Laondus (0)

LAO DUS
Tallinn 2010 Laondus on eksisteerinud juba tuhandeid aastaid. Esimesteks ladudeks peetakse viljaaitasid, kuhu hakati koguma ja hoiustama põllumajandussaadusi nälja vältimiseks. Teisalt oli aitadel ka kaubanduslik ülesanne: sealt oli võimalik põllumehe käest osta neil, kes ise põllumajandusega ei tegelenud või kellel oli see ebaefektiivne. Tänapäeval on ladude loomine seotud palju enamate probleemidega, kui see oli 13. sajandil. Üheks olulisemaks on laokulude optimeerimine ning lao juhtimise süsteem.
Lao kavandamise juures on olulised kindlad printsiibid , millest kogu hilisema lao toimimise aja jooksul lähtutakse. Lao üheks efektiivse toimimise aluseks on võime tagada kaupade võimalikult kiire ning efektiivne sisse- ja väljaliikumine. Ilmselgelt on lattu seismajäänud kaubad otsene kuluallikas, kuna nii pind, mida need enda all kinni hoiavad, kui ka nende müügist saamata jäänud tulu, on kahjumlikud.
Lao projekteerimise seisukohalt peab ruumi sisseseade olema rajatud nii, et see omakorda ei takistaks kaupade kiiret ning seisakuteta liikumist esialgsele ladustamispinnale ning hiljem sealt ära. Kuna kogu laotegevus toimub põrandal, peab see olema piisavalt kvaliteetne, et sellel saaks nii käsi- kui ka suuremate tõstukitega kaupa transportida. Sama oluline on ka ligipääs laole. Kuna kaupu transporditakse enamasti suuremõõtmeliste kaubikutega, peab lao vahetus läheduses olema võimalus pääseda laadimissillale. Juurdepääs laole ning manööverdamine sisaldab samuti kulu.
Lao juhtimise süsteem on oluline nii lao efektiivse tegevuse tagamiseks kui ka kulude võimalikuks optimeerimiseks. Kuna kaupade maht, mis laos liigub, on väga suur, siis ilma laotegevust kontrolliva tarkvarata on väga keeruline hakkama saada. Laotarkvara võib olla väga erinevate funktsioonidega: üks olulisematest on arvepidamine lattu sissevõetud ning ka laost väljaviidud kaupade üle. Väiksema lao puhul ongi see piisav, kuna kaubakogused ning liikumiskiirus on väikesed ja ladustamispindade üle peetakse arvestust paberil või ei tehta seda üldse. Kui tegemist on suure laoga, mis ladustab mitme ettevõtte toodangut, on oluline, et tarkvara aitaks leida kõige sobivama koha sissetulnud kaubaalustele või vastavatele tootegruppidele. Kuna rahvusvahelise kaubavahetuse ladudele tähendab taolise tarkvara soetamine ning selle rakendamiseks vastava meeskonna koolitamine olulist väljaminekut, tasub eelnevalt hoolikalt läbi mõelda, milliseid ülesandeid see peab aitama täita. Võrreldes rahvusvahelisi ja Eesti ettevõtteid, on siinsed piisavalt väikesed, et eriliselt väljatöötatud tarkvara soetada. Eesti ettevõtetele piisab üldjuhul kohalike tarkvarafirmade poolt väljatöötatud
2 lahendustest. Kui lao juhtimise tarkvara on efektiivselt tööle rakendatud, aitab see ka kulusid oluliselt vähendada.
Tänases keerulisemas majanduslikus olukorras on oluline, et lao juhtimise süsteem oleks piisavalt efektiivne. Viimane tähendab, et see peab aitama laovarusid optimeerida ning suurendada kaupade käibekiirust. Kiirsti arenev tehnoloogia on vähendanud inimtööjõu osakaalu kauba käsitsemisel ning ka arvestuse pidamisel. Paljulevinud suundumuseks on tarneahelas väärtust lisavate teenuste toomine kliendile võimalikult lähedale. Selle abil vähendatakse laovarusid ning suurendatakse varude käibe kiirust. Laod liiguvad üha enam multifunktsionaalsuse poole. Näiteks on Eesti ladudes hakatud lisaväärtusena pakkuma kaupade pakendamist, kojuvedu, toote kokkupanekut, ettevalmistust müügiks. Seega on võimalik kulusid optimeerida.
Logistilisi ahelaid vaadeldakse üha enam väärtusahelatena ehk selliste ahelatena, milles materjalide ja kaupade transportimise, käsitsemise ja informatsiooni vahetamise käigus toodetakse lõpptarbijale lisaväärtust. Väärtusahel moodustub ettevõtte selliste tegevuste ketist, mille abil toodab ettevõte lisaväärtust ja konkureerib muude, klientidele samuti väärtusi tootvate ettevõtetega. Väärtusahela loomise kriteeriumideks on klientide vajadused ja ootused, mida püütakse vastavalt võimalustele rahuldada.
Kulude kokkuhoiu seisukohalt saab ladu olla ettevõtetele abiks. Tihti puutuvad firmad kokku olukorraga, kus saadetis ei koorma autot või vagunit täielikult. Sel viisil ei ole otstarbekas lähetada kaupa otse sihtpunkti. Kasulikum on saata osakoorem lähemal asuvasse lattu, kui see võimaldab väikesed saadetised ühendada suureks.
Samas ei tohiks unustada, et mida rohkem on ladustamiskohti, seda suuremad on laonduse kulud. Teisalt vähenevad ladude arvu kasvades veo- ja ebapiisava laovaru kulud. Kui suurendatakse ladude arvu, tuuakse nad lähemale klientidele, mistõttu vähenevad vahemaad ja veokulu . Suurema ladude arvu puhul on kaubad paremini kättesaadavad ja ebapiisava laovaru kulu väheneb. Samas ei tohiks unustada, et ladude arvu suurendamine vähendab transpordikulusid laost kliendini, kuid suurendab transpordikulusid tarnijalt lattu.
Kulude optimeerimine on raskendatud seetõttu, et ladude arvu kasvades suurenevad laovarude ja laotegevuse kulud, sest näiteks üks ladu pindalaga 200m2 ei ole võimeline tegutsema samal müügitasemel kui kaks 100m2 ladu. Suurema lao puhul on laos töötavaid inimesi vaja palju rohkem ning suuremad on ka lao juhtimiseks vajalikud IT-süsteemide ning lao kasutamise kulud. 3 Siinkohal on oluline optimeerida kogukulu . Ladude arvu kasvades kahaneb kogukulu teatud piirini ja hakkab tõusma sealt, kus laovarude ja laotegevuse kulud on tasakaalus vähenenud veo- ja defitsiidikuludega. Järelikult avaldavad ladude arvule ja transpordiga seotud kogukulule mõju laovarukulu, ebapiisava laovaru kulu, laotegevuse ja transpordikulud. Kulu võimalikult suureks optimeerimiseks tulebki viimaste kulude vahel leida optimaalne vahekord .
Kaupade suunamisega lattu ja laost edasi on seotud suured kulud, mis tulenevad laotegevusest ja laovarudest. Ladustatud kaupade üldkuluks hinnatakse 18 ­ 25% kauba väärtusest. Laotegevuse kulud moodustuvad laosisestest vedudest, kaupade käitlemisest ja hoidmisest. Laovarude kulud tekivad nende kapitali sidumisest. Samas on nad majanduslikuks koormaks, kuna investeeringud laovarudesse on raha, mis enam midagi ei teeni . Teisalt on laovarud asendamatud, kuna need kindlustavad operatsioonide sõltumatuse, võimaldavad efektiivselt reageerida nõudlusele ning muuta paindlikult ajakava ja kindlustada firmat juhuslike häirete eest. Laovarude tase on optimaalne, kui nende kulude summa on minimaalne.
Kulude optimeerimine ning ka juhtimine on lao juhtimise süsteemi üheks oluliseks osaks. Teiseks samuti väga oluliseks lao juhtimise süsteemi osaks on laotehnoloogia . Selle all mõeldakse vastavalt vajadustele planeeritud süsteemi riiulitest, nendevahelistest koridoridest ja erinevast laotehnikast (tõstukid, laadimissillad, kaalud, kiletamisseadmed jne). Kõik on oma- vahel seotud ja laotehnoloogia töötatakse välja igal konkreetsel juhul eraldi terviklikuna, pidades silmas lao konkreetseid eesmärke.
Lao juhtimise seisukohalt toimub kaupade raamatupidamislik liikumise arvestus müügi- või laoarvestusprogrammides, mis moodustab üldjuhul olulise osa lao infosüsteemist. Seoses kaupade vastuvõtu, väljastamise, sisemise siirdamise, hoiustamise ja inventeerimisega peab laopersonal sooritama koos kauba käsitsemisega ka teatud toimingud infosüsteemis.
Infosüsteemid registreerivad toimingute kellaajad ja vastavad kinnitamised teinud isikute kasutajatunnused. Viimane on vajalik eelkõige saadetiste liikumise jälgimiseks laos. Kui läbimisajad on lühikesed ja väljastamisega kiire, jälgib klienditeeninduse eest vastutav töötaja saadetise moodustamist ja laos liikumist. Objektiivne info peab olema infosüsteemist kättesaadav kõikidele töötajatele, kes seda vajavad. Kujunenud tegutsemisharjumustest ja klientidele antud lubadustest kõrvalekallete ja hälvete korral peab olema võimalik taastada saadetise liikumise ajaline plaan, mis on üldjuhul abiks põhjuste väljaselgitamisel ja abinõude kavandamisel klienditeeninduse parandamiseks.
4 On oluline, et sissekanded infosüsteemis teostatakse vahetult pärast füüsilisi toiminguid, kuna sel juhul vastavad registreeritud kellaajad paremini tegelikele ehk ajaline nihe on piisavalt väike selleks, et see ei annaks saadetise kulgemist jälgivale isikule valet informatsiooni. Info saadetiste kohta on seda täpsem, mida vahetumalt toimub registreerimine infosüsteemis. Mõttetu on teostada vastavaid registreerimisi infosüsteemis mitu päeva hiljem. Selline informatsioon on ebausutav ega ole enam kasutuskõlblik.
Laokulude optimeerimine ning lao juhtimise süsteem on laonduse igapäevatööd puudutavaks oluliseks küsimuseks. Rahvusvaheline ladu kasutab oma paljude funktsioonide ning suuruse tõttu vastavalt väljatöötatud IT-süsteemi, mis on samas ka oluliseks rahaliseks väljminekuks. Eesti laondus on piisavalt väike, seega ei ole spetsiaalset IT-süsteemi peetud otstarbekaks välja töötada. Kulude optimeerimiseks on mõttekas iga lao kohta välja töötada plaan, mis arvestab üksikasjalikult nii lao funktsioonidest kui ka üldisest toimimisest tulenevaid kulusid. Kulude suurus ja selle optimeerimise efektiivsus on suurel määral seotud ka transpordilogistikaga. Samas ei tohi lao puhul unustada, et igal väljaminekul on kaks poolt: näiteks ladude arvu suurendamine vähendab transpordikulusid laost kliendini, kuid suurendab transpordikulusid tarnijalt lattu. Minu seisukohaks on, et IT-süsteeme tuleks ladude tegevuse efektiivistamiseks veelgi arendada. Suuremat rõhku peaks panema ka personali koolitamisele. Järeldan, et kuigi Eesti laosüsteem on võrreldes rahvusvaheliselt toimivate suurladudega väike, ei ole see põhjuseks, et IT-süsteeme siin vähem kasutada. IT-süsteemid on kaasajal piisavalt funktsionaalsed , et aidata optimeerida kulusid. Laonduse toimimine tuleks viia vastavusse rahvusvaheliselt tuunustatud standarditega, kuna siis oleks nii kulude optimeerimine kui ka kogu laonduse efektiivsus ja juhtimine maksimaalselt tulemuslik.
5 KASUTATUD KIRJA DUS
Villemi, M. Logistika alused. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikooli Kirjastus, 2009.
http://www.logistikauudised.ee/?ArticleID=4dc59bee-c5e4-449e-8905-7457bde43ed4
http://laadur.ee/files/est_uudis/-P%20Online%20-%20laondus.pdf
http://www.estonian-warehouse.com/eraamat/
6