.. No mis te ise arvate, mida? 2. KASUKALOOMAD Eluviisi poolest leidub erisuguseid kärplasi: väledad hiirepüüdjad, nagu kärp (Mustela erminea) ja nirk, poolveeline loom naarits (Mustela lutreola), hea ronija nugis (Martes sp) ja hästi meelde jääva ladinakeelse nimetusega uruloom mäger (Meles meles). Elupaiga suhtes pole kärplased eriti nõudlikud. Kärplased on ammustest aegadest tuntud, hinnatud ja seetõttu palju kütitud karusloomad: soobel (Martes zibellina), euroopa naarits (Mustela lutreola), metsnugis (Martes martes), kärp. 3. PISIKISKJA Eestis elab kümme liiki kärplasi. Nirk on nendest kõige väiksem. Väga hea isuga ettevaatliku nirgi keha võib kasvada kõige rohkem 25 cm pikkuseks. Saba lisab kuni 10 cm. Pisike loom ei kaalu palju, sajagrammine nirk on haruldus. Kehamõõtmetes avaldub suguline kahepalgelisus ehk dimorfism: kahest ühevanusest loomast kogukam on kindlasti isane, pisem emane.
Meeled : kohastunud hämaras nägemiseks, väga hea nägemine ja kuulmine, haistmine koertest kehvem lõvid presididena Aafrikas tiigrid Aasias, jõgede ääres võsas gepardid ainuke kõrgejalgne kass, jookseb kuni 120km/h lumeleopard kõrgmägedes karakal poolkõrbetes, hüppab kõrgele Veel kaslasi : ilves, kodukass, metskass 3 kärplased Keha : väiksed, madalate jalgadega, kohastunud pugemiseks, enamikus väga head karusloomad Näited : kärp, tuhkur, naaritsad, mäger, nugis, saarmas 4 karulased Keha : on suured, võimsate küünistega jääkaru lihatoiduline pruunkaru segatoiduline, eelistab taimi pesukaru segatoiduline, väike, veelise eluviisiga grisli, kaeluskaru'
• Õlikultuurid: sojauba, päevalill, puuvill • raps, õlipalm, maapähkel jt • Suhkrukultuurid: suhkruroog, suhkrupeet • Mõnukultuurid: kohv, tee, koka, kakao jt • Söödakultuurid: juurviljad, põldhein • Kiukultuurid: puuvill, lina, kanep, jt Köögiviljad: tomat, kurk, kapsas, salat jt • Puuviljad: marjad apelsin, õun, viinamari jt LOOMAKASVATUS Veised piimakari, lihakari, tööloomad Sead Lambad villa- ja lihalambad Linnud kanad, kalkunid, pardid, haned jt Karusloomad polaarrebased, naaritsad jt Muud loomad hobused, kaamelid, kitsed jt Siidiussikasvatus Mesindus 2. Kuidas on põllumajanduse osatähtsus majanduse struktuuris muutunud? 2p.Õ: lk. 6 1) Põllumajandustoodang kasvab, sest maakeral on inimeste arv suurenenud 2) Põllumajanduse osatähtsus maailmamajanduses on vähenenud, sest tehnoloogia on arenenud 3. Kuidas jaotatakse põllumajanduslikku maad kasutuse seisukohalt? Tooge näide 2+2p
Pea Lentil Chickpea Maize Rice mash bean Cassava Azuki bean Mung bean Põllumajandus TAIMEKASVATUS LOOMAKASVATUS Teraviljad Veised Mugulviljad Õlikultuurid Sead Suhkrukultuurid Lambad Mõnukultuurid Linnud Söödakultuurid Karusloomad Kiukultuurid Muud loomad Köögiviljad Puuviljad, marjad Siidiussikasvatus Mesindus + Metsandus +Kalakasvatus PÕLLUMAJANDUS Elatusmajanduslik Turumajanduslik e. naturaalmajanduslik e. kaubaline põllusaadusi Eesmärgiks on kasvatakse ja loomi toodangu müük peetakse ainult oma pere toitmiseks Toodangu maht kasvab aga tähtsus maailma- majanduses väheneb. (XX saj
nad suudavad oma tagaloibi ettepoole käänata ja ,,neljal jalal’’ kõndida. Söövad loomset toitu. Nad on head ujujad: liiguvad vees vilkalt oma tugevate eesloibadega sõudes. Erinevalt hülglastest on neil selgelt eristatavad väliskõrvad. Kõrvukhülglaste isased on emastest palju suuremad ning kaaluvad kuni 5 korda rohkem. Hülglastel on säärane suurusevahe ainult lonthüljestel. Mitu kõrvukhülglast on jahimajanduslikult tähtsad karusloomad. 3 liiki ja 1 alamliik on maailma Punases Raamatus. Pärishülged Hülglased on paremini vee-eluga kohastunud kui kõrvukhülged. Neil on täiuslikult voolujooneline torpeedojas keha, väliskõrv puudub ning taha suunatud tagaloibi ei saa ette käänata. Ujudes suruvad nad oma tagaloibi kokku ja vonklevad kehaga. Kuival maal liiguvad hülglased vaid roomates. Hülglasi on 19 liiki, nende seas hall-, randal-, leopard- ja lonthülged. Kehapikkus 1,25-6,5 meetrit ja mass 90-3500 kg
Põllumajandusliku tootmisega tegelevad peamiselt: 1. Talud 2. Riigiettevõtted 3. Ühistud Põllumajandus jaguneb reaks allharudeks, kuid kõik need ei ole Eestis sugugi võrdsel määral arenenud. / Taimekasvatus teraviljade kasvatus, söödakultuuride kasvatus, kartulikasvatus, köögiviljakasvatus, puuvilja- ja marjakasvatus, muud harud(lina, raps, suhkrupeet) + Loomakasvatus veisekasvatus, seakasvatus, lambakasvatus, linnukasvatus, hobusekasvatus, muud harud(karusloomad, mesilased). Looduslike olude tõttu on Eesti põllumajandus spetsialiseerunud piimakarjakasvatusele, sest Eestis on soodsad tingimused heina- ja karjamaade rajamiseks. Sea ja linnukasvatus on samuti elujõulised, vaatamata imporditava liha suurele osatähtsusele Eesti turul. Loomakasvatussaaduste kogutoodang on vähenenud. Kalandus Eestis on kalandus olnud alati oluliseks tegevusvaldkonnaks nii rannikualadel, sisevete kallastel kui ka neid teenindavates piirkondades
maapähkel jtSuhkrukultuurid: suhkruroog, suhkrupeetMõnukultuurid: kohv, tee, koka, kakao jt Söödakultuurid: juurviljad, põldhein Kiukultuurid: puuvill, lina, kanep, jt Köögiviljad: tomat, kurk, kapsas, salat jt Puuviljad: marjad apelsin, õun, viinamari jt ja loomakasvatus Veised piimakari, lihakari, tööloomad Sead Lambad villa- ja lihalambad Linnud kanad, kalkunid, pardid, haned jt Karusloomad polaarrebased, naaritsad jtMuud loomad hobused, kaamelid, kitsed jt Siidiussikasvatus Mesindus Milliste näitajatega iseloomustatakse põllumajandust? Põllumajanduses hõivatud inimeste osatähtsus; põllumajandusliku maa osatähtsus; põllumajanduse osa SKP-s; põllumajandustoodete osa ekspordis ja impordis;põllumajanduse spetsialiseerumine; põllumajandusliku tootmise efektiivsus (saagikus, tootlikkus). Põllumajanduslikku tootmist mõjutavad looduslikud ja majanduslikud tegurid : 1
· Õlikultuurid : sojauba ,päevalilll ,puuvill ,õlipalm ,maapähkel ,raps ,oliivid ,lina ,kanep. · Suhkrukultuurid : suhkruroog ,suhkrupeet. · Mõnukultuurid : kohv ,tee ,kako ,tubakas ,narkootikumid ,koka. · Kiukultuurid : puuvill ,lina ,kanep ,sisal ehk agaav. · Köögiviljad : tomat ,kurk ,hernes ,uba. · Aiandus : viljapuud ,marjapõõsad ,tsitrulised ja muud istandused · Veised : piimakari ,lihakari ,tööloomad. · Sead · Lambad : lihalambad ,villalambad. · Liinud. · Karusloomad. · Muud loomad : hobused ,põhjapõdrad ,kaamelid ,kitsed jne. · Siidiussikasvatus. · Mesindus Kalapäägi säilitamiseks on pandud püügikvoodid. Metsavarud · Taastuv loodusvara. · Metsavarude hindamine on keerukas. Kuidas neid hinnata ? 1. Pindala järg (Riigi metsasus); ei saa head ülevaadet, võib olla võsa, väheväärtuslik puit. 2. Juurdekasvu põhjal, kui palju juurdekasvuga tuleb(
Õlikultuurid Päevalill,sojauba,õlipalm,puuvill Lambad Villa ja lihalambad Suhkrukultuurid Suhkruroog,suhkrupeet Linnud Kanad,kalkunid,haned,pardid Mõnukultuurid Kohv,tee,koka,kakao Karusloomad Polaarrebased,naaritsad,küülikud Söödakultuurid Juurviljad,põldhein Muud loomad Hobused,kaamelid,kitsed Kiukultuurid Puuvill,lina,kanep Siidiussikasvatus Köögiviljad Tomat,kurk,kapsas,salat Mesindus Puuviljad,marjad Apelsin,õun,viinamari
toodetud toidust; · Maailmas on ligi miljonit nälgivat või alatoidetud inimest, ületoitunud inimesi on pool miljonit. Taimekasvatus · Teraviljad · Mugulviljad (kartul, bataat) · Õlikultuurid · Suhkrukultuurid · Mõnukultuurid (kohv, tee) · Söödakultuurid (juurviljad, põldhein) · Kiukultuurid · Köögiviljad · Puuviljad Loomakasvatus · Veised piimakai, lihakari, tööloomad · Sead · Lambad villa- ja lihalambad · Linnud kanad, kalkunid, pardid, haned jt · Karusloomad, polaarrebasedm naaritsad jt. · Muud loomad, hobuses, kaamelid jt. · Siidiussikasvatus · Mesindus Mis näitajatega iseloomustatakse riigi põllumajanduset? · Põllumajanduses on hõivatud inimeste osatähtsus; · põllumajandusliku maa osatähtsus; · põllumajanduses osas SKP-s; · põllumajandustoodete osa ekspordis ja impordis; · põllumajanduse spetsialiseerumine · põllumajandusliku tootmise efektiivsus(saagikus, tootlikus). 12.09 Põllumajandus jaguneb:
metsatundrasse ja lagetundrasse. Need on soised madalad alad (25-100 m ü.m.p) rohkete jõgede ja järvedega. 4 Eluala Traditsioonilise eluviisi poolest on handid kütid-kalamehed. Jahipidamine on olnud tähtsam lisajõgede ülemjooksudel, kus kalasaak on kehvem. Peamisteks jahiloomadeks on oravad, kärbid, jänesed, rebased ja põdrad ning erinevad vee- ja taigalinnud. Karusloomad on olnud väärtuslikud ennekõike kaubavahetuse seisukohast. Küttimisel on põhilisteks jahiriistaks püss, aga kasutatakse ka ostetud metalllõkse ja omatehtuid püüniseid. Varasematel aegadel kütiti vibu ja nooltega. Obi lisajõgede kallastel elavad põhja- ja idahandid kasvatavad põhjapõtru, niipalju kui see veel võimalik on. Põhjapõtru peetakse valdavalt sõiduloomadena, põhjapoolsetel aladel mitmekesistavad nad toidulauda. Varem kasutati mõnel pool samal otstarbel ka koeri
Õlikultuurid- sojauba, päevalill, puuvill, raps, õlipalm, maapähkel jt Suhkrukultuurid- suhkruroog, suhkrupeet jt Mõnukultuurid- kohv, tee, koka, kakao jt Söödakultuurid- juurviljad, põldhein Kiukultuurid- puuvill, lina, kanep jt. Köögiviljad- tomat, kurk, kapsas, salat jt Puuviljad, marjad- apelsin, õun, viinamari jt Loomakasvatus: Veised- piimakari, lihakari, tööloomad Sead Lambad- villa- ja lihalambad Linnud- kanad, kalkunid, pardid, haned jt Karusloomad- polaarrebased, naaritsad jt Muud loomad- hobused, kaamelid, kitsed jt Siidiussikasvatus Mesindus Erinevates agrokliimavöödetes kasvatatavad kultuuritaimed Polaarkliima Jahe parasvööde- rukis, kartul Mõõdukas parasvööde- nisu, oder, kaer, viinamari, puuviljad Soe parasvööde- oliivipuu, tsitruselised, puuvill, riis, soja, viinamari Lähistroopiline- talinisu, mais, viinamari, oliivipuu, tsitruselised, riis Troopiline- datlipalm, puuvill, suhkruroog, riis, nisu
See näitab, et lõksudega püüdmine võib suurendada kuid samas ka vähendada nii saakloomade kui ka kiskjate arvukust, ning mõlemal juhul mõjub see kohalikule ökosüsteemile halvasti. [7] Lõksudega püüdmine aitab kaasa haiguste levikule. Kuna loomade arvukust vähendatakse sügisel ja talvel, on loomad kevadel kaaslase leidmiseks sunnitud kaugemale rändama. Kui see loom on haiguse kandja, kannab ta haigust palju kaugemale, kui see normaalsetes tingimustes oleks kandunud. [7] Paljud karusloomad on üksiku eluviisiga, elavad inimasutustest kaugel ning paiknevad hõredalt, ning seega kulub lõksude regulaarsele kontrollimisele palju aega ja kütust kohalejõudmiseks. Lisaks võib arvestada ka korrad, mil püünisesse on sattunud mittesoovitud loomad, või korrad, mil lõksud on tühjad, ning seeläbi suureneb kütusekulu veelgi. [karusnahavaba.org] Tihti võib kuulda väidet, et otse loodusest püünistega hangitud karusnahk on ökoloogiline
rukis jt tööloomad · Mugulviljad: kartul, bataat, maniokk, jamss jt · Sead · Õlikultuurid: sojauba, päevalill, puuvill · Lambad villa- ja · raps, õlipalm, maapähkel jt lihalambad · Suhkrukultuurid: suhkruroog, suhkrupeet · Linnud kanad, kalkunid, · Mõnukultuurid: kohv, tee, koka, kakao jt pardid, haned jt · Söödakultuurid: juurviljad, põldhein · Karusloomad · Kiukultuurid: puuvill, lina, kanep, jt polaarrebased, naaritsad Köögiviljad: tomat, kurk, kapsas, salat jt jt · Puuviljad: marjad apelsin, õun, viinamari · Muud loomad hobused, jt kaamelid, kitsed jt · Siidiussikasvatus · Mesindus Mis näitajatega iseloomustatakse riigi põllumajandust?
• Mugulviljad: kartul, bataat, maniokk, • Sead jamss jt • Lambad villa- ja lihalambad • Õlikultuurid: sojauba, päevalill, puuvill • raps, õlipalm, maapähkel jt • Linnud kanad, kalkunid, pardid, haned jt • Suhkrukultuurid: suhkruroog, suhkrupeet • Karusloomad • Mõnukultuurid: kohv, tee, koka, kakao jt polaarrebased, naaritsad jt • Söödakultuurid: juurviljad, põldhein • Muud loomad hobused, • Kiukultuurid: puuvill, lina, kanep, jt kaamelid, kitsed jt Köögiviljad: tomat, kurk, kapsas, salat jt • Puuviljad: marjad apelsin, õun, viinamari • Siidiussikasvatus
Suhkrukultuurid suhkruroog, suhkrupeet Mõnukultuurid - kohv, tee, koka, kakao jt Söödakultuurid juurviljad, põldhein Kiukultuurid - puuvill, tina, kanep jt Köögiviljad tomat, kurk, kapsas, salat jt Puuviljad, marjad - apelsin, õun, viinamari jt Loomakasvatus Veised - piimakari, lihakari, tööloomad Sead Lambad villa ja lihalambad Linnud kanad, kalkunid, pardid, haned jt Karusloomad - polaarrebased, naaritsad jt Muud loomad - hobused, kaamelid, kitsed jt Siidiussikasvatus Mesindus · Agrokliimavööde Kasvatatavad kultuurtaimed Polaarkliima - Jahe parasvööde Rukis, oder, kartul Mõõdukas parasvööde Nisu, oder, kaer, rukis, kartul, põldhein Soe parasvööde Riis, soja, mais, päevalill, viinamari Lähistroopiline Talinisu, mais, viinamari, oliivipuu, tsitruselised, riis
*Mugulviljad:kartul,bataat,maniokk,jamss jt. *Õlikultuurid:sojauba,päevalill,puuvill. *raps,õlipalm,maapähkel jt. *Suhkrukultuurid:suhkruroog,suhkrupeet. *Mõnukultuurid:kohv,tee,koka,kakao jt. *Söödakultuurid:juurviljad,põldhein. *Kiukultuurid:puuvill,lina,kanep,jt. *Köögiviljad:tomat,kurk,kapsas,salat jt. *Puuviljad:marjad,apelsin,õun,viinaamari jt. Loomakasvatus: *Veised,piimakari,lihakari,tööloomad. *Sead *Lambad villa- ja lihalambad *Linnud,kanad,kalkunid,pardid,haned jt. *Karusloomad,polaarrebased,naaritsad jt. *Muud loomad,hobused,kaamelid,kitsed jt. *Siidiussikasvatus *Mesindus Mis näitajatega iseloomustatakse riigi põllumajandust? *Põllumajanduses hõivatud inimeste osatähtsus. *Põllumajandusliku maa osatähtsus. *Põllumajanduse osas SKP-s. *Põllumajandustoodete osa ekspordis ja impordis. *Põllumajanduse spetsialiseerumine. *Põllumajandusliku tootmise efektiivsus(saagikus,tootlikkus). Kuidas jaguneb põllumajanduslik maa?
(21%). Iga riigi põllumajanduse struktuur on erinev, see sõltub: looduslikest tingimustest, ajaloolistest iseärasustest, sotsiaalmajanduslikest suhetest ja rahvuslikest traditsioonidest. Põllumajanduse allharud: Taimekasvatus: teraviljad, mugulviljad, õlikultuurid, suhkrukultuurid, söödakultuurid, köögiviljad, puuviljad, marjad Loomakasvatus: veised, sead, lambad, linnud, karusloomad, mesindus. Põllumajandust mõjutavad looduslikud tegurid: Kliima: temperatuur, niiskusolud, kasvuperiood Mullad: viljakus, põuakindlus, paksus, lõimis Reljeef: tasane või mägine, nõlva kalle Põllumajandust mõjutavad majanduslikud tegurid: Kapital: hooned, masinad, seadmed, väetised, seemned, tõuloomad Tööjõud: kvaliteet, traditsioonid Valitsuse poliitika: toetused, tollipoliitika Kõige üldisemalt võib põllumajanduse jaotada kaheks:
mõnukultuurid (kohv, tee, koka, kakao jt) söödakultuurid (juurviljad, põldhein) kiukultuurid (puuvill, lina, kanep jt) köögiviljad (tomat, kurk, kapsas, salat jt) puuviljad, marjad (apelsin, õun, viinamari jt) Loomakasvatus: veised (piimakari, lihakari, tööloomad) sead lambad (villa- ja lihalambad) linnud (kanad, kalkunid, pardid, haned jt) karusloomad (polaarrebased, naaritsad jt) muud loomad (hobused, kaamelit, kitsed jt) siidiusskasvatus mesindus 3. Kui suur osa maakera rahvastikust elatab end põllumajandusliku tööga? Umbes 45% 4. Maakera maakasutus: põllumajandusliku maa osakaal s.h haritava ja rohumaa osakaal, metsamaa osakaal? Kõige enam hõlmab põllumajanduslik maa (31%), sinna alla kuulub nii haritav maa (10%) kui ka rohumaa (21%). Metsamaa hõlmab endale 27%
Neid on umbes 1500 liiki. Nende hulgas on kõigile hästi tuntud koduhiired ja rotid, metsa- ja põlluhiired, hamstrid ja urugiired (need sarnanevad hiirega, kuid erinevad lühema saba poolest). Enamus hiirelaadseid närilisi on väga viljakad. Oma arvukuse tõttu on neil suur tähtsus looduses ja inimese majandustegevuses. Mõnda neist, näiteks ondatrat, kütitakse ilusa naha pärast. Ondatra kodumaaks on Põhja-Ameerika. Ühed närilised (orav, ondatra) on hinnalised karusloomad, teised (hiirelaadsed närilised) on väärtuslike karuslomade põhitoiduks. Paljud närilised kahjustavad teraviljakülve. Närilised levitavad haigusi. Selts Jäneselised * Jänes - Jänestest on kõige tuntumad valgejänes ja halljänes. Valgejänes elutsed põhjapoolsetes metsades ja tundrates. Ta on pikaks talveks hästi kohastunud. Lume taustal varjab balgejänest kahar valge karvkate, mis kasvab suvide pruunikashalli asemele. Tema laiad käpad on kaetud tihedate karvadega
tootmisperioodidel. Talunikel on soovitav ühineda ja moodustada piirkondlikud söödaköögid, kus on loomadele võimalik vastavate spetsialistide juhendamisel tagada täisväärtuslik sööt. Hõberebaste söötmiseks kasutatakse lihatööstuse jäätmeid, söödakala ja rappeid, teravilja, lisaks tuleb söödasegu rikastada energia-rikaste komponentide, vitamiinide ja mineraalidega. Puurides peetavad karusloomad peavad söödaga kätte saama eluks ja väärtusliku karusnaha kasvatamiseks vajalikud toitained. Kvaliteetse söötmise ja õige pidamise korral esineb hõberebastel väga vähe haigusi. Hõberebaseid peab kindlasti vaktsineerima lihasööjate katku vastu. Kogu kasvatamise ja paaritusperioodi kestel ei ole nende söötmine ja hooldamine töömahukas, sellega on võimalik toime tulla ühe perega. Kõige töömahukamaks perioodiks on nahastusaeg, mil on otstarbekas kasutada lisatööjõudu
MERE, VEEKOGUDE ARVELT – POLDRID (HOLLANDIS – 40% ON ALLPOOL MERE-PINDA, PÕHJA-SAKSAMAAL, VÕRTSJÄRVE MADALIKUL) PÕLLUMAJANDUSHARUD TAIMEKASVATUS LOOMAKASVATUS TERAVILJAD VEISEKASVATUS MUGULKULTUURID SEAKASVATUS TEHNILISED LAMBAKASVATUS KULTUURID LINNUKASVATUS SÖÖDAKULTUURID HOBUSEKASVATUS KÖÖGIVILJAD KALAKASVATUS PUUVILJAD MESINDUS ISTANDUSKULTUURID SIIDIUSSIKASVATUS LILLED KARUSLOOMAD TEHNILISED KULTUURID KIUDKULTUURID – puuvill, lina, kanep, agaav, džuut ÕLIKULTUURID – päevalill, raps, sojauba, õlipalm, õlipuu (oliiv), arahhiis (maapähkel), puuvill SUHKRUKULTUURID – suhkruroog, suhkrupeet MÕNUKULTUURID – kohv, tee, kakao, koka, mate, koola PÕLLUMAJANDUST MÕJUTAVAD TEGURID LOODUSLIKUD MAJANDUSLIKUD • KLIIMA (tº, vegetatsiooni- • KAPITAL (hooned, masinad,
rikkamaid. Ta hõlmab 65 70 liiki, mis jagunevad 24 29 perekonna ja 5 alamsugukonna vahel (Loomade elu 1987). Enamik kärplasi on väikesed või väga väikesed, vähesed aga keskmise suurusega loomad. Nende tüvepikkus on 15 kuni 120 150 cm, mass 100 g kuni 40 kg. Kere on neil pikk, peenike ja väga paindlik, harva jässakas, massiivne. Kärplaste karvastik on põhjapoolse levikuga liikidel talvel tihe ja kohev, mille tõttu on nad olnud hinnatud karusloomad. Aastaajati muutub karvastik tunduvalt. Kaks liiki on talvel koguni lumivalged. Need on kärp ja nirk. Kärbil jääb talveks must sabaots (Loomade elu 1987). Kärbi karusnahka nimetatakse ka hermeliiniks. Eestis elab kärplastest 10 liiki: Kärp ( Mustela erminea) Nirk (Mustela nivalis) Mink (Mustela vison) Naarits (Mustela lutreola) Tuhkur (Mustela putorius) Metsnugis ( Martes martes) Kivinugis (Martes foina) Saarmas (Lutra lutra)
maniokk Õlikultuurid Oliiv , raps , maapähkel Lambad Lihalambad , , päevalill villalambad Suhkrukultuurid Suhkrupeet ,- roog Linnud Lihakanad (kalkunid ) munakanad Mõnukultuurid Kohv , tee , kakao , Karusloomad Rebased , naaritsad narkootikumid , tubakas Söödakultuurid Ristik , põldhein , Muud loomad : Põhjapõdrad , kaamlid , söödajuurviljad hobused , kitsed Kiukultuurid Linas , puuvill , kanep , Mesilased Mesi agaav Köögiviljad Tomat , kurk , hernes , Siidiusskasvatus Siid
s.o alleelide vahelise koostoime effekt. Tavaliselt retsetiivne alleel häirib dominantse alleeli täielikku avaldumist minorka tõugu kanad P: valge (emane ) x must (isane ) sinakashall x sinkashall andaluusia kanad 1 valge : 2 sinakashalli : 1 must 2. Kodominantsus hübriididel ilmnevad mõlema vanema tunnused üheaegselt. Karusloomad: naaritsa ja rebasetõud P: valge x must F1: mustavalgekirju x mustavalgekirju F2: 1 valge : 2 kirjut : 1 must ABO vererühmasüsteem P: AA x BB (A-rühm) (B-rühm) F1: AB x AB
s.o alleelide vahelise koostoime effekt. Tavaliselt retsetiivne alleel häirib dominantse alleeli täielikku avaldumist minorka tõugu kanad P: valge (emane ♀) x must (isane ♂) sinakashall x sinkashall andaluusia kanad 1 valge : 2 sinakashalli : 1 must 2. Kodominantsus – hübriididel ilmnevad mõlema vanema tunnused üheaegselt. Karusloomad: naaritsa ja rebasetõud P: valge x must F1: mustavalgekirju x mustavalgekirju F2: 1 valge : 2 kirjut : 1 must ABO vererühmasüsteem P: AA x BB (A-rühm) (B-rühm) F1: AB x AB
a. rasvas lahustuvad ained salvide koosseisus, mis võivad läbida naha poore. Epidermise rakkude pigment melaniin määrab naha värvuse. Ilma pigmendita looma või inimest nimetatakse albiinoks. Nahapigmendi tähtsus seisneb peamiselt kaitsvas toimes ultraviolettkiirguse suhtes. Looma karvkatte värvus ei ole alati sama, mis naha värvus. Termoregulatsiooni aitavad tagada karvkate või suled. Karvavahetus võib olla pidev (hobuste saba ja lakk), sesoonne (kiskjad, karusloomad, mõningal määral ka hobune) või ealine (noorloomad, näiteks vasikad ja varsad vahetavad 5-7 kuu vanusena karvkatte). Väljalangenud karvad asenduvad uutega. Karvavahetuse kutsub esile mitte välistemperatuuri langus, vaid päeva lühenemine. Regulatsioon toimub üle hüpofüüsi ja kilpnäärme. Pimedal karusloomal säilib talvine karvkate ka suvel. Higinäärmed teostavad füüsikalist termoregulatsiooni. Higi peamine koostisosa on vesi, milles sisaldub
a. rasvas lahustuvad ained salvide koosseisus, mis võivad läbida naha poore. Epidermise rakkude pigment melaniin määrab naha värvuse. Ilma pigmendita looma või inimest nimetatakse albiinoks. Nahapigmendi tähtsus seisneb peamiselt kaitsvas toimes ultraviolettkiirguse suhtes. Looma karvkatte värvus ei ole alati sama, mis naha värvus. Termoregulatsiooni aitavad tagada karvkate või suled. Karvavahetus võib olla pidev (hobuste saba ja lakk), sesoonne (kiskjad, karusloomad, mõningal määral ka hobune) või ealine (noorloomad, näiteks vasikad ja varsad vahetavad 5-7 kuu vanusena karvkatte). Väljalangenud karvad asenduvad uutega. Karvavahetuse kutsub esile mitte välistemperatuuri langus, vaid päeva lühenemine. Regulatsioon toimub üle hüpofüüsi ja kilpnäärme. Pimedal karusloomal säilib talvine karvkate ka suvel. Higinäärmed teostavad füüsikalist termoregulatsiooni. Higi peamine koostisosa on vesi, milles sisaldub elektrolüüte,
kasutamine. 33. Põllumajandusloomade märgistamine märgistamisel kollased kõrvamärgid kordumatute registrinumbritega karjas. kõrvamärkidega varustab jõudluskontrollikeskus. märgistavad jõudluskontrolli läbiviija (omanik), veterinaararst. registeerib PRIA: andmed sünnist, hukkamisest, tapmisest või tõumüügist. Märgistamiseks on 3 võimalust: kõrvamärk (veised, sead, lambad, kitsed, karusloomad); kirjeldamine (hobused, põllumajanduslinnud, mesilased); elektrooniline kiip. Kõrvamärgil on numbrile lisand EE, mis muudab registrinumbri kordumatuks maailmas. Lisaks neile kasutatakse ka veel tätoveerimist, sälkimist, numbri põletamist või külmutamist, rõngastamist. 34. Aretusmaterjalide iseloomustus sperma- hangitakse kunstliku vagiina abil kas emasloomal, isasloomal või kaavikul. ejekulaadis hinnatakse
villa värvus *** Hall - must Villa värvus *** Valge - must 3:1 Saba areng Sabata - sabaga 3:1 Villkarva säbarus * sirge (vaibavill) Vähese säbarusega säbar 1:2:1 Villkarva jämedus ** Jämevill - peenvill 3:1 KARUSLOOMAD Naaritsate karvkatte pruun (standard) - plaatina jt. mutandid 3 : 1 värvus Karvkatte pikkus Normaalne - lühikarvaline (reks); 3 : 1 küülikutel pikakarvaline (angoora) KANAD Sulestiku värvus * Must hall valge 1:2:1 Jalgade
Kinnipeetuna nad enamasti ei sigi. Taltsutatud loomad on inimese poolt kinnipeetavad ja ka dresseeritud loomad. Nad ei ole tavaliselt kohanenud inimese poolt pakutud tingimustega ja seetõttu reeglina nad ei sigi (on ka erandeid). Koduloomad on kohanenud inimese poolt loodud tingimustele ja tavaliselt ei suudagi inimese abita eksisteerida. Sigivad ja annavad teatud toodangut või veojõudu. Kodustamise protsess on olnud pidev ja jätkub kaasajal (põdrad, karusloomad). Kodustamine toimus enamasti ürgkogukondlikul ajal ja täheldatakse erinevaid paikkondi ning erinevaid perioode koduloomade evolutsioonis. Kodustamise ja põlvnemise kohta on saadud andmeid enamasti arheoloogilistel kaevamistel, paleontoloogilistel uurimistel, etnograafiast, võrdlevast anatoomiast, kuid abi on olnud ka geograafiast, antropoloogiast, füsioloogiast ning keeleteadusest.
ning Pimi Ljamini, alamjooksu suur elatusaladel teistel regiooniti kuid kalastajad ennekõike kütid, tähtsus. põhjapoolsete lisajõgede põhjapõdrakasvatus (põhjas lõunas taigatüüpi põhjapõdrakasvatus); lõuna Irtõsi lõunapoolsete harujõgede ääres küttimine> Jahipidamine on olnud tähtsam lisajõgede ülemjooksudel, kus kalasaak on kehvem. Peamisteks jahiloomadeks on oravad, kärbid, jänesed, rebased ja põdrad ning erinevad vee- ja taigalinnud. Karusloomad on olnud väärtuslikud ennekõike kaubavahetuse seisukohast. Küttimisel on põhilisteks jahiriistaks püss, aga kasutatakse ka ostetud metalllõkse ja omatehtuid püüniseid. Varasematel aegadel kütiti vibu ja nooltega. Kalapüügis on levinud mitut tüüpi kalatõkete ja võrkude ning mõrdade kasutamine. Naftatööstuse pealetungiga on kalastamist tänaseks vähemaks jäänud, kuivõrd suur osa jõgesid ja järvesid on reostunud ja kalad on kadunud või haiged (Balzer 1999: 25).
annaabi.ee 
