10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 4 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-03-27
Kuupäev, millal dokument üles laeti
7 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
AnnuH2pii
Õppematerjali autor
Herbivoor osa taimtoidulisi loomi toitub üksikutest taimeliikidest, teised aga pole toidu suhtes nii valivad Mükorüsa taime ja seene kooselu Mügarbakterid liblikõiega taime juurtel elavad Ökosüsteem Areaal liigi leviala, territoorium, mida teatud liigid asustavad, jaguneb populatsioonideks. Populatsioon ühisel territooriumil samal ajal elavad ühe liigi isendid Populatsiooni arvukus sellesse populatsiooni kuuluvate isendite arv Populatsiooni tiheduse näitab populatsiooni isendite arvu pinnaühiku kohta. Mida suurem on tihedus, seda pingelisem on populatsioonisisene konkurents. Biotsönoos ühel territooriumil elavad paljude liikide populatsioonid moodustavad elukoosluse Ökotoop biotsönoosi elukeskkond, mille all mõistetakse nii territooriumi, millel biotönoos paikneb, kui ka abiootilisi tegureid, mis seda mõjutavad Biotsönoosi ja ökotoobi omavaheline seos
Toiduahelate osad: Rohelised taimed: tootjad Taimetoidulised loomad: tarbijad Loomtoidulised loomad: tarbijad Seened, bakterid: lagundajad Koosluste organismid moodustavad enamasti paljusid toiduahelaid. Seejuures võivad samad organismid kuuluda üheaegselt erinevatesse toiduahelatesse. Moodustub toiduahelate võrgustik ehk toiduvõrk. keerukas toiduahelate võrgustik ökosüsteemis. Omavahel põimunud toiduahelate kogum. Toiduvõrgustiku kaudu moodustab ökosüsteem isereguleeruva terviku. Toiduahelas võib eristada nn. troofilisi tasemeid (troofiline toitumine toitumistasemed). Iga järgnev toiduahela lüli ehk troofiline tase reguleerib eelneva lüli arvukust. Seetõttu ei saa ühegi troofilise taseme organismide arv piiramatult kasvada. Iseregulatsioon toimub kõigi järjestikuste troofiliste tasemete vahel. Selle tulemusena püsib populatsioonide arvukus kindlates piirides ja kujuneb välja ökoloogiline tasakaal
taimi. 8. Tooge näiteid looduses esinevatest konkurentsivormidest, mis inimese puhul on minetanud oma tähtsuse. Inimese puhul on minetanud oma tähtsuse näiteks konkurents toidu pärast, sest enamik toiduaineid on suurtes kogustes poest saada ning enam ei ole sellel suurt konkurentsi. 1.3 Ökosüsteemid 1. Millist isendite rühma nimetatakse populatsiooniks? Populatsiooniks nimetatakse ühisel territooriumil samal ajal elavaid ühe liigi isendeid. 2. Selgitage populatsiooni arvukuse ja tiheduse mõistet. Populatsiooni arvukus on sellesse populatsiooni kuuluvate isendite arv ja populatsiooni tihedus näitab populatsiooni isendite arvu pinnaühiku kohta. 3. Iseloomustage ökosüsteemi struktuuri. Ökosüsteem koosneb biotsönoosist, kuhu kuuluvad taimekoolsused, seenekooslused, loomakooslused ja mikroorganismid ning ökotoobist, kuhu kuuluvad õhkkeskkond, vesikeskkond ja muldkeskkond. 4. Kuidas on ökotroop seotud biotsönoosiga?
8. Kirjeldage ökoloogilise teguri toime graafikut. Kõige soodsam temperatuur taimede kasvuks on 20 C. Temperatuuridel, mis on väiksemad, kui 5 C või suuremad, kui 40 C, on hukkumisohus (muidugi on erandeid nt. pingviinid, jääkarud ja kaktused) Õpik lk. 16 1. Mille poolest erinevad antropogeensed tegurid teistest biootilistest teguritest? Antropogeensed tegurid on inimtegevuse mõju loodusele, mille tegurite mõjul muutub sageli ökosüsteem ja funktsioon(tuumakatastroof, lageraie, reostus). Teised biootilised tegurid on aga organismidevahelised kooseluvormid. 2. Selgitage sümbioosi mõistet ning tooge näiteid. Sümbioos on eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm. (nt. liblikõielised taimed + mügarbakterid; põdrasamblik = vetika- ja seenerakkude kooselu). 3. Mille poolest erineb kommensalism sümbioosist?
herbivooriaks. o Herbivoorid on lehetäi, maipõrnikas, viidikas ja metskits. o Hulk loomaliike on segatoidulised ehk omnivoorid nad toituvad nii taimedest kui ka loomadest. o Nendeks on näiteks metssiga ja karu. Ökosüsteemid Igal liigil on oma leviala ehk areaal. Ühisel territooriumil samal ajal elavad ühe liigi isendid moodustavad populatsiooni. Mis iseloomustab populatsiooni? o Sama popultasiooni isendid saavad vabalt omavahel ristuda, sest nad elavad samas elupaigas. o Populatsiooni arvukus on sellesse populatsiooni kuuluvate isendite arv. o Populatsiooni tihedus näitab populatsiooni isendite arvu pinnaühiku kohta. o Ühel territooriumil elab paljude liikide populatsioone, mis koos moodustavad elukoosluse ehk biotsönoosi. (seene-, taime- ja loomakooslus)
talitlushäireid või surma. 5. Autotroofne organism isetoituv organism, mis valgusenergia abil valmistab anorgaanilistest ühenditest (süsihappegaasist, veest ja mineraalsooladest) endale orgaanilisi toitaineid, eeskätt süsivesikuid (suhkrut ja tärklist), valke, vitamiine. (rohelised klorofülli sisaldavad taimed, purpurbakterid ning sinirohevetikad) 6. Biogeotsönoos elukooslus ning selle ümbritsev eluta väliskeskkond. 7. Biootiline kooslus - organismidest ja nende suhteist olenev kooslus. 8. Bioloogiline liik - 9. Biosfäär sisaldab kõiki Maa elusorganisme, mis on vastastikuses seoses Maa füüsilise keskkonnaga. 10. Bioota ehk elustik, taimede, loomade ja mikroorganismide kogum, mingi suure ala floora ja fauna. 11. Biotroof ehk parasiit, kes toitub elusast orgaanilisest ainest. 12. Detriitahel - e. laguahel, on ökosüsteemis funktsioneeriv toiduahel, mis algab eluta
5. Elundkond ühise talitlusega organid moodustavad organisüsteeme (taimedel puudub) 6. Organism teadusharu, mis uurib organismi talitlusi ja nende regulatsiooni nim füsioloogiaks. Organismi ehitust uurib anatoomia. Homöostaas sisekeskkonna stabiilsus Neuraalne regulatsioon elundkondade talitlust kooskõlastab närvisüsteem Humoraalne regulatsioon regulatsioon toimub veres esinevate hormoonide ja teiste keemiliste ühendite vahendusel 7. Populatsioon ühel asutusalal elunevad sama liiki organismid. Loomade käitumist uuriv teadusharu on etoloogia 8. Liik liiki piiritletakse paljude tunnuste abil nt. iseloomulik sise- ja välisehitus, talitluste eripära, kromosoomides paiknev spetsiifiline geenide kogum, kindlad nõuded elukeskkonnale 9. Ökosüsteem ühisel territooriumil omavahel toitumissuhetes olevad organismid koos ümbritseva eluta loodusega. Ökosüsteeme uurib ökoloogia 10
(tabel meetod) 6) Loendus loomaliigi isendite arvu tuvastamine mingil ajal ja kindla metoodika alusel. 7) Analüüs teadusliku uurimise meetod, mis seisneb terviku mõttelises või tegelikus lahutamises koostisosadeks ja nende omaette uurimises. 8) Bioindikatsioon keskkonnaseisundi ja -olude muutumise iseloomustamine organismide bioindikaatorite ja nende tunnuste (vitaalsuse, ohtruse, katvuse, sageduse, loomade puhul ka käitumise jm.) põhjal. Bioindikaator võib olla isend, kooslus, populatsioon jne. Näit. indikaatortaimed muldade omaduste iseloomustajatena. 14. LIIK Bioloogilise süstemaatika tähtsaim üksus, on niisugune väikseim organismirühm, mis sellesse rühma mittekuuluvate organismidega ristudes ei anna paljunemisvõimelisi järglasi. INDIVIID- Isend, üksikolend, terviklik, enamasti jagamatu organism, mis on ainevahetuse poolest keskkonnaga suhteliselt iseseisev.
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid