100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 10 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-12-05
Kuupäev, millal dokument üles laeti
7 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
ProudEstonian
Õppematerjali autor
Lisaks PS II peatükis nimetatud õigustele on põhiõigused ka muudes PS peatükkides sisalduvad subjektiivsed õigused: nt PS §-s 57, § 60 lg 1 teises, kolmandas ja neljandas lauses, § 60 lg-s 2, §-s 113, § 124 lg-s 2, §-s 151 ning § 156 lges 1 ja 2 nimetatud õigused. Esitatud loetelu ei pruugi olla täielik. PS põhiõigused on niisiis kõik PS-st tulenevad subjektiivsed õigused, mille kandjaks on üksikisik ja adressaadiks avaliku võimu kandja. Objektiivne õigus koosneb avaliku võimu kohustustest, mille täitmisele ei ole kellelgi subjektiivset õigust. Näiteks sätestab PS § 66 Riigikogu kohustuse pidada uue koosseisu esimene istung kümne päeva jooksul valimistulemuste väljakuulutamisest alates. Samas ei ole kellelgi subjektiivset õigust sellele, et Riigikogu seda kohustust järgib. Objektiivse õiguse järgimise üheks järelevalvemehhanismiks on nt õiguskantsler (PS XII ptk).
Haldusõigus (OIAO.05.039) § 1 Sissejuhatus 03.09 loeng A.Haldus ja haldusõigus ● Haldusõiguse ese on avalik haldus ○ Materiaalses tähenduses avalik õigus – avaliku võimu tegevus, mille sisuks on haldusele pandud ülesannete teostamine ■ lubade andmine, korrakaitse politsei poolt ○ Organisatsioonilises tähenduses avalik haldus – haldusorganisatsioon, mis koosneb halduse kandjatest, haldusorganitest ja muudest haldusasutustest ■ haldusaparaat ○ Formaalses tähenduses avalik haldus – haldusorganisatsiooni tegevus sõltumata sellest, kas tegevus on materiaalses tähenduses halduse teostamine ● Avaliku halduse materiaalses tähenduses defineerimise katsed ○ positiivne definitsioon
vahistatute omavaheline sidepidamine. Siinkohal on seadusandja sõnastanud sätte nii, et sisuliselt iga eesmärki teeniv meede on lubatud. Sellised piirangud põhjustavad mitme põhiseaduses sätestatud põhiõiguse riive. Näiteks on riivatud PS §-s 19 sätestatud üldine vabadusõigus ehk vaba eneseteostus, §-s 20 sätestatud füüsiline vabadusõigus, §-s 26 sätestatud perekonna- ja eraelu puutumatus. Samuti riivab VangS §-s 90 sätestatu PS § 34 kaitseala, kust tuleneb igaühe õigus vabalt liikuda ja elukohta valida. 1 Lisa 1 Õiguskantsleri 1.06.2012 kiri nr 6-8/120785/1202671 ,,Justiitsminister_teabe küsimine". 2 Vangistusseadus. 14.06.2000. RT I 2000, 58, 376; RT I, 20.12.2012, 16. 3 Eesti Vabariigi põhiseadus. 28.06.1992. RT 1992, 26, 349; RT I, 27.04.2011, 2. 6 Eeltoodust lähtuvalt on püsitatud ka lõputöö eesmärk, milleks on leida vastus küsimusele, kas riigikogu poolt 14.06
menetlusreegleid nende õiguste kaitseks. Vaatamata oma suurele tähendusele, on EIÕK tavalise rahvusvahelise lepingu staatuses. Seega on Eesti riik võtnud endale eelkõige kohustused teiste 2 leinguosaliste ees. Eesti kohtud kohaldavad siiski konventsiooni sätteid inimõiguste kaitsel. Kui siseriigi kohtud ei taga konventsioonis ettenähtud õigusi, on igaühel õigus pöörduda EIK poole. 5. PS tõlgendamise viisid Klassikalisi tõlgendusmeetodeid on 3 – keeleline, süstemaatiline ja teleoloogiline. Keeleline argumentatsioon – viitab sõnade tähendusele nii, nagu need kirjas on. Süstemaatiline argumentatsioon – vaadeldakse tõlgendatavaid sätteid koos teiste tähtsust omavate asjaoludega Teleoloogilised argumendid – kr keeles telos-argument, seaduse eesmärgi aluseks võtmine
§ 48 Õiguskantsler 53 2 I OSA: Sissejuhatus § 1 Üldist Riigiõigus kui juriidiline distsipliin. 1. juriidiline distsipliin – uurib, mis on ühel kindlal juhul positiivse õigusega kästud, keelatud või lubatud õigusharu on normikogum, mis reguleerib ühte elu valdkonda Riigiõigus kui avaliku õiguse distsipliin. Eraõigus (inimene- inimene) – horisontaalsed suhted Avalik õigus ( inimene) – vertikaalsed suhted Mida saab kvalifitseerida eraõiguslikuna või avalik – õiguslikuna? 1. Õigussuhteid 2. Normid 3. Toimingud 4
I OSA: Sissejuhatus § 1 Üldist Riigiõigus kui juriidiline distsipliin. 1. JURIIDILINE DISTSIPLIIN uurib, mis on ühel kindlal juhul positiivse õigusega kästud, keelatud või lubatud õigusharu on normikogum, mis reguleerib ühte elu valdkonda Riigiõigus kui avaliku õiguse distsipliin. Eraõigus (inimene- inimene) horisontaalsed suhted Avalik õigus ( inimene) vertikaalsed suhted Mida saab kvalifitseerida eraõiguslikuna või avalik õiguslikuna? 1) Õigussuhteid 2) Normid 3) Toimingud 4) Juriidilised distsipliinid Kuidas piiritleda era ja avalikku õigust 2. TEOORIAD a. Huviteooria kelle huvides lähtub sellest, kas õigusakt lähtub avalikust- või erahuvist (Rooma jurist Julianus) § igaühel on õigus elule riik kaitseb isikuid ka üksteise eest Enamik norme arvestab nii era kui ka avalike huvidega. b
I OSA: Sissejuhatus § 1 Üldist Riigiõigus kui juriidiline distsipliin. 1. JURIIDILINE DISTSIPLIIN uurib, mis on ühel kindlal juhul positiivse õigusega kästud, keelatud või lubatud õigusharu on normikogum, mis reguleerib ühte elu valdkonda Riigiõigus kui avaliku õiguse distsipliin. Eraõigus (inimene- inimene) horisontaalsed suhted Avalik õigus ( inimene) vertikaalsed suhted Mida saab kvalifitseerida eraõiguslikuna või avalik õiguslikuna? 1) Õigussuhteid 2) Normid 3) Toimingud 4) Juriidilised distsipliinid Kuidas piiritleda era ja avalikku õigust 2. TEOORIAD a. Huviteooria kelle huvides lähtub sellest, kas õigusakt lähtub avalikust- või erahuvist (Rooma jurist Julianus) § igaühel on õigus elule riik kaitseb isikuid ka üksteise eest Enamik norme arvestab nii era kui ka avalike huvidega. b
PS õigusriigi aluspõhimõtte keskne säte, mis näeb ette seaduslikkuse e legaalsuse põhimõtte, mis koosneb omakorda PS ülimuslikkuse, üldise seadusreservatsiooni ja seaduse prioriteedi põhimõtetest. Seega kehtib Eestis demokraatlikes õigusriikides tunnustatud põhimõte, et avaliku võimu teostamisel (nii seadusandliku, täidesaatva kui ka kohtuvõimu) tuleb järgida legaalsuse põhimõtet. Kõik põhilised otsused, mis avalik võim teeb, peavad lähtuma seadustest. Sisuliselt on siin põhimõtteks "mis pole keelatud, on lubatud" (tegemist pole küll täpse põhimõttega, riigi puhul viitab seaduslikkuse põhimõte pigem klauslile "mis on seadusega keelatud, on keelatud"). Tulenevalt seaduslikkuse printsiibist ei tohi õigusloovate aktide hierarhias olla alamseisvad õigusaktid vastuolus kõrgemalseisvate õigusaktidega. 4. Kuna võib Riigikogu kiireloomulisena põhiseadust muuta. Sätestused
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid