Osavõtt valmistest - õigus või kohustus (2)

Sarnased õppematerjalid

2

doc

Osavõtt valimistest - õigus või kohustus?

Osavõtt valimistest - õigus või kohustus? Valimised on inimestele võimalus valida endale esindajad, kes nende eest olulisi otsuseid teevad ja enamikes riikides, sealhulgas Eestis, on tegemist just nimelt õiguse, mitte kohustusega. Kuid näiteks Austraalia, Belgia, Kreeka ja Luksemburg on läinud seda teed, et teinud oma kodanikele valimaminemise kohustuslikuks ning määranud ka teatavad karistused selle tegemata jätmisel. Euroopas on probleemiks madal valimisaktiivsus, mis seab küsimärgi alla meie võimude legitiimsuse. 2009

Ühiskonnaõpetus

8

docx

Valimised

ning nendel häältel on võrdne kaal. Teatud piirangud tulenevad proportsionaalse valimissüsteemi mõnest iseärasusest. Näiteks Eestis kehtiva 5% valimiskünnise puhul ei pääse kompensatsioonimandaatide jaotamisel riigikogusse erakond, kes kogub alla 5% valijate antud häältest. Sellise erakonna liikmetel on võimalik saada Riigikokku vaid siis, kui kogutakse kas isikumandaat või ringkonnamandaat. Ülejäänud hääled lähevad aga ,,kaduma". Erandlikult huvitavad olid 1989. aasta kohalikud valimised Eestis: valijal oli tookord õigus seada kandidaate oma eelistuse järgi pingeritta. 6. VALIMISED ON OTSESED Valija annab tavaliselt oma hääle otseselt kas saadikukandidaatidele või kandidaatide nimekirjale. (Viimast valimisviisi kasutatakse enamasti siiski kahekojalise parlamendi puhul ülemkoja valimisel)

Ühiskonnaõpetus

76

docx

RIIGIÕIGUS konspekt eksamiks

Õigus on sotsiaalne kord, mis reguleerib inimeste omavahelisi suhteid. Riigiõigus on õigusnormide kogum, mis määrab kindlaks ühiskondliku korra põhialused, riigiorganite moodustamise korra, pädevuse, nende vastastikused suhted, tegutsemise põhimõtted ja üksikisiku põhiõigused, vabadused ja kohustused. Riigiõiguses puuduvad sanktsioonid.Riigiõigus pole üldine, tema sisu on igas riigis erinev. Rahvusvaheline õigus on riigiväline, ta vaatelb riiki kui üksust. Riiki eesmärk, ülesanded, tegevuspiirid  Julgeoleku tagamine  Sotsiaalne, majanduslik, kultuuriline heaolu  Üksikisiku õiguste ja vabaduste tagamine  Õigus tegeleda ainult sellega, mis on PS väljendatud  Rahvusvahelises õiguses loetakse riigiks üksust, millel on järgmised elemendid:territoorium, rahvas, suveräänne riigivõim PS-eelsed dokumendid  15nov 1917

Riigiõigus

7

doc

Riigi õiguslik järjepidevus

Rahvas, see on kogu riigi alus. Rahvas kui riigivõimu kandja ja teostaja. Seoses asjaoluga, et kodakondsus loob sügavama ning kindlama sideme inimese ja riigi vahel ning et kodakondsusega kaasnevad mitmed kohustused, mis mittekodanikel puuduvad, on rahava mõiste piiramine kodakondsust omavate isikutega siiski rahvusvaheliselt siiski üldtunnustatud. Kodakondsus on õiguslik staatus, mis seob teda riigiga. Eksisteerivad õigused ja kohustused. Neil on õigus eestis asuda ja ühtegi Eesti kodanikku ei tohi välja saata. Teiseks õiguseks on riigikogu valimine ja rahva hääletus. Suveräänne riigivõim, riigi õigus otsustada oma territooriumi piires küsimusi nii, nagu riik ise seda vajalikuks peab. Riigivõim viitab riigi õigusele kehtestada kodanikele ühepoolselt reegleid ja panna kohistusi. Sealjuures on riigil õigus neid kohustusi tagada sunnijõu

Riigiõigus

19

docx

Riigiõiguse kordamine eksamiks

Milline sätestus. Kolm tunnust Proportsionaalsuse põhimõte on tuletatud põhiseaduse § 11- Õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. Need piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. 1) Sobivus - abinõu peab olema eesmärgi saavutamiseks sobiv. Sobiv on iga abinõu, mis soodustab eesmärgi saavutamist. Sobivus pole range nõue, piisab sellest, kui abinõu kas või mingil viisil soodustab eesmärgi saavutamist. Kaitseb ebavajalike piirangute eest. 2) Vajalikkus (kitsamas tähenduses, kui § 11) - Riigikohtu definitsiooni järgi on abinõu vajalik, kui eesmärki pole võimalik saavutada teise, isikut vähem koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne kui esimene. 3) Mõõdukus - abinõu mõõdukuse hindamiseks tuleb kaaluda ühelt poolt põhiõigustesse

Riigiõigus

11

doc

Indiviidid ühiskonnas

tunnuseid. Kihistumisele on omane staatuslik hierarhia, st rahvastik järjestub hierarhiliselt ressursside jagunemise alusel (kõrgematesse kihtidesse kuuluvatel inimestel on rohkem ressursse ­ võim, vara, teadmised, tutvused, oskused - kui madalamatesse kihtidesse kuulujatel, kes võivad ühiskonnas olla tõrjutud). Sotsiaalne mobiilsus ­ inimeste ja rühmituste liikumine sotsiaalse kihistuse süsteemis. Liikumine võib olla horisontaalne (maalt linna või ühest majandusharust teise) või vertikaalne (lihttöölisest spetsialistiks, ametnikust töötuks, keskklassist kõrgklassi). Sotsiaalse mobiilsuse suurusastet vaadeldakse tihti kui ühiskonna avatuse ja arenguvõime näitajat. Majanduslik aktiivsus ja heaolu Aktiivne rahvastik ­ tööjõud ehk osa tööealisest rahvastikust, kes osaleb tööturul. Mitteaktiivne rahvastik ­ osa tööealisest rahvastikust, kes ei osale tööturul. Töötu ­ inimene, kes soovib teha ja on võimeline tööd tegema, kuid ei leia tööd.

Ühiskond

37

docx

RIIGIÕIGUS

Õigus on sotsiaalne kord, mis reguleerib inimeste omavahelisi suhteid. Riigiõigus on õigusnormide kogum, mis määrab kindlaks ühiskondliku korra põhialused, riigiorganite moodustamise korra, pädevuse, nende vastastikused suhted, tegutsemise põhimõtted ja üksikisiku põhiõigused, vabadused ja kohustused. Riigiõiguses puuduvad sanktsioonid.Riigiõigus pole üldine, tema sisu on igas riigis erinev. Rahvusvaheline õigus on riigiväline, ta vaatelb riiki kui üksust. 1.1 Riiki eesmärk, ülesanded, tegevuspiirid Julgeoleku tagamine Sotsiaalne, majanduslik, kultuuriline heaolu Üksikisiku õiguste ja vabaduste tagamine Õigus tegeleda ainult sellega, mis on PS väljendatud Rahvusvahelises õiguses loetakse riigiks üksust, millel on järgmised elemendid:territoorium, rahvas, suveräänne riigivõim 1.2 PS-eelsed dokumendid 15nov 1917

Riigiõigus

31

pdf

Riigiõigus Kordamisküsimused 2012

Riigikohus tohib argumenteerida, lähtudes põhiseaduse mõttetervikust. 2. Põhiseaduse täiendamise seaduse (PSTS) eesmärk ja sisu. 14.9.2003.a. täiendus (jõust. 06.1.2004) o Riigikogule anti võimalus Euroopa Liiduga ühinemise leping ratifitseerida. o Eesti riigiorganitele anti võimalus arvestada Eestile kui EL liikmesriigile kohustuslikku EL õiguse ülimuslikkuse põhimõtet. o Riigiorganitele pandi kohustus jälgida rakendatava EL õiguse vastavust Põhiseaduse aluspõhimõtetele ning alustada EL-st lahkumiseks vajalike toimingute tegemist aluspõhimõtete rikkumise tuvastamisel. o otsustati rahaühikuna euro käibelevõtt, kuni Maastrichti kriteeriumide täitmiseni oli Eesti suhtes kehtestatud erand. Eesti Vabariigi põhiseaduse täiendamise seadus Eesti rahvas võttis 2003. aasta 14. septembril rahvahääletusel põhiseaduse § 162 alusel

Õigus

Kommentaarid (2)