Mullakaart (1)

EESTI MAAÜLIKOOL
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut
Raili Kivisalu MH1
Mullakaardi analüüs
Iseseisev töö
Juhendaja: Avo Toomsoo
Tartu 2011
Mullakaardi analüüs
Joonis 1. Mullastikukaardi väljavõte põllumassiivi nr 68145232888 kohta.
Joonis 2. Põllumassiivi asendiplaan (asukoht tähistatud ruuduga )
Tabel 1. Põllumassiivi nr. 69740963165 mullastik :
Mulla
šiffer
Lõimis
Huumus-horisondi tüsedus, cm
Kivisuse
aste
Pindala, ha
Osatähtsus
LP(LkI)
k°_1sl50-70/k°_1ls_1
22-24
12,2
79,8
LPg
k°_1sl60-90/k°_1ls_2
22-26
0,1
0,7
D
sl
40
0,06
0,4
LP(g)
k°_1sl50-90/k°_1ls_1
23-25
0,7
4,6
LP(g)
k°_1sl70/k°_1ls_1
24
1,7
11,2
LPg
sl60 /ls_2
0,3
2,0
Dg
l
30-40
0,2
1,3
KOKKU: 15,26 100
LP (LkI)– nõrgalt leetunud mulla omadustega näivleetunud mullad
LPg – gleistunud kahkjad mullad
D– Deluviaalmullad
LP(g)– gleistumistunnustega näivleetunud mullad
Dg – gleistunud deluviaalmullad
k - raudkivid, läbimõõt 10-20 cm
sl – saviliiv
l – liiv
ls – liivsavi
k°_1sl50-70/k°_1ls_1 – nõrgalt raudkivine 50-70 cm tüsedune saviliiv/ nõrgalt raudkivine kerge liivsavi.
k°_1sl60-90/k°_1ls_2 – nõrgalt raudkivine 60-90 cm tüsedune saviliiv/ nõrgalt raudkivine keskmine liivsavi.
k°_1sl50-90/k°_1ls_1 – nõrgalt raudkivine 50-90 cm tüsedune saviliiv/ nõrgalt raudkivine, kerge liivsavi
k°_1sl70/k°_1ls_1 – nõrgalt raudkivine 70 cm tüsedune saviliiv/ nõrgalt raudkivine, kerge liivsavi
sl60/ls_2 – 60 cm tüsedune saviliiv/ keskmine liivsavi
Kolme suurima osatähtsusega mulla liigi horisontide tüüpprofiilid koos selgitustega
LP tüüprofiil: A – Baf – Elg – Bt – C2
A – huumushorisont
Baf – amorfse raua akumulatsioonihorisont
Elg – näivleetunud horisont
Bt – tekstuurne sisseuhte ehk illuviaalhorisont
C2 – lähtekivim
LPg tüüpprofiil: A–(Bafg)–Elg–Btg–C
A – huumushorisont
Bafg – amorfse raua gleistunud akumulatsioonihorisont
Elg – näivleetunud horisont
Btg – gleistunud illuviaalhorisont
C – mulla lähtekivim
D deluviaalmuld : Ae-C
Ae – erodeeritud huumushorisont
C – mulla lähtekivim
Muldade omadused
Antud põllumassiiv on suhteliselt korrapärase kujuga, esineb mõningaid sopistusi.
Näivleetunud mullad - LP
Nende muldadeoluliseks tunnuseks on mullaprofiilis selgesti nähtavad sügavad "keeled" ja sopistused , mille heleda värvuse on põhjustanud ajutine ülavesi koos lessiveerumisprotsessiga. Seega põhjustab periooditi esinev ülavesi neis muldades gleistumist. Lessiveerumine omakorda soodustab veelgi sissuhtehorisondi rikastumist väikeste mullaosakestega ja selle dreenivuse halvenemist. Mullad on kujunenud lainjatele moreentasandikele, kus lähtekivimiks on peamiselt punakaspruun karbonaadivaene liivsavimoreen. Enamus on kasutuses põllumaana (Eesti muldadest)
Gleistunud kahkjad mullad - LPg
Reljeef: lainjad moreentasandikud ja voored. Mulla lähtekivim on kollakashall või punakaspruun karbonaatne moreen. Mulla reaktsioon profiili ülaosas on nõrgalt happeline või neutraalne . Metsana paraniiske, veega varustatus hea (Kõlli, 2000).
Deluviaalmullad - D
Parasniiske deluviaalmuld paikneb nõlva alumisel kolmandikul ärauhtevööndi lõpul ja pealeuhtevööndi alguses, kus põhjavesi on sügaval. Nendel aladel toimub ka mulla ärauhtumine, kuid pealeuhtumine on alati suurem, mistõttu materjal akumuleerub. Lõimiselt on nad reeglina kergemad kui sama nõlva erodeeritud mullad. Iseloomulik on tüse (üle 30 cm) huumushorisont. Liigniiskuse tõttu sobivad rohumaadeks või ka väikepõllunduseks, on naadi kasvukohatüübiks.
Gleistunud deluviaalmuld – Dg
Mullad paiknevad nõlva alumisel kolmandikul pealeuhtevööndi keskosas või kühmude- ja künnistevahelistes nõgudes, kuhu valguvad pinnaveed ning kus põhjavesi on ajutiselt kõrge. Mullaprofiil on sarnane deluviaalmuldadele, lisanduvad vaid liigniiskusele viitavad roostetäpid huumushorisondis ning gleilaigud alumistes horisontides. Võrreldes deluviaalmullaga on muld huumusrikkam ja natuke raskema lõimisega.
Hinnang kasutussobivusele
Näivleetunud (LP) mullad on kultuurmaana kasutamise mõttes üle keskmise viljakad . Kuna mulla ülakihis on valdavalt saviliiv või kerge liivsavi, siis on neid muldi kerge harida ja nad sobivad hästi ka rühvelkultuuridele, kartulit on võimalik koristada kombainiga. väga hästi sobivad linale ja talirukkile. Pärast lupjamist sobivad enamikule põllukultuuridele. Näivleetunud muldadel kasvavad metsad on väga tootlikud . Näivleetunud muldade Mullaelustik on pidurdunud või väheaktiivne. Puuduseid põllumaana kastamise tekitab ajuti tekkiv ülavesi, mis segab mullaharimist ja saagikoristust, vähene huumuse- ja kaltsiumisisaldus, oht mullatihese tekkeks ning aeglane mullapinna tahenemine ja soojenemine kevadel. Näivleetunud mullad on jänesekapsa kasvukohaks.
Gleistunud kahkjates muldades (LPg) on Mullaelustiku tegevus pidurdunud või väheaktiivne, mida pärsib happeline keskkond ja ajutine ülavesi. Metsa kasvuks optimaalsete niiskustingimustega. Kasvavad kõrge produktiivsusega laanemetsad. Põllumaana kasutamisel tuleb lubjata, kuivendada ja sügavkobestada. On naadi kasvukohatüübiks.
Gleistunud deluviaalmuld (Dg) ja parasniiske deluviaalmuld (D) on sobivad liigniiskuse tõttu rohumaadeks kui ka väikepõllunduseks. Gleistunud deluviaalmulla puhul sõltub kuivendusvajaduse maht täielikult sellest, mida antud maa-alal soovitakse kasvatada. Tegemist on keskmise põllutüübilise haritava maaga.
Põllumassiivi metsastamine
Gleistunud kahkjad mullad (LPg) on parimad kõvalehtpuude kultiveerimiseks. Näivleetunud (LP) mullad metsastuvad algul peamiselt arukase , raagremmelga ja halli lepaga, hiljem tekib kuusk , mis vanusega hakkab järjest enam domineerima. Sageli rajatakse neile muldadele kuusekultuure.
Parasniisketel deluviaalmuldadel (D) ning gleistunud deluviaalmuldadel (Dg) kasvavad mänd, kuusk, soo- ning arukask.
Agromelioratiivsete võtete kasutamine
Näivleetunud muldade (LP) ja gleistunud kahkjate muldade (LPg) puhul tuleks põldu lubjata ja sügavkobestada, et mulla viljakus ja hea saak tagada. Gleistunud kahkjate muldade (LPg) puhul tuleks teha ka drenaažkuivendust. Ülevee perioodil kevadel ja sügisel tuleks vältida raskeid ja suuri masinaid, sest mullad on sel perioodil harimisõrnad. Parasniisketel deluviaalmuldadel (D) ei pea väetist väga kasutama, sest sellele on kantud kõrgendikelt alla uhutud materjali, mis on viljakam kui kõrgematel aladel. Gleistunud deluviaalmuldade (Dg) puhul ei ole vaja (liigset) niisutamist, kuna alad asuvad künkliku reljeefiga aladel nõlva jalamil ja seal esineb liigniiskust. Väetist ei pea kasutama palju, sest sellel asub huumusrikas kiht.
Boniteedi määramine
LP - 48 lähtehindepunkti
LPg - 41 lähtehindepunkti
Enamlevinud mulla osatähtsus
Näivleetunud mullad (LP) hõlmavad ~6% kogu maafondist ning suhteliselt suure osa põllumaadest (~15%). Maakondadest levinud peamiselt Tartumaal , Viljandimaal ja Põlvamaal, piirkondadest ka Kallastel, Vastseliinas ja Tõrvas.

Kasutatud materjalid

Asi, E., Kõlli, R., Laas , E. Põllumaade metsastamine. 2004. Keskkonnaministeerium Tartu.

Maa-ameti kaardiserver X-GIS. Kättesaadav: http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis , (viimati külastatud 29.04.2011)

Penu, P., Eesti muldadest talunikele . Kättesaadav: http://www.ceet.ee/pdf/muld.pdf , (viimati külastatud 29.04.2011)