Dionysos/Bacchus ja Ariadne Regina Siniorg Sandra Liis Hääl Rasmus Liira Bacchus ja Ariadne Titian (1520 -1523) http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/b/be/Titian_Bacchus_and_Ariadne.jpg Dionysus Ariadne 325-300 eKr http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/a/a3/Dionysos_Ariadne_BM_311.jpg/480px-Dionysos_Ariadne_BM_311.jpg Dionysos Ariadne ja Satyroi Andokidese maalija 520-510 eKr http://upload.wikimedia
Planeerides söögikorda suuremale seltskonnale on mugav, kui kartulid on ette valmistatud. Nii sujub söögikorra planeerimine muretult ja kiirelt. Kartulite kulinaarse ehk eeltöötlemise viise on kaks. 1. Külmtöötlemine- Kartulite külmtöötlemisel ei kasutata kuumust, külmtöötlemise hulka kuuluvad näiteks kartulite koorimine ja pesemine ning hakkimine. 2. Kuumtöötlemine- Kartulite kuumtöötlemisel kasutatakse kuumust näiteks praadides või keetes. ( Nadja Liira koduleht. Toiduainete kulinaarne töötlemine 2013). Külmtöötlemise võtted: 1. Mittesöödavate ja saastunud osade eraldamine. 2. Kartulitele kuju andmine. 3. Võtted, mis kiirendavad järgnevat kuumtöötlemist ja muudavad nende maitset. 4. Võtted, mis muudavad toiduainete kvaliteeti. ( Retseptiveeb Toidutare. Toiduainete külmtöötlemine 2013). Kuumtöötlemise võtteid on kaks: keetmine ja praadimine.
Üks artikkel, mis käsitleb virgiina võtmeheina elupaiku USA ja Venemaa kõrvalisemates piirkondades, sealjuures täheldati sporofüütide ontogeneesi suurt variatiivsust (Sirotina, Krinitsyn, Zontikov, & Parnikoza, 2014). Põhja raunjalg (Asplenium septentrionale) Meie enda Tartu Ülikooli teadlaste uurimus liigi ökoloogiast tulenevalt sellest, et praegu säilinud populatsioon väga väike ja inimtegevusest mõjutatud (Rünk, Pihkva, & Zobel, 2014) ja (Rünk, Pihkva, Liira, & Zobel, 2016). Muda-lahnarohi (Isoetes echinospora) Kaks artiklit, millest ühes uuriti arbuskulaarse mükoriisa esinemist Isoëtes lacustris ja I. echinospora juurtes. Uuring viidi läbi Tsehhis, kus mõlemad liigid on kriitiliselt ohustatud. (Sudová, Rydlová, Ctvrtlíková, Havránek, & Adamec, 2011). Teises artiklis uuriti I. echinospora ja I. asiatica fülogeneetilist sugulust (Kim, Na, Shin, & Choi, 2009). Ogane astelsõnajalg (Polystichum aculeatum)
See võimaldab edukalt konkureerida ka muidu konkurentselt nõrgematel liikidel, eeskätt võsudevahelise asümmeetrilise valguskonkurentsi vähendamise kaudu (Grubb, 1986). Samuti on regulaarselt niidetavates kooslustes võsud väiksemad ja seega kasvavad tihedamalt (Diemer & Pfadenhauer, 1987; van der Maarel, 1988). Mida suurem on aga võsude arv, seda suurem saab olla liikide arv väikesel skaalal (Abrams, 1995; Oksanen, 1996; Zobel & Liira, 1997; Pärtel & Zobel, 1999; Stevens & Carson, 1999). Karjatamine algas luhtadel varem kui niitmine, tõenäoliselt juba 3000-4000 aastat tagasi. Luhatingimustes on karjatamise mehhaaniline mõju väga tugev. Karjatamise suhtes tundlikud taimeliigid hävivad, tolerantsed liigid aga jäävad püsima. Niitmise ja karjatamise tulemusena suureneb luhtade taimkattes kõrreliste ja tarnade osatähtsus (Pork, 1964). Raskete heinakoristusmasinate mõju on toimelt sarnane karjatamisele
Tartu Tamme Gümnaasium Angela Peeb Ideid multiuniversumi olemusest Uurimistöö Juhendaja Tanel Liira, füüsikaõpetaja Tartu, 2013 2. Sisukord 1. Sissejuhatus ......................................................................................................... 3 2. Üldine kosmoloogia tänapäeval ............................................................................ 5 2.1 Üldrelatiivsusteooria ........................................................................................... 5 2.2 Kvantmehaanika .......................................
cement industry in Northeast Estonia. – Baltic Forestry. Nr. 2, lk 237-247. 22. Ots, K., Reisner, V. (2006) Scots pine (Pinus sylvestris L.) and its habitat in Muraka bog under the influence of wastes from the Narva power plants (North-East Estonia). – Special issue on effects of industrial wastes on Florest. Proceedings of the Estonian Academy of Sciences, Biology, Ecology. Nr. 2, lk 137- 148. 23. Paal, J., Degtjarenko, P., Suija, A., Liira, J. (2012). Vegetation responses to long- term alkaline cement dust pollution in Pinus sylvestris-dominated boreal forests- niche breadth along the soil pH gradient. – Applied Vegetation Science. Nr. 16, lk 248-259. 24. Pietiläinen, P., Moilanen, M., Vesala, H. (2005). Nutrient status and growth of Scots pine (Pinus sylvestris L.) on Rained peatlands after potassium fertilisation. – Finnish Peatland Society. Nr 3, lk 101-113. 25. Pihelgas, E. (1983). Metsa bioloogia
Ta kuulas raadiot ja luges luulet. Tallinnas Seppo kliinikus tehti ta lõplikult terveks. Koju sõites tutvus ta bussis lokkispäise maaparandusinseneriga. Nad abiellusid ülepeakaela. Ta oli kuuendat kuud rase, kui mees teatas, et Helen ei rahuldavat tema seksuaalvajadusi ning kolis pearaamatupidaja juurde. Nii oli Helen lõplikult ruineeritud. Perekond: Abiellus lokkispäise maaparandusinseneriga; pensionärist ema; Surmapõhjus: loomulik surm 4.77. Hendrik Liira Sünnikoht: Harala Amet: traktorist Olemus: tagasihoidlik ("...ma ei taha suurustada, aga..."); elas traktoritele, masinad olid ta elu ja muuks aega ei jäänudki; leiutaja; otsiva vaimuga; 28 Lugu: Tema elu moodustasid traktorid ja igasugused muud masinad. Kuigi ta oli kehvadest oludest pärit, pääses ta siiski traktorijuhtide kursustele. Hiljem oli ta traktorijaama tulekuni masinaühisuse "Lanzi" peal. Ükskord sõitis traktorijaama
annaabi.ee 
