PEATÜKK 6. TOOTMINE JA KULUD (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

4

docx

Mikroökonoomika valemid

ALTERNATIIV KAUP ASENDUSKAUP. ALTERNATIIVKULUD = KAUDSED KULUD ARVESTUSLIK KASUM e RAAMATUPIDAMISLIK KASUM: Arvestuslik kasum = kogutulud TR ­ otsesed kulud. ASENDUSE PIIRMÄÄR MRSXY = -QY / QX = MUX / MUY, kus MRSXY - asenduse piirmäär, QY ­ hüvise Y koguste muut, QX ­ üviste X koguste muut, MUX ­ hüvise X piirkasulikkus, MUY ­ hüvise Y piirkasulikkus EELARVETÕUSU arvutatakse tavaliselt absoluutarvuliselt, sest sellise joone tõus on matemaatiliselt defineeritud negatiivsena. EJ tõus = QY / QX = PX / PY, kus QY - hüvise Y koguste muut, QX ­ üviste X koguste muut, PX - hüvise X hind, PY ­ hüvise Y hind.

Arendustegevus

82

ppt

Ettevõtteteooria, täieliku konkurentsi turg ja täieliku konkurentsi firmad

Kas siinkohal on olulist vahet lühi- ja pikal perioodil? 7. Mis on väljumispunkt? Kas ta on olemas kõigi ettevõtete jaoks? 8. Firma töötajatele makstud palk, pangalaenu intressid, saamatajäänud intressid, makstud üür kujutavad endast • alternatiivkulusid; alternatiivkulusid; • kaudseid kulusid; • otseseid kulusid; • ei kaudseid ega otseseid kulusid 9. Mis alljärgnevast on õige? • arvestuslik kasum + majanduskasum –fikseeritud kulud = normaalkasum; • majanduskasum -arvestuslik kasum + muud kulud = otsesed kulud; • majanduskasum = arvestuslik majanduskasum kasum = arvestuslik -kaudsed kasum kulud -kaudsed - normaalne kulud kasum; - normaalne kasum;

Majandus

4

pdf

PEATÜKK 7. TÄIELIK KONKURENTS

e) VALE; lõik GF näitab majanduskasumit ühe toote kohta e keskmist kasumit; keskmise püsikulu AFC suurust väljendab aga keskmise kogukulu ATC ja keskmise muutuvkulu AVC kõverate vaheline kaugus, seega AFC kui toodetakse kogus 0C on lõigu JH või EF pikkus; f) ÕIGE; firma nn sulgemishind on AVCmin, kuna aga keskmise muutuvkulu AVC ja piirkulu MC kõverate lõikepunkt ongi AVC miinimumpunkt, siis väide on täiesti õige; g) ÕIGE; kasumilävel tootmine tähendab, et kogutulud TR ja kogukulud TC on võrdsed, mistõttu firmal ei ole majanduskasumit, kuid ei ole ka kahjumit; kui aga hind P=ATC, siis ongi tegemist kasumilävele vastava hinnatasemega; 5.d; hinnavõtjast täielikult konkureerivad firmad TKF saavad lühiperioodil valida optimaalse toodangu koguse kooskõlas kuldreegliga, turuhinda üksik firma mõjutada aga ei saa (seda tähendabki ,,hinnavõtmine"); 6

Micro_macro ökonoomika

21

doc

Mikroökonoomika eksamiks vajalik materjal

THV analüüsi saab teha ka kasutades piirkasu (MB) kategooriat. PIIRKASU on hüvise lisaühiku tarbimisest saadav kasu(pikkuse) rahaline väljendus. MAKSMISE PIIRVALMIDUS - hüvise X eest kujutab endast hüvisele Y kulutatud rahasummat, millest indiviid on nõus loobuma, et saada juurde veel üht ühikut hüvist X ilma, et tema kogukasulikkus (TU) muutuks. 11 SISENDID JA TOOTMINE TARBIJATEOORIA JA TOOTMISEL SAMA PÕHIMÕTE ÜKK = ISOKVANT EJ = ISOKOST KOGUPRODUKT e KOGUTOODANG TP - mingil kindlal ajaperioodil ettevõttes valmistatud tootmise väljundi üldkogus, mida mõõdetakse tavaliselt füüsilistes (naturaalsetes) toodangu ühikutes. ISOKVANT (samatoodangu joon) on joon, mis näitab kahe tootmisteguri alternatiivseid kombinatsioone, et toota vajalikku kogust toodanguühikuid. Isokvandi tõus mõõdab piirproduktide suhet. Isokosti tõus mõõdab sisendite

Mikroökonoomika

25

pdf

MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA: Tootmiskulud

17.02.2014 MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA EPJ0100 Tootmiskulud KULUD JA KASUM Tootjad püüavad hoida tootmiskulud võimalikult madalad, et maksimeerida kasumit. Tootmiskulud: otsesed kulud ­ tegelikud rahalised väljamaksed ressursside eest, mis on ressursside turult muretsetud; nt töötasu, rent, intressid, materjalikulud jm; kaudsed kulud ­ mõõdavad, mida firma ressurss oleks võinud teenida alternatiivse kasutusviisi korral; nt oma ruumid, mida oleks võinud välja rentida; omaniku tehtud töö ja kapital, mida oleks võinud mujale investeerida jm. 1  17.02.2014 KULUD JA KASUM Kasum: arvestuslik kasum ehk raamatupidamiskasum ­ kogutulude ja otseste kulude vahe;

Mikro- ja makroökonoomia

11

docx

II kt loengu konspekt

Tootmiskulud (õp. lk. 147-175) 1. Firma kulud ja kulukõverad 2. Püsi-, muutuv- ja piirkulu 3. Tootmisfunktsioon ja kulud 4. Pika perioodi kulud ja kulukõverad 4.1. Isokost 4.2. Arengutee 5. Kulukõverad majandusanalüüsis ja sisendite hindade muutumine 1. Firma eemärk ­ maksimeerida kasumit Alternatiivkulu ­ ressursi parimast alternatiivsest kasutusviisist loobumise hind. Alternatiivkulu Otsene kulu Kaudne kulu Tegelikud Rahalised maksed ressursside eest Ei tehta otseselt rahalisi väljamakseid, aga

Micro_macro ökonoomika

11

docx

Majanduse seminarid 1-4

SISUKORD Sisukord SISUKORD............................................................................................................... 1 SEMINAR 1 ­ TARBIJATEOORIA, TARBIJATE KÄITUMINE............................................1 SEMINAR 2 ­ ETTEVÕTTE KULUD JA TULUD.............................................................3 SEMINAR 4 ­ KONKURENTS................................................................................... 10 SEMINAR 1 ­ TARBIJATEOORIA, TARBIJATE KÄITUMINE MU ­ piirkasulikkus (marginal utility); TU ­ üldine (kogu) kasulikkus (total utility). Piirkasulikkus 1 toote korral = kogukasulikkus 1 toote korral ( nt: 10 = 10) Piirkasulikkus 2 toote korral (nt 8) , kogukasulikkus = 10+8

Mikroökonoomika

85

docx

Mikroökonoomika

............................................ 1 LOENG 3: NÕUDLUSE JA PAKKUMISE ELASTSUS..................................... 6 LOENG 4 TARBIJA VALIK JA NÕUDLUS.................................................. 14 LOENG 5 ORDINAALSE KASULIKKUSE E ÜKSKÕIKSUSKÕVERATE TEOORIA ....................................................................................................... 17 LOENG 6: TARBIMISVALIKUTE MÕJURID.............................................. 26 LOENG 7: SISEND JA TOOTMINE......................................................... 35 LOENG 8: TOOTMISKULUD................................................................. 42 LOENG 9: TÄIELIKU KONKURENTSI TURG............................................. 53 LOENG 10: TÄIELIK KONKURENTS PIKAL PERIOODIL............................ 59 LOENG 11 MONOPOL......................................................................... 65 LOENG 12. MONOPOLISTLIK KONKURENTS.......................................... 74

Majandus (mikro ja makroökonoomika)

Kommentaarid (0)