisaruannetega; · selgitada, kelle süü tõttu on tekkinud puudujääk; · ettevõtte võlgade ja nõuete kindlakstegemine füüsiline, raamatupidamislik; 6 · varaloendis on kirjas kindla kuupäeva seisuga ettevõtte varad (sh võlad) ja kohustused, mis on süstemaatiliselt liigendatud ja ülevaatlikud vara kohustuste liigi, koguse ja/või maksumuse järgi. · Põhivara on materiaalne ja immateriaalne. · Käibevara peab tsükli läbima alla ühe aasta. · Varad jaotatakse likviidsuse järgi kui ruttu on vara objekti võimalik rahaks vahetada.
valmistatud tootmise väljundi üldkogus, mida mõõdetakse tavaliselt füüsilises toodangu ühikutes. Tootmisfunktsioon näitab tootmistegurite ja kogutoodangu vahelist seost. Tootmisfunktsioon näitab maksimaalset tootmiskogust, mida antud tootmissisendite kombinatsiooniga võib antud tehnoloogia korral toota. Valem: TP=f Ettevõtte teenib kasumit siis kui toodangu müügist laekuv rahasumma on suurem kui tootmissisenditele tehtud kulutused. Kasumi valem: Tulu-kulu arvestamine: Raamatupidamislik (kitsas, konkreetses, raamatupidamislikus mõistes) Majandusanalüütiline (laias, üldises, majandusteoreetilises mõistes) Graafiliselt saab tootmisfunktsiooni kujutada isokvantide abil. Isokvant e samatoodangu (samakoguse) joon kindla toodangukoguse valmistamiseks vajalike tootmissisendite kombinatsioonide geomeetriline koht. Isokvant näitab kahe tootmisteguri alternatiivseid kombinatsioone, et toota vajalikku kogust toodanguühikuid.
finantsjuhi esmaseks ülesandeks ning seega finantsjuhtimise eesmärgiks on kasumi maksimeerimine. 20. Horisontaalanalüüsi tehes võrreldakse erinevate aastate näitajate rahalisi ja/või protsentuaalseid muutusi eelneva aasta näitajate suhtes. Horisontaalanalüüsi tehes võrreldakse erinevate aastate näitajate rahalisi ja/või protsentuaalseid muutusi baasaasta näitajate suhtes. 21. Prof Enn Listra on ärirahanduse jaganud kolmeks: Ettevõtte rahandus, juhtimislik erarahandus ja raamatupidamislik rahandus. Prof Enn Listra on ärirahanduse jaganud kolmeks: majandusteoreetiline rahandus, juhtimislik erarahandus ja raamatupidamislik rahandus. 22. Kasutades suhtarvude meetodit, soovitatakse analüüsida pigem lühemat ajaperioodi (kuni 2 aastat). Kasutades suhtarvude meetodit, soovitatakse analüüsida pikemat ajaperioodi (3-5 aastat). 23. Ettevõtte finantsjuhtimise eesmärgiks on olemasoleva käibevarade turuväärtuse viimine maksimumini
5 Teadus ja arenduskulud (R&D) kajastatakse raamatupidamises tegevuskuluna samas kui oma iseloomult on nad pigem kapitalimahutus Tegevuskasum üldiselt kasvab (sõltudes ka sellest kas R&D kulud kasvavad või mitte). Mõju puudub kui amortisatsioon ja tegevuskasumile lisatav R&D kulu on võrdsed. Puhaskasum kasvab proportsionaalselt tegevuskasumiga. Omakapitali raamatupidamislik väärtus kasvab kapitaliseeritud uuringuvara võrra. Kapitalimahutused kasvavad R&D kulude võrra. 6 Tegevuseks vajaliku põhivara kasutusrendi kulud kajastatakse tegevuskulude all kuigi tegelikult on see finantskulu ning tuleks ka vastavalt ümber klassifitseerida Võla osakaal kasvab mõjutades kapitali hinna arvutusi Tegevuskasum kasvab Kapitali tootlus üldiselt kahaneb kuna tegevuskasumi
fi.ee TÄHTAEG: 19-st aprillist Raha Sisse juhatus ainesse. Finantsinstrument- kohustus, lepinguline õigus, II osapoolele vara üleandmise või vastuvõtmisega seoses, leping mille tulemusel ühele osapoolele tekib finantsvara ja II osapoolele finantskohustus või ka omakapitali instrument. Finants instrumentideks loetakse lisaks rahale; väärtpabereid, laene, hoiuseid, tuletis instrumente ehk derivatiive, võlgu ja nõudeid. Elektrooniline raha-raamatupidamislik raha-plastikraha- kontoraha ja sula raha- käega katsutav raha. Esemed -> Kaupraha -> väärismetallid -> mündid (13saj. alguses hakati vermima) Barter tehing kullakaupmehed 1220 tast pärinevad ühepoolsed õõnesrahad. ->kviitungid ja vekslid -> Raha 1) pangatähed 2) mündid 3) elek. Raha Raha seob kõigi majandusliku suhtlemise protsessis osalejate ühised aga ka vastandlikud huvid terviklikuks süsteemiks.
väljatöötamine-pakkumine. Finantsjuhtimine tähendab valitsuse, ettevõtte või eraisiku rahaliste ressursse ressursside juhtimist. Kõomäe (2006) väitel tuntakse kolme finantssüsteemide põhitüüpi: Mandri-Euroopa pankadekeskne süsteem; Anglosaksi väärtpaberiturukeskne süsteem; Jaapani cross-holding süsteem ehk keiretsu. Professor Enn Listra on ärirahanduse jaganud kolmeks: Majandusteoreetiline rahandus; Juhtimislik erarahandus; Raamatupidamislik rahandus. Äriühingud täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu. Horisontaalanalüüsi tehes võrreldakse erinevate aastate näitajate rahalisi ja/või protsentuaalseid muutusi baasaasta näitajate suhtes. Väikestes Eesti ettevõtetes ei ole finantsjuhti ametikohta. Tema ül täidavad osaliselt raamatupidaja ning tegevjuht. Vertikaalanalüüsil võrreldakse ühte vaadeldava aasta näitajat baasiga samast aastast ehk vaadeldakse
ISOKVANT (samatoodangu joon) on joon, mis näitab kahe tootmisteguri alternatiivseid kombinatsioone, et toota vajalikku kogust toodanguühikuid. Isokvandi tõus mõõdab piirproduktide suhet. Isokosti tõus mõõdab sisendite hinnasuhet, ETTEVÕTTE KASUM T = TR TC Majanduskasum on alati ajutise iseloomuga RAAMATUPIDAMISLIK e ARVESTUSLIK KASUM (ev kogutulu, millest on maha arvestatud ainult otsesed e ilmutatud kulud) ARVESTUSLIK KASUM = KOGUTULU TR OTSESED KULUD (Puhas) MAJANDUSKASUM
kogukasu (lähtutakse sellest, et tarbida soovitavad kogused on kõrgemal asuval kõveral suuremad ja tarbija on rohkem rahuldatud suurema koguse tarbimisel). Ühel ja samal kõveral liikudes tarbija heaolu ei mutuu. Asenduskaupade puhul on ÜKK-d sirgjooned, täiendkaupade puhul täisnurkse kujuga, erijuhtudel võivad olla horisontaalsed või vertikaalsed sirged või ka nõgusad. VALEMID Arvestuslik kasum – ehk raamatupidamislik kasum = kogutulu – otsesed kulud Asenduse piirmäär – MRSxy = kauba Y koguse muutus / kauba X koguse muutus. ÜKK näitab tarbijate soovitavat kasulikkuse hinnangut ja MRS näitab määra, kuidas nad soovivad 1X juurde saamiseks loovutada Y koguseid. Eelarve – X * Px + Y * Py Eelarvejoone tõus – kindlaks määratud negatiivse hinnasuhtega: -Px/Py ja see näitab, mitmest kauba Y kogusest tuleb loobuda, et oleks võimalik juurde osta 1 ühik kaupa X.
Kahjutasu – Rahasumma või aineline vara, millega korvatakse ehk küvitatakse kellegi poolt kantud kahju või kaotus. Kalkulatsioon – Tehete jada, millega tehakse kindlaks toote omahind, kauba jaehind, veotariifi jm. Arvutamise lähteandmeteks on tootmis- või soetamiskulud, maksud, palgad jm. Tulemus sõltub nii lähteandmetest kui ka arvutamise viisist. Kapital – Väärtus või omand, mida saab kasutada uute toodete ja teenuste valmistamisel. Raamatupidamislik termin, mis kajastab ettevõtte varade suurust. Kapital jaguneb kaheks: omakapital ja võõrkapital. Kassapõhine arvestus – Majandustehingute kajastamine vastavalt raha laekumisele või väljamaksmisele. Kassaseis, kassasaldo – Ettevõtte kassas olev sularaha, hoiustamata käibedokumendid (nt. tšekid) jm. Kassatulu – Võlakohustuse tähtpäevaväärtus miinus pangadiskonto. Kassapuudujääk – Summa, mille võrra kassas on raha vähem kui kassaraamatu järgi peaks olema.
loobutakse teatud rahalisest sissetulekust, mida oleks saanud nende teistsugusel kasutamisel. Kasutades enese resursse loobub tulust mille oleks saanud väljerentimisel. Kaudsed kulud ei kajastu raamatupidamises. Otsesed kulud kajastuvad raamatupidamises. Raamatupidamislik ehk arvestuslik kasum = kogutulu otsesed kulud Normaalkasum on firmal siis, kui arvestuslik kasum on vähemalt nii suur, et katab ära kaudsed kulud. Majanduskasum on arvestusliku kasumi osa, mis ületab normaalkasumi. Majanduskasu = kogutulu otsesed kulud kaudsed kulud Majanduskasum = 0 firma on konkurentsis Majanduskasum > 0 peaks tegutsema just nimelt antud tootmisalal (harus). 2. Püsi-, muutuv- ja piirkulu
- Kuhu investeerida? (Pikaajaliste investeeringute planeerimine ja juhtimine) - Kust leida raha investeeringute finantseerimiseks? (Kapitali struktuuri juhtimine) - Kuidas juhtida igapäevast raha liikumist? (Firma käibevarade ja lühiajaliste kohustuste juhtimine) 5. Selgitage kas ning kuivõrd on vastuolus ettevõtte eesmärgid mis põhinevad kasumi või väärtuse maksimeerimisel? -Ettevõtte tegevuse peamiseks eesmärgiks on ettevõtte väärtuse maksimeerimine. Raamatupidamislik käsitlus (finantsraamatupidamine) on ennekõike kasumikeskne; Finantsjuhtimislik käsitlus peab olulisemaks tegelikke rahavoogusid. Ettevõtte väärtus kasvab kui ta teenib või oodatakse teenivat tulevikus rohkem vaba raha (free cash flow) 6. Olge valmis selgitama mõisteid lihtintress, liitintress, efektiivne (tegelik) intressimäär, reaalne ja nominaalne intressimäär Lihtintress- kasutatakse aastast lühemate perioodide puhul (lühiajaliste ehk kuni 1 aasta kestusega
Tähtsamate valdkondadena nähakse finantsturu efektiivsuse küsimusi, tulu(määra) ja riski kaksikprobleemi, optsioonide hindamist ja ettevõtte rahandust · Juhtimislik erarahandus iga otsus, mida inimesed või ettevõtted teevad, omab rahanduslikke tagajärgi ning siit tulenevalt kuulub kõik, mis ettevõttes tehakse, ettevõtte rahanduse ja finantsjuhtimise valdkonda · Raamatupidamislik rahandus finantsjuhtimiseks piisab finantsarvestusest, mida on täiendatud juhtimis- või kuluarvestuse ja finantsaruannete analüüsiga ////////////////////////////// · Riigi rahandus · Ettevõtete rahandus · Tulumittetaotlevate organisatsioonide rahandus · Üksikisikute ja perede e kodumajapidamiste rahandus 1. Raha põhifunktsioonid. · Vahetus-vahend · Arvestusühik · Rikkuse akumuleerimise funktsioon 2. Raha omadused.
Tähtsamate valdkondadena nähakse finantsturu efektiivsuse küsimusi, tulu(määra) ja riski kaksikprobleemi, optsioonide hindamist ja ettevõtte rahandust · Juhtimislik erarahandus iga otsus, mida inimesed või ettevõtted teevad, omab rahanduslikke tagajärgi ning siit tulenevalt kuulub kõik, mis ettevõttes tehakse, ettevõtte rahanduse ja finantsjuhtimise valdkonda · Raamatupidamislik rahandus finantsjuhtimiseks piisab finantsarvestusest, mida on täiendatud juhtimis- või kuluarvestuse ja finantsaruannete analüüsiga ////////////////////////////// · Riigi rahandus · Ettevõtete rahandus · Tulumittetaotlevate organisatsioonide rahandus · Üksikisikute ja perede e kodumajapidamiste rahandus 1. Raha põhifunktsioonid. · Vahetus-vahend · Arvestusühik · Rikkuse akumuleerimise funktsioon 2. Raha omadused.
Lühiperiood SR on ajavahemik, mille vältel vähemalt üks tootmisteguritest (tootmise sisenditest) ei ole muudetav. 14 Pikk periood LR on ajavahemik, mille vältel kõik tootmistegurid (tootmise sisendid) on varieeritavad. Või teisiti, ajaperiood, mis on piisavalt pikk, et muuta kõiki sisendeid, nii püsivaid kui muutuvaid tootmistegureid. Raamatupidamislik (kulude) arvestus (arvestus kitsas mõistes): o otsesed kulud, mis on otseselt seostatavad mingi konkreetse tootega; o kaudsed raamatupidamislikud kulud, mida ei ole võimalik otseselt liigitada mingi konkreetse toote valmistamiseks kulutatuteks. Raamatupidamislikud kulud võib kokku võtta ühise nimetajaga ilmutatud kulud. Majandusanalüütiline (kulude) arvestus (arvestus laiemas mõistes): o otsesed
2. Ostsite oma aktsiaportfelli 2 ettevõtte aktsiaid nominaalhinnaga à € 1000, kumbagi ettevõtte aktsiaid 5 tk. Aasta pärast oli I ettevõtte aktsiate hind langenud 40% võrra, teise ettevõtte aktsiate hind tõusnud 50% võrra. I ettevõtte aktsialt maksti dividende € 30, teise ettevõtte aktsialt € 120. Aasta pärast müüsite aktsiad, mille hind oli tõusnud ning hoidsite aktsiaid, mille hind oli langenud. Milline oli Teie firma raamatupidamislik kasum sellelt tehingult? (arvesse võtmata raha ajaväärtuse aspekti)? 3. Valida on Kolme üksteisest välistava investeerimisprojekti vahel: Rahavod (tuh. EUR) Aasta I II III 0 -4000 -4000 -4000 1 1600 2500 600 2 1500 -600 800
254 24 0,5 8.2. . = () 8.2. Raamatupidamislik kasum = kogutulu ilmutatud kulud 8.3. = 8.3. Majanduslik kasum-kogutulu majanduslikud kulud 8.4. Majanduslikud kulud ilmutatud kulud + ilmutamata kulu 8.4. = ( ) + 8.4.1. Ilmutatud kulu, explicit costs raamatupidamises kajastatud kulu, raha liikumine 8.4.1. , 8.4.2. Ilmutamata kulu, implicit costs- arvestuslik, võimaliku .
väärtus võib viidata ettevõtte võimalikule laiendamisele ja investorite ootused on saada suuremad dividendid. Samuti kordaja kõrge väärtus, mis kajastab ettevõtte eeldatavat laiendamist ja sellega seoses oodatava tulu kasvu, suurendab ka nõudlust aktsiate järele ja tõstab nende turuhinda. 3. LIHTAKTSIA NIMIVÄÄRTUS (LNV) see on raamatupidamises kajastatav aktsia väärtus. Kordaja määrab kui suurte aktivatega on lihtaktsiad kaetud. Kui aktsia raamatupidamislik hind on turuhinnast omakapital - eelisaktsiate maksumus . väiksem, siis sel LNV = lihtaktsiate arv juhul ei ole tegemist veel ülehindamisega, kuna turuhinna määravad loodetavad tulevased tulud, aga raamatupidamishind kajastab minevikus sooritatud tehingute tulemusi. Sellest järeldub, et raamatupidamishinna väärtus hindamisalusena on küllaltki piiratud, kuna
EKSAMIKS 1. Ettevõtte tegevuse rahanduslik eesmärk? Mis põhjustel peaks eelistama väärtuse maksimeerimist (ka aktsiahinna kasvu, omanike rikkuse suurendamist vms) kasumi või muu kasvatamisele? Ettevõtte tegevuse peamiseks eesmärgiks on ettevõtte väärtuse maksimeerimine. Raamatupidamislik käsitlus (finantsraamatupidamine) on ennekõike kasumikeskne. Ettevõtte väärtus kasvab ennekõike siis kui ta teenib või oodatakse teenivat tulevikus rohkem vaba raha (free cash flow). Paljudel juhtudel võib ettevõtte kasum olla küll positiivne, aga seejuures on omanike nõutav tulu negatiivne. Kasum ei võta arvesse paljusid asju sealhulgas ka omanike nõutavat tulu. Kasumis olev ettevõtte ei pruugi alati olla edukas, seetõttu peaks eelistama väärtuse maksimeerimist. 2
mingit teist asja). Jaotatakse: *otsesene kulu rahalised maksed ressursside eest (ostad arvuti, auto, tööriistad, maksad üüri, elektri eest vms) *kaudne kulu ei tehta otseselt rahalisi väljamakseid, aga loobutakse teatud rahalisest sissetulekust, mida oleks saanud nende ressursside või selle tegevuse teistsugusel kasutamisel (ehk siis millest loobusid). Kaudsed kulud ei kajastu raamatupidamises, otsesed aga kajastuvad. Raamatupidamislik ehk arvestuslik kasum=kogutulu-otsesed kulud. Normaalkasum on firmal siis, kui arvestuslik kasum on vähemalt nii suur, et katab ära kaudsed kulud. Majanduskasum on arvestusliku kasumi see osa, mis on normaalkasumist suurem. Majanduskasum=kogutulu-otsesed kulud-kaudsed kulud. Kui maj.kasum=0 siis on firma konkurentsis. Kui maj.kasum suurem nullist, peaks tegutsema just nimlelt antud toomisalal (harus). 2. Püsikulud Võivad olla püsiressursid ja muutuvad ressursid
Mikroöko 26.10.2011 uue KT teema Firma kulud ja kulukõverad Firma eesmärk on maksimeerida kasumit. Alternatiivkulu ressursi parimast alternatiivsest kasutusviisist loobumise hind. Otsene kulu rahalised maksed ressursside eest. Otsesed kulud kajastuvad raamatupidamises. Kaudne kulu ei tehta otseseid rahalisi väljamakseid, kuid loobutakse teatud rahalisest sissetulekust, mida oleks saanud ressursside teistsugusel kasutamisel. Kaudsed kulud ei kajastu raamatupidamises. Raamatupidamislik ehk arvestuslik kasum = kogutulu otsesed kulud. Normaalkasum on firmal siis, kui arvestuslik kasum on vähemalt nii suur, et katab ära kaudsed kulud. Majanduskasum on arvestusliku kasumi see osa, mis on normaalkasumist suurem. Majanduskasum = kogutulu kulud (nii otsesed, kui kaudsed kulud). Kui majanduskasum = 0, firma on konkurentsis (konkurentsivõimeline). Kui majanduskasum > 0 peaks tegutsema just nimelt antud tootmisalal (harus).
pikemate ajavahemike ning riskiga. Tähtsamate valdkondadena nähakse finantsturu efektiivsuse küsimusi, tulu (määra) ja riski kaksikprobleemi, optsioonide hindamist ja ettevõtte rahandust. · Juhtimislik erarahandus iga otsus, mida inimesed või ettevõtted teevad, omab rahanduslikke tagajärgi ning siit tulenevalt kuulub kõik, mis ettevõttes tehakse, ettevõtte rahanduse ja finantsjuhtimise valdkonda. · Raamatupidamislik rahandus finantsjuhtimiseks piisab finantsarvestusest, mida on täiendatud juhtimis- või kuluarvestuse ja finantsaruannete analüüsiga. · Riigi rahandus · Ettevõtete rahandus · Tulu mittetaotlevate organisatsioonide rahandus · Üksikisikute ja perede e kodumajapidamiste rahandus 4. Raha põhifunktsioonid. · Vahetusvahend · Arvestusühik · Rikkuse akumuleerimise funktsioon 5. Raha omadused. · Stabiilsus · Kaasaskantavus · Kulumiskindlus · Ühtlus · Jagatavus · Äratuntavus
Enamus ümarmetsamaterjali ostutehingute eest tasutakse sularahas. Üheks põhjuseks on surve 18 hankijatelt, kuna see on selles piirkonnas kõige kiirem arveldamise viis. Teiseks põhjuseks on aga vanad harjumused, millest üleöö lahti ei saada. Osaühingu põhivara kartoteek on väga kaasaegne. Seda peetakse arvutis ja kord aastas tehakse vajalikud väljatrükid. Miinuseks on, et põhivara raamatupidamislik hind on väiksem, teinekord isegi üle 15%, tegelikust turuhinnast. Ettepanekuna võiks vähendada amortisatsiooni määra. Finantsanalüüsi kohta on pikemalt kirjutatud juba eelnevalt. 19 Kokkuvõte Mis on ettevõtte töös hästi ettevõtte töökollektiivis on igas vanuses töötajaid 20-56, igal suvel võetakse praktikante, mõeldakse palju tulevikule, ollakse paindlikud, iga kliendiga tegeldakse eraldi.
lepingu alusel või on avalikus teenistuses. Vaeghõivega - on tegemist siis, kui isik ei tööta täisajaga, soovib rohkem töötada ja otsib lisatööd ning on valmis selle kohe vastu võtma. Heitunu - on mittetöötav isik, kes sooviks töötada ja oleks valmis töö olemasolu korral ka kohe tööle asuma, kui ei otsi aktiivselt tööd, sest on kaotanud lootuse seda leida. Tööjõukulud: Tööjõukulud = palgakulud + sotsiaalmaksud + töötuskindlustus. Raamatupidamislik: põhipalk, tulemustasud, sotsiaalmaksud, töötuskindlustus, pensionikulu. Sisuline: töövahendid, kulumaterjal, komandeeringukulud, sidekulud, koolituskulud, kindlustus, autokompensatsioon, toetused, magnetkaart, võtmed jms. Palgamõisted: Brutokuupalk - sisaldab kahte liiki tasusid koos kohustuslike maksetega (tulumaks, töötuskindlustusmakse ja kohustatud isiku kohustusliku kogumispensioni makse)
Enamus ümarmetsamaterjali ostutehingute eest tasutakse sularahas. Üheks põhjuseks on surve 18 hankijatelt, kuna see on selles piirkonnas kõige kiirem arveldamise viis. Teiseks põhjuseks on aga vanad harjumused, millest üleöö lahti ei saada. Osaühingu põhivara kartoteek on väga kaasaegne. Seda peetakse arvutis ja kord aastas tehakse vajalikud väljatrükid. Miinuseks on, et põhivara raamatupidamislik hind on väiksem, teinekord isegi üle 15%, tegelikust turuhinnast. Ettepanekuna võiks vähendada amortisatsiooni määra. Finantsanalüüsi kohta on pikemalt kirjutatud juba eelnevalt. 19 Kokkuvõte Mis on ettevõtte töös hästi ettevõtte töökollektiivis on igas vanuses töötajaid 20-56, igal suvel võetakse praktikante, mõeldakse palju tulevikule, ollakse paindlikud, iga kliendiga tegeldakse eraldi.
1. Sissejuhatav loeng 1. Ettevõtte tegevuse rahanduslik eesmärk? Mis põhjustel peaks eelistama väärtuse maksimeerimist (ka aktsiahinna kasvu, omanike rikkuse suurendamist vms) kasumi või muu kasvatamisele? Ettevõtte tegevuse peamiseks eesmärgiks on ettevõtte väärtuse maksimeerimine. Raamatupidamislik käsitlus (finantsraamatupidamine) on ennekõike kasumikeskne. Ettevõtte väärtus kasvab ennekõike siis kui ta teenib või oodatakse teenivat tulevikus rohkem vaba raha (free cash flow). Paljudel juhtudel võib ettevõtte kasum olla küll positiivne, aga seejuures on omanike nõutav tulu negatiivne. Kasum ei võta arvesse paljusid asju sealhulgas ka omanike nõutavat tulu. Kasumis olev ettevõtte ei pruugi alati olla edukas, seetõttu peaks eelistama väärtuse maksimeerimist. 2
Viiakse läbi 1 kord aastas. Eesmärk- varade, varude, kohustuste hindamine majandusaruande koostamiseks. – Osaline inventuur: kaasatakse teatud liik varasid, nõudeid v kohustusi, võidakse läbi viia mitu korda aastas, arvestusandmete täpsustamiseks, tekkinud puuduste ja ülejääkide kindlaks tegemiseks. Läbiviimise mooduse järgi jaotatakse inventuure: – Füüsiline inventuur: aineliste varade inventuur, mille puhul loetakse üle reaalselt eksisteerivad väärtused. – Raamatupidamislik: nõuete ja kohustuste kontrollimine, mis on mitte ainelised varad, tehakse kindlaks saldo kinnituste v hindamise teel. Läbiviimise ajajärgi: – Tähtajaline ehk plaaniline inventuur: viiakse läbi üks kord aastas ja selle kohustuse on andnud raamatupidamise seadus . Tähtajaline inventuur on osapooltele täpselt teada. – Ootamatu inventuur: viiakse läbi osapooltele ette teatamata, kui on tekkinud kahtlused vara puudu v ülejäägi osas.
jõudsalt või tõotavad suurt kasvu. Üldiselt ütleb P / E suhe vähe firma finantstegevuse kohta, on aga samal ajal heaks indikaatoriks investorite ettekujutuse kohta tuleviku perspektiividest. Lihtaktsia nominaalhind ehk raamatupidamishind = ( omakapital - eelisaktsiate maksumus ) / lihtaktsiate arv Kujutab endast raamatupidamises kajastatavat aktsia hinda. Kordaja määrab kui suurte aktivatega on lihtaktsiad kaetud. Kui aktsia raamatupidamislik hind on turuhinnast väiksem, siis sel juhul ei ole tegemist veel ülehindamisega, kuna turuhinna määravad loodetavad tulevased tulud, aga raamatupidamishind kajastab minevikus sooritatud tehingute tulemusi. Sellest järeldub, et raamatupidamishinna väärtus hindamisalusena on küllaltki piiratud, kuna ta kirjeldab rohkem mineviku sündmusi kui tulevikus võimalikku. Dividendid ühe aktsia kohta ehk DPS = lihtaktsiate dividendide summa / lihtaktsiate arv
Negatiivsed jooned: Tulude ebavõrdus-pole garanteeritud toodetu optimaalne kombinatsioon Kahjulikud välismõjud-loodusreostus Pankrott: alla AVC. Saab majanduslikku kahjumit ja väljub tootmisharust. Pakkumise kõver langeb kokku MC’ga ülevalpool keskmiste muutuvkulude minimaaltaset (ATC). Majanduslik kulu: Majanduslik kasum, kaudsed kulud (ka normaalne kasum), otsesed kulud (tööjõud, tehnoloogia, rent jm). Kogutulu TR: Raamatupidamislik kasum, Otsesed kulud. Kui ettevõtted turul kannatavad lühiajaliselt majanduslikku kahjumit, siis eeldame tootmismahtude alanemist ja majandusliku kahjumi vähenemist pika-ajaliselt. Turutasakaal (ceteris paribus)- tarbitav ja pakutav sõltub ainult hinnast. Ainuke turusituatsioon, mille korral kehtiva tasakaaluhinna tõttu saavad kõik pakkujad täita oma müügiplaanid ning kõik tarbijad rahuldada oma ostusoovid. Q – tasakaalukogus. Kujuneb
ja kulude vahe. Ettevõtte raamatupidamise seisukohalt vaadatakse kaudseid ja otseseid kulusid järgmiselt: otsesed on otseselt seostatavad mingi kauba või teenuse tootmisega (materjalid, tootmistöölise, teenindaja palk, elektrienergia), kaudsed seevastu ei ole otseselt seotud konkreetse kauba või teenuse tootmisega, aga ettevõttel tuleb nad tasuda (laenuprotsendid, valve- ja signalisatsioonikulud). 45 Raamatupidamislik ehk arvestuslik kasum = tulu - raamatupidamislikud kulud (otsesed + kaudsed) Ühiskonna seisukohast vaadatuna ei piirdu kulud raamatupidamislikega, lisanduvad kulud, mis tulenevad alternatiivkulu olemusest ja selle rakendumisest tootmiskuludele. Näiteks ei arvestata kulu hulka omaniku ajakulu, kui ta pole ametlikult tööl direktorina, juhatajana jne. või näiteks kasutatakse omanikule kuuluvat vara tootmisprotsessis, aga
Viiakse läbi 1 kord aastas. Eesmärk- varade, varude, kohustuste hindamine majandusaruande koostamiseks. – Osaline inventuur: kaasatakse teatud liik varasid, nõudeid v kohustusi, võidakse läbi viia mitu korda aastas, arvestusandmete täpsustamiseks, tekkinud puuduste ja ülejääkide kindlaks tegemiseks. Läbiviimise mooduse järgi jaotatakse inventuure: – Füüsiline inventuur: aineliste varade inventuur, mille puhul loetakse üle reaalselt eksisteerivad väärtused. – Raamatupidamislik: nõuete ja kohustuste kontrollimine, mis on mitte ainelised varad, tehakse kindlaks saldo kinnituste v hindamise teel. Läbiviimise ajajärgi: – Tähtajaline ehk plaaniline inventuur: viiakse läbi üks kord aastas ja selle kohustuse on andnud raamatupidamise seadus . Tähtajaline inventuur on osapooltele täpselt teada. – Ootamatu inventuur: viiakse läbi osapooltele ette teatamata, kui on tekkinud kahtlused vara puudu v ülejäägi osas.
Tavaliselt on rent üks olulisemaid ettevõtte kulusid. Näiteks kesklinna rendihinnad on palju kõrgemad kui äärelinnas. Raamatupidamises võetakse kasumi arvestamisel arvesse kõik kulud arvete ja tsekkide alusel. Võttes arvesse kõiki kalkulatoorseid e arvestuslikke kulusid võime Ennu kasumit võrrelda teiste kauplustega, millel on ka rendikulu. Kui Ennu kasum oli 10000 ja rendi hinnad 7000 kr oleks Ennu kasum veelgi väiksem. 10000-7000= 3000 kr. Seega Ennu raamatupidamislik kasum erineb arvestuslikust kasumist. Kirje Raamatupidamise kasum Arvestuslik kasum Tulud 50 000 50 000 Kulud 40 000 40 000 Raamatupidamise kasum 10 000 10 000 Kalkulatoorsed kulud (rent) 7 000
aruandeperioodi tulud ja kulud ning tuuakse välja kasum või kahjum. Kasumiaruanne on enamasti kulude detailne aruanne, sest tululiike on väga vähe. Eestis on kasumiaruandel kaks skeemi: esimene on üles ehitatud kululiikide, teine funktsioonide järgi. Finantsaruandluse analüüsi teoorias on hinnangu andmisel oluline eristada rahalisi ja mitterahalisi kulusid. Olulisemateks mitterahalisteks kuludeks kasumiaruandes on raamatupidamislik materiaalse põhivara kulum (depreciation) ja immateriaalse põhivara kulum (amortization16) (Brigham, Daves 2004). Immateriaalne põhivara on näiteks arvuti tarkvara, kulutused uurimustele, asutamis- ja arenguväljaminekud, litsentsid, patendid, kaubamärgid. Seoses kulumiga on finantsanalüüsis kasutusel näitaja, mida nimetatakse kulumieelseks ärikasumiks (EBITDA earnings before interest and taxes plus depreciation and amortization).
Maksud (T) on 600, avaliku sektori kulutused G on 1000. Investeeringud on esitatud võrrandiga I=2160-100r, kus r on reaalne intressimäär protsentides. Sellisel juhul on reaalne tasakaalu intressimäär: 13% 11. Kui tootmistegurite pakkumine on fikseeritud (muutumatu) ja tootmistegurite koguseid kajastatakse horisontaalteljel ning hindasid vertikaalteljel, siis tootmistegurite: pakkumiskõver on vertikaalne 12. Arvestuslik ehk raamatupidamislik kasum on: majanduskasum „pluss“ kapitali eest makstav summa ehk (MPK*K) 13. Vastavalt Cobb-Douglase tootmisfunktsioonile töö(jõu)le minev tulude osakaaal kogu(tootmistegurite) tuludes: ei sõltu töö(jõu) hulgast tootmisest 14. Reaalpalk on tööjõu ühiku hind mida mõõdetakse: toodangu ühikutes 15. Kui tootmisfunktsioon on Y=AK0,5L0,5 ning A, K ja L on kõik arvväärtusega 36, siis tööjõu piirprodukt MPL võrdub ligikaudu: 18 16
Alternatiivkulu (opportunity cost) on antud ressursi parimast alternatiivsest kasutusviisist loobumise hind, mille analüüsi lihtsuse huvides väljendatakse rahalises mõõtühikutes. Otsesed kulud on tegelikud rahalised väljamaksed ressursside eest, mis muretsetakse ressursside turult. Kaudne kulu mõõdab seda, mida see ressurss oleks võinud teenida parima alternatiivse kasutusviisi korral. Firma arvestuslik ehk raamatupidamislik kasum on kogutulu ja otseste kulude vahe. Majanduskasum on kogutulu ja kogukulu vahe, sest majandusteadlased arvestavad ka kaudseid kulusid. Normaalkasum on firma arvestusliku kasumi osa, mis katab firmale kuuluvate ressursside alternatiivkulu. Täieliku konkurentsi turg (TKT) Info levis hästi. Info on täielik (odav, kättesaadav ja sümmeetriline (müüa ja ostja teavad samapalju)). Info firma kulude kohta näitab kauba hind, sest p=MC
Ärimehe jaoks on üpris kasutud minevikust pärit rahavoogude aruanded, need, mida väljastab raamatupidamine. Hoopis olulisem on ette näha perioode, kus raha võib ajutiselt otsa saada ning vajalik on täiendav finantseerimine. Ärisimulatsiooni kaudu saabki kindlaks määrata laenude summa ning ajastuse. Ka väljaminekuid investeeringutele saab täpsemalt paika panna mis-juhtub-siis meetodil. Seejuures ei ole vajalik raamatupidamislik täpsus; prognoosid antakse tähtsamatele tulu- ja kuluartiklite lõikes, kasutatakse keskmisi näitajaid. Töö, mille teeb ära ärisimulaator, seisneb oodatavate majandustulemuste, äriseisude ja tasuvusnäitajate väljaarvutamises. Nende põhjal saabki ärijuht hinnata, kas valitud kurss ja seatud eesmärgid on õiged. Iseenesest on ärisimulatsioon lihtne. Kasutades vastavat tarkvara, sisestab kasutaja mudelisse parameetrid ja prognoosid, saades vastu
annaabi.ee 
