PUNASE RAAMATU SOONTAIMED (0)

PUNASE RAAMATU SOONTAIMED
Referaat
Sisukord
Sissejuhatus 3
Teadusartiklid 4
Kokkuvõte 10
Kasutatud kirjandus 11
Sissejuhatus
Viimase, 2008. aasta Punase Raamatu soontaimede osa koostamisel võeti aluseks Toomas Kuke koostatud Eesti soontaimede täielik nimestik (Kukk, 1999).
Toomas Kuke andmetel leidub Eesti pärismaises flooras 1441 liiki soontaimi. Neile lisandub 97 alamliiki. Koos alamliikidega on taksonite arv 1538. Naturaliseerunud liike on teada 82, tulnuktaksoneid on kokku 718. 2008. aasta punases raamatus on analüüsitud 1928 taksonit, mis haarab kõik pärismaise floora liigid, naturaliseerunud liigid ja suure osa tulnuktaksoneid. Analüüsitud taksonite jaotust Punase Raamatu kategooriatesse kajastab alljärgnev tabel 1.
Tabel 1. Soontaimede 1928 liigi ja/või alamliigi ohustatuse kategooria muutused võrreldes 1998. aasta Punase Raamatuga (samasse kategooriasse jäämine näidatud paksus kirjas).
Punase Raamatu liikide kaitstust siseriiklikul tasemel kajastab tabel 2. Kaitstavate liikide osatähtsus erinevates ohukategooriates on antud protsentuaalselt (%).
Tabel 2. Rahvusvahelise tähtsusega taimeliigid
Sellest nähtub, et ligikaudu veerand nii kriitiliselt ohustatud, ohustatud kui ka ohualtitest soontaimeliikidest ei ole praegu seadusega kaitstud.
Teadusartiklid
Tulenevalt referaadile seatud mahupiirangust on töös võetud vaatluse alla vaid eriti ohustatud liigid (kokku 31 liiki) ja nendega seotud 5 viimase aasta jooksul ilmunud teadusartiklid. Eriti ohustatud 31-st liigist puudusid artiklid järgneva 9 liigi osas - Ruthe sõrmkäpp (Dactylorhiza ruthei), gallia tarn (Carex ligerica), ida-võsalill (Moehringia lateriflora), jalgtarn (Carex rhizina), nokktarn (Carex rhynchophysa), mägi-seahernes (Lathyrus linifolius), arumadar (Galium pumilum), laanekannike (Viola selkirkii) ja Lindmani viirpuu ( Crataegus lindmanii).
Alljärgnevalt kokkuvõtvalt ülevaade teadusartiklitest, mis käsitlesid eriti ohustatud liike.
Virgiinia võtmehein (Botrychium virginianum)
Üks artikkel, mis käsitleb virgiina võtmeheina elupaiku USA ja Venemaa kõrvalisemates piirkondades, sealjuures täheldati sporofüütide ontogeneesi suurt variatiivsust (Sirotina, Krinitsyn, Zontikov, & Parnikoza, 2014).
Põhja raunjalg (Asplenium septentrionale)
Meie enda Tartu Ülikooli teadlaste uurimus liigi ökoloogiast tulenevalt sellest, et praegu säilinud populatsioon väga väike ja inimtegevusest mõjutatud (Rünk, Pihkva , & Zobel, 2014) ja (Rünk, Pihkva, Liira , & Zobel, 2016 ).
Muda-lahnarohi (Isoetes echinospora)
Kaks artiklit , millest ühes uuriti arbuskulaarse mükoriisa esinemist Isoëtes lacustris ja I. echinospora juurtes . Uuring viidi läbi Tšehhis, kus mõlemad liigid on kriitiliselt ohustatud. (Sudová, Rydlová, Čtvrtlíková, Havránek, & Adamec, 2011). Teises artiklis uuriti I. echinospora ja I. asiatica fülogeneetilist sugulust (Kim, Na, Shin , & Choi, 2009).
Ogane astelsõnajalg (Polystichum aculeatum)
Üks artikkel, kus vaadeldi klimaatiliste tingimuste mõju lehtede ja spooride fenoloogiale (Landi, Zoccola, Bacaro, & Angiolini, 2014).
Alssosi (Equisetum scirpoides)
Üks artikkel, mis käsitleb mitmete liikide, sealjuures alssosi, rasvhapetega seonduvat (Dudareva, Nokhsorov, Rudikovskaya, & Petrov, 2015).
Elsassi soomukas (Orobanche alsatica)
Üks artikkel, mis uurib erinevate soomukate seemnete tundlikkust strigolaktooni sünteetilisele analoogile GR24 (Matusova, Kullacova, & TOTH , 2014).

Rohekas õõskeel (Coeloglossum viride )
Artiklis vaadeldi roheka õõskeele ekstrakti mõju närvirakkudele. Roheka õõskeele ekstrakt on Hiina meditsiinis laialdaselt kasutuses ning on kirjeldatud positiivseid toimeid närvisüsteemile. Katseid tehti rottidega . (Guo, Pan, & Qin, 2013).
Lääne-sõrmkäpp (Dactylorhiza praetermissa)
Kokku leiti neli artiklit. Esimene artikkel võrdleb kolme perekonna (Dactylorhiza, Gymnadenia ja Pseudorchis) 21 liigi seemneid ning analüüsib nende kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid omadusi (Gamarra, Galan, Pedersen, Ortunez, & Sanz, 2015). Teine käsitleb kolme Dactylorhiza liigi omavahelist hübridiseerumist (De hert et al., 2012) ning kolmandas artiklis uuriti nende samade liikide idanamisvõimet ning leiti, et ebaõnnestunud idanemine ei oma suurt tähtsust nende liikide reproduktiivses isolatsioonis (De Hert, Honnay, & Jacquemyn, 2012). Neljas artikkel kirjeldab orhideede võimekust kasvada edukalt ka taastatud kasvukohtadel (De Hert, Jacquemyn, Provoost, & Honnay, 2012).
Kollane käoking ( Aconitum lasiostomum, Aconitum lycoctonum)
Kokku kuus artiklit. Ühes artiklis vaadeldi kahe tulikalise liigi õitsemist, tolmlemist ja putukate külastatavust. Kollase käokinga õitsemine toimus juunis/juulis, samas A. carmichaelii õitses septembris/oktoobris. Kollane käoking alustas õitsemist kell  5:00, samas, A. carmichaelii hakkas õitsema kell 8:00. Selle tulemusena erines tolmukapeade arv lille kohta, tolmukapeade suurus ja mass. Kollase käokinga hinnanguline õietolmu saagikus oli 0,2 g ruutmeetri kohta ja A. carmichaelii  1,6 g ruutmeetri kohta. Töös jõutakse järeldusele, et Aconitum lycoctonum ja A. carmichaelii levik võib toetada kimalaste kaitset (Antoń, Denisow, & Milaniuk, 2014).
Teine artikkel keskendub tolmlemise temaatikale. Et saavutada tõhus risttolmlemine on oluline, et tolmendajad oleksid huvitatud nii isas - kui emastaimedest. Kahe aasta jooksul uuriti nii kollase käokinga kui A. carmichaelii nektari tootmist ja koostise erinevust. A. carmichaelii eritab u. 2,5 korda rohkem nektarit kui kollane käoking, sealjuures A. carmichaelii nektaris oli sahharoos domineeriv (87,6 : 9,5 : 2,9; sahharoos, fruktoos, glükoos ). A. carmichaelii  isastaimed tootsid 2,4 korda rohkem nektarit kui emastaimed ja mõlemal juhul domineeris nektaris sahharoos. Kollase käokinga puhul oli nektari tootmine ühel aastal suurem isastaimedel, teisel aastal emastaimedel, niisamuti kõikus sahharoosi domineerimine (Antoń & Denisow, 2014).
Kolmandas artiklis viidi läbi tsütoloogilisi uuringuid 20-ne liigi 60-nel populatsioonil kromosoomide arvu ja morfoloogia teada saamiseks ( Hong et al., 2016). Neljas artikkel uuris kolme tulikalise liigi varre ja lehe struktuuri, pöörates erilist rõhku juhtkimpudele (vascular system). Leiti, et juhtkimpude paiknemine omab taksonoomilist tähtsust (Novikoff & Mitka, 2015). Viiendas artiklis vaadeldi nelja liigi, sealjuures kollase käokinga, nektarite kannuseid (nectary spurs) (Antoń & Kamińska, 2015).
Peen jänesekõrv (Bupleurum tenuissimum)
Üks artikkel, kus vaadeldi temperatuuri, valguse ja eri soolsuse tasemete mõju viie halofüüdi, sealjuures peen jänesekõrva, seemnete idanemisele (Al-Hawija, Partzsch, & Hensen, 2012).
Salutakjas (Arctium nemorosum)
Liik leidis kajastamist ühes meditsiinilise suunitlusega artiklis, kus uuriti malaaria ravimiks kasutatavaid taimi (Zimmermann, 2012).
Lehitu pisikäpp (Epipogium aphyllum)
Kokku leiti viis artiklit. Esimene artikkel vaatleb lehitu pisikäpa isetolmlemise ja iseviljastumise võimalikkust. Leiti, et see on küll võimalik, kuid seda toimub väga harva tema õie eripärade tõttu. (Krawczyk et al., 2016). Teises artiklis võrreldi kahe orhideeliigi, Epipogium aphyllum ja Epipogium roseum, plastiidide genoomi ja selle evolutsioonilist muutumist (Schelkunov et al., 2015). Kolmandas artiklis kirjeldatakse lehitu pisikäpa õie bioloogilisi omapärasusi võrreldes teiste orhideedega. Keskenduti nektari ja selle eritumise teemadele (Święczkowska & Kowalkowska, 2015). Neljandas artiklis vaadeldakse lehitut pisikäppa kui Suurbritannia kõige ohustatumat orhidee liiki. Ohustatuse põhjusteks on välja toodud metsaraie, kasvukohtade vähenemine, trampimine, herbivoorsus ja kliimamuutus ning sellega seoses arvatakse, et see liik sureb lähitulevikus välja (Taylor & Roberts, 1992). Viiendas artiklis näidati, et lehitu pisikäpp on mükoheterotroofne orhidee, mis sõltub vajalike toitainete saamiseks Inocybe ja Hebeloma mükoriisadest (Liebel & Gebauer, 2011).
Soomurakas, mesimurakas ( Rubus arcticus)
Leiti kaks artiklit. Üks artikkel käsitleb soomurakat kui väärtuslikku põllukultuuri ning mille saagikust vähendab oluliselt ebajahukaste, kahjustades soomuraka vilju ja lehti. Sellega võitlemiseks pakutakse välja ka alternatiive fungitsiidide kasutamisele (Kostamo et al., 2015). Teises artiklis võrreldakse kahte soomuraka kultiveerimisvõimalust, mille käigus määrati kultiveeritud soomurakate morfoloogilised ja molekulaarsed omadused, leidmaks sobivaimat viisi soomurakate kasvatamiseks (Kostamo, Toljamo, Antonius , Kokko, & Kärenlampi, 2013).
Kolmismadar (Galium trifidum)
Kokku kaks artiklit. Ühes artiklis kirjeldati mikrosatelliitmarkeri arendamist kolmismadari geneetilise mitmekesisuse uurimiseks (Szczecińska et al., 2012). Teine artikkel kirjeldab setete negatiivset mõju erinevate taimede seemnete idanemisele ja taimekooslustele. Uuringust selgus, kolmismadara seemnete idanemine oli poole meetri sügavusel tugevalt pärsitud ( Wang , Wang, Yuan, Lu, & Jiang , 2014).
Uimastav varesputk (Chaerophyllum temulum)
Üks artikkel, mis uuris taime erinevate osade (juured, varred, õisikud) eeterlike õlide koostist. Leiti, et õli kvalitatiivne koostis sõltub sellest, mis taime osaga tegemist (Stamenković, Stojanović, Radojković, Petrović, & Zlatković, 2015).
Sinine kopsurohi (Pulmonaria angustifolia)
Kokku leiti kaks artiklit. Üks Eesti teadlaste artikkel, kus vaadeldi isendite vahelist polümorfismi (mitmekujulisus) ja nende hübriide. Outbreedingut nähakse liigi leviku langusena (Kook et al., 2015). Teine artikkel keskendub eelkõige putuka Birka annulitarsis elutsüklile ning sinine kopsurohi leiab käsitlemist sedavõrd, et tegemist on putuka peremeestaimega (Macek, 2013).
Harilik äiakas (Agrostemma githago)
Kokku seitse artiklit.
Ühes artiklis vaadeldi kolme liigi, sealjuures hariliku äiaka, plastiidi genoomi evolutsiooni (Sloan et al., 2014). Teine artikkel keskendus seemnete idanemise kiirusele, ning sellele, millised on tagajärjed hilinenud idanemises. Ilmnes , et idanemise hilinemine tõi kaasa pea poole võrra vähem võrseid, biomass, õisi, seemneid võrreldes kontrollgrupi taimedega (Rühl, Donath, Otte, & Eckstein, 2016). Lisaks artikkel nahkhiirte toidueelistusest Lõuna-Slovakkias (Svitavská-Svobodová, Andreas, Krištůfek, Beneš, & Novák, 2015) ja ülevaade sellest, mis liike sisaldasid 18.-19. sajandist pärit teraviljasalved (Koszałka & Strzelczyk, 2015). Mitmed artiklid olid paikkonna flooraga seotud (Matusiewicz & Kubicka - Matusiewicz, 2016). Lisaks artiklid sellest, kuidas hariliku äiaka kasvuetapi varajases staadiumis olnud keskkonnatingimused mõjutavad hilisemat fenotüüpi, arengut, suremust jne (Stephanie Held Goodrich & Roach, 2013) ja (S. H. Goodrich, Beans , & Roach, 2013).
Mägi-kadakkaer (Cerastium alpinum)
Kokku kolm artiklit, mis vaatlesid temperatuuri mõju ja süsivesikutega seonduvat, tõendamaks, miks taim on hästi kohanenud karmides oludes hakkama saamisele (Giełwanowska, Pastorczyk, Lisowska, Węgrzyn, & Górecki, 2014); (Kellmann-Sopyła & Giełwanowska, 2015); (Pastorczyk, Giełwanowska, & Lahuta, 2014).
Lääne-sõlmhein (Spergularia media)
Üks artikkel, mis käsitleb füüsikaliste muutujate (setete ja põhjavee) mõju makrofüütidele, eesmärgiga teha kindlaks, kas neid võiks kasutada bioindikaatoritena (Veldkornet, Potts, & Adams , 2016).
Teravlehine hanemalts (Chenopodium bonus- henricus )
Kokku kaks artiklit, milles esimene keskendub Sveitsi mägipiirkonnale - eemärgiks oli välja selgitada metsikud söödavad taimed (Abbet et al., 2014), teine artikkel jäi keemia-farmakoloogia valdkonda (Kokanova-Nedialkova et al., 2015).
Mägi-lipphernes (Oxytropis campestris)
Üks artikkel, milles kirjeldatakse Põhja- Kanada kaevanduste ökosüsteemide taastamise plaani, mille läbiviimiseks valiti välja kolm hea lämmastikusiduvusega kohalikku taimeliiki, nende hulgas oli ka mägi-lipphernes ( Stewart & Siciliano, 2015).
Nõtke näkirohi (Najas flexilis)
Leiti neli artiklit. Üks artikkel kirjeldab nõtke näkirohu plastiidi genoomi muutusi ja selle seost veealuses keskkonnas kohanemisega (Peredo, King , & Les, 2013). Teine artikkel käsitles Kanada vesikatku (E. canadensis) massilist invasiooni ühes Norra järves ning selle mõju makrofüütide bioloogilisele mitmekesisusele. Leiti, et Kanada vesikatk võib olla põhjus nõtke näkirohu hulga vähenemisele (Mjelde, Lombardo, Berge, & Johansen, 2012). Kolmandas artiklis võrreldakse omavahel kahe väga raskesti eristatava liigi, N. flexilis and N. canadensis, seemnete morfoloogiat (Les et al., 2015). Neljandas artiklis uuriti roosärje (Scardinius erythrophthalmus) toitumist Põhja-Ameerika vetes ning selgus, et roosärg eelistab eelkõige nõtket näkirohtu, takistades seeläbi nõtke näkirohu koosluste taastumist (Kapusci Nski et al., 2014).
Kokkuvõte
Otsingute tulemusena leiti 31-st väga ohustatud liigist 22 liigi kohta teadusartikleid, kokku 51 artiklit. Siiski peab tõdema, et viimasel viiel aastal avaldatud artiklid ei anna nende liikide olukorra ja seisundi kohta väga head ülevaadet. Palju on tehtud küll uurimusi geneetika ja farmaatsia valdkonnas, samuti on artikleid, mis kirjeldavad ühe paikkonna floorat. Kuid samas puudub teave näiteks selle kohta, kuidas neid liike praegu kaitstakse ning kas see on ka tulemusi andnud. Eestis on eriti ohustatud liikide kohta väga vähe uurimusi tehtud, vaid ühel juhul - pruun raunjalg (Asplenium septentrionale) - olid leitavad Eesti teadlaste uurimistööd.
Viimane Eesti Punane Raamat koostati 2008. aastal. Selle raames hinnati kokku 1928 taksonit, mis haarab kõik pärismaise floora liigid, naturaliseerunud liigid ja suure osa tulnuktaksoneid. Siseriiklikult ei ole ligikaudu veerand nii kriitiliselt ohustatud, ohustatud kui ka ohualtidest soontaimeliikidest praegu seadusega kaitstud.
Kasutatud kirjandus
Abbet, C., Mayor , R., Roguet, D., Spichiger, R., Hamburger, M., & Potterat, O. (2014). Ethnobotanical survey on wild alpine food plants in Lower and Central Valais (Switzerland). Journal of Ethnopharmacology, 151(1), 624–634. http://doi.org/10.1016/j.jep.2013.11.022
Al-Hawija, B. N., Partzsch, M., & Hensen, I. (2012). Effects of temperature, salinity and cold stratification on seed germination in halophytes. Nordic Journal of Botany, 30(5), 627–634. http://doi.org/10.1111/j.1756-1051.2012.01314.x
Antoń, S., & Denisow, B. (2014). Nectar production and carbohydrate composition across floral sexual phases: contrasting patterns in two protandrous Aconitum species (Delphinieae, Ranunculaceae). Flora - Morphology , Distribution, Functional Ecology of Plants, 209(9), 464–470. http://doi.org/10.1016/j.flora.2014.07.001
Antoń, S., Denisow, B., & Milaniuk, K. (2014). Flowering, pollen production and insect visitation in two Aconitum species (Ranunculaceae). Acta Agrobotanica, 67(2), 3–12. http://doi.org/10.5586/aa.2014.020
Antoń, S., & Kamińska, M. (2015). Comparative floral spur anatomy and nectar secretion in four representatives of Ranunculaceae. Protoplasma, 252(6), 1587 –1601. http://doi.org/10.1007/s00709-015-0794-5
De Hert, K., Honnay, O., & Jacquemyn, H. (2012). Germination failure is not a critical stage of reproductive isolation between three congeneric orchid species. American Journal of Botany, 99(11), 1884–90. http://doi.org/10.3732/ajb.1200381
De Hert, K., Jacquemyn, H., Provoost, S., & Honnay, O. (2012). Absence of Recruitment Limitation in Restored Dune Slacks Suggests That Manual Seed Introduction Can Be a Successful Practice for Restoring Orchid Populations. http://doi.org/10.1111/j.1526-100X.2012.00925.x
De hert, K., Jacquemyn, H., Van Glabeke, S., Roldán- Ruiz , I., Vandepitte, K., Leus, L., & Honnay, O. (2012). Reproductive isolation and hybridization in sympatric populations of three Dactylorhiza species (Orchidaceae) with different ploidy levels. Annals of Botany, 109(4), 709–20. http://doi.org/10.1093/aob/mcr305
Dudareva, L. V., Nokhsorov, V. V., Rudikovskaya, E. G., & Petrov, K. A. (2015). Fatty-Acid Profiles of Aerial Parts of Three Horsetail Species Growing in Central and Northern Yakutia. Chemistry of Natural Compounds, 51(2), 220–223. http://doi.org/10.1007/s10600-015-1247-2
Gamarra, R., Galan, P., Pedersen, H. Æ., Ortunez, E., & Sanz, E. (2015). Seed micromorphology in Dactylorhiza Necker ex Nevski (Orchidaceae)and allied genera. Turkish Journal Of Botany, 39, 298–309. http://doi.org/10.3906/bot-1401-66
Giełwanowska, I., Pastorczyk, M., Lisowska, M., Węgrzyn, M., & Górecki, R. J. (2014). Cold stress effects on organelle ultrastructure in polar Caryophyllaceae species. Polish Polar Research, 35(4). http://doi.org/10.2478/popore-2014-0029
Goodrich, S. H., Beans, C. M., & Roach, D. A. (2013). Environmental conditions during early life determine the consequences of inbreeding in Agrostemma githago (Caryophyllaceae). Journal of Evolutionary Biology, 26(3), 499–508. http://doi.org/10.1111/jeb.12065
Goodrich, S. H., & Roach, D. A. (2013). Effects of Early-Life Environment on Phenotype and Selection in Agrostemma githago. International Journal of Plant Sciences , 174(6), 877–885. http://doi.org/10.1086/670366
Guo, Z., Pan, R.-Y., & Qin, X.-Y. (2013). Potential Protection of Coeloglossum viride var. Bracteatum Extract against Oxidative Stress in Rat Cortical Neurons. Journal of Analytical Methods in Chemistry, 7. http://doi.org/10.1155/2013/326570
Hong, Y., Gao, Q., Luo, Y., Luo, J.-P., Zhang , Y., Yuan, Q., & Yang, Q.-E. (2016). Karyology of Aconitum subgenus Lycoctonum (Ranunculaceae) from China , with a report of the new base chromosome number x = 6 in the genus Aconitum. Nordic Journal of Botany, 34(4), 441–454. http://doi.org/10.1111/njb.00957
Kapusci Nski, K. L., Farrell, J. M., Stehman, S. V, Boyer, G. L., Nilo, D., Fernand O, D., … Kapuscinski, K. L. (2014). Selective herbivory by an invasive cyprinid, the rudd Scardinius erythrophthalmus. Freshwater Biology, 59, 2315–2327. http://doi.org/10.1111/fwb.12433
Kellmann-Sopyła, W., & Giełwanowska, I. (2015). Germination capacity of five polar Caryophyllaceae and Poaceae species under different temperature conditions. Polar Biology, 38(10), 1753–1765. http://doi.org/10.1007/s00300-015-1740-x
Kim, C., Na, H. R., Shin, H., & Choi, H.-K. (2009). Systematic Evaluation of Isoëtes asiatica Makino (Isoëtaceae) based on AFLP, nrITS, and Chloroplast DNA Sequences. Journal of Plant Biology, 52(6), 501–510. http://doi.org/10.1007/s12374-009-9064-4
Kokanova-Nedialkova, Z., Kondeva-Burdina, M., Zheleva-Dimitrova, D., Tzankova, V., Nikolov, S., Heilmann, J., & Nedialkov, P. T. (2015). 6-Methoxyflavonol Glycosides with In Vitro Hepatoprotective Activity from Chenopodium bonus-henricus Roots . Natural Product Communications, 10(8), 1377–80.
Kook, E., Vedler, E., Püssa, K., Kalamees , R., Reier, Ü., & Pihu , S. (2015). Intra -individual ITS polymorphism and hybridization in Pulmonaria obscura Dumort. and Pulmonaria angustifolia L. (Boraginaceae). Plant Systematics and Evolution , 301(3), 893–910. http://doi.org/10.1007/s00606-014-1123-8
Koszałka, J., & Strzelczyk, J. E. (2015). Archaeobotanical reconstructions of field habitats and crops: the grange in Pomorzany near Kutno, 18th /19th c. Biodiversity Research and Conservation , 37(1). http://doi.org/10.1515/biorc-2015-0006
Kostamo, K., Toljamo, A., Antonius, K., Kokko, H., & Kärenlampi, S. O. (2013). Morphological and molecular identification to secure cultivar maintenance and management of self-sterile Rubus arcticus. Annals of Botany, 111(4), 713–21. http://doi.org/10.1093/aob/mct029
Kostamo, K., Toljamo, A., Palonen, P., Valkonen , J. P. T., Kärenlampi, S. O., & Kokko, H. (2015). Control of downy mildew (Peronospora sparsa) in arctic bramble (Rubus arcticus ssp. arcticus). Annals of Applied Biology, 167(1), 90–101. http://doi.org/10.1111/aab.12211
Krawczyk, E., Rojek, J., Kowalkowska, A. K., Kapusta, M., Znaniecka, J., Minasiewicz, J., … DX, Z. (2016). Evidence for mixed sexual and asexual reproduction in the rare European mycoheterotrophic orchid Epipogium aphyllum, Orchidaceae ( ghost orchid). Annals of Botany, 118(1), 159–172. http://doi.org/10.1093/aob/mcw084
Kukk, T. (1999). Eesti taimestik , Tartu-Tallinn
Landi, M., Zoccola, A., Bacaro, G., & Angiolini, C. (2014). Phenology of Dryopteris affinis ssp. affinis and Polystichum aculeatum : modeling relationships to the climatic variables in a Mediterranean area. Plant Species Biology, 29(2), 129–137. http://doi.org/10.1111/1442-1984.12000
Les, D. H., Peredo, E. L., King, U. M., Benoit, L. K., Tippery, N. P., Ball, C. J., & Shannon, R. K. (2015). Through thick and thin : Cryptic sympatric speciation in the submersed genus Najas (Hydrocharitaceae). Molecular Phylogenetics and Evolution, 82, 15–30. http://doi.org/10.1016/j.ympev.2014.09.022
Liebel, H. T., & Gebauer, G. (2011). Stable isotope signatures confirm carbon and nitrogen gain through ectomycorrhizas in the ghost orchid Epipogium aphyllum Swartz. Plant Biology (Stuttgart, Germany ), 13(2), 270–5. http://doi.org/10.1111/j.1438-8677.2010.00369.x
Macek, J. (2013). Descriptions of larvae of Birka annulitarsis and B. cinereipes.
Matusiewicz, M., & Kubicka - Matusiewicz, H. (2016). Segetal flora of cereal crop agrocenoses in the Suwałki Landscape Park. Ochrona Srodowiska I Zasobów Naturalnych, 27(2). http://doi.org/10.1515/oszn-2016-0010
Matusova, R., Kullacova, D., & TOTH, P. (2014). Response of wild and weedy broomrapes to synthetic strigolactone analogue GR24. Journal of Central European Agriculture, 15(4), 72–82. http://doi.org/10.5513/JCEA01/15.4.1511
Mjelde, M., Lombardo, P., Berge, D., & Johansen, S. W. (2012). Mass invasion of non- native Elodea canadensis Michx. in a large, clear-water, species- rich Norwegian lake – impact on macrophyte biodiversity. Annales de Limnologie - International Journal of Limnology, 48(2), 225–240. http://doi.org/10.1051/limn/2012016
Novikoff, A. V., & Mitka, J. (2015). Anatomy of stem- node -leaf continuum in Aconitum (Ranunculaceae) in the Eastern Carpathians. Nordic Journal of Botany, 33(5), 633–640. http://doi.org/10.1111/njb.00893
Pastorczyk, M., Giełwanowska, I., & Lahuta, L. B. (2014). Changes in soluble carbohydrates in polar Caryophyllaceae and Poaceae plants in response to chilling. Acta Physiologiae Plantarum, 36(7), 1771–1780. http://doi.org/10.1007/s11738-014-1551-7
Peredo, E. L., King, U. M., & Les, D. H. (2013). The plastid genome of Najas flexilis: adaptation to submersed environments is accompanied by the complete loss of the NDH complex in an aquatic angiosperm. PloS One, 8(7), e68591. http://doi.org/10.1371/journal.pone.0068591
Rühl, A. T., Donath, T. W., Otte, A., & Eckstein, R. L. (2016). Impacts of short- term germination delay on fitness of the annual weed Agrostemma githago (L.). Seed Science Research, 26(02), 93–100. http://doi.org/10.1017/S0960258516000106
Rünk, K., Pihkva, K., Liira, J., & Zobel, K. (2016). Selection of source material for introduction of the locally rare and threatened fern species Asplenium septentrionale. Plant Ecology & Diversity, 9(2), 167–173. http://doi.org/10.1080/17550874.2016.1182225
Rünk, K., Pihkva, K., & Zobel, K. (2014). Desirable site conditions for introduction sites for a locally rare and threatened fern species Asplenium septentrionale (L.) Hoffm. Journal for Nature Conservation, 22(3), 272–278. http://doi.org/10.1016/j.jnc.2014.02.001
Schelkunov, M. I., Shtratnikova, V. Y., Nuraliev, M. S., Selosse, M.-A., Penin, A. A., & Logacheva, M. D. (2015). Exploring the limits for reduction of plastid genomes: a case study of the mycoheterotrophic orchids Epipogium aphyllum and Epipogium roseum. Genome Biology and Evolution, 7(4), 1179–91. http://doi.org/10.1093/gbe/evv019
Sirotina, M. V., Krinitsyn, I. G., Zontikov, D. N., & Parnikoza, I. Y. (2014). Analysis and Suggestions on Monitoring of the Population of Botrychium virginianum (L.) Sw. In Remote Parts of the Geographical Range (Based on the Examples of Pennsylvania (USA) and Kostroma Region ( Russia ). Advanced Materials Research, 955-959, 1267 –1271. http://doi.org/10.4028/www.scientific.net/AMR.955-959.1267
Sloan, D. B., Triant, D. A., Forrester, N. J., Bergner, L. M., Wu, M., & Taylor, D. R. (2014). A recurring syndrome of accelerated plastid genome evolution in the angiosperm tribe Sileneae (Caryophyllaceae). Molecular Phylogenetics and Evolution, 72, 82–89. http://doi.org/10.1016/j.ympev.2013.12.004
Szczecińska, M., Kwaśniewski, M., Sawicki, J., Chwiałkowska, K., Szandar, K., & Pisarek, W. (2012). Development of Microsatellite Markers Using Pyrosequencing in Galium trifidum (Rubiaceae), a Rare Species in Central Europe . International Journal of Molecular Sciences, 13(12), 9893–9899. http://doi.org/10.3390/ijms13089893
Stamenković, J. G., Stojanović, G. S., Radojković, I. R., Petrović, G. M., & Zlatković, B. K. (2015). Chemical Composition of the Essential Oil from Chaerophyllum temulum (Apiaceae). Natural Product Communications, 10(8), 1439–41.
Stewart, K. J., & Siciliano, S. D. (2015). Potential Contribution of Native Herbs and Biological Soil Crusts to Restoration of the Biogeochemical Nitrogen Cycle in Mining Impacted Sites in Northern Canada. Ecological Restoration, 33(1).
Sudová, R., Rydlová, J., Čtvrtlíková, M., Havránek, P., & Adamec, L. (2011). The incidence of arbuscular mycorrhiza in two submerged Isoëtes species. Aquatic Botany (Vol. 94). Retrieved from http://www.sciencedirect.com.ezproxy.tlu.ee/science/article/pii/S0304377011000209
Święczkowska, E., & Kowalkowska, A. K. (2015). Floral nectary anatomy and ultrastructure in mycoheterotrophic plant, Epipogium aphyllum Sw. (Orchidaceae). TheScientificWorldJournal, 2015, 201702. http://doi.org/10.1155/2015/201702
Svitavská-Svobodová, H., Andreas, M., Krištůfek, V., Beneš, J., & Novák, J. (2015). The thousand - year history of the Slovak Karst inferred from pollen in bat guano inside the Domica Cave ( Slovakia ). Folia Geobotanica, 50(1), 49–61. http://doi.org/10.1007/s12224-015-9205-0
Zimmermann, S. (2012). Screening and HPLC -Based Activity Profiling for New Antiprotozoal Leads from European Plants. Scientia Pharmaceutica, 80(1), 205–213. http://doi.org/10.3797/scipharm.1111-13
Tartes, U. jt. (2008). Eesti Punane Raamat. (Red Data Book of Estonia), 150.
Taylor, L., & Roberts, D. L. (1992). Biological Flora of the British Isles : Epipogium aphyllum Sw. List Vasc. Pl. Br. Isles, 4(162). http://doi.org/10.1111/j.1365-2745.2011.01839.x
Wang, G., Wang, M., Yuan, Y., Lu, X., & Jiang, M. (2014). Effects of sediment load on the seed bank and vegetation of Calamagrostis angustifolia wetland community in the National Natural Wetland Reserve of Lake Xingkai, China. Ecological Engineering , 63, 27–33. http://doi.org/10.1016/j.ecoleng.2013.12.004
Veldkornet, D. A., Potts, A. J., & Adams, J. B. (2016). The distribution of salt marsh macrophyte species in relation to physicochemical variables. South African Journal of Botany. http://doi.org/10.1016/j.sajb.2016.08.008