PEATÜKK 6. TOOTMINE JA KULUD (0)

Mare Randveer. MIKROÖKONOOMIKA ÜLESANNETE JA HARJUTUSTE KOGU. Tallinn: Külim, 1999.
KOMMENTEERITUD VASTUSED Avo Org PEATÜKK 6. TOOTMINE JA KULUD (LK. 42­48) 1. ÕIGE; Majandusteoreetilises (e majandusanalüütilises) arvepidamises tuleb lisaks otsestele e raamatupidamislikele ( ilmutatud ) kuludele erilist tähelepanu pöörata ka kaudsetele kuludele e alternatiivsetele võimalustele (loobumiskuludele või teisisõnu saamata jäänud tuludele);
2. VALE / ÕIGE; 1) Koguprodukt TP (Q) ei saa olla negatiivne vaid ainult kahanev, sest TP maksimumpunkt on ületatud, just sellele viitab negatiivne piirprodukt MP; 2) Kahaneva koguprodukti puhul on TP kõvera tõus muutunud negatiivseks, kui aga koguprodukt kasvab, on TP kõvera mistahes punkti tõmmatud puutuja positiivse tõusuga;
3. VALE; Kahanevate tulude seadus ;
4. ÕIGE; Kuna firma kogukulud TC on muutuvkulude TVC ja püsikulude TFC summa, siis juhul kui muutuvkulud võrduvad nulliga kuna toodangut pole, on lühiperioodil firma kogukulud TC võrdsed püsikuludega TFC (SR-il kui Q=0 on TC=TFC);
5.c; kaudsed kulud nende laias , üldises (e majandusteoreetilises) käsitluses tähendavad alternatiivsete kulude arvestamist, mis ei ole seotud otsese rahalise väljamaksega võõraste tootmistegurite eest (mida ka firma raamatupidamine saaks "ilmutada" ). Amortisatsioonieraldised on arvestuslikud ning sõltuvad ettevõtte poolt valitavast amortisatsiooninormist;
6.a. kuna loendis esinevad nii otsesed (näiteks töötajatele makstud palk, makstud üür, pangalaenu intressid ) kui ka kaudsed kulud(saamatajäänud intressid), ongi õige viidata kõige laiemale kulukäsitlusele e alternatiivkuludele kõige üldisemas mõttes; Igasugune kulu on piiratud ressursside tingimustes ühtlasi ka alternatiivkulu ;
7.c; majanduskasumit saab arvutada ka ettevõtte kogutuludest TR nii otseste kui ka kaudsete kulude summa lahutamisega; majanduskasum = TR- (otsesed kulud + kaudsed kulu) = arvestuslik kasum ­ kaudsed kulud;
8. 1. 50500 (firma kogukulud on otseste ja kaudsete kulude summa); 2. 28000 (arvestuslik e raamatupidamislik kasum on kogutulu TR ­ otsesed kulud); 3. 4500 (majanduskasum on arvestuslik kasum ­ kaudsed kulud); 4. 21000 (firma omaniku aja alternatiivkulu on võimalik mõõta saamatajäänud töötasu suurusega); 5. 23500 (normaalkasum on sisuliselt võrdne kaudsete kuludega ehk teisisõnu sellega, kui palju oleks võinud saada tulu alternatiivsetest tegevustest); Ülesande lahendamisel on keskseks küsimuseks kaudsete kulude (nende laias, üldises mõistes) väljatoomine ehk sisuliselt alternatiivkulude (loobumiskulude) kindlaksmääramine. Kaudsed kulud võrduvad alternatiivsetest võimalustest loobumise tõttu saamata jäänud tuludega, seega saamatajäänud töötasu + saamata jäänud intressitulud (10% 25000-st), kokku kaudsed kulud 21000+2500=23500;
9.c; püsikulud TFC ei muutu toodangu koguse suurendamisel või vähendamisel; vastusvariantides a) b) d) esitatud kulud kuuluvad aga muutuvkulude TVC hulka;
10.b; lühiperioodil SR (short run) saab muuta ainult nn muutuvsisendeid (näiteks palgata uusi töötajaid), mitte aga püsisisendeid (uus tootmishoone ); lühiperioodi reaalne kalendaarne kestus (mitu nädalat, kuud või aastat sõltub ettevõtte tegevusvaldkonnast;
11.a; vastusvariantides b) c) d) esitatud muutuste toimumiseks on vaja pikka perioodi LR (long run) mille kestel saab võimalikuks ka püsisisendite muutumine; 12.a; kahanevate tulude seadus, mida tuntakse ka kahaneva piirtootlikkuse seaduse (the law of diminishing marginal returns ) nime all, väljendab sisuliselt kahanevat mastaabiefekti; Kahaneva mastaabiefekti korral viib tootmistegurite (tootmissisendi) suurenemine küll kogutoodangu mahu suurenemisele, kuid TP (Q) suureneb suhteliselt vähem;
13. 1.c; vt ka eelmise küsimuse vastus; esimese töötaja piirprodukt MPL1=+40; teise töötaja piirprodukt MPL2=+50 kuid kolmanda töötaja piirprodukt on MPL3=+36, seega alates kolmandast töötajast hakkab toimima kahanevate tulude seadus; 2.c; piirprodukti arvutatakse MPL6 =TP / L = (180-165) / 1= 15 ühikut; 3.d; keskmist produkti arvutatakse ATP=TP / L, see on toodang ühe töötaja kohta; ATP on maksimaalne sellise sisendi (tööjõud või kapital ) koguse juures kus MP ja ATP graafikud lõikuvad;
14. 1.b 2.d; vt ka joonis 6.1. piirprodukti MPL maksimum määratakse aga kindlaks koguprodukti TP graafiku tõusuga, kui TP graafikule tõmmatud puutuja on positiivne ja võrdne ühega, on piirprodukt maksimaalne; sisendite edasisel kasvul hakkab aga piirprodukt MP järjest vähenema ja TP kõvera tõus on väiksem kui 1 (kuid positiivne!); kui ületatakse aga TP maksimum, muutub piirprodukt MP negatiivseks ning koguprodukti TP kõvera tõus on negatiivne;
15. 1. ristküliku OBEq1 pindala, sest muutuvkulud TVC=AVC × q 2. ristküliku pindala BCDE, sest ATC ja AVC kõverate vaheline kaugus näitab keskmiste püsikulude AFC suurust; püsikulud TFC=AFC × q ; vastuseks võib aga olla ka ristküliku pindala 0AFq1 , sest keskmise püsikulu AFC kõver on joonisel esitatud ka eraldi (kuigi peaks näitama samasugust AFC arvulist suurust nagu ATC ja AVC kõverate vahekaugus; 3. ristküliku OCDQ pindala, sest kogukulud TC=TFC+TVC või ka TC= ATC × q; 4. lõigu q1F pikkus või lõigu ED pikkus (loomulikult vaatame kõiki kulusid toodangu koguse q1 juures);
16.c; kui firma püsikulud TFC suurenevad, siis kasvavad ka keskmine püsikulu AFC=TFC / Q ning samuti keskmine kogukulu ATC= AFC + AVC;
17.b; piirkulu MC kõvera lõikepunkt on mitte ainult keskmise kogukulu ATC kõvera miinimumpunkt, vaid piirkulu MC ja keskmise muutuvkulu AVC kõvera lõikepunkt on AVC miinimumpunktiks (vt ka joonis 6.2);
18. 1. 37 kr, sest firma püsikulud TFC=24 (kui firma toodang on 0, siis ongi ettevõttel ainult püsikulud TFC) ning seepärast TVC5=TC5-TFC5=61-24=37; 2. 16 kr, keskmine kogukulu ATC3 =TC / Q= 48 / 3 =16; 3. 8 kr, keskmine püsikulu AFC3 =TFC / Q=24 / 3=8; 4. 8 kr, piirkulu MC6= TC / Q=(69-61) / 1=8;
19.d; eeldades arvutusprintsiipe keskmised muutuvkulud AVC=TVC / Q ja piirkulu MC=TVC / Q ning keskmine kogukulu ATC= AFC + AVC, vähendab muutuvressursside vähenemine firma muutuvkulusid TVC ning seega ka AVC, MC ja ATC näitajat, mistõttu vastavad kulukõverad nihkuvadki allapoole;
20.b; firma keskmine kogukulu ATC=AFC+AVC=0,50+2,00=2,50; kogukulu TC=ATC×Q=2,5×500= 1250 ;
21.d; esitatud algandmete järgi võib välja arvutada keskmise kogukulu ATC=AFC+AVC=5+22=27 ning kogukulu TC=ATC×Q=27×10=270; seega ainuke õige vastus on esitatud vastusvariandis d);
22.b; firma töötajate palga tõus tähendav muutuvkulude TVC suurenemist ning kõik kulunäitajad, kus TVC parameeter on esindatud (vt ka ülesanne 19) suurenevad, järelikult vastavad kulukõverad tõusevad ülespoole;
23.d; pikal perioodil saab firma varieerida kõiki sisendeid , seega pole firmal mingeid püsikulusid TFC;
24.b; tuletame meelde, et mastaabisääst e mastaabiökonoomia (economies of scale ) ilmneb, kui kulud ühe tooteühiku kohta langevad (ehk ATC väheneb), samal ajal kui tootmismaht kasvab; seetõttu näitab U- kujuline ATC kõver nimelt mastaabisäästu kuni ATC kõvera miinimumpunktini; kui aga ATC hakkab toodangu suurenemisel kasvama, kogeb aga firma negatiivset mastaabisäästu;
25. 1.b vt ka eelmine küsimus; 2.c pikal perioodil valib firma minimaalsed ühikukulud; valitud toodangukoguse x juures on minimaalsed toote kohta tulevad kulud keskmise kogukulukõvera ATC2 järgi;
26.a; sisuliselt on tegemist kasvava mastaabiefektiga (increasing returns to scale), mis väljendab seost, et kui suurendada tootmistegurite hulka teatud protsendi võrra, siis kogutoodangu maht suureneb suhteliselt rohkem (toodang kasvab ennaktempos); just sellist mastaabiefekti näitabki kasvav (positiivne) mastaabisääst;
27. 1. keskmise kulu ATC=TC / Q ja piirkulu MC=TC / Q kõverate joonistamiseks tuleb vastavad näitajad kõigepealt välja arvutada kõigi toodangu mahtude korral; graafikud koostatakse teljestikus, kus vertikaalteljel on kulud ja horisontaalteljel toodangu kogused (Q ehk TP); 2. keskmine kogukulu ATC= 32 24 27 35 45,6 58 ning piirkulu MC= 16 34 58 88 124 3. toodangumahu kaks ühikut juures on ATC minimaalne; 4. tootes kuni 2 ühikut, sest kui Q2, hakkab ATC kasvama ehk teisisõnu tekib kahanev mastaabiefekt;
28.d; pikal perioodil LR peab ATC olema minimaalne;
29. firma püsikulud on konstantsed ja TFC=80
Toodangu kogus Q (TP) 0 1 2 3 4 5 6 7 8 Muutuvkulud TVC 0 110 150 180 220 270 340 440 580 Püsikulud TFC 80 80 80 80 80 80 80 80 80 Kogukulud TC=TFC+TVC 80 190 230 260 300 350 420 520 660 Keskmised püsikulud AFC=TFC / Q - 80 40 26 20 16 13 11,43 10 Keskmised muutuvkulud AVC=TVC / Q 0 110 75 60 55 54 56 62,86 72½ Keskmised kogukulud ATC=AFC+AFC 0 190 115 86 75 70 70 74,29 82½ Piirkulu MC=TC / Q=TVC / Q 0 110 40 30 40 50 70 100 140
30. 1. pika perioodi keskmised kulud LRATC on alati minimaalsed, seepärast valime kolme tootmismahtudest ehk firma suurusvariantidest sellise, mis võimaldavad valitud toodangu kogust valmistada kõige väiksemate ühikukuludeg; 2.MP= - 8 10 7 5 3 1
Toodangu kogus Q (TP) 10 20 30 40 50 60 70 80 90 LRATC 1 0,90 0,80 0,76 0,79 0,83 0,80 0,95 1,05 Valitud tootmismahu variant I I II II II II III III III
Vt ka ülesande 25 joonis 6.3. (või loengukonspekt-kompendiumi vastav osa) pika perioodi ATC kõvera konstrueerimisest;
2. piirprodukt MPL= =TP / L = - +8 +10 +7 +5 +3 +1 (antud ülesandes on L=1, seega piirprodukt arvutatakse lihtsalt koguprodukti TP (Q) muuduna)