Maailma muldade põhjalik ülevaade (0)

Maailma  mullad
Maailma mullad
Tundramullad
Gleimullad , turvastunud  gleimullad
•  Karmi  kli ma tõttu on mullateke väga 
aeglane.
•  Huumushorisont  on väga õhuke (al a 10 
cm).
• Toimub orgaanilise aine puudulik 
lagunemine  - turvastumine
•  Muld  on pidevalt li gni ske ja seetõttu 
hapnikuvaene, toimub  gleistumine , 
mil e tulemusena tekivad mulda sinakad 
ja rohekad gleimineraalid. 
Gleimullad
     Polügonaalpinnas on külmalõhedega hulknurkadeks jagunenud pinnas. 
Külmumis-sulamistsükli tõttu külmuvad ja tihenevad pealmised 
mullakihid rohkem kui alumised. Jäätudes vesi  paisub  ja tekivad praod. 
Suurem osa polügone on 3-7 m diameetriga.
500 m
Polügonaalpinnasesse tekkinud lõhed 
Prudhoe Bay,  Alaska . 
Gleimuld
A 0-30
O 30-38
C 38+
•
Rannikutundra Alaska põhjaosas.  Igikelts  algab 38 cm sügavuselt.  
Aastaringse külma tõttu on bioloogiline aktiivsus väga väike ja orgaanilise aine 
kogunemine väga aeglane. See paikneb kohe igikeltsa peal.  
Maakasutus : Prudhoe Bay, AK
Hooned ehitatakse sügavatele vaiadele ja paksule killustikupadjale, 
et vältida igikeltsa sulamist ja pinnase vajumist
Termokarst
Kui igikelts sulab, siis võivad tekkida maa sisse tühemikud. Halvasti planeeritud 
maantee on purunenud.
Okasmetsamullad
Leetmullad
• Okkavarist tekib vähe ja see laguneb 
aeglaselt, mullapinnale kujuneb 
kõduhurisont. 
• Kõduhorisont on happeline 
• Sademeid on palju ja mulla  toitained  
(aluselised katioonid Ca, Mg, K) uhutakse 
sügavamale, toimub  leetumine .
• Mulda kujuneb heledat värvi  leethorisont
Sademed ületavad 
     Okasmetsad , okkavaris 
aurumise
tekitab happelise 
keskkonna 
   C vett hästi läbilaskev 
kruus või li vakivi
Leetumine
O
A
happeliste huumusainete mõjul 
mul a  mineraalosa  
lagunemine ja lagusaaduste 
E
li kumine koos laskuva 
veevooluga sügavamale.
L-l suureneb mul a happesus, 
väheneb 
B
neelamismahutavus ja 
kül astusaste. 
L. tekib siis kui  taimkate  on 
li givaene ning temast tekkiv 
huumus  on happeline, 
lähtekivim on alustest vaene 
C
ning vett hästi läbilaskev 
http://nesoil.com/images/massasoit.ht m
Leetumine
O
A
• kujuneb kvartsirikas 
väljauhte e 
E
leethorisont E, 
• huumus- ja raud-
B
alumiiniumirikas 
sisseuhtehorisont B
C
http://nesoil.com/images/haven.ht m
Lehtmetsamullad
• Pehmem kli ma soodustab 
lagunemist. 
• Lehevaris sisaldab palju 
toiteelemente (Ca), see 
laguneb korralikult ja tekib 
huumushorisont.
• Ka lähtekivim pole ni  
happeline kui okasmetsade 
puhul.
• Kujunevad pruunmullad. 
Mustmuld  (Chernozem)
•  Euraasia metsastepi- ja stepivööndi ning 
Põhja-Ameerika preeriavööndi mullatüüp; 
• Mustmuld on suure huumusesisalduse ja 
tüseda (>50, kohati >100 cm) 
huumushorisondiga, neutraalse 
reaktsiooni, teralise või pähkelja struktuuri 
ja suure veemahutavusega ning 
keemiliselt rikas li vsavi- või savimuld.
• Monokultuuri ja ebaõige majandamise 
tingimusis võib tõsiselt degradeeruda, 
kohati sekundaarselt sooldunudki. 
• M. on suure *produktsioonivõimega, kuid 
see ei realiseeru sagedaste põudade 
tõttu.
Mustmullad  (Mollisols)
Rohtlate mustmul ad
Aastane sademete hulk on 
tasakaalus aurumisega
Palju rohttaimi, rikkalik  juurestik
Igal sügisel tekib rikkalikult 
surnud orgaanilist ainet, mis 
A paks huumushorisont, 
laguneb  soojas kliimas kiiresti
neutraalse reaktsiooniga,
Kuival  suveajal orgaanilise aine 
lagunemine seiskub, kuid siis 
tekib mulda rohkelt huumus-
aineid – toimub  kamardumine
B saviosakestega rikastunud 
Kõrge bioloogiline aktiivsus tagab 
sisseuhtehorisont 
intensiivse mullasegamise
C  
Mullad ulatuvad 2-3 m 
sügavuseni
Kamardumine
huumuse ja orgaanilis-mineraalsete komplekside 
teke, kogunemine ning  huumushorisondi  (A) 
moodustumine
Kamardumine on kõikjal maailmas kõiki muldi 
kujundav protsess. 
Kamardumise  laad  ja intensi vsus sõltuvad 
kli mast, taimkattest, mulla lähtekivimist ja 
veerežiimidest ning mulda koguneva orgaanilise 
aine hulgast, koostisest ja muundumisest. 
Kamardumise intensi vsust väljendavad A-
horisondi ja huumusprofiili tüsedus. 
Mustmuld
Mustmullad
A 0-25
Bt 25-74
Btk 74-96
Bk 76-92
Mustmuldadega alad on valdavalt põllustatud
Kõrbemullad
• Aktiivne mullateke toimub vaid seal, kus niiskust 
on rohkem (madalamates kohtades, kus põhjavesi 
maapinnale lähemal)
• Põhjavesi on seal aga märksa soolasem .
• Suur  aurumine põhjustab vees lahustunud 
soolade väljakristallisee-rumist ja muldade 
sooldumist. 
• Naatriumisoolad takistavad mullasõmerate 
tekkimist ja muld muutub tihedaks struktuurituks 
massiks.
• Kujunevad lihtsa struktuuriga hallmullad
Sooldumine
Sooldunud mullad
Sooldumine
Takõrr – kuivanud savikad mullad
Punamullad
• Nad katavad u. 17% maakera maismaast Aafrikas, 
Lõuna-Ameerikas, Kagu-Aasias, Vahemeremaadel, 
Austraalias troopilises ja  lähistroopilises vöötmes. 
• Sisaldavad rohkesti mittesilikaatseid raud- ja 
alumi niumoksiide, mis annavad neile punase värvuse
• Olenevalt tüübist on punamul add mitmesuguse 
happesuse, huumusesisalduse, lõimise ja profi li 
ehitusega ning produkti vsusega. 
• (Ferralsol, Alisol, Nitisol, Acrisol, Lixisol) üldnimetus. 
Punamullad (Ferralsol, Alisol)
Vihmametsade puna-
mul ad
Maapinnale langev orgaaniline 
O suur lehevarise kiht, 
aine laguneb väga kiiresti, 
puujuured  maapinnalähedal
kasutatakse kohe taimede poolt, 
A väga õhuke huumushorisont, 
huumust tekib väga vähe. 
kergelt happeline
Kiire väljauhtumine rohkete 
E väljauhtehorisont, 
sademete ja kõrge temp tõttu. 
Muld vaesub alustest (Ca, Na, 
Mg, K) ja ränist
B sisseuhtehorisont on 
savimineraalide ja rauarikas
Savimineraalide lagunemine
C 
Intensiivne lähtekivimi 
keemiline murenemine , tekib 
kaoliniitsavi, mis ei suuda 
Mullad ulatuvad 20, iegi 30 m 
siduda toiteelemente
sügavuseni
Punamullad
Ferrallitisatsioon
mullatekkeprotsess  troopikas  ja lähistroopikas, kus 
muld rikastub raud- ja alumi niumoksi dide ning 
nende hüdraatidega intensi vse bioloogilise 
aineringe tingimustes. 
Ferrallitisatsioonil tekkinud mul ad on  kollased , 
punased,  punakaspruunid , mustjaspunased või 
rusked. 
F. levib ligi 1/5-l maismaast, tema tunnuseid koos 
savistumisega leidub ka mõnes parasvööndi 
mullas. 
Mõnes pi rkonnas kasutatakse 
lateriiti edukalt  ehitus-materjalina. 
Kuna need on hästi savikad, saab 
neist troopilise päikese käes 
kergesti tel iskive valmistada. 
Vihmametsade punamullad
• Toiteelementide sisaldus mullas on väike. 
• Mullad on erosiooniohtlikud. 
• Puude maharaiumisega viiakse suur 
kogus toiteelemente ära, muld vaesub.
Humifitseerumine
taimsete ja loomsete jäänuste biokeemiline ja 
mikrobioloogiline  muundumine , lähteainetest keerukama 
ehituse ja koostisega humi nainete ja huumushapete 
teke ning huumuse moodustumine. 
H.on mul ateket iseloomustav akumulati vne 
sünteesiprotsess, mis algab huumushapete lahustuvate 
molekulide moodustumisega, jätkub nende 
hapendumise, li tumise ja tihkestumisega ning lõpeb 
beseenringiga ühendite li tumisega lämmastikuliste 
sildade abil. H-se iseloom ja ulatus olenevad 
muunduvate jäänuste hulgast ja koostisest, mul a 
mineraalosa keemilisest koostisest ja lõimisest ning 
vee-, õhu ,
‑   soojus - ja hapendus-taandustingimustest. 
Kõige kiiremini humifitseeruvad tsel uloosi-, ligni ni- ja 
valgurikkad  jäänused kuivas ja parasni skes, alustest 
kül astunud või karbonaatses keskkonnas. 
Udoll-Aquoll  landscape
central Iowa
These  soils are on glacial till plains in central Iowa. Poorly drained Aquolls 
occupy  lower - lying  landscape positions  and Udolls occupy the uplands. In 
the photo seen here, small sections of Aquolls are  located in depressions 
toward the middle of the photo with Udolls surrounding them, in the 
majority of the land area. These soils are commonly used for the 
production of corn and soybeans. 
Kasutatud materjalid
•  http://eusoils.jrc.ec.europa.eu/events/Su m
merSchool_2004/files%5CEnd_solz.pdf
• fine-loamy, mixed, superactive Pachic Argicryoll
•  Calcium  carbonate in the subsoil is derived from the  lime -rich  parent  
A 0-43
material . These minerals  dissolve  in the  upper  profile where the 
moisture content is  greater , leach downward, and precipitate in the 
lower profile where there is less  soil  moisture. Clay translocation in 
the upper profile often begins  following  the downward movement of 
carbonates in the soil. In this soil, clay translocation is evidenced by 
the  formation  of the Bt  horizon .
Wavy horizon boundaries can be seen on the right side of the 
profile. These are the  result  of extensive  animal  burrowing, possibly 
Bt 
badger  in this  case .
43-78
Bk1 78-98
Bk2 98-140
Lammimuld  (alluviaalmuld, Fluvisol)
siseveekogude tulvaveealal kujunenud muld; 
profiilis eristub alluuviumi sisaldav Aa- horisont . 
Ehituse ja koostise järgi jagatakse l-d teraliseks, 
kihiliseks ja mudajaks l-ks, veereþiimi järgi 
lammi -kamarmullaks, lammi-gleimullaks, 
turvastunud l-ks ja lammi-madalsoomullaks. 
Parimad omadused on lammi-kamarmullal, 
Eestis on kõige rohkem lammi-gleimuldi (jõgede 
kesklammil). L-de viljakus langeb üleujutuste 
vähenemise tõttu.
 

Document Outline

• Maailma mullad
• Slide 2
• Tundramullad
• Gleimullad
• Slide 5
• Slide 6
• Slide 7
• Gleimuld
• Slide 9
• Slide 10
• Okasmetsamullad
• Slide 12
• Leetumine
• Slide 14
• Lehtmetsamullad
• Mustmuld (Chernozem)
• Mustmullad (Mollisols)
• Slide 18
• Kamardumine
• Mustmuld
• Mustmullad
• Slide 22
• Kõrbemullad
• Sooldumine
• Sooldunud mullad
• Slide 26
• Slide 27
• Slide 28
• Slide 29
• Takõrr – kuivanud savikad mullad
• Punamullad
• Punamullad (Ferralsol, Alisol)
• Slide 33
• Slide 34
• Slide 35
• Ferrallitisatsioon
• Slide 37
• Vihmametsade punamullad
• Humifitseerumine
• Slide 40
• Slide 41
• Kasutatud materjalid
• Slide 43
• Lammimuld (alluviaalmuld, Fluvisol)