Maailma põllumajandus (3)

Kordamine geograafia kontrolltööks – Maailma põllumajandus
Õp lk 85-97

• Põllumajanduse peamine ressurss on põllumajandusmaa, mis hõlmab peaaegu kolmandiku kogu maismaast ning jaguneb haritavaks maaks ja looduslikuks rohumaaks.
  
• Põllumajanduse struktuur sõltub looduslikest tingimustest, ajaloolise arengu iseärasustest, sotsiaal-majanduslikest suhetest ja ka rahvuslikest traditsioonidest.
  
• Kõige üldisemalt võib põllumajanduse jaotada kaheks: elatus e naturaalmajanduslik ( omatarbeline ) ja turumajanduslik (kaubaline). Esimesel juhul kasvatatakse põllusaadusi või peetakse loomi ainult oma pere toitmiseks, kaubalise põllumajanduse esmane eesmärk on aga toodangu müük.
  
• Nüüdisajal on enamiku riikide põllumajandus spetsialiseerunud ja seega kaasatud maailmamajandusse. Spetsialiseeritud kaubaline põllumajandus annab peamise osa maailma põllumajandustoodangust.
  Agrokliimavöötmed
  
  
• Polaarkliimas on kogu aasta külm ja põllumajandusega tegelemine võimatu.
  
• Lähispolaarkliimas võimaldab lühike vegetatsiooniperiood ja kasin soojushulk vaid paremates mullastiku tingimustes kasvatada kiirekasvulisi ja lühiajalist öökülma taluvaid kultuure – redist, sibulat, varast kartulit jms. Taimede arengut kiirendab suveperioodi pikk päev. Tundrakarjamaadel kasvatatakse põhjapõtru.
  
• Parasvööde – pindalalt kõige ulatuslikum . Tingimused pm tegelemiseks üsna erinevad. Kevadised ja sügisesed öökülmad ning talvine madal temperatuur lühendavad vegetatsiooniperioodi, seetõttu saab parasvöötmes vaid ühe saagi aastas. Põllumehele tähendab see mitmeid ebamugavusi: kapitali käive on aeglane, tööjõuvajadus hooajaline, toodangu ületalve säilitamine kulukas ja suurte kadudega. Soojushulga järgi eristatakse jahe, mõõdukas ja soe parasvööde.
  
• Jahedas parasvöötmes, kus vegetatsiooniperiood kestab vaid 3-5 kuud, levib looduslikult okasmets . Suvi on lühike ja jahe, talv külm ja pikk. Põllumajanduslikku maad on vähe, karmid kliimatingimused ja väheviljakad leetmullad ei soodusta põllumajandusega tegelemist. Sellistes olukordades saab kasvatada mitmeid teravilju , nagu rukist , kaera ja otra , kartulit ja köögivilja, lina ja rapsi.
  
• Mõõdukas parasvöötmes, kus vegetatsiooniperiood pikkus on viis kuud või enamgi , eristatakse omakorda kolme valdkonda. Merelises pehme ja niiske talvega valdkonnas kasvavad peale teraviljade hästi ka istanduste põhikultuurid (sõstrad ja õunapuud). Mullad on keskmise viljakusega, üsna hästi haritavad, kuid kohati vajavad kuivendamist . Arvukad rohumaad on eelduseks piimakarjakasvatusele. Mandrilises valdkonnas piirab kultuuride valikut külm talv, mõnikord kahjustab saaki põud. Lühikese vegetatsiooniperioodi tõttu (lühike kevad ja varane sügis) peab kõik tööd tegema väga kiiresti. Kaug-Ida mussoonvaldkonnas kannatavad põllukultuurid põua käes vegetatsiooniperioodi alguses. Mõnel aastal raskendavad saagikoristust suve lõpu ja sügise rohked sademed.
  
• Soojas parasvöötmes võimaldab kuuekuune või pikemgi vegetatsiooniperiood kasvatada soojalembeseid kultuurtaimi , nagu hiliseid teraviljasorte, sh riisi ja maisi, päevalille, suhkrupeeti, köögivilju, sojauba , viinamarju. Parasniiske valdkond üsna viljakate ja püsivate muldadega on agroklimaatiliselt maailma hinnatumaid piirkondi. Kuivas mandrilises valdkonnas on viljakad mustmullad, mis kannatavad vee-ja tuuleerosiooni, kuivematel aladel ka sooldumise tõttu. Kultuurtaimede valikut piirab lühike, kuid võrdlemisi külm talv ja vähene sademete hulk. Niisutus on kuivematel suvedel hädavajalik. Sellesse piirkonda jäävad USA nn nisuvööde ja Ukraina viljakad alad. Väga kuivades piirkondades saab sademete vähesuse tõttu põldu harida vaid oaasides või kunstliku niisutuse abil. Väheviljakaid muldi ohustavad tuuleerosioon ja sooldumine . Vähetootlikel karjamaadel kasvatakse lambaid ja kitsi .
  
• Lähistroopilises vöötmes lühendab vegetatsiooniperioodi kuiv kliima. Niisutamise abil on võimalik põllukultuure siiski kogu aasta jooksul kasvatada ja kaks saaki saada. Haritavat maad on umbes 300 miljonit hektarit, kuid selle kasutamine sõltub sademete hulgast ja aastaajalisest jaotusest. Läänerannikute vahemerelises valdkonnas on pehme ja vihmane talv, kuid kuum ja põuane suvi. Mullad on viljakad, ent vihmavesi põhjustab mäenõlvadel mullaerosiooni. Paremini kasvavad sellistes olukordades mitmeaastased istanduskultuurid. Kasvatatakse puuvilju , viinamarju, oliive, tsitruselisi, oma tarbeks ka talinisu ja maisi. Merest kaugemal, mandrilises valdkonnas on suur niiskusepuudus, looduslikult levivad seal kõrbed ja poolkõrbed. Lühikese, kuid üsna kplma talve tõttu ei saa kasvatada külmaõrnu püsikultuure. Põllumajanduses on võimalik oaasides ja kunstliku niisutuse korral. Väljaspoole oaase laiuvatel kõrbekarjamaadel kasvatatakse kitsi ja lambaid. Idarannikute niiskes valdkonnas, kus sademed on rikkalikult ja vegetatsiooniperiood kestab 8-11 kuud, saab aastas 2-3 saaki. Talv on lühike ja pehme ning seda taluvad isegi külmaõrnad kultuurid. Sellises soodsas kliimas kasvatatakse nisu, maisi, riisi, tubakat, õlitaimi, mitmeaastates istandikes tsitruselisi, teepõõsas jne.
  
• Troopilises kliimas on kõige enam soojust aastas. Temperatuur ei lange kunagi alla 0-i . Ka kõige jahedamatel kuudel jääb temperatuur 15-20 kraadi vahemikku ning aastane kõikumine piirdub viie kraadiga. Neil aladel laiuvad maailma suurimad kõrbed. Põllumajandusega saab tegeleda ainult oaasides, kus põhjavesi ulatub maapinna lähedale. Niisutatavatel põldudel on võimalik kasvatada suhkruroogu , puuvilla , datlipalmi, kohvipuud jms. Kõrbekarjamaadel tegeletakse kaameli- ja lambakasvatusega.
  
• Lähisekvatoriaalses vöötmes on aastaringselt soe, kuid sademed langevad ebaühtlaselt. Lühikese vihmaperioodiga (alla kuue kuu) savannides on põua tõttu sageli ikaldusi. Kasvatakse põuakindlaid kultuure nagu hirss , maapähkel, sisal jms, niisutatavatel aladel puuvilla või riisi. Väheviljakad mullad alluvad kergesti vee-ja tuuleerosioonile või kivistuvad hõlpsasti. Savannikarjamaadel tegeletakse peamiselt veisekasvatusega. Pika vihmaperioodiga (üle kuue kuu) savannialadel saab taimekasvatusega tegeleda aastaringselt. Niisutatavatelt maadelt saab aastas isegi kolm saaki, seega on koristuspind üldpinnast märksa suurem. Mullad ei ole kuigi viljakad, mistõttu saagikus jääb väikseks. Kultuurtaimede mitmekesisus on suur: kasvatatakse maniokki, jamssi, maisi, banaane, maapähklit, puuvilla, kohvipuud, teepõõsast, Aasias ka riisi.
  
• Ekvatoriaalses vöötmes on väga niiske kliima ning peaaegu viljatud mullad on põlluharimiseks vähesobivad. Haritavat maad, peamiselt istandikke, ei ole kuigi palju, rohumaid pole peaaegu üldse. Taimekasvatuses on ülekaalus õlipalm, kautšuki-,kohvi – ja kakaopuu. Karjapidamist ohustab tsetsekärbes.
  
• Maad haritakse ja loomi peetakse ka mägedes. Sealgi oleneb kasvataate kultuuride ja loomatõugude valik õhutemperatuurist ning sademete hulgast ja aastajalisest jaotusest. Need omakorda sõltuvad mäeahelike asendist ilmakaarte ja valdavate tuulte suhtes ning mäestiku jalamil paiknevast loodusvööndist. Nii kasvatatakse näiteks Peruu Andides kolme kilomeetri kõrgusel veel kartulit ja maisi ning nelja kilomeetri kõrgusel villa- ja lihaloomadena laamasid. Nepalis viivad šeprad jakke isegi viie kilomeetri kõrgusel mägedes paiknevatele suvekarjamaadele. Siiski nendest piirkondadest saadav toodang on valdavalt omatarbeline ja pakub rahvusvahelist huvi vaid turistidele.
  
• Põllumajandust mõjutavad tegurid:
  

Looduslikud tegurid
Kliima – temperatuur, niiskusolud, kasvuperiood .
Mullad – viljakus, põuakindlus, paksus, lõimis.
Reljeef – tasane , mägine, nõlva kalle.
Majanduslikud tegurid
Kapital – hooned, masinad , seadmed , väetised, seemned, tõuloomad.
Tööjõud – tööjõu kvaliteet, traditsioonid.
Valitsuse poliitika – toetused tollipoliitika.

• Põllumajanduse allharud
  Taimekasvatus
  Teraviljad – nisu, riis , mais, oder , hirss, rukis jt
  Mugulviljad – kartul , bataat , maniokk, jamss jt
  Õlikultuurid – sojauba, päevalill, puuvill , raps, õlipalm, maapähkel jt
  Suhkrukultuurid – suhkruroog , suhkrupeet
  Mõnukultuurid - kohv, tee, koka, kakao jt
  Söödakultuurid – juurviljad, põldhein
  Kiukultuurid - puuvill, tina, kanep jt
  Köögiviljad – tomat , kurk , kapsas , salat jt
  Puuviljad , marjad - apelsin , õun, viinamari jt
  Loomakasvatus
  Veised - piimakari , lihakari, tööloomad
  Sead
  Lambad – villa – ja lihalambad
  Linnud – kanad , kalkunid, pardid , haned jt
  Karusloomad - polaarrebased, naaritsad jt
  Muud loomad - hobused , kaamelid , kitsed jt
  Siidiussikasvatus
  Mesindus
  
  
• 
  

Agrokliimavööde
Kasvatatavad kultuurtaimed
Polaarkliima
Jahe parasvööde
Rukis, oder, kartul
Mõõdukas parasvööde
Nisu, oder, kaer, rukis, kartul, põldhein
Soe parasvööde
Riis, soja , mais, päevalill, viinamari
Lähistroopiline
Talinisu, mais, viinamari, oliivipuu , tsitruselised, riis
Troopiline
Datlipalm , puuvill, suhkruroog, riis, nisu
Lühikese vihmaperioodiga lähisekvatoriaalne
Hirss, maapähkel, puuvill, riis, suhkruroog
Pika vihmaperioodiga lähisekvatoriaalne
Kohvipuu , teepõõsas, mais, riis, suhkruroog
Ekvatoriaalne
Manikokk, banaan , kakaopuu, kautšukipuu, õlipalm

• Omatarbeline põllumajandus
  
• Ekstensiivne omatarbeline põllumajandus
  alepõllundus (Lääne-ja Kesk-Aadrikas, Kagu-Aasias, Kesk-Ameerikas ja Amazonase piirkonnas)
  - kasutatakse laialdast maa-ala (mets võetakse maha ja tehakse põlluks, mida kasutatakse 1-2 aastat ja siis peab ta seisma söötis, et jälle viljakust koguda. Nii võetakse kasutusele järjest uusi maatükke)
  - seemned ainus investeering
  - palju tööd põllu rajamisel, puud võetakse maha käsitsi, põletatakse, igal aastal jõutakse rajada vähe uusi põlde
  - saagikus väike, sest kunstväetist ei kasutata ja maa muutub väga kiiresti viljatuks, eriti soojas ja niiskes kliimas
  - kogu saaks läheb oma toiduks
  - kasvatakse peamiselt tera-ja mugulvilju
  rändkarjandus (Aafrika savannide ja poolkõrbete piirkonnas, Lõuna-Ameerikas, Aasias)
  - karjaga rännatakse ühest piirkonnast teise
  - loomadelt saadakse oma tarbeks piima, liha, nahka, villa, mida vahetatakse ka mõningate põllukultuuride vastu
  - kasvatakse peamiselt kitsi, kaameleid, laamasid
  
• Intensiivne omatarbeline põllumajandus riisi-,nisu-,hirsitalud, maisitalud
  - väikesed maalapid
  - palju tööjõudu
  - vähe kapitali ja masinaid, seemned, tõuaretus madal, väetisi kasutatakse vähe
  - väga töömahukas, talunik teeb ise kõik kõrval ja abitööd
  - saagikus hektari kohta küllaltki suur, kuid inimese kohta madal
  - suurem osa toodangust läheb oma söögiks
  
• Kaubanduslik põllumajandus
  Segatalud
  - suuremad maavaldused
  - kasutatakse peamiselt oma pere tööjõudu
  - kasvatatakse veel mitmeid kultuure, kuid suur osa toodangust läheb müügiks
  - kapitalimahukas – kasutatakse rohkem väetisi, tehakse maaparandustöid, ostetakse paremaid seemneid, tõuloomi jne
  - saagikus suurem
  
  
• Spetsialiseeritud suurtalud – tootmise spetsialiseerumine, talude liitmine , agrotööstuskompleksi tekkimine
  
• Piimakarjatalud (Põhja-Euroopas, USA ja Kanada kirde ja loodeosas, Põhja- Jaapanis , Uus- Meremaal )
  - palju kapitali masinatele ja tehnoloogiale ning ehitistele
  - kasutatakse vähe tööjõudu
  

- oluline on hea asend suurlinnade (turu) läheduses
- töömahukas aastaringselt
- tööviljakus kõrge, toodang kõrge inimese kohta
- kõik läheb müügiks küllaltki stabiilsete hindadega

• Ekstensiivsed teraviljatalud (Põhja-Ameerika keskosas, Austraalias, Venemaal, Ukrainas jm)
  - suured põllud
  - kasutatakse vähe ajutist tööjõudu
  - palju kapitali väetistele, sordiaretusele, umbrohutõrjele, masinatele
  - tööd on palju, kuid see tehakse peamiselt masinatega
  - väike saagikus hektari kohta, suur inimese kohta
  - kogu saak läheb müügiks
  - kasvatatakse peamiselt nisu, maisi ja teisi teravilju
  
• Ekstensiivsed loomakasvatustalud e rantšod (USA lääneosas, Austraalias, Argentiinas, Lõuna-Aafrikas jm)
  - suur maa-ala
  

- kasutatakse vähe tööjõudu
- palju kapitali tõuaretusele, veterinaarabile
- vähe tööd, vaid järelvalve, hooldus teatud perioodil
- madal produktsioon hektari kohta, kuid suur inimese kohta
- kõik läheb müügiks kõrgete hindadega
- kasvatakse peamiselt lihaveiseid ja lambaid

• Loomavabrikud
  - palju kapitali ehitistele ja sisseseadele, loomasöödale
  - vähe tööjõudu
  - hea asend suurlinnade (turu) läheduses
  - kõrge produktsioon inimese ja hektari kohta
  - kogu toodang läheb müügiks
  
• Istandused
  - kapitalimahukas (masinad, väetised)
  

- töömahukas aastaringselt (maaharimine, istutamine , rohimine, väetamine, saagi koristamine jne)
- kasutatakse palju palgatud tööjõudu
- keskmine saagikus hektari kohta, madal inimese kohta
- kogu toodang läheb müügiks

• Aiandid, köögiviljakasvatus (linnalähedane põllumajandus)
  - kapitalimahukas (kasvuhooned, kunstvalgus, küte, väetised, seemned jm)
  

- kasutatakse palju tööjõudu
- kõrge saagikus hektari ja inimese kohta