Hüdrosfäär - KONSPEKT (5)

11. KL Geograafia
HÜDROSFÄÄR
Hüdrosfäär – maa vesikest , mis moodustub maailmamerest ja sisevetest ( ka põhjavesi! liustikud ! )
Veeringe – vee ringkäik oleku muutudes . Mõjutavad tegurid :
1. Sademed.
- osa ookeanist aurunud sademetest sajab sinna tagasi, osa kandub maismaa kohale
- mida kaugemale mandri kohale liigub niiske mereline õhk seda suuremale alale kujuneb mereline kliima
- kui õhumasside liikumist takistavad mäed, siis sajab suurem osa niiskusest mägisele rannikule maha
- maailmamerelt aurub rohkem vett kui maismaalt, sest aurumine ei vähene vee defitsiidi tõttu, maailmamere pindala on 2.4 korda suurem kui maismaa oma
2. Auramine .
- toimub kogu aeg maa- ja veepinnalt, natuke ka liustikelt
- sõltub pinnase omadusest, taimestikust , maa ja õhu niiskusest, tuule kiirusest, temperatuurist
- auramine on suurem seal, kus maa on ajutiselt veega üleujutatud või põhjavesi on maa lähedal
3. Jõgede äravool.
- sõltub sademete ja auramise vahekorrast (mida rohkem sajab, seda suurem on äravool)
- niiskes kliimas, veerohkel ajal on jõudede äravool suurem kui veevaestes tingimustes
- kuivadel aladel jõed puuduvad, sest vesi aurub ära
- äravoolualad jagunevad: perifeersed äravoolualad (jõgede vesi jõuab maailmamerre), sise-äravoolualad (vesi jõuab mandrisisestesse nõgudesse tekitades nt järvi)
4. Inliltratsioon – vee liikumine maapinnalt mulda või kivimitesse (põhjavee tekkimine)
- osa vihma-, lume-, liustikuveest imbub maa sisse moodustades põhjavee
- kõige intensiivsem aladel, kus maapinnale ulatuvad lõhelised kivimid (saab hästi imbuda läbi)
- väga aeglane seal, kus pindmine kiht on savi või turvas (maa on seal niigi vett täis ja juurde ei tule)
- põhjavee äravool jõkke, järve v ookeani moodustab ühe lüli maa veeringes kuid on tühine osa sellest
5. Veebilanss – mingile alale juurdetuleva ja äramineva veehulga vahekord kindlal ajavahemikul
- koostatakse üksikute veekogude, riikide, põhjaveekihtide jne kohta eraldi
- globaalne veeringe : P (sademed) = E (auramine) + Q (jõgede äravool)
A) Väike veeringe – atmosfäär + hüdrosfäär (merest vesi aurub –läheb gaasilisse olekusse- õhus tekib pilv, pilves vesi kondenseerub – läheb vedelasse olekusse- sajab alla ja hakkab uuesti pihta)
B) Suur veeringe – atmosfäär + hüdrosfäär + litosfäär ( väikesele veeringele lisandub maismaa – vesi aurub, tekib pilv, pilvest sajab vihm maismaa peale, kus see kas imbub põhjavette, jäätub, voolab vms nii et kunagi jõuab tagasi vette ja ring hakkab jälle otsast peale)
Vee jaotus Maal:
- 97% soolane ( 1l vees 35g soola ehk 35 promilli )
- 3% mage ( sellest pinnavesi 77.8% ja põhjavesi 22% )
Maailmameri
- 71% Maakera pindalast
Ookeanid Maal:
- Põhja-Jäämeri 4%, India ookean 22%, Atlandi ookean 24% ja Vaikne ookean 50%
- saab enamuse Maale tulevast soojuskiirgusest
- peamine soojuse vastuvõtja ja koguja (sest soojus saab talletuta ka sügavale vette)
- üks olulisemaid soojusbilansi mõjutajaid ( 17% Maale tulevast energiast kulub aurumisele )
- kui õhuniiskus kandub ookeanilt maa kohale, siis toimub soojuse ümberpaigutumine (sest aurumisega seotud energia on nagu peidetud energia, mis vabaneb, kui vesi kondenseerub ja alla sajab)
- ookeanid kaotavad rohkem soojust kui mandrid , sest aurumine on suurem ja seega kaob palju soojust
- aurumine on suurem lõunapoolkeral, sest seal on vee mass suurem
- soojus kandub lõunapoolkeralt põhjapoolkerale tänu hoovustele
- 0° ekvaaroril on aurumine väga suur sest on soe ja sademeid on väga palju
- 30° troopilisel alal võiks olla suur aurumine, aga kuna sademeid ei teki, pole millelgi ka auruda
Merevee omadused:
- Vee omadusi mõjutavad päikesekiirguse hulk, sademete ja aurumise vahekord, vee ümberpaigutumine.
Veetemperatuur .
- 92% maailmamere pinnale langevast päikesekiirgusest neeldub, 8% peegeldub tagasi atmosfääri
- veekogude pinnakiht on soojem, sest 2/3 kiirgusest neeldub paari meetri paksuses pinnakihis
- ookeani aasta keskmine temp on kõrgem kui temp maismaa kohal, sest vees neeldub rohkem soojust
- tervikuna on maailmameri jaheda veega ( keskmine temp 3.8 kraadi )
- põhjapoolkeral on veetemp kõrgem kui lõunapoolkeral
Soolsus .
- merevesi on mineraalainete, soolade, gaaside, orgaanilise aine lahja lahus
- suurim osa koostisest on kloriidid – NaCl, KCl, MgCl2 jne
- keskmine soolsus on 35 ‰ ( 1l vees 35g soola )
- soolsus on eri piirkondades väga erinev
- ekvaatoril on soolsus madalam, sest sajab nii palju (vihmavesi on mage)
- lähistroopikas on kõige soolasem vesi, sest aurumine on nii suur
- parasvöötmes ja aktrikas on soolsus väiksem, sest palju on jõgesid ja liustike sulavett
- sügavuse suurenedes soolsus ühtlustub (2km sügavusel on igal pool 35‰)
- soolsus mõjutab elustikku, nt liikide arvu (suurim 35-40‰ juures, väikseim 5-15‰ juures)
- merevees on fütoplankton, mis on otsene v kaudne energiaallikas kõigile mereorganismidele
(selle teke sõltub soojustingimustest, taimetoitainete olemasolust)
- kus on palju planktonit, on palju kalu!
- maailmameres toodetava orgaanilise aine hulk erineb eriti räigelt:
- Põhja-Atlandils on kõrge produktiivsus, sest jõgede sissevool on suur, soojad hoovused tulevad sinna
- Amazonase ja Kongo suudmepiirkonnad on madala produktiivsusega, sest hoovused kannava ära sealt
- kõrgem produktiivsus ka : 40° ja 60° lõunalaiuse vahel, Põhja- ja Lõuna-Ameerika läänerannikul, Aafrika lääne- ja idarannikul.
Rannaprotsessid :
- rannajoon võib muutuda väga pika aja jooksul nii et ei pane tähelegi
- võivad toimuda ka ülikiired muudatused nt suurte tormidega
- peamine tekitaja on (tuule tekitatud) lainetus
- tavaliselt on tuule tekitatud ookeanilained u 0,5-5m kõrged, tormis kuni 15m, maavärinaga isegi 80m
- lainepikkus 40-400m, kiirus 25-29km
1) KULUTAV TEGEVUS:
- kulutusrannad
- tekivad koopad
- rannajoon taandub
- toimub setete edasikanne
- rannajoon muutub sirgemaksm sest poolsaarte otsest lahti murtut materjal kantakse minema
- järskrannikutel ( veekogu sügavneb kiiresti, lained pääsevad mõjule ja hakkavad kulutama)
Pank – kulutava tegevuse tagajärjel monoliitsesse aluspõhjakivimisse kujunenud järsak
- paljud Eesti rannad on kulutusrannad
2) KUHJAV TEGEVUS:
- laugrannad
- vesi läheb aeglaselt sügavaks
- lainetel on väike kulutav võime, sest nad kaotavad oma energia vast põhja hõõrdudes
- tekivad rannavallid - kuhjunud materjalist kujunenud rannajoonega paralleelsed settevallid
- tekivad ka rannabarrid – veealused vallid (nagu Kauksi rannas et läheb sügavaks ja siis jälle madal)
- võib toimuda setete pikiränne – setted liiguvad rannajoonega paralleelselt
Maasäär- valli või seljakulaadne pinnavorm madalas vees

• Ajuvesi – kõrgvesi, mida põhjustab ühesuunaline tuul
  
• Paguvesi – madal vesi, tuul lükkab vee tagasi
  
• Rannavall – tekib tormidega ja koosneb kiviklibust. Max 1m kõrgune
  

5