väetisühiku kohta teatud väetustasemel. Suvaline meetod- võetakse aluseks katses saagile parimaks osutunud väetisnormid. Lähtutakse variandist kus väetusannuste täiendav lisamine pole enam saaki oluliselt suurendanud. Funktsionaalne meetod- põhineb sellel et väetisnorm ja saak ei ole omavahel lineaarses seoses. Väetisnormi suurenedes ei suurene saak samavõrra vaid saagi juurdekasv väheneb pidevalt ja lõpuks hakkab isegi langema Saagifunktsioon- võrrand mis iseloomustab x(väetisnorm) ja y(saak) vahelist seost. Yx=Y0+bx-cx2 Väetiste efektiivsust saab väljendada: Kogu e üldine enamsaak( E) E=bx-cx2 Keskmine enamsaak 1kg toiteelemendi kohta bx-cx / x selle puuduseks on see et me ei saa vastust millise väetisnormi juures lõpeb tegelik enamsaak Täiendavalt antud väetisühiku(1kg) efektiivsus ( Y') mida näitab eespool toodud ruutvõrrandi tuletis y'= b-2cx see ( nim ka diferentsiaal e piir
• Taimekasvatuse efektiivsus sõltub suuresti väetiste kasutamise efektiivsusest • Väetiste üldefektiivsus- näitajaks on enamsaak kg-des või söötühikutes või energiaühikutes ühe kilogrammi väetiste toimeaine kohta, näitaja väljendab suhet tegur- toodang • Väetiste keskmine efektiivsus- väljendab kõigi kasutatud väetiste 1kilogrammile osanevat enamsaaki ehk enamsaaki keskmiselt väetiseühiku kohta • Saagifunktsioon- iseloomustab väetisannuse ja saadava enamsaagi vahelist seost(saagikõverat) • Põllu optimaalset väetisnormi mõjutavad • mulla omadused, eelkultuur • väetustarve, ilmastik • eelnev väetamine • mullaharimistöö kvaliteet
Antud näitaja väljendab suhet tegur-toodang. Juhul kui kasutatakse üheaegselt mitut väetiseliiki, tuleb arvutada väetiste keskmine efektiivsus. Väetiste keskmine efektiivsus väljendab kõigi kasutatud väetiste (NPK) 1 kilogrammile (toimeaines) osanevat enamsaaki ehk enamsaaki keskmiselt väetiseühiku kohta. Eväet=(Ynpk-Yo):X , kus siis Ynpk on saak väetist saanud põllult, Yo on saak väetamata põllult ja X on summaarne väetisannus toimaines. Saagifunktsioon, mis iseloomustab väetisannuse ja saadava enamsaagi vahelist seost (saagikõverat), on leitav järgmise matemaatilise võrrandi abil: Yx=Yo+bx-cx². Kus siis Yx on planeeritud saak, Yo saak väetamata alalt, x on väetisenorm, bx-cx² on väetamisega planeeritav enamsaak, b ja c on saagifunktsioonide kordajad. Majanduslikult optimaalne väetise kogus sõltub väetise hinnast. Majanduslikult
Antud näitaja väljendab suhet tegur-toodang. Väetise keskmine efektiivsus (Eväet) väljendab kõigi kasutatud väetiste (NPK) 1 kilogrammile (toimeaines) osanevat enamsaaki ehk enamsaaki keskmiselt väetiseühiku kohta. , kus YNPK= saak väetist (NPK) saanud põllult; Y0= saak väetamata põllult; X= summaarne väetisannus toimeaines. Väetisnormi mõjutavad tegurid: mulla omadused, väetustarve, eelnev väetamine, mullaharimistööde kvaliteet, eelkultuur ja selle väetamine, ilmastik. Saagifunktsioon, mis iseloomustab väetisannuse ja saadava enamsaagi vahelist seost (saagikõverat), on leitav järgmise matemaatilise võrrandi abil: YX= Y0 + bx cx2 , kus YX= planeeritud saak; Y0= saak väetamata alalt; x=väetisnorm; bx cx2= väetisega planeeritav enamsaak; b ja c= saagifunktsioonide kordajad. 6 Leitakse tuletis b-2cx
Väetiste keskmine efektiivsus tuleb arvutada kui kasutatakse üheaegselt mitut väetiseliiki. Väetiste keskmine efektiivsus väljendab kõigi kasutatud väetiste (NPK) 1 kgle toimaines osalevat enamsaaki e. enamsaaki keskmiselt väetiseühiku kohta. Eväet=(YNKP-Y0):X kus YNKP-saak väetist (NKP) saadud põllult Y0- saak väetamata põllult X-summaarne väetiseannus toimeaines Saagifunktsioon iseloomustab väetiseannuse ja saadava enamsaagi vahelist seost (saagikõverat), mis on leitav Yx=Y0+bx-cx2 kus Yx- planeeritud saak Y0- saak väetamata alalt x- väetisnorm bx-cx2 väetamisega planeeritav enamsaak b ja c saagifunktsioonide kordajad Majanduslikult optimaalne väetise kogus sõltub väetise hinnast. 68
annaabi.ee 
