Saarte teooria – MacArthur Wilson. Bioloogiline mitmekesisus on positiivselt korreleeritud saare pindalaga ja negatiivselt selle kaugusega lähimast kontinendist. Saarteks peetakse ka mingi elupaiga laike suuremas maastikus, näiteks mägede tipud, rahvuspagid, järved, tiigid jne. 13. Ökoloogilised mustrid (vormid): produktiivsus, keskkonna heterogeensus, elupaiga komplekssus. Produktiivsus – globaalses skaalas BM suurenes koos produktiivsusega. Väiksem mitmekesisus madalama produktiivsusega aladel: ressursside vähesus vähendab populatsioonide suurust ja seega ka väljasuremise tõenäosust. Puudub rahuldav põhjendus, miks produktiivseimatel aladel arvukus jälle langeb. Keskkonna heterogeensus: 1. Ajaline – mida suuremad on kuude keskmiste temperatuuride vahed, seda suurem on kontinentaalsus. Mida suurem on sesoonne varieeruvus, seda vähem on liike. 2
Produktiivse ja arvukaima rühma moodustavad ne- ja line-liitelise põhiosaga liitsõnatuletised, mis korreleeruvad nimisõna-, kaassõna- või hulgasõnafraasiga. LAIENDLIITOMADUSSÕNA Laiendosaks on: 1. nimisõna (välk+kiire) – nimisõnalise laiendosaga liitmismallid on avatud, võimaldavad semantilise seose korral vabalt moodustada tekstiliitsõnu 2. omadussõna (tume+pruun) – liitomadussõnade moodustustüüp on piiratud produktiivsusega, liitumisvõimalused on seotud moodustusosade semantikaga 3. kinnistüvi (üli+odav) 4. muu sõnaliik (vähe+tähtis). Enim liitomadussõnu on nimisõnalise laiendosaga. Laiendosa saab olla kas lihtsõna (külma+kindel), tuletis (askeldus+rohke), liitsõna (eesmärgi+kindel) või võõrsõna (fantaasia+vaene). Seejuures moodustustüvi on nimetavas (leekpunane) või omastavas (külmakindel), teatud sõnatüüpide puhul esineb moodustustüvi ka lühikujuna (inimsõbralik).
Populatsioon ühel alal, koos elavad, vabalt ristuvad, ühe liigi isendid. 1. Arvukus 2. Tihedus Joon lk 22. Kooslus on ühel alal, koos elavad. Kõikide liikide populatsioonid. Taimekooslus, loomakooslus, seenekooslus, mikroorganismide kooslus. Ökosüsteem - Moodustab kooslus, mis sea on, eluta keskkond. A-Biootilised tegrid (temperatuur, muld, valgustegurid) 1. Domineerivad abioootil tegurid 2. Liigirikkuse abil liigivaesed ja liigirikkad ökosüsteemid 3. Produktiivsusega Toitmissuhtes ökosüsteemis Jag. Troofilistele tasemetele 1. Tootjateks ehk produtsentideks- Toodavad FS-l org ainet 2. Tarbijad e. Konsumendid Tarbivad kellegi teise orgaanilist ainet Jagunevad omakorda 1. Astme tarbijad (söövad taimi) 2.Astme tarbijad (loomtoidulised) 3.Astme tarbijad -.. -.. (Tipptarbija) Tekib toiduahel toitumissuhtete põhjal järjestatud organismid Tekib toiduvõrk 3. Lagundajad e destruendid Langundavad surnud organismide orgaanilist ainet
kõrge en kulu (peamiselt fossiilsete kütuste en) · ¤ mulla ja ümbritseva kk degradeerumine (mulla vaesustumise eri aspektid, ületallamine mulla tihenemine, haritava maa erosioon, ümbruse saastumine mürkkemikaalidega, vete eutrofeerumine, ümbruse elustiku vaesustumine) 55. Fotosünteesi kasutegur; selle suuruse näiteid erinevatest taimekooslustest. Taimekoosluse maksimaalse produktiivsuse printsiip. 56. Miks on kõrge produktiivsusega taimekooslustes liigirikkus tavaliselt väiksem kui keskmise produktiivsusega kooslustes? 57. Toiduvõrk. Võtmeliigid toiduvõrgus. 58. Laguahel. Detrivooride roll ökosüsteemis. 59. Lämmastikuringe. Nitrifikatsioon ja denitrifikatsioon, nende protsesside toimumise eeldused. 60. Fosforiringe. 61. Süsinikuringe. Süsihappegaasi ja metaani osa süsinikuringes. 62. Bioloogilise mitmekesisuse aspektid ja nende olulisus. 63. Elurikkuse mustrid ja gradiendid. 64
LHV pank 2009. aastal tekitas Eesti pangandusturule sisenemisega elevust LHV pank, mis oli varasemalt toiminud investeerimispangana. Nüüdseks saab LHV panka kasutada igapäevasteks toiminguteks, aga endiselt pakub pank erinevaid investeerimisvõimalusi. LHV on võtnud kasutusele nii deebet- kui ka krediitkaardi, aga nende kliendid peavad kasutama teiste pankade sularahaautomaate. LHV on tuntud ka oma pensionifondide poolest, mis siiani on olnud suurema produktiivsusega kui konkureerivate pankade fondid. Täname kuulamast! Kasutatud materjalid et.wikipedia.org Mati Talvik ,,Ainult kümme aastat" osad 23 ja 24 www.estonica.org www.eestipank.ee www.fi.ee Villu Zirnask ,,15 aastat Eesti uut pangandust" www.pensionikeskus.ee dspace.utlib.ee
- merevees on fütoplankton, mis on otsene v kaudne energiaallikas kõigile mereorganismidele (selle teke sõltub soojustingimustest, taimetoitainete olemasolust) - kus on palju planktonit, on palju kalu! - maailmameres toodetava orgaanilise aine hulk erineb eriti räigelt: - Põhja-Atlandils on kõrge produktiivsus, sest jõgede sissevool on suur, soojad hoovused tulevad sinna - Amazonase ja Kongo suudmepiirkonnad on madala produktiivsusega, sest hoovused kannava ära sealt - kõrgem produktiivsus ka : 40° ja 60° lõunalaiuse vahel, Põhja- ja Lõuna-Ameerika läänerannikul, Aafrika lääne- ja idarannikul. 3 Rannaprotsessid: - rannajoon võib muutuda väga pika aja jooksul nii et ei pane tähelegi - võivad toimuda ka ülikiired muudatused nt suurte tormidega - peamine tekitaja on (tuule tekitatud) lainetus
mullaharimist ja saagikoristust, vähene huumuse- ja kaltsiumisisaldus, oht mullatihese tekkeks ning aeglane mullapinna tahenemine ja soojenemine kevadel. Näivleetunud mullad on jänesekapsa kasvukohaks. Gleistunud kahkjates muldades (LPg) on Mullaelustiku tegevus pidurdunud või väheaktiivne, mida pärsib happeline keskkond ja ajutine ülavesi. Metsa kasvuks optimaalsete niiskustingimustega. Kasvavad kõrge produktiivsusega laanemetsad. Põllumaana kasutamisel tuleb lubjata, kuivendada ja sügavkobestada. On naadi kasvukohatüübiks. Gleistunud deluviaalmuld (Dg) ja parasniiske deluviaalmuld (D) on sobivad liigniiskuse tõttu rohumaadeks kui ka väikepõllunduseks. Gleistunud deluviaalmulla puhul sõltub kuivendusvajaduse maht täielikult sellest, mida antud maa-alal soovitakse kasvatada. Tegemist on keskmise põllutüübilise haritava maaga. Põllumassiivi metsastamine
(Fleming & Baume 2006). Enese kolmeteistkümne kooliaasta jooksul olen järeldusele jõudnud, et kõige efektiivsemateks on minu jaoks kuulmispõhine ning visuaalne meetod. Selle ehedaks näiteks on see, et tunnis kohal viibides suudan omandada dikteeritava ning tahvlil esitatava lennult ning selle reprodutseerimine ei valmista mulle edaspidi suurt vaeva. Vastupidiselt kirjutamis-lugemispõhisele variandile, mille puhul konspektiga töötamine osutub tihtipeale ajakulukaks ja madala produktiivsusega tegevuseks. Kahjuks ei saa aga jääda lootma tunnis meelde jäävale ning konspektid ning kirjalikud õppematerjalid on siiski osa igapäevasest õppetööst. Seesuguse õppimise hõlbustamiseks olen üritanud konspekte muuta kergemini mõistetavaks muutnud nende struktuuri lihtsalt hoomatavaks, jooninud alla tähtsama ning teinud kokkuvõtteid, et üldist mahtu vähendada tähtsa kaotsi minekuta.
*Õ lk 97-106 1. Näita kaardil, kus paiknevad maailma tähtsamad kalapüügipiirkonnad ja selgita, miks just seal. Kalarikkad piirkonnad on: Rannikumered (tuleb rohkem toitu e. ühendus jõgedega) Külmade hoovuste piirkonnas (toob rohkem hapnikku), kehtib paras- ja lähispolaarsetel aladel suurte jõgede suudmealad 2. Millised maailmamere piirkonnad on väikese produktiivsusega? Põhjenda. süvaookean (valguse ja toidu puudus) Lähistroopilise ja polaarse avaookeani pinnakihid (toidupuudus) ekvatoriaalsed alad (hapniku puudus ja kõrge temperatuur) 3. Iseloomusta kalanduse vorme: rannikupüük, ookeanipüük, kalakasvatus. Too näiteid riikidest, kus need vormid on tüüpilised. Rannikupüük – väikeste kalapaatidega püüdmine (Ida- ja Kagu-Aasia, arengumaad)
Sooldumine Sooldunud mullad Sooldumine Takõrr kuivanud savikad mullad Punamullad · Nad katavad u. 17% maakera maismaast Aafrikas, Lõuna-Ameerikas, Kagu-Aasias, Vahemeremaadel, Austraalias troopilises ja lähistroopilises vöötmes. · Sisaldavad rohkesti mittesilikaatseid raud- ja alumiiniumoksiide, mis annavad neile punase värvuse · Olenevalt tüübist on punamulladd mitmesuguse happesuse, huumusesisalduse, lõimise ja profiili ehitusega ning produktiivsusega. · (Ferralsol, Alisol, Nitisol, Acrisol, Lixisol) üldnimetus. Punamullad (Ferralsol, Alisol) Vihmametsade puna- mullad Maapinnale langev orgaaniline O suur lehevarise kiht, aine laguneb väga kiiresti, puujuured maapinnalähedal kasutatakse kohe taimede poolt, A väga õhuke huumushorisont, huumust tekib väga vähe. kergelt happeline Kiire väljauhtumine rohkete E väljauhtehorisont,
Katanmuld Punamullad Rohkesti mittesilikaatseid raud- ja alumiiniumoksiide sisaldavate troopika- ja lähistroopikavöötme punaste, oranzide jms. muldade (Ferralsol, Alisol, Nitisol, Acrisol, Lixisol) üldnimetus. Nad katavad umbes 17% maakera maismaast Aafrikas, L-Ameerikas, Kagu-Aasias, Vahemeremaadel, Austraalias. Olenevalt tüübist on punamullad mitmesuguse happesuse, huumusesisalduse, lõimise ja profiili ehitusega ning produktiivsusega. Ferralliitmullad Punamuld Mullad, mis on rikastunud raud- ja alumiiniumoksiidide ning nende hüdraatidega intensiivse bioloogilise aineringe tingimustes. Olenevalt raudoksiidide hüdratatsiooniastmetest ning huumuse laadist on ferralliitmullad kollased, punased, punakaspruunid, mustjaspunased või rusked. Kõrbemullad Mullad, kus aurumine ületab suuresti vee juurdesadu. Kõrbemullad on tavaliselt
Saarte teooria MacArthur Wilson. Bioloogiline mitmekesisus on positiivselt korreleeritud saare pindalaga ja negatiivselt selle kaugusega lähimast kontinendist. Saarteks peetakse ka mingi elupaiga laike suuremas maastikus, näiteks mägede tipud, rahvuspagid, järved, tiigid jne. 13. Ökoloogilised mustrid (vormid): produktiivsus, keskkonna heterogeensus, elupaiga komplekssus. Produktiivsus globaalses skaalas BM suurenes koos produktiivsusega. Väiksem mitmekesisus madalama produktiivsusega aladel: ressursside vähesus vähendab populatsioonide suurust ja seega ka väljasuremise tõenäosust. Puudub rahuldav põhjendus, miks produktiivseimatel aladel arvukus jälle langeb. Keskkonna heterogeensus: Ajaline mida suuremad on kuude keskmiste temperatuuride vahed, seda suurem on kontinentaalsus. Mida suurem on sesoonne varieeruvus, seda vähem on liike. Ruumiline see võimaldab koos elada suurel hulgal liikidel. Suuremates elupaikades on suurem
Maailmamere eri piirkondades toodetavaorgaanilise aine hulk Infiltratsioon- osa vihma-, lume-, liustikuveest imbub maa sisse ja kõikuda. P-Atlandil on kõrge produktiivsus tingitud jõgede suurest sissevoolust sellest saab põhjavesi. See protsess ongi infiltratsioon. Kohtades, kus ning soojade hoovustega soojast mereveest. Maailma veerohkeimad jõed on maad katavad lõhelised kivimid, on imbumine kõige suurem. Väike seal, madala produktiivsusega, kuna hoovustega kantakse sealt taimetoitained kiiresti kus pindmise kihi moodustavad savid või turvas. Põhjavee väljavool eemale. moodustab omakorda ühe lüli maa veeringes. 6.3 Rannaprotsessid Peamine jõud, mis kujundab maismaa ja suurte veekogude kokkupuuteala, on Aluspinnale omab uhtumisest suuremat mõju sängivool, mille mõju oleneb vee
1. Taimekasvatustoodangu suurendamise võimalused. kasvupinna laiendamise või - saagikuse tõstmise teel. suure produktiivsusega taimevormid (sordiaretus), uued saagikad ja haiguskindlad sordid, teatakse ja täidetakse nõudeid kasvutingimuste suhtes, tootmise intensiivistamine, agrotehnika täiustamine, koristus- ja säilituskadude vähendamine, teadusuuringute rakendamine. 2. Eestis enamkasvatatavad teraviljad. Oder, nisu. 3. Milleks tarvitatakse teraviljatooteid? - toiduks, - loomasöödaks, - tehniliseks otstarbeks. 4
Netoproduktsioon ökoloogilise süsteemi puhastoodang. Sünteesiprotsesside käigus seotud energia ja samal ajal kulutatud (respireeritud) energia vahe. Netoproduktsioon= bturoproduktsioon energia( mis kulub respiratsioonile) Juurdekasv s.o taimede masii, kõrguse, varre läbimõõdu, summaarse lehepinna vm. Suurenemine produktsiooniprotsessi tulemusena mingi kindla ajavahemiku vältel. Saak produktiivsusega seotud mõiste. Osa bioproduktsioonist, mida kasutab kindel tarbija. IV loeng Produtsendid: Produtsendid e. Tootjad orgaanilist ainet sünteesivad organismid ( autotroofid) Kõik rohelised maismaataimed Fotsünteesivad vetikad Fotosünteesivad bakterid Kemosünteesivad bakterid Konsumendid: Konsumendid e. Tarbijad organismid, kes otseselt või kaudselt toituvad produtsentide loodud primaarproduktsioonist.
põhjas. Suurim jõgi on Kasari jõgi. Veel jääb Läänemaale jõgedest näiteks Liivi, Piirsalu, Rannamõisa, Riguldi, Taebla, Tuudi, Vigala, Vihterpalu ja tuntud maa-alune Salajõgi (Arold, 2005) 4. Mullastik Aluspõhi pärineb ordoviitsiumi ja siluri ajastust(Joonis4). Pinnakatte lõimis on mitmekesine nagu Lääne-Eesti looduski. Esineb nii kuivi liivasid ja saviliivasid kui märgu liivsavisid. Viirsavitasandikel on keemiliselt rikka lähtekivimi tõttu moodustunud kõrge produktiivsusega gleimullad. Põllumajanduseks sobivaimad mullad asuvad Kullamaal. Enamjaolt on Lääne-Eesti kaetud liigniiskete gleimuldadega karbonaatsel aluspinnal(Joonis3).Gleimullad moodustavad omadustelt väga vaheldusrikka Joonis 3. Mullastik muldade rühma. Nende ühiseks tunnuseks on kõrge põhjaveeseisu või ülavee tõttu kujunenud sinakas- või rohekashall gleihorisont. Pindmine horisondiks on osaliselt lagunenud toorhuumus (Estonica, 2009) Lääne-Eestis võib leida:
· Tulemuste mõõtmine ja tulemuspalga kujunemine on lihtne ja kõigile arusaadav. · Tulemuste hindamise põhimõtted on õiglased. Puudused: · Tulemus ei sõltu alati töötajast (näiteks tellimuste, materjalide puudus). · Töötajad reguleerivad toodete/teenuste mahtu. · Ei väärtustata oskusi. · Makstav tasu ei korreleeru sageli tehtud pingutusega või produktiivsusega. · Juhid loobuvad juhtimistegevusest, arvates, et palgasüsteem juhib töötajaid. · Rakendamisega seotud lisakulutused. 60. Millised on väärtuspalga kasutamise eelised ja puudused? Puudused: · hinnangud töötajatele on subjektiivsed ja sellest tulenevalt ebaõiglased · sageli jääb segaseks, kas hinnatakse tööprotsessi sisendeid või väljundeid · töötajal ei ole täielikku kontrolli hinnatavate faktorite üle
domineerivad hapendustingimused. Tänu heale õhustatusele soojenevad nead kevaditi normaalselt. Muldkatte läbiuhtumisel kevaditi ja sügiseti eluvieeruvad nende pindmisest osast välja ibe- ja savisosakesed, paiknedes umber tekstuursesse savistunud sisseuhtehorisonti. Leetjate muldade Bt-horisondi kobestumist soodustab selle talvine läbikülmumine [2 lk 34]. 3.7 Leetjate muldade viljakus, kasutamine ja kaitse Leetjad mullad on kõrge produktiivsusega mullad, sest looduslike (metsa) muldade aastafütoproduktiivsus ulatub enamasti piiridesse 12-14 Mg ha-1 a-1. Nendel kasvavate kuuse- ja männipuistute boniteediklass on kõrge IA-II. Haritavate leetjate muldade boniteet on keskmiste lõimiste korral piirides 50-55 hindepunkti. Koreserikaste ja/või kergema lõimisega leetjate muldade boniteet on piirides 40-45 hindepunkti. Leetjad mullad on head põllumaad ja sobivad intensiivseks kasutamseks. Nad suudavad
Keystone species have lower levels of biomass in the trophic pyramid relative to the importance of their role. The many connections that a keystone species holds means that it maintains the organization and structure of entire communities. The loss of a keystone species results in a range of dramatic cascading effects that alters trophic dynamics, other food-web connections and can cause the extinction of other species in the community. [96][97] 30. Miks on kõrge produktiivsusega taimekooslustes liigirikkus tavaliselt väiksem kui keskimise produktiivsusega kooslustes? Mida liigirikkam kooslus seda vähem resurssi on ühe liigil võimalik toota. Pealegi üks suure tootlikusega liik on väga tõenäoline et ta võtab üle kogu koosluse kas täielikult või ebatäielikult. Igatahes ühe suure tootlikusega taime liigil on suur võimalus suurenenud võimalus domineerima hakata. Ergo- küsimuse vastus.
Toimub taimede toiteelementide, eriti fosfori ja lämmastiku ning orgaanilise aine lisandumise ja akumuleerumise tagajärjel Looduslik protsess, selle põhjustab peamiselt muldade erosioon, mille kiirenemisele inimene oma tegevusega kaasa võib aidata Protsessi kiirendab reovee juhtimine veekogudesse liigne põldude väetamine maaparandus valgalal jm. Inimtegevus tunnused: elustiku liigilise koosseisu muutumine veekogus liigilise mitmekesisuse vähenemine, sest domineerima hakkavad kõrge produktiivsusega liigid vee läbipaistvuse vähenemine hapnikuvaegus või täielik hapnikukadu sügavais veekihtides põhjasetete mudastumine Heitvee puhastamise viisid: füüsikalis-mehaaniline- kõrvaldatakse lahustumatud ained(heljum, kolloidlahused) settimise ja filtreerimise põhimõttel, keemiline- reaktsiooni tekitamine puhastuskemikaali ja veest kõrvaldamist vajava reoaine vahel. sadestamine,setitamine, koagulatsioon, hapendamis-taandamine, desinfitseerimine, PH-reg.,
ümber. Keskkonnamahtuvust mõjutavad paljud keskkonnategurid: parasiidid, kiskjad, toit. Mis on eutrofeerumine? Tunnused. Põhjused. Kuidas vältida. Eutrofikatsioon veekogude rikastumine toitainetega. Protsessi kiirendab-reovee juhtimine veekogudesse,liigne põldude väetamine,maaparandus valgalal jm. Inimtegevus tunnused:elustiku liigilise koosseisu muutumine veekogus,liigilise mitmekesisuse vähenemine, sest, domineerima hakkavad kõrge produktiivsusega,liigid,vee läbipaistvuse vähenemine,hapnikuvaegus või täielik hapnikukadu sügavais,veekihtides,põhjasetete mudastumine Põhjused: selle põhjustab peamiselt muldade erosioon, mille kiirenemisele inimene oma tegevusega kaasa võib aidata. Protsessi kiirendab reovee juhtimine veekogudesse, liigne põldude väetamine. On vaja vähem reostada elukeskkonda ja loodust. Keskkonnaseire ja kus neid andmeid kasutada võidakse
ümber. Keskkonnamahtuvust mõjutavad paljud keskkonnategurid: parasiidid, kiskjad, toit. Mis on eutrofeerumine? Tunnused. Põhjused. Kuidas vältida. Eutrofikatsioon veekogude rikastumine toitainetega. Protsessi kiirendab-reovee juhtimine veekogudesse,liigne põldude väetamine,maaparandus valgalal jm. Inimtegevus tunnused:elustiku liigilise koosseisu muutumine veekogus,liigilise mitmekesisuse vähenemine, sest, domineerima hakkavad kõrge produktiivsusega,liigid,vee läbipaistvuse vähenemine,hapnikuvaegus või täielik hapnikukadu sügavais,veekihtides,põhjasetete mudastumine Põhjused: selle põhjustab peamiselt muldade erosioon, mille kiirenemisele inimene oma tegevusega kaasa võib aidata. Protsessi kiirendab reovee juhtimine veekogudesse, liigne põldude väetamine. On vaja vähem reostada elukeskkonda ja loodust. Keskkonnaseire ja kus neid andmeid kasutada võidakse
suhteliselt tüse. Tüseduse tõttu ei karda need mullad lühemaid põuaperioode. Mulda iseloomustab ka mõõdukas happesus, mis pärsib bakteriaalset lagunemist. Enamus leetjaid muldi on lõimiselt liivsavid, kuid esineb ka saviliivasid ja saviliivasid liivsavidel. Muldade profiil on vertikaalselt diferentseerunud. Leetjate põllumaade pH on 5,8-6,1, mis sobib hästi taimekasvatuseks. Leetjad mullad on suure produktiivsusega head põllumullad ja sobivad intensiivses kasutamiseks, haritava maa boniteet on keskmiste lõimiste korral 50-55 hindepunkti. Need mullad on sobivad kõikide kultuuride kasvatamiseks. Leetjate muldade viljakus tuleneb nende taimekasvuks parajasti nõrgalt happelisest reaktsioonist, optimaalsest huumuse sisaldusest, soodsast veemahutatavusest ja heast veeläbilaskvusest. Levinud Põhja- ja Kesk-Eesti maastikel. [2]
pinnal jahtub, seguneb kogu vesi läbi. Kui segunemine ookeanis on vähene, siis saavad mineraalained ülemises tsoonis, kus toimub fotosüntees, otsa ning nende puudus hakkab oluliselt limiteerima primaarset produktsiooni. Seda eelkõige sellepärast, et mineraalainete ringe selles tsoonis pole kinnine. Osa surnud orgaanilisest ainest koos temaga seotud mineraalainetega vajub raskusjõu mõjul sellest tsoonist välja ja settib põhja. Eriti suure produktiivsusega on nn. upvellingu alad, kus mingil põhjusel vesi sügavustest üles liigub ning koos sellega rikastab ülemisi kihte mineraalainetega. Enamasti on suured vertikaalsed vee liikumised seotud mandrilavade servadega, seetõttu on ka suure produktiivsusega upvellingu alad mandrite läheduses. Toitainerikastes upvellingu piirkondades on primaarne produktsioon kõrgem ning lisaks on primaarsed produtsendid ka suuremad, mistõttu on seal toiduahelal vähem lülisid. 21
20. sajandi esimesel poolel hakati järjest rohkem kasutama mineraalväetisi, järsult tõusis saagirikaste sortide osakaal ja põllukultuuride kasvatamisel hakati sihikindlalt rakendama taimekasvatusteaduse saavutusi. Taimekasvatustoodangut saab suurendada kasvupinna laiendamise või saagikuse tõstmise teel. Külvipinda ei saa laiendada lõpmatuseni ja see nõuab suuri kapitaalmahutusi. Saagikuse suurendamine on võimalik siis, kui kasutatakse suure produktiivsusega taimevorme, tuntakse hästi nende nõudeid kasvutingimuste suhtes ja leitakse võimalusi nende nõuete paremaks rahuldamiseks. Et taimekasvatustoodang vastaks rahvamajanduse nõudmistele, on oluline agraartööstuskompleksi tootmisharude ühtne planeerimine, tasakaalustatud areng, materjal tehnilise baasi tugevdamine, nende harude täpne ja sujuv koostöö põllumajandustoodangu suurendamisel, paremal säilitamisel, vedamisel, töötlemisel ja tarbija kätte toimetamisel.
Toimub taimede toiteelementide, eriti fosfori ja lämmastiku ning orgaanilise aine lisandumise ja akumuleerumise tagajärjel. Looduslik protsess, selle põhjustab peamiselt muldade erosioon, mille kiirenemisele inimene oma tegevusega kaasa võib aidata. 54. Millised on eutrofeerumise tunnused? elustiku liigilise koosseiusu muutumine veekogus liigilise mitmekesisuse vähenemine, sest domineerima hakkavad kõrge produktiivsusega liigid vee läbipaistvuse vähenemine hapnikuvaegus või täielik hapnikukadu sügavais veekihtides põhjasetete mudastumine 55. Milline on veevarude olukord maailmas? 56. Kuidas on veevarud maailmas jaotunud? 57. Säästlik veekasutus kodumajapidamises 58. Mis on hajureostus (vesi)? 59. Mis on punktreostus (vesi)? 60. Nimeta veepuhastusmeetodid Mehaaniline (I aste) Keemiline (II ja III)
hakkas tegelema maalidega; portreed: autoportree Kristusena, autoportree aktina; noore mehe portree; kõige täiuslikuim maal: 4 apostlit.; Grünewald - esimene saksa maalija, kes lähtus oma loomingus valgusest, värvidest; saavutas suure visionaarsuse; tuntuim Isenheimi altar; veel: Ristilöödud Kristus Karlsruhe ja altarimaal Püha Mauriciuse ja püha Erasmusega. Cranachite maalijate perekond; kuulsaim Lukas Granach vanem - hävitas oma ande äärmise produktiivsusega; ei viimistlenud oma töid - polnud aega; töid: Aadam ja Eeva, hertsog Fromme portree; graafikast Martin Lutheri portree. Silmapaistvaim töö: Puhkus põgenemisel Egiptusesse; Hans Holbein noorem portretist; pikemalt tegutses Inglismaal, hinnatud õukonna ja kõrgema seisuse kunstnik; kuulsaim: Henry VIII ja Charl de Solein portreed, Thomas Godsalve oma pojaga. Tuntumad saksa kunstnikud olid veel Burgkmair, Apt, Altdorfen ja Baldung Grien Prantsusmaa: maalikunst säilitas kogu 15.saj
fosfori ja lämmastiku ning orgaanilise ine lisanudmise ja akumuleerumise tagajärjel. Looduslik protsess, mille põhjustab peamiselt muldade erosioon, mille kiirenemisele inimene oma tegevusega kaasa võib aidata. Protsessi kiirendab reovee juhtimine veekogudesse, liigne põldude väetamine, maaparandus valglal jm. Inimtegevus. Tüüpilised eutrofeerumise tunnused: Elustiku liigilise koosseisu muutumine veekogus, liigilise mitmekesisuse vähenemine, sest domineerima hakkavad kõrge produktiivsusega liigid. Vee läbipaistvus väheneb, tekib hapnikuvaegus või täielik hapnikukadu sügavais veekihtide samuti põhjasetete mudastumine. Veemajandus, veetehnika: Tarbeveeks sobivat magedat vett saadakse põhjaveest või pinnaveest ja peale kasutamist juhitakse reostunud vesi tagasi kas veekogudesse või pinnasesse. Reostus pärineb kas punktreosteallikatest või hajureostusest, millest koguneb veekogu reostekoormus. Veetehnika peamine ülesanne on veepuhastusmeetodite ja-tehnika arendamine
Huumusesisaldus on keskmine 3%. Rohumaal mulla Ph nõrgalt happeline (5,8-5,9), mis on taimekasvatuseks hea. Põllumaal mulla Ph rohkem neutraalne (6,8-6,9), mis on enamikule põllumajanduslikele kultuuridele on soodsaim mulla reaktsioon. Korese sisaldus on väike, mis lihtsustab mullaharimist. Põllumaa boniteet on keskmisest kõrgem jäädes 57 hp ja rohumaa boniteet jääb vahemikus 51-54 hp. Gleistunud pruunmullad on kõrge produktiivsusega. Haritavate kuivendatud gleistunud pruunmuldade boniteet on keskmiste lõimiste korral 50-55 hindepunkti. Kergema lõimise korral on kuivendatud gleistunud pruunmuldade boniteet tunduvalt madalam -38-43 hindepunkti (Kõlli, Lemeti,1999). Kuivendatud gleistunud pruunmullad on head põllumaad ja sobivad intensiivseks kasutamiseks. Nad suudavad hästi rahuldada põllumajanduskultuuride nõudeid ja on
(1) 8 KOKKUVÕTE Inimene, kellel puudub haridus või kes pole suuteline seda piisavas koguses omandama, on sisuliselt tööjõuturult välja tõrjutud kui tema poolt pakutava tööjõu väärtus jääb alla miinimumpalgale. Tööandja peamiseks eesmärgiks ei ole enda töötajaid koorida vaid neile maksta tasu tehtud töö eest, mis on tugevas korrelatsiooni nende poolt sooritatud tööga produktiivsusega. Miinimumpalga kehtestamine või selle tõstmine ei võimalda tööandjal töötajatel kõrgemat palka maksta ilma teenuse/toote hinda tõstmata. Eestis on töötud ligi 10% tööealisest elanikkonnast, kellest valdav enamus suudaks leida endale tööd, kus makstakse vähem kui miinimumpalk. Kuna tööjõukuludesse lisandub veel sotsiaalmaks ning tööjõuturu regulatsioonidega jäikusega kaasnev preemium, siis pole midagi imestada suure töötute protsendi üle
2 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 1. Langeva tulu seaduse tõttu tulu iga töötaja kohta väheneb täiendava tööjõu ööjõ palkamise lk i korral k l ja j ... 2. ...firmad palkavad töölisi niikaua, kuni palgamäär võrdsustub viimasena palgatud töötaja produktiivsusega. W/P 3. Seetõttu on ka kõvera kuju langev. Firma palkab töötajaid seni kuni tööst saadav tulu on võrdne reaalpalgaga. (W/P)0 a 44. Kui K i reaalpalk l lk langeb
· Kloorimine / loobumine eelkloorimisest, osoneerimise kasutamine, ülemike kloorilt klooramiinile Eutrofeerumine taimede toiteelementide (P, N) ja orgaanilise aine lisandumise ja akumuleerumise tagajärg Põhjused: · Muldade erosioon · Reovee juhtimine veekogudesse · Liigne väetamine · Maaparandus valgalal Tunnused: · Elustiku liigilise koosseisu muutumine veekogus · Liigilise mitmekesisuse vähenemine, sest domineerima hakkavad kõrge produktiivsusega liigid · Vee läbipaistvuse vähenemine · Hapnikuvaegus või täieli hapnikukadu sügavais veekihtides · Põhjasetete mudastumine Reostus pärineb: · Punktreostusallikad sademete-, munitsipaalvesi, loomafarmid, tööstusettevõtted · Hajureostus põllu-, metsamajandus, kaevandus, prügimäed Veepuhastusmeetodid: · Füüsikalis-mehaaniline (I) lahustumatute võõriste eemaldaamine reoveest füüsikaliste võtetega
erinevus kiirema ja aeglasema temp tõstmise vahel suremusele). Inkubeerimine Inkubeerimistingimused: * temperatuur loote areng jaguneb 3 perioodiks (faasiks): 1. endotermiline (8 päeva) 2. isotermiline 3. eksotermiline (8 päeva) Loote soojusproduktsioon hakkab järsult tõusma alates 10. päevast. Suuremal munal on soojusproduktsiooni maksimum kõrgem kui väiksemal munal. Embrüo soojusproduktsiooni mõjutavad: 1. kanatõu kasvupotensiaal 2. muna mass Tänapäeva suure produktiivsusega kanakrosside munade inkubeerimisel suureneb soojusproduktsioon inkubeerimisperioodi lõpul kuni 20% võrreldes nö traditsiooniliste kodukanadega. Ehk kiirekasvulisel lihakanal on kõrgem soojusproduktsioon kui munakanal. Embrüo soojatajuvus (-aisting) Soojaaisting erineb soojusproduktsioonist, sest lisaks mängib suurt osa ka ümbritsev keskkond. 4 põhilist faktorit: * munakoore soojusjuhtivus (läbilaskvus) * muna ja keskkonna temperatuuride erinevus
sekkuda. EUTROFEERUMINE: eutrofikatsioon veekogude rikastumine toitainetega 1.Toimub taimede toiteelementide, eriti fosfori ja lämmastiku ning orgaanilise aine lisandumise ja akumuleerumise tagajärjel 2. Looduslik protsess, selle põhjustab peamiselt muldade erosioon, mille kiirenemisele inimene oma tegevusega kaasa võib aidata. Tüüpilised eutrofeerumise tunnused: 1.elustiku liigilise koosseisu muutumine veekogus 2.liigilise mitmekesisuse vähenemine, sest domineerima hakkavad kõrge produktiivsusega liigid 3.vee läbipaistvuse vähenemine 4.hapnikuvaegus või täielik hapnikukadu sügavais veekihtides 5.põhjasetete mudastumine Raskmetallid ja toksilised ained. - Olmevee kvaliteedinõuete kohaselt võib vees sisalduvaid aineid jaotada järgmiselt: a) mürgised ained arseen, elavhõbe, kaadmium, kroom, plii ja tsüaniidid b) laialt levinud tervisele kahjulikud ained: alumiinium, baarium, boor, fluoriidid,
See lainepikkuste vahemik mõjutab taime kõiki tähtsamaid füsioloogilisi protsesse 21.Taimekoosluse maksimaalse produktiivsuse printsiip. Taimed toodavad olemasolevates tingimustest maksimaalse võimaliku produktiivsuse ja kasuteguriga. Olemasolevad tingimused võivad olla soodsad, võivad olla ebasoodsad, aga printsiip kehtib (niipalju, et olemasolevate tingimuste hulka kuuluvad ka taimede endi omadused). 22.Miks on kõrge produktiivsusega taimekooslustes liigirikkus tavaliselt väiksem kui keskmise produktiivsusega kooslustes? Konkurents? 23.Lämmastikuringe. Nitrifikatsioon ja denitrifikatsioon, nende protsesside toimumise eeldused. Lämmastikuringe on N tsükliline liikumine eluta loodusest elusasse ja sealt tagasi elutusse. N-ringe hoiab üleval peamiselt organismide elutegevus. Ringe käigus muutub N o-a ja valents, moodustub orgaanilisi ja anorgaanilisi ühendeid
kaugusel emapuust, kuid üksikjuhtudel on neid täheldatud isegi kuni 55 meetrit eemal [12].Üks vana haab võib juurtega hõivata 1000–1200 m² suuruse maa-ala. Meie oma haab ja haavikud. Oleme harjunud nägema haaba sirgetüvelise kõrge puuna. Eesti puukuulsuste hulgas märgitakse pikima haava kõrguseks 40 meetrit [13], ühel langetatud puul Järvseljal on tüve pikkuseks mõõdetud 39 meetrit. Soodsaimates oludes kasvab haab kiiresti ja tema puistud on suure produktiivsusega: Eesti tootlikumate haavikute hektaritagavara ulatub üle 600 m³, kuid nende üldtoodang (arvestades ka vahepeal puistust välja raiutud puitu) üle 800 m³. Eesti metsades on pikka aega valitsenud männikud, kaasikud ja kuusikud. Kuigi kõigi puistute pindala on viimastel aastatel suurenenud, väheneb viimase aja suundumuse järgi okaspuistute pindala ja suureneb lehtpuude osatähtsus. Arvatakse, et seda põhjustab eelkõige
teisisõnu taimede ülemäärast kasvu ja sellega kaasnevat lagunemisprotsessi, mis toob sageli kaasa hapnikupuuduse ja veekvaliteedi halvenemise, mõjutades negatiivselt kalade ja teiste veeloomade elukeskkonda. Selle nähtused ja meetmed probleemi lahendamiseks? Tüüpilised eutrofeerumise tunnused: elustiku liigilise koosseisu muutumine veekogus; liigilise mitmekesisuse vähenemine, sest domineerima hakkavad kõrge produktiivsusega liigid; vee läbipaistvuse vähenemine; hapnikuvaegus või täielik hapnikukadu sügavais veekihtides; põhjasetete mudastumine. Eutrofeerunud veekogu päästmiseks Vee keemiline töötlemine Veekogu aereerimine Veekogu sisse- ja väljavoolu reguleerimine Põhjamuda eemaldamine Veekogudes vohavat taimestikku saab niita ja välja vedada Atmosfääri kaitse, heitgaaside puhastusmeetodid. GAASILISTE HEITMETE PUHASTUSMEETODID Tolmu ja piiskade eraldamine
2. Teine oluline kliimanäitaja on kontinentaalsus, mis võib olla kohati suhteliselt sõltumatu kliima keskmisest temperatuurist. Mida suurem kontinentaalsus (suur temperatuurierinevus), seda vähem liike on sinna kohastunud. 3. Kolmandaks võib lugeda heterogeensust. (sünonüüm varieeruvusega). Kui keskkond on vaheldusrikas, siis elab seal rohkem liike. 37.Liigilise mitmekesisuse seos ökosüsteemidee produktiivsusega globaalses ja lokaalses skaalas (näited). Parkgrass'i väetuskatse, Küürselg-kõver (hump-backed curve; konspekt); Grime kõver - küürselgkõver ehk hump-backed curve. Küür- diversiteet on seotud produktiivsusega nii, et max on mingi keskmise või väikese produktiivsuse korral 38.Liigirikkuse sesoonne ja lühiajaline varieerumine, van der Maareli karusselli mudel, kumulatiivne liigirikkus (konspekt); 1
saaks sekkuda. EUTROFEERUMINE: veekogude rikastumine toitainetega 1.Toimub taimede toiteelementide, eriti fosfori ja lämmastiku ning orgaanilise aine lisandumise ja akumuleerumise tagajärjel 2. Looduslik protsess, selle põhjustab peamiselt muldade erosioon, mille kiirenemisele inimene oma tegevusega kaasa võib aidata. Tüüpilised eutrofeerumise tunnused: 1.elustiku liigilise koosseisu muutumine veekogus 2.liigilise mitmekesisuse vähenemine, sest domineerima hakkavad kõrge produktiivsusega liigid 3.vee läbipaistvuse vähenemine 4.hapnikuvaegus või täielik hapnikukadu sügavais veekihtides 5.põhjasetete mudastumine Raskmetallid ja toksilised ained. - Olmevee kvaliteedinõuete kohaselt võib vees sisalduvaid aineid jaotada järgmiselt: a) mürgised ained arseen, elavhõbe, kaadmium, kroom, plii ja tsüaniidid b) laialt levinud tervisele kahjulikud ained: alumiinium, baarium, boor, fluoriidid, molübdeen, nikkel, nitraadid, seleen c) vee organoleptilisi
sissetuleku, kuna nad saavad tööga paremini hakkama. Koolis omandatakse edasiseks eluks, sh. tööks, vajalikke teadmisi. Konfliktiteooria (Randall Collins, Samuel Bowles, Herbert Gintis) omandatud hariduslik kvalifikatsioon näitab, et inimene on omaks võtnud ühiskonnas domineerivad väärtused. Hariduse juures pole tähtis mitte teadmised, vaid koolitunnistus. Kõrgema haridusega inimesed saavad parema töö ja kõrgema sissetuleku, kuna tööandjad eelistavad neid (produktiivsusega mitteseotud põhjustel). Varjatud õppekava (hidden curriculum) see mida õpetajad õpilastele õpetavad korraliku käitumise kohta, aga mida pole ametlikus õppeprogrammis kirjas. Töölisklassi noortele õpetatakse kuulekust, keskklassi noortele iseseisvust. Kõrghariduse ülepakkumine mõned uurijad on leidnud, et tänapäeval on kõrgharidusega inimeste eelis ülejäänute ees väiksem kui 20. sajandi alguses
rumalamateks ning annab võimaluse diskrimineerimiseks. Teine probleem, millele Cook tähelepanu juhtis, on seotud uuringute läbiviimisega firmades. Näiteks on erinevates uuringutes leitud, et osavõtt tööga seotud otsusest on seotud tööga rahulolu ja töömoraaliga. Samas kardetakse, et selliste uuringute tulemusi on võimalik kasutada töötajate ekspluateerimiseks. Arvestades, et suurenenud moraalitunne võib olla seotud töötajate produktiivsusega võivad tööandjad uuringute tulemusi ära kasutada, et suurendada firma kasumit või raskendada töötajate liitumist ametiühinguga. Eelpooltoodud näited toovad välja mõned võimalused kuidas uurimuste tulemusi kasutatakse vastupidiselt teadlase kavatsustele. Kuigi teadlased tunnevad üha suuremat vastutust oma uurimuste tõlgendamise ja saadud teadmiste kasutamise eest, arutletakse endiselt kui suur peaks ikkagi olema teadlase vastutus.
lehtede atmosfääri). Teine oluline kliimanäitaja on kontinentaalsus. Seda on mõistlik hinnata selle järgi, kui suured on aasta temperatuuri kõikumised. Mida suurem on kontinentaalsus seda vähem liike on sinna kohastunud. Kolmas parameeter on keskkonna heterogeensus, mida saab mõõta mingi indeksiga. Neljas keskkonnaomadus, mida tihti seostatakse diversiteediga. P. Grime'i kõverad e hump-backed curve ehk küüruga kõverad. Diversiteet on seotud produktiivsusega nii et ta on maksimaalne mingi keskmise või väikese produktiivsuse korral. Diversiteet on seotud pindalaga. log S=log c + z*log A järelikult S=cAZ S-liigirikkus A-pindala z-konstant Üksteist hõlmavad ja laiali pillutud proovipinnad. Selleks et leida võimalikult palju eri liike looduses, tuleb vaadelda võimalikult palju väikse pindalaga proovipindu. Diversiteet ja aeg. 1. Sesoonsed muutused diversiteedis. Aspektid parasvöötme taimekooslustes
Uuendusraied – nim koondnimetusega raieviise küpsusest metsast puidu varumisel Valikraied – need on raied, kus metsa majandatakse püsimetsana ja kus lageraieid ei tehta Hooldusraied o Kiirendavad puude kasvu o Kujundavad metsa liigilist koosseisu o Parandavad metsa sanitaarset seisundit o Suurendavad metsade tormikindlust o Kasvatavad enamnõutud sortimente Hooldusraiete peaeesmärk on suure produktiivsusega puistute väljakasvatamine, kõrvaleesmärgina ka surnud või edaspidi surevate puude puidu kasutamine Hooldusraiet ei tohi kunagi omaette eesmärgina kujuneda puidu saamine Hooldusraied on loominguline tegevus – südametunnistus Raiutakse välja puud, mis takistavad tulevikupuude kasvu ja arengut Tulevikupuu – so heade omadustega puu, mida tahetakse kasvatada lõppraieni – maksimaalse kvaliteediga puitu
·kolleegide abistamiseks IT kasutamisel; ·juhuslikeks IT alasteks õpeteks; andmefailide haldamiseks (oskamatus neid operatiivselt käsitleda); ajakulu seoses ebaotstarbeka tegevusega (nt. arvutimängud, surfamine veebis jm); isealgatuslike programmiosade või kasutajaliideste loomisele. Antud kulutusi on võimalik mõõta kasutajate või üleettevõtteliste küsitluste abil. "Seisva süsteemi" kulud on kaotatud produktiivsusega seotud kulud, mis on põhjustatud arvutivõrgu, töökohaarvuti, serveri, printeri jms riketest. Siia kuuluvad ka: ·olukorrad, kus lõppkasutaja ootab abi oma probleemide lahendamiseks (ei saa senikaua ülesandeid täita); ·IT süsteemile tehtava planeeritud hooldustegevused (mis vajalikud teostada aktiivsel tööajal); ·mitteplaneeritud tõrked E-posti süsteemis või andmebaasidesse ligipääsu katkemine. A.2.7.3 Vajadus projekti plaanimise järele
· nende toiduahelad on tugevamalt seotud võrgustikuks ning ühe liigi roll või teiste mõju teatud liigile on sellevõrra väiksem; · võõrliigid ei asusta neid nii kergesti (kuna nissiruum on paremini täidetud); · haigused levivad aeglasemalt, sest ühte liiki isendeid on vähem kui liigivaestes kooslustes. Suurem mitmekesisus taimekoosluses: a. )suurendab koosluse produktiivsust (sest suurem on tõenäosus, et liikide segus on mõni kõrge produktiivsusega liik ning sest nissiruum täidetakse paremini); b.)suurendab lämmastiku ja teiste toitainete kooslusesiseses aineringes püsimist, vähendab leostumist (sest nissiruum täidetakse paremini ning sest suurem on tõenäosus, et segus on erineva nõudlusega liigid ning sest tekib mitmerindelisus ka maa-aluste organite jaotumises ja kamar tugevneb); c.)suurendab koosluse stabiilsust (sest mitmekesistes kooslustes koos erineva nõudlusega liigid, mis reageerivad erinevalt
täisõvesid, kelle järglaskonnast valitakse samaviisi üks paar täisõvesid jne. · Juba 5. põlvkonna järel on enamik lookusi homosügootses seisundis. · Järgnevalt leitakse teiste sugulasliinide hulgast sobiv, kellega kombineerides tagatakse veelgi suurem produktiivsus. Nii kujundatakse ema- ja isaliinid, kelle krossid on suure ja väga püsiva (garanteeritud) produktiivsusega 63. ristamise teoreetiline põhjendus ja eesmärk · Reeglina kuuluvad vanemad erinevatesse tõugudesse. · Kõige levinenum on ristamine seakasvatuses, kus omavahel kombineeritakse kahte, kolme või isegi nelja tõugu. · Veisekasvatuses pole lihatõugude omavaheline ristamine nii levinud, · sagedamini seemendatakse piimatõugu lehmi lihatõugu pullide spermaga. Ristandjärglased nuumatakse ja tapetakse.
Soode tüübid ehk soode arenguastmed madalsoo siirdesoo kõrgsoo ehk raba Järvede kinnikasvamine Tõenäoliselt on kuni kolmandik meie soodest järvelise päritoluga. Järv võib hakata kinni kasvama kas põhjast või pealt õõtsikuga kaanetumise teel. Viimane variant on vähelevinud ja saab toimuda vaid tuulte eest varjatud väikeste järvede kallastel. Kõige levinum on järvede kinnikasvamine üheaegselt põhjast ja kaldailt. Kõrge produktiivsusega eutroofseis järvedes väljub aineringest osa seal toodetud orgaanilistest ainetest ja settib järvemudana veekogu põhja. Järvemuda tiheneb ja moodustab tihke, enamasti rohekaspruuni värvusega sette- sapropeeli. Kui järve veetase ei tõuse, siis sapropeelikihi kasvades vaba vee sügavus järves järjest väheneb ning veekogu põhja asuvad taimekooslused. Taimekoosluste suktsessioonnirida järve kinnikasvamisel on hästi jälgitav.
Protsessi kiirendab: · reovee juhtimine veekogudesse · liigne põldude väetamine · maaparandus valgalal jne. inimtegevus Tüüpilised entrofeerumise tunnused on : · elustiku (sh. Kalastiku) liigilise koosseisu muutumine veekogus (ka diatoomvetikate asendumine nn. sinivetikatega (sinikutega), mille tagajärjel esineb nn. vetikate õitsemist) · Liigilise mitmekesisuse vähenemine, sest domineerima hakkavad kõrge produktiivsusega liigid. · Vee läbipaistvuse vähenemine · Hapnikuvaegus või täielik hapnikukadu sügavais veekihtides 16 · Põhjasetete mudastumine Toksikandid- elusorganismidele mürgised ained (Hg, Cd) Kolibakterid · Enamik vee patogeensetest organismidest-fekaalset päritolu · Vee kontrollimisel kõiki patogeenseid mikroobe eraldada ei ole võimalik
Protsessi kiirendab: · reovee juhtimine veekogudesse · liigne põldude väetamine · maaparandus valgalal jne. inimtegevus Tüüpilised entrofeerumise tunnused on : · elustiku (sh. Kalastiku) liigilise koosseisu muutumine veekogus (ka diatoomvetikate asendumine nn. sinivetikatega (sinikutega), mille tagajärjel esineb nn. vetikate õitsemist) · Liigilise mitmekesisuse vähenemine, sest domineerima hakkavad kõrge produktiivsusega liigid. · Vee läbipaistvuse vähenemine · Hapnikuvaegus või täielik hapnikukadu sügavais veekihtides 16 · Põhjasetete mudastumine Toksikandid- elusorganismidele mürgised ained (Hg, Cd) Kolibakterid · Enamik vee patogeensetest organismidest-fekaalset päritolu · Vee kontrollimisel kõiki patogeenseid mikroobe eraldada ei ole võimalik
· Eesti viljakamad mullad (Kesk-Eesti Virumaa, Järvamaa, Jõgeva, osalt ka Tartu- ja Viljandimaa) Jaguneb edasi: 1. Leostunud mullad K0 FAO Cambisols Välja kujunenud karbonaatsetel liivsavidel, harvem saviliiva moreenil, parasniisked, hästi õhustatud, kõrge bioloogiline aktiivsus, kihisemine 30-50 cm, huumust >3%. Sobivad kõigi põllukultuuride kasvatamiseks, kõrge produktiivsusega metsad. Mullaprofiil hästi diferentseerunud (A-Bm-C), neutraalne reaktsioon, I, II-IV, V klass sõltuvalt lõimisest. 2. Leetjad mullad K1 Levik paralleelselt K0-ga, lessiveerumisel (lessiv. + savid) profiil A-El-Bf-C, lähtekivim vähem karbonaatne, kihisemine sügavamal, Kesk-Eestis kollakas-pruun Bt selgemini nähtav. Boniteet 1-1,5 kl. madalam leostunutest. 3. Gleistunud pruunmullad
annaabi.ee 
