Maailma rahvaarv tervikuna sõltub sündimuse ja suremuse vahest. Sündimust ja suremust mõjutavad mitmed tegurid, mis erinevad riigiti ja muutuvad ajas. Sündimus Aasta jooksul sünnib maailmas üle 130 miljoni lapse, seega igas minutis üle 250 lapse. Sündimust mõjutavad: viljakas eas naiste arv naiste vanus laste sünnitamisel (partneri leidmise võimalus ja seksuaalkäitumise normid ühiskonnas); religioon (mõjutab tavasid ja suhtumist pereellu ja perekonna planeerimisse); pereplaneerimise võimaluste olemasolu ja nende kasutamine (meditsiini areng, rasestumisvastaste vahendite kättesaadavus ja kasutamine, abordi tegemise võimalus); kooselu traditsioonid (millal on tavaks alustada kooselu; kas elatakse monogaamselt, polügaamselt vms., kui palju on inimestel elu jooksul partnereid); väärtused (millised on väärtused, mida elus kõige enam hinnatakse);
Sündimust mõjutavad tegurid: ·viljakas eas naiste arv ·naiste vanus laste sünnitamisel (partneri leidmise võimalus) ·religioon (mõjutab tavasid ja suhtumist pereellu) ·pereplaneerimise võimnaluste olemasolu ja nende kasutamine ·kooselu traditsioonid ·väärtused ·traditsioonid ühiskonnas ·naiste ja meeste seisund ühiskonnas ·majanduslikud võimalused laste kasvatamiseks Kuidas saab religioon sündimust mõjutada? Religioon mõjutab tavasid ja suhtumist pereellu ja perekonna planeerimisse (erinevad usundid oma paika pannud seadused, et enne abielu ei tohi vahekorras olla ning inimrassi ülesanne on järglaste saamine). Viimastel aastakümnetel on enamus maailma kultuure muutumas individualiseeritumaks - otsuste tegemisel ollakse vabamad ja sõltuvus ühiskondlikest normidest ja tavadest on väiksem. Milliste tegurite mõjul on arenenud maades sündimus madal? Arenenud maades mõtlevad inimesed rohkem oma haridusele, sissetulekutele ja võimalustele last kasvatada
11. Sündimust ja suremust mõjutavad tegurid Sündimus Sündimust mõjutavad tegurid: 1. viljakas eas naiste arv 2. naiste vanus sünnitamisel ( partneri leidmise võimalus ja seksuaalkäitumise normid ühiskonnas) 3. religioon ( mõjutab tavasid ja suhtumist pereellu ja perekonna planeerimisse) 4. pereplaneerimise võimaluste olemasolu ja nende kasutamine ( meditsiini areng, rasestus vastaste vahendite kättesaadavus ja kasutamine, abordi tegemise võimalus) 5. kooselu traditsioonid (millal on tavaks alustada kooselu ; kas elatakse ühe /kahe naisega ; kui palju on elu jooksul partnereid jne. ) 6. väärtused ( millised on elus kõige hinnatuimad väärtused ) 7
loojana ja õppimise suunaja · Õppimispedagoogika meetoditeks on projektitöö, abistatud tegevus, suunatud osalemine ja rühmakaaslaste mõju pedagoogilise meetodina. · nähtava ja nähtamatu pedagoogika mõisted. (nähtav õpetaja roll nähtav lapsele hariduse andmises, nähtamatu lastel on tegutsemisvabadus aga õpetaja on ,,seotud" laste tegevusega ka mängu ajal) · Reunamo arvamus, et kõige õigem oleks kaasata lapsed juba õppetöö planeerimisse, kuna siis nad ei vaja enam motiveerimist vaid on valmis kohe tegutsema · Õppekava jagunemine on kas laste õppimisvajadustest lähtuvad või üldhariduse vaatenurgast lähtuvad · Soomes läbiviidud uuring näitas, et ühiskonna vaatenurgast pakub lasteaed sotsiaalteenust ja selle klientideks on vanemad, laste seisukohalt aga on lasteaed alushariduse omandamise koht ning kliendid on nemad ise. Lapsevanemad ja lasteaia
abivajajale. Abi andmisel loob õde hoolduskeskkonna, kus austatakse abivajaja isiksust, tema väärikust, kombeid ja usulisi tõekspidamisi. Õde hoiab nii patsiendi kui tema perekonnaliikmete saladust ja kannab vastutust saladuse levimise eest. Õde kasutab temale usaldatud kliendi/patsiendi kohta käivaid andmeid ainult kohtu nõudmisel või kui avalikustamist saab õigustada laiema ühiskondliku hüvega. Õde alustab patsiendi enesemääramisõigust, teda õendusabi planeerimisse ja teostamisse kaasates. Õe ja patsiendi suhtlemine on rajatud usaldusele ja teineteise austamisele. III ÕE TÖÖ JA KUTSEOSKUSED Õde kannab isiklikku vastutust oma kutsealase tegevuse, teadmiste ja oskuste pideva täiendamise eest. Tundes vastustu, peab ta: - Toimima viisil, mis edendab ja kaitseb kliendi/patsiendi huve ja heaolu; - Kindlustama, et tema poolt ega tema vastutusalas ei esineks tegevust või tegemata
alusel.Punktkaart iga punkt tähistab nähtuse esinemise kindlat hulka teatud piirkonnas.Pindalakaart objektide pindala muudetakse vastavalt kujutatava nähtuse väärtusele. 2.2 Sündimust ja suremust mõjutavad tegurid Sündimus: *Viljakas eas naiste arv *Naiste vanus laste sünnitamisel (partneri leidmise võimalus ja seksuaalkäitumise normid ühiskonnas) *Religioon(mõjutab tavasid ja suhtumist pereellu ja perekonna planeerimisse) *Kooselu traditsioonid *Väärtused *Traditsioonid ühiskonnas *Naiste ja meeste seisund ühiskonnas, võimalused ja vabadus oma elu korraldada *Majanduslikud võimalused laste kasvatamiseks Rahvastiku arengu traditsioonilises etapis ei kasutata enamasti pereplaneerimise võtteid. Kaasaegses ühiskonnas ei ole abiellumine,seksuaalsuhted ja laste sünd enam nii selgelt seotud. Kaasaegsetes riikides sõltub palju riigi perepoliitikast : sellest,kui võrdsed on lastega ja
igas minutis 250 lapse. Euroopa ja Eesti rahvastik on vananev rahvastik st, et sündimus on madal, noori inimesi tuleb vähem juurde ning rahvastiku taastootmine on pidurdunud või pidurdumas. (Joonis 1. Eesti rahvaarvu muutused aastatel 1970-2008)(Joonis 2. Eesti rahvastikupüramiid aastal 2010.) Sündimust mõjutavad tegurid on : · viljakas eas naiste arv; · naiste vanus laste sünnitamisel; · religioon, mis mõjutab tavasid ja suhtumist pereellu ja perekonna planeerimisse; · pereplaneerimise võimaluste olemasolu ja nende kasutamine, mida mõjutavad meditsiini areng, rasestumisvastaste vahendite kättesaadavus ja kasutamine ning abordi tegemise võimalus; · kooselu traditsioonid (millal on tavaks alustada kooselu; kui palju on inimestel elu jooksul partnereid); · traditsioonid ühiskonnas (normiks peetav laste arv peres, suhtumine laste saamisesse pereellu);
ka kogemus ja teadmised sellest. Sain teada palju uut, kuid oli ka selliseid asju, mida ennem teadsin. Minu jaoks uus ja huvitav oli, et pedagoogilise teadlikuse struktuur eelõpetuses jaguneb kaheks: teoreetiliseks- ja kontekstuaalseks teadlikkuseks; õppimispedagoogika meetoditeks on projektitöö, abistatud tegevus, suunatud osalemine ja rühmakaaslaste mõju pedagoogilise meetodina; Reunamo arvamus, et kõige õigem oleks kaasata lapsed juba õppetöö planeerimisse, kuna siis nad ei vaja enam motiveerimist vaid on valmis kohe tegutsema; õppimispedagoogika põhimõteteks on esiteks lähtuda lapsest ja laps on kui aktiivne õppija, teiseks isiksuste ja kasvukondade vastastikune toime ja koostöö ja kolmandaks õpetaja õpikeskkonna loojana ja õppimise suunaja. Õppimise kontekstuaalsus tähendab eelõpetuse seotust lapse enda kogemusmaailmaga ja kasvatuskeskkonnaga ja seda vaadeldakse eelõpetuse rakendamisr analüüsiva teoreetilise mudeli abil
· Aldo Leopold klassikaline essee A Sand Country Almanac ( 1949) · LK bioloogia sündis 1980ndal Soule ja Wilcox ,, LKB ; evolutsioonilis ökoloogilis lähenemine" Looduskaitse bioloogia põhiprintsiibid: 1. EV on põhiaksioom, mis ühendab kogu bioloogiat 2. Ökoloogilises mõttes on maailm dünaamiliselt arenev ja suurel määral mittetasakaaluline. 3. Inimese juuresolek tuleb inkorporeerida igasugusesse looduskaitse planeerimisse Loodukaitse tunnusjooned: · Kriisiteadus · Multidistsiplinaarne teadus · Ebatäpne teadus · Väärtuskoormusega teadus Süda tn ja Pärnu mnt ristil hõlmikpuu on Tallinnas tuntuim puu (kõige põhjapoolseim kasvuala). LKB-s lähtutakse objektile bioloogilisest seisukohast. Inimene on põhiline looduskk ümbertegija, hävitaja. Maailmas: · 1999ndal - 6 miljardit inimest · 2008ndal - 6,4 miljardit inimest
Põhjus, miks rahvaarv nii kiiresti kasvab , on see, et inimesed ei oska pere planeerida. 5. Miks on rahvastiku kiire kasv globaalbrobleem? Ressursside vähesus, ruumipuudus, ülerahvastatus 6. Nimeta tegureid, mis mõjutavad sündimust. sündimust mõjutavad : *viljakas eas naiste arv *naiste vanus laste sünnitamisel (partneri leidmise võimalus ja seksuaalkäitumise normid ühiskonnas);*religioon (mõjutab tavasid ja suhtumist pereellu ja perekonna planeerimisse);*pereplaneerimise võimaluste olemasolu ja nende kasutamine (meditsiini areng, rasestumisvastaste vahendite kättesaadavus ja kasutamine, abordi tegemise võimalus);*kooselu traditsioonid (millal on tavaks alustada kooselu; kas elatakse monogaamselt, polügaamselt vms., kui palju on inimestel elu jooksul partnereid);*väärtused (millised on väärtused, mida elus kõige enam hinnatakse);*traditsioonid ühiskonnas (normiks peetav laste arv peres,
selgitada välja ohud ja riskid, mida projekti kulgedes tuleb jälgida; tuvastada osalejate peamised väärtused ning poliitilised huvid, mida nad esindavad, olgu tegemist omavalitsuse, regiooni või valitsuse tasandiga. Sidusgruppide kaasamine Sidusgrupid on kodanike rühmad, organisatsioonid ja/või institutsioonid, mis võivad projekti mõjutada ehk selle poolt positiivselt või negatiivselt mõjutatud saada. Sidusgrupid peab kaasama probleemi analüüsi ja projekti planeerimisse, sest see aitab keskenduda nende tegelikele vajadustele, vältida vastuseisu, suurendada omanikutunnet ning kindlustada jätkusuutlikkust. Sidusgruppide tuvastamist alustatakse antud probleemiga seotud gruppide, organisatsioonide ja võtmeisikute nimekirja koostamisest. Siis otsitakse vastused küsimustele: Milline on antud sidusgrupi huvi projekti suhtes? Milline on sidusgrupi mõju projektile? Kas sidusgruppi on oluline kaasata projekti planeerimisse?
o Inimeste mõttemaailma muutmine; o Suhtumise, hoiakute muutmine o Pikaajalise rutiini murdmine; o Kaasamine otsustusprotsessidesse. 3 16. Kuidas ületada vastuseisu muudatustele? o Empaatia ja toetus avameelsed suhted juhi ja alluvate vahel; o Efektiivne infovahetus; o Töötajate kaasamine muudatuste planeerimisse. 17. Millised iseloomulikud jooned on organisatsioonidel, mis tunnevad ära välismõjud ja neile ka kiiresti reageerivad? · Ligipääs informatsioonile · Võime ebaselgusega hakkama saada · Innovatiivsus · Riskide võtmine · Meeskonna eetos · Paindlik, kuid tugev süsteem · Võime konflikte käsitleda 18
Vaadeldav kultuur, mis on nähtav kõigile. See väljendub viisis, kuidas klientidega suheldakse, kuidas riietutakse ja millise mulje kontori väljanägemine jätab, jne. Süvakultuur, mis on vaadeldava kultuuri aluseks. Süvakultuuri moodustavad põhiväärtused, mis on sageli sõnastatud organisatsiooni ülesannetes ja strateegiates. Väärtusteks võib olla näiteks kõrge töö kvaliteet, uuendusmeelsus, sotsiaalne vastutus, eetiline käitumine, töötajate kaasamine planeerimisse. Organisatsioonikultuur koosneb paljudest omavahel seotud nähtustest ja objektidest ja teda ei saa analüüsida üksikute tunnuste abil, milleks on normid, rituaalid, väärtused, sümbolid, kõnekasutus vm. Ometi on organisatsioonikultuuri tähtsaimaks komponendiks organisatsiooni liikmetele omased väärtushinnangud (baasilised arusaamad). Organisatsiooni väärtuste mõiste ja allikad Indiviidid, kes ühte organisatsiooni kuuluvad, toovad sinna kaasa oma hoiakud, uskumused
antud standardi omanik töös igapäevaselt rakendama. Kohaliku omavalitsuse noorsootöötaja ebakompetentsust kohtasin mina aastaid tagas, kui 3 aastat käisin koolis ja elasin kauges Lõuna-Eesti nurgas, kus omaalgatuslikult sõpradega võtsime selles väikelinnas üle osa noorsootööst, kuna vallal vastavale ametikohale oli määratud inimene, kes eksis isegi kutsestandardi elementaarsete punktide suhtes, nagu noorte kaasasamine tegevuste planeerimisse ja elluviimisesse, sealhulgas kasutades sobivaid meetmeid, mille abil saaks ka kaasata vähemate võimalustega noori ja erivajadustega noori, arvestades nende eripära nende kaasamisel ja arendamisel. See lõi olukorra, kus aktiivsed noored, kes endale ise tegevust otsisid ja noortekeskuses aktiivsed olid, said osa noorsootööst, kuid noorsootööst eemalseisvad noored jäid ilma igasugusest juhendamisest, näiteks vähekindlustatud perede
Tekst osutus keerulisemaks, kui ma arvasin ning sõnaraamatu kasutamine oli peaaegu hädavajalik. Eriti raskeks osutus ingliskeelsete väljendite ja oskussõnade tõlkimine eesti keelde, sest neile lihtsalt ei leidunud sobivaid vasteid. Referaadi tegemine laiendas märgatavalt mu silmaringi ning edaspidi arvestan, et selliste artiklite läbitöötamine võtab märksa rohkem aega, kui oleksin eeldanud. Seega oli sellise referaadi koostamine hea õppetund aja planeerimisse ning kindlasti ei jäta nii mahukaid töid viimasele minutile, kui on niigi kiire aeg. Muidugi oli artikkel arendav ka sisuliselt. Pean tunnistama, et varasemalt ei olnud ma väga palju mõelnud kuritegevusest sooti. Meedias saavad enam tähelepanu meessoost kurjategijad ning naisi peetakse vähem ohtlikumateks. Reaalsuses ei pruugi see nii olla. Samuti artikkel tekitas minus veelgi rohkem huvi kriminoloogia vastu ning arvan, et loen tulevikus veelgi sel teemal artikleid.
peetaksegi laste sünnitamist. Viljakas eas naiste arv mõjutab arengumaades otseselt sündimust, sest rasestumisvastaseid vahendeid kasutatakse suhteliselt vähe. Arenenud maades eriti ei mõjuta. Laste sünnitamise vanus (partneri leidmise võimalus ja seksuaalkäitumise normid ühiskonnas) - arengumaades hakatakse sünnitama varasem, naiste tööhõive suurenemine soodustab sünnitamisea nihkumist hilisemale ajale Religioon (mõjutab tavasid ja suhtumist pereellu, perekonna planeerimisse) usklikes peredes sündimus suurem, pered suuremad. Arengumaades on usklike osatähtsus rahvastikus suurem. Pereplaneerimise võimaluste olemasolu ja nende kasutamine (rasestusvastaste vahendite kasutamine, meditsiini areng, abordid) - vähendavad sündimust; kättesaadavamad arenenud ühiskondades; kasutavad haritumad Inimesed Traditsioonid ühiskonnas - arenenud ühiskonnad hindavad lastele kulutatud aega, raha, teostusvõimalusi, seega ei saa palju lapsi olla. Arengumaades peetakse lapsi
Vaadeldav kultuur, mis on nähtav kõigile. See väljendub viisis, kuidas klientidega suheldakse, kuidas riietutakse ja millise mulje kontori väljanägemine jätab, jne. Süvakultuur, mis on vaadeldava kultuuri aluseks. Süvakultuuri moodustavad põhiväärtused, mis on sageli sõnastatud organisatsiooni ülesannetes ja strateegiates. Väärtusteks võib olla näiteks kõrge töö kvaliteet, uuendusmeelsus, sotsiaalne vastutus, eetiline käitumine, töötajate kaasamine planeerimisse. Organisatsioonikultuuri saab kujundada teadlikult, vastavalt endale sobivas suunas. Nn targad juhid seda teevadki - nad on endale selgeks teinud selle, kuidas nad tahavad, et nende juhitud organisatsiooni avalikkus tajub. Kui juhid ei kujunda organisatsiooni kultuuri teadlikult vastavalt püstitatud eesmärkidele avalikkuse tajus, siis tuleb arvestada, et organisatsiooni kultuur kujuneb neist sõltumatult ning avalikkus ei pruugi organisatsiooni tajuda positiivsena. 22
Töö eesmärgiks on ülevaade projekti juhtimisega seotud probleemidest, ebakindulsest ning keerukusest. Uuring on koostasid Michael Pichi, Christoph Locki ja Arnoud de Meyeri poolt. Uuringus on välja toodud, kuidas kavandada projekti ning hilisemalt ellu viimine, projekti monitooring, arutelu ja tagajärjed. 3 1. SISSEJUHATUSEKS Projekti juhtimise teemalised kirjanduslikud teosed on meie arusaamist projekti planeerimisse muutnud. Lisaks oleme hakkanud arvestama riskihindamist ja projekti tagasilööke endi tööde planeerimisel. Selline planeering on projektijuhte õpetanud intuitiivselt tunnetama, mida tuleks teha olemasolevate riskiteguritega antud keskkonnas. (Michael T. 2002:1008) Lisaks leidub embiirilisi töötamis mootodeid nagu näiteks interaktiivsed ja eksperimentaalsed projekti läbiviimis käsitlused, kui keskkond on kiire muutuma või ebastabiilne
töötajad. See väljendub selles, kuidas klientidega suheldakse, kuidas riietutakse ja millise mulje kontori väljanägemine jätab. Süvakultuur on vaadeldava kultuuri aluseks. Süvakultuuri moodustavad põhilised väärtused, mis on sageli sõnastatud missioonis ja strateegias. Väärtusteks võib olla näiteks kõrge töökvaliteet, uuendusmeelsus, sotsiaalne vastutus, eetiline käitumine, töötajate kaasamine planeerimisse. 6. Personali planeerimine- mis see on ja milleks? Personali planeerimine on protsess, mille käigus määratakse organisatsioonis kindlaks töötajate vajadus nende kvalifikatsiooni ja struktuuri lõikes ning koostatakse vastavad plaanid. Milleks? -arvestada plaanide tegemisel tööjõu pakkumisega tööjõuturul; -vähendada värbamise, koolitamise ja koondamisega seotud kulusid -leida optimaalne kasutus personali oskustele ja võimetele 7. Personali planeerimise käik
peetaksegi laste sünnitamist. Viljakas eas naiste arv mõjutab arengumaades otseselt sündimust, sest rasestumisvastaseid vahendeid kasutatakse suhteliselt vähe. Arenenud maades eriti ei mõjuta. Laste sünnitamise vanus (partneri leidmise võimalus ja seksuaalkäitumise normid ühiskonnas) - arengumaades hakatakse sünnitama varasem, naiste tööhõive suurenemine soodustab sünnitamisea nihkumist hilisemale ajale Religioon (mõjutab tavasid ja suhtumist pereellu, perekonna planeerimisse) usklikes peredes sündimus suurem, pered suuremad. Arengumaades on usklike osatähtsus rahvastikus suurem. Pereplaneerimise võimaluste olemasolu ja nende kasutamine (rasestusvastaste vahendite kasutamine, meditsiini areng, abordid) - vähendavad sündimust; kättesaadavamad arenenud ühiskondades; kasutavad haritumad inimesed. Traditsioonid ühiskonnas - arenenud ühiskonnad hindavad lastele kulutatud aega, raha, teostusvõimalusi, seega ei saa palju lapsi olla
Tuginedes koolifüüsikale, võiks saada sellise katla koostamisega hakkama paljud, kuid äärmiselt oluline on leida protsessis sümmeetria, mis tagaks ökonoomsuse. Katla ühtlasel soojenemisel ei teki keemisprotsessi, katlakivi ladestumist ega korrosiooni. Suureks eeliseks on katla kompaktsus ning selle võib ära mahutada kraanikausikappi või koridori seinale. Lisaks jäävad ära kulutused katlaruumide ehitamisele, investeeringud katlamajade lisaehitiste (korstnad, ventilatsioonid) planeerimisse ja ehitamisse. Katlas ei teki ka muid protsesse, mistõttu on see plahvatus- ja tulekindel ning lastesõbralik. Kõik see annab kokku toote, mis on oma investeeringu ja saavutatava mugavuse poolest äärmiselt konkurentsivõimeline.
töökultuuri kohta. Selle eest tundub mulle, et kui juht tahab Jacobit motiveerida ja plaanib midagi ette võtta siis sellest tulenevalt arvan, et juhtimine on kvaliteetne. Eelpool mainitud tegurid olid hügieeni faktorid (hooldavad tegurid). Kindlasti üks olulistest teguritest on siin kohal täitmata ja järelduseks teooria kohaselt on Jacobi rahulolematu. Selleks, et teda neutraalsemaks muuta peab Jacobi kindlustunnet suurendama, näiteks kaasata teda rohkem töö planeerimisse ja erinevatest muudatustes aegsalt teada andma. Lisaks on mõistlik lisada motiveerivaid tegureid, et Jacobi rahulolu suurendada. Tõenäoliselt on tal huvipakkuv töö kui ta on selle eriala omandamiseks kurja vaeva näinud, seega on üks motivatsiooni tegur juba olemas. Motivatsiooni tegurite alla kuulub ka vastutuse usaldamine, see tuleb tekstis välja küll aga kui inimene ei taha suurt vastutust kanda siis ei ole see tema jaoks enam motiveeriv tegur. Kindlasti oleks Jacobile
järgmise tegevuse juurde, isegi kui see tegevus jääb poolikuks (Pajupuu 2001). Monokroonse kultuuri puhul on inimeste jaoks mittemidagitegemine kui aja võitmine, just nagu preemia. Polükroonses kultuuris, nagu on ka Hispaania (Pajupuu 2001), kujutatakse aega ette punktina ning korraga võib käsil olla palju sündmusi, millesse on hõlmatud nii minevik, olevik kui ka tulevik. Hispaanlaste jaoks ei ole aeg käegakatsutav, seega ei panustata ka selle planeerimisse. Hispaanias on väga olulisel kohal inimsuhted (Pajupuu 2001). See on asi, mis mulle polükroonsete kultuuride puhul väga meeldib - tuntakse huvi teiste inimeste ja tema tunnete vastu. Inimsuhted ja inimesed on alati tähtsamal kohal kui aeg. Milline ajakäsitlus kuskil kultuuris valitseb, sellest võib minu arvates väga hästi aimu saada siis, kui jälgida klienditeenindaja tööd. Olen töötanud klienditeenindajana nii Eestis kui ka
kujutav kahe poolega lintdiagramm, mille lintide pikkused väljendavad mingisse ühe, viie- või kümneaastasesse earühma kuuluvust. (lk 79) Sündimuskordaja- sündinute arv mingis piikonnas või riigis 1000 inimese kohta aastas, mida väljendatakse promillides. (lk 74) Sündimust mõjutavad : 1.viljakas eas naiste arv 2.naiste vanus sünnitamisel ( partneri leidmise võimalus ja seksuaalkäitumise normid ühiskonnas) 3.religioon ( mõjutab tavasid ja suhtumist pereellu ja perekonna planeerimisse) 4.pereplaneerimise võimaluste olemasolu ja nende kasutamine ( meditsiini areng, rasestusvastaste vahendite kättesaadavus ja kasutamine, abordi tegemise võimalus) jne. Suremuskordaja- surmade arv, mingis piikonnas või riigis 1000 inimese kohta aastas, mida väljendatakse promillides. (lk 74) Tööhõive/tööealised- väjendab tööga töötuse või tööga hõivatud tööealise rahvastiku suhet, on riigi majandusseisundi oluline näitaja. (lk 84)
peetaksegi laste sünnitamist. Viljakas eas naiste arv - mõjutab arengumaades otseselt sündimust, sest rasestumisvastaseid vahendeid kasutatakse suhteliselt vähe. Arenenud maades eriti ei mõjuta. Laste sünnitamise vanus (partneri leidmise võimalus ja seksuaalkäitumise normid ühiskonnas): Arengumaades hakatakse sünnitama varem, naiste tööhõive suurenemine soodustab sünnitamisea nihkumist hilisemale ajale. Religioon (mõjutab tavasid ja suhtumist pereellu, perekonna planeerimisse) usklikes peredes sündimus suurem, pered suuremad. Arengumaades on usklike osatähtsus rahvastikus suurem. Pereplaneerimise võimaluste olemasolu ja nende kasutamine (rasedusvastaste vahendite kasutamine, meditsiini areng, abordid) vähendavad sündimust. Kättesaadavamad arenenud ühiskondades; kasutavad haritumad inimesed. Traditsioonid ühiskonnas arenenud ühiskonnad hindavad lastele kulutatud aega, raha, teostusvõimalusi, seega ei saa palju lapsi olla
Muutuv tööeetika nõuab suuremat empaatiavõimet töötajaskonna suhtes. Töökohad peavad olema ümberkujundatud pakkumaks väljakutseid.9 5 S. S. Artikkel ,,Emerging trends in HRM". Kättesaadav arvutivõrgus: http://www.articlesbase.com/human- resources-articles/emerging-trends-in-hrm-1282468.html. 6 Sama. 7 Sama. 8 Sama. 9 Sama. Arengu planeerimine. Personalitöö juhtimine on järjest rohkem kaasatud organisatsiooni planeerimisse, struktureerimisse jne. Personalitöö valdkonnas muutuvad tähtsaks kulude- ja kasumiteadlikkus.10 Parem tunnustamis- ja premeerimissüsteem. Organisatsioonid peavad töötama välja tasupaketi, mis sisaldab tulemustasu, soodustusi jne.11 Uued persolalipoliitikad. Tulevikuks on vajalikud uued ja paremad tööjõu poliitikad. Traditsiooniline perekonnajuhtimine (patriarhaalne juhtimine) taandub professionaalse juhtimise ees, mis keskendub inimväärikuse tunnustamisele.12
· Transaktiivne planeerimine ehk planeerimine kui õppeprotsess · Advokaatplaneerimine ehk huvigruppide esindusplaneerimine · Radikaalne planeerimine ehk ühiskonnakriitiline ja reformiv planeerimine 15. Sünoptiline: tugevused - .... Nõrkused takistab fundamentaalsete küsimuste tõstatamist; mõjub konserveerivana; mõjub komplitseerituna ja eemaletõukavana takistades avalikkuse kaasamist planeerimisse ja tekitab ,,planeerijate eliidi", kes võtab tegeliku võimu. Inkrementaalne: tugevused - ..... Nõrkused miski ei garanteeri et üksikute positiivsete väikeste muudatuste summa annaks ka positiivse terviklahenduse. Põhimõttelised ühiskondlikud mõtteavaldused ja visioonide arendamine on tagaplaanil. 16. Kombinatsioonimudel planeerimises sisaldab nii vajalikke fundamentaalseid otsuseid,
juriidilisi nõudeid gaasijuhtme ehitamise, testimise ja opereerimise ajal. See vastab rahvusvahelistelt tunnustatud tegevustavadele ning firma ja selle aktsionäride poolt kehtestatud rangetele standarditele. 5 Nord Stream viis läbi erakordselt põhjalikud Läänemere keskkonnauuringud investeerides rohkem kui 100 miljonit eurot detailsetesse keskkonnauuringutesse ning projekti planeerimisse, et hinnata ja seeläbi minimeerida projekti mõjusid keskkonnale. Rohkem kui 40 000 km ulatuses teostati geofüüsikalisi mõõtmisi ning uuriti merepõhjas tuhandeid objekte. (4) 1.4.1 Uuring gaasijuhtme keskonnamõjudest Läänemere gaasijuhtme ehitamise keskkonnamõjud on olnud oodatud tasemel või väiksemad ning mõjud vee kvaliteedile olid vähesed, kohalikud ja lühiajalised, tutvustas Nord Stream 2010. aastal korraldatud sõltumatu uuringu tulemusi.
See kõik aitab kaasa organisatsiooni sisemise infovahetuse paranemisele, mistõttu töötajatel tekib parem ülevaade kolleegide tööülesannetest ja eesmärkidest ning parem infovahetus aitab ennetada ka seda, et juht peaks rohkem aega kulutama igapäevaprobleemide lahendamisse. Kuna enamus igapäevaprobleemidest lahendatakse just töötajate tasandil, mitte juhtide tasandil, siis saab juht paremini keskenduda organisatsiooni arengusuundade planeerimisse. Töötajad töötavad iseseisvalt ilma juhi pideva kontrollita ning seega saavad töötajad suurem vabaduse püstitada ise eesmärgid ja viisid, kuidas need ellu viia. Kuna aga eesmärgid peavad olema organisatsiooni- kesksed, siis peab töötajate vahel käima tihe koostöö ja läbirääkimine selles osas, mida ja kuidas 6 keegi teeb, et igaüks ei läheks oma eesmärkidega “rajalt kõrvale”. Selle toimimise eelduseks on
2017)................................................................................................................... 5 1.2Sündimust ja suremust mõjutavad tegurid.....................................................5 Maailmas sünnib aasta jooksul üle 130 miljoni lapse, mis teeb ligikaudu 250 ühes minutis. Sündimust mõjutavateks teguriteks võivad olla viljakas eas naiste arv, naiste vanus laste sünnitamisel, tavasid mõjutav religioon, suhtumine pereellu ja perekonna planeerimisse, kooselu traditsioonid jne. Samuti ka väärtushinnangud ehk see, mida elus kõige rohkem hinnatakse. Inimese eluiga vähendavad ehk suremust mõjutavateks teguriteks on näiteks vaesus, arstiabi halb kättesaadavus ning ebatervislikud eluviisid. Lesothos on suureks suremust mõjutavaks teguriks ka HIV/AIDS, kuna nad on maailmas teisel kohal selle levikus. (Ainsaar jt, 2013 lk 29)...........................................................................5
tõendeid äri tõusvast edust mis tuleb strateegilisest plaanimisest. Võibolla strateegiline plaanimine on vastuolus terminitega. Planeerimine on põhiliselt bürokraatlik protsess et seda hästi teha see nõuab organisatsioonil olema parimad administratiivsed voorused. Strateegia jällegi teisest küljest on põhiliselt ettevõtlik isegi oportunistlik ettevõtlik äril ebatõenäoliselt ei pühenda palju jõupingutusi planeerimisse. Juhtimine eesmärkide kaudu 6 1. Strateegia eesmärk. Intuitiivselt võib paista silmnähtavalt et strateegia on ainult väärt seni kuni aitab kaasa äri tasuvusele. Samal ajal on see võrdselt silmnähtav et strateegia on pikaajaline termin ja ebatõenäoliselt aitab kaasa palju nüüdse aasta kasumile ja kaotusele. Käesolevas kirjutises seisneb ka probleem
kliendid, töötajad. Väljendub, kuidas klientidega suheldakse, riietutakse, mulje kontori väljanägemisest, lood, mida levitatakse, kangelased, rituaalid, sümbolid. Süvakultuur- vaadeldava kultuuri aluseks. Moodustavad põhilised väärtused, mis sageli sõnastatud missioonis ja strateegias. Väärtuseks võib olla nt kõrge töökvaliteet, uuendusmeelsus, sotsiaalne vastutus, eetiline käitumine, töötajate kaasamine planeerimisse. 7. Juhi olemus - juht on vähemalt ühe isiku ülemus, kes valdab tarvilikku mõjujõudu, seab tegevuse eesmärke, korraldab kontrollib, suudab inimeste käitumist sihipäraselt mõjutada, saavutab tulemused teisi tööle pannes, loob tolemuste saavutamiseks tarvilikke ressursse ja tingimusi, tagab astuolude tuvastamise, loomise ja ületamise kaudu seatud sihtide saavutamise, seisab hea organisatsiooni kestuse ja arengu eest.
Andragoogika printsiibid. Et mõista ja austada õpetajaid kui täiskasvanud õppijaid tuleb aru saada nende tagataustast, elukogemustest ja arenguhäiretest. Professionaalne arenemine on jätkuv periood intellekutaalse ja kognitiivse arengu kasvuga; see on erinev sellest, et kuidas lapsed kogevad enda intellektuaalset ja kognitiivset arengut. Andragoogika printsiibid: (a) luua keskkond täiskasvanuharidusele; (b) kaasata täiskasvanu vastastikuse suhete planeerimisse; (c) arvestada täiskasvanu vajadusi ja huve; (d) kaasata täiskasvanud õppijaid enda õpiprogrammi koostamisse; (e) kaasata täiskasvanuid looma efektiivset õpiprogrammi; (f) kaasata täiskasvanuid rakendama õpiprogrammi; (g) kaasata täiskasvanud õppijad hindamiskriteeriume üles märkima. Et luua keskkonda, mis soodustab õpetajate teadlikkust, kasvu ja arengut, koolijuhid võtavad need seitse andragoogika eesmärki, et õppijaid juhendatakse nende arengus austusega ja usaldusega
ettevõtet hoida konkurentsivõimelisena. (Strateegiate rakendamine, 2010: 12 - 14) Laiemas plaanis tähendab strateegia kahte põhjapanevat protsessi: planeerimist ja rakendamist. Paljud ettevõtted kaasavad strateegilise planeerimise protsessidesse nii juhtkonna kui osakonnad. Osakonnad kaasatakse seetõttu, et neil on hulhaliselt teadmisi organisatsiooni kohta ja seal osatakse teha informeeritud otsuseid selles osas, mida ettevõte peaks tegema ja millises suunas liikuma. Kui osakonnad on planeerimisse kaasatud, toetavad nad plaane suurema tõenäosusega ja viivad need ka ellu. 1.2. Turundusstrateegia olulisus äristrateegias Äristrateegia tähistab moodust, kuidas organisatsioon saavutab konkurentsieelise. Turundusstrateegia hõlmab otsuseid ja tegevusi, mis aitavad ettevõttel täita turunduseesmärke ning rahuldada klientide väärtusnõudeid. Turundusstrateegia seostub segmentimise ja sihtturgude valimise ja
levitatakse, kangelased, kelle tegudest räägitakse ja keda imetletakse, rituaalid, millega tähistatakse tähtpäevi ja kordaminekuid ning organisatsiooni sümbolid. Süvakultuur on vaadeldava kultuuri aluseks. Süvakultuuri moodustavad põhilised väärtused, mis on sageli sõnastatud asutuse missioonis ja strateegias. Väärtuseks võib olla näiteks töö kõrge kvaliteet, uuendusmeelsus, sotsiaalne vastutus, eetiline käitumine, töötajate kaasamine planeerimisse PÄÄSTETEENISTUSE VORM Korruptsioon Kõige levinum korruptsiooni definitsioon on ametiseisundi kuritarvitamine omakasu eesmärgil. Eesti korruptsioonivastase seaduse järgi on korruptiivne tegu ametiseisundi kasutamine omakasu eesmärgil, tehes põhjendamatuid või õigusvastaseid otsuseid või toiminguid või jättes tegemata õiguspärased otsused või toimingud. Korruptsiooniuuringu andmeil on Eesti inimesed korruptsiooniga kõige rohkem kokku puutunud
kogukonnad; koolid; koolitusasutused; kohalikud, piirkondlikud ja riiklikud valitsused; Euroopa poliitikakujundajad) ja käsitleda kui üldist ECEC arengukava raamistikku, põhihariduse ja muu professionaalse arengu algatusi. Vanemate otsuseid/soovitusi võetakse seejuures arvesse ning ollakse valmis koostööks, et luua sobiv õppemetoodika. Kõige tugevamad töösuhted arenevad siis, kui õpetajad kaasavad assistente planeerimisse, kui nad kohtuvad regulaarselt, kui koolid/lasteaiad pakuvad kõikidele töötajatele professionaalse arengu võimalusi ja kui on loodud võimalused teadmiste jagamiseks ning praktikas kajastamiseks (Laere, Peeters, Vandenbroeck 2012, p.536-537). Igal riigil on oma seadused, mis sätestavad millisest vanusest tagatakse lastele kohad lastehoius ning kuidas ja kellele neid kohti jagatakse ning kas on kaasatud ka 6 eratoimijaid
· Funantsjuht hindab tõenäosust antud strateegilise eesmärgi saavutamiseks. · Finantsjuhtimise meetodeid kasutatakse strateegilise plaani teostatavuse hindamiseks ettevõtte antud olukorra ja perspektiivsete finantseerimisvõimaluste valguses. · Finantsjuhtimine kontrollib strateegiliste plaanide elluviimist. · Finantsanalüütik koostav rahaeelarved, mis aitaksid vältida likviidsusprobleeme. · Finantsjuhtimine panustab strateegilisse planeerimisse riskijuhtimise kaudu. 51. Proforma finantsaruanded Prognoositav bilanss ja kasumiaruanne. ,,Ülalt alla" või ,,alt üles" müügiprognoos. Ülalt alla meetod kasutab makrotasandi ja tööstusharu prognoose müügieesmärkide seadmiseks. Alt üles meetod prognoosib müüki klientide baasil. 52. Jätkukasvu mudel Mudel, mis kajastab ettevõtte kasvu kiirust. Mudeli eeldused: 1) Ettevõte ei emiteeri tuleval aastal lihtaktsiaid
millise mulje kontori väljanägemine jätab, jne. Süvakultuur, mis on vaadeldava kultuuri aluseks. Süvakultuuri moodustavad põhiväärtused, mis on sageli sõnastatud organisatsiooni ülesannetes ja strateegiates. Väärtusteks võib olla näiteks kõrge töö kvaliteet, uuendusmeelsus, sotsiaalne vastutus, eetiline käitumine, töötajate kaasamine planeerimisse. Kultuuridimensioonid Hofstede järgi: o G. Holfstede uuris 30. a jooksul 75 riiki ja töötas selle põhjal välja maailmakultuuri kaardi. o Neli näitajat: Individualism ja kollektivism = mina, meie rõhuasetus Juhi ja alluva vahekord- I = kalkuleeritud suhted, K = isa ja poja suhe Suhtumine tööül- I = töö ja eraelu lahus, K = sõbrad ja
kasvustrateegia otseselt seotud EL tööstuspoliitika algatusega ja Ettevõtlus 2020 teatisega (sh Euroopa väikeettevõtluse algatusega). Piirkondliku koostöö kavandamisel arvestatakse ka Läänemere strateegia põhisuundadega Kokkuvõte Kuna innovatsioon on alati seotud riskiga, siis on väga oluline luua innovatsiooniriskide maandamise meetmed (nt. garantiifond innovatsiooni ebaõnnestumisel kulude katmiseks) üldisesse strateegilisse planeerimisse. Nõudluspoole innovatsioonipoliitika elluviimine Eestis on suur väljakutse ja võimalus. See nõuab hästi toimivat ministeeriumide vahelist koostööd, pikaajalisi valdkondlike TAI- strateegiaid, samuti kõrget teadlikkust innovatsioonist ja turgude dünaamikast. Samal ajal loob see võimalusi luua uued valitsemise traditsioonid avalikus sektoris. Igal juhul on nõudluspõhine innovatsioonipoliitika samm edasi kindlustamaks Eestile sihipärast
Finantsjuht hindab tõenäosust antud strateegilise eesmärgi saavutamiseks. Finantsjuhtimise meetodid kasutatakse strateegilise plaani teostatavuse hindamiseks ettevõtte antud olukorra ja perspektiivsete finantseerimisvõimaluste valguses. Finantsjuhtimine kontrollib strateegiliste plaanide elluviimist (rakendamist). Finantsanalüütik koostab rahaeelarved, mis aitaksid vältida likviidsusprobleeme. Finantsjuhtimine panustab strateegilisse planeerimisse riskijuhtimise kaudu. 51) Proforma finantsaruanded Prognoositav bilanss ja kasumiaruanne. ,,ülalt alla" või ,,alt-üles" müügiprognoos: ,,ülalt alla" meetod kasutab makrotasandi ja tööstusharu prognoose müügieesmärkide seadmiseks. ,,alt-üles" meetod prognoosib müüki klientide baasil. Müügitulu protsentuaalse prognoosimise meetod- Modelleerib bilansi ja kasumiaruande kirjed vastavalt nende proportsioonile müügitulust.
vaateõpetus ehk kodulugu, mille teemad valitakse kodukoha elust ja loodusest, kooskõlas aastaaegade vahetusega. (Eisen, 1989) Oluline oli arvestada lapse individuaalsusega ning lasta teha tal individuaalset tööd, kus ta sai töötada lähtudes oma huvidest ning töötada oma võimete kohaselt omas tempos. Iseseisvat tööd toetasid rühmatöö ja ühisarutlused. Tänapäeval peame oluliseks lapsest lähtuvat kasvatust, kus laps on kaasatud tegevuste planeerimisse, korraldamisesse ja läbiviimisesse. Selline suhe toetub usaldusele ning teineteisega arvestamisele – mõlemad on võrdväärsed partnerid. Samas toetub see kasvatus ühiskonnas kehtivatele reeglitele ja korrale ning eeldab, et laps austab ja kuulab täiskasvanut. Nii õpib laps oma kogemuste, tähelepanekute ja huvide kaudu. Koolieelse lasteasutuse riiklikus õppekavas (2008) on nimetatud üldõpetust kui ühte õppe- ja
planeerimistegevuses, kus eesmärgiks on kõikvõimalikke asjaolude väljaselgitamine igakülgse ja ülevaatlikku analüüsi kaudu. Kõige tavalisem kriitika kõikehõlmava planeerimise vastu on, et see: · takistab fundamentaalsete küsimuste tõstatamist; · mõjub konserveerivana ja juhib tähelepanu kõrvale ühiskonna erinevatelt probleemsetelt situatsioonidelt; · mõjub komplitseerituna ja eemaletõukavana, takistades avalikkuse kaasamist planeerimisse ja tekitab `planeerijate eliidi', kes võtab tegeliku võimu (otsustusõiguse) poliitikutelt ja ülejäänud avalikkuselt; · tekitab juurde uusi konflikte; · segab fakte ja väärtusi; · loob hoomamatuid informatsioonihulkasid ja tervikhinnanguid; · takistab novaatorlust. Vastandiks eelpool nimetatud analüütilisele, ratsionaalsele, sünoptilisele lähenemisnurgale on vähem ambitsioonikas lähenemine planeerimisele, baseerudes
olgu tegemist omavalitsuse, regiooni või valitsuse tasandiga. Siht- ja sidusrühmade kaasamine Sihtrühm(ad) /kasusaajad - asutused, organisatisoonid või inimrühm, kes saavad projekti tulemustest otseselt kasu Sidusrühmad - kodanike rühmad, organisatsioonid ja/või institutsioonid, mis võivad projekti mõjutada ehk selle poolt positiivselt või negatiivselt mõjutatud saada. Sihtrühm(ad) kuuluvad sidusrühmade hulka. Sidusrühmi peab kaasama probleemi analüüsi ja projekti planeerimisse, sest see aitab keskenduda nende tegelikele vajadustele, vältida vastasseisu, suurendada omanikutunnet ning kindlustada jätkusuutlikkust. Sidusrühmade tuvastamist alustatakse antud probleemiga seotud gruppide, organisatsioonide ja võtmeisikute nimekirja koostamisest. Otsitakse vastuseid küsimustele: · milline on sidusrühma huvi projekti suhtes ? · milline on sidusrühma mõju projektile ? · kas sidusrühmi on oluline kaasata projekti planeerimisse ?
peetaksegi laste sünnitamist. Viljakas eas naiste arv mõjutab arengumaades otseselt sündimust, sest rasestumisvastaseid vahendeid kasutatakse suhteliselt vähe. Arenenud maades eriti ei mõjuta. Laste sünnitamise vanus (partneri leidmise võimalus ja seksuaalkäitumise normid ühiskonnas) - arengumaades hakatakse sünnitama varasem, naiste tööhõive suurenemine soodustab sünnitamisea nihkumist hilisemale ajale Religioon (mõjutab tavasid ja suhtumist pereellu, perekonna planeerimisse) – usklikes peredes sündimus suurem, pered suuremad. Arengumaades on usklike osatähtsus rahvastikus suurem. Pereplaneerimise võimaluste olemasolu ja nende kasutamine (rasestusvastaste vahendite kasutamine, meditsiini areng, abordid) - vähendavad sündimust; kättesaadavamad arenenud ühiskondades; kasutavad haritumad inimesed Traditsioonid ühiskonnas - arenenud ühiskonnad hindavad lastele kulutatud aega, raha, teostusvõimalusi, seega ei saa palju lapsi olla
Ameerika ja Austraalia maailmajagudes on tihedamalt asustatud rannikualad ja mitmed saared, sisemaal on asustus hõre. Rahvastiku paiknemist mõjutavad sealne kliima, majanduslik olukord ja loomulik iive. Sündimus Sündimust mõjutavad : 1. viljakas eas naiste arv 2. naiste vanus sünnitamisel ( partneri leidmise võimalus ja seksuaalkäitumise normid ühiskonnas) 3. religioon ( mõjutab tavasid ja suhtumist pereellu ja perekonna planeerimisse) 4. pereplaneerimise võimaluste olemasolu ja nende kasutamine ( meditsiini areng, rasestusvastaste vahendite kättesaadavus ja kasutamine, abordi tegemise võimalus) 5. kooselu traditsioonid (millal on tavaks alustada kooselu ; kas elatakse ühe /kahe naisega ; kui palju on elu jooksul partnereid jne .. ) 6. väärtused ( millised on elus kõige hinnatuimad väärtused ) 7
ettevõttele. Teisisõnu, riskianalüüsi eesmärk on kaasa aidata kasumi kindlustamisele. Riskianalüüs on äritegevuse loomulik osa. Riskidest on suurim ruumide ümberehitamise vajalikkus. Selle riski saab maandada kuna osanike ringis on ehitusettevõtte omanik. Teine suur risk reklaami vähesus või teabe mittejõudmine sihtgrupini. Siin tuleb tööd teha tugevat koostööd partneritega ning panustada konservatiivsesse planeerimisse või üldse ümber planeerida. Samasugused võtted leevendavad ka olukorda kui klientide arv peaks jääma alla 70%. Enamus põhitööjõust on perekonna liikmed, mis vähendab tööjõust tulenevat riski. Abipersonal tuleb palgata ja sobiva personali leidmine võib võtta aega. Samas on abipersonali tööd võimalik teha väljaspool lasteaia tööaega. See loob võimaluse kasutada juhuslikku tööjõudu ning see vähendab riske.
… elu erineb oluliselt plaanidest ja nagunii ei ole … efektiivne on probleeme lahendada siis, kui võimalik kõike ette näha. need tekivad! B D Tagada projektide Mitte panustada kiire realiseerimine planeerimisse A Juhtida projekti hästi C D’ Vähendada Panustada määramatust planeerimisse projektides
000), maakonna planeeringud, digitaalsed andmebaasid Rohelise võrgustiku struktuurielementide määratlemine tugineb: rohelise võrgustiku elementide morfomeetriale ehk tugialadel pindalale, ribastruktuuride puhul laius; loodus- ja keskkonnakaitselistele väärtuskriteeriumitele. Roheline infrastruktuur Pärit 90ndate keskelt Ameerikast, tihedalt seotud ruumilise planeerimisega. *Eesmärk integreerida looduskeskkond maakasutuse planeerimisse, rõhutades vajadust säilitada looduskeskkonna elu toetavaid funktsioone *Idee on pakkuda mitmeotstarbelist kasutust kõikidel tasanditel linnasüdamest kuni ümbritseva hajapiirkonnani *Suhteliselt uus ja paindlik mõiste, olenevalt kontsekstist ja käsitlevast tasandist tähendus varieerub 12 Eesmärgid Elurikkus: *Teadlikkuse tõstmine *mõjude vähendamine ja kestlik kasutus *elurikkuse kaitsmine
(nimekiri poolt- ja vastuargumentidest/ tugevustest ja nõrkustest; mida see kõik tähendab?; millist nõu sa teistele annaksid?; uute põhiküsimuste tuvastamine) * Tegevuse jaoks peegeldamise (reflecting-for-action) käigus tuleks kasutada eelmises peegeldamisreziimis kogutud teavet. Erinevalt eelmistest peegeldamistaktikatest hõlmab tegevuse jaoks peegeldamine rohkem viimistlemist, kitsendamist ja keskendumist. Planeerimisse saab hõlmata erinevaid elemente: soovide ja ootuste kirjapanek, projektsioonid ja spekulatsioonid (mis oleks, kui), projektsioonide poolt- ja vastuargumendid, küsimustele lahenduste pakkumine või nende leidmise viis, paranduste ulatuse tuvastamine ja nende saavutamise kirjeldamine, kõige olulisema järgmise sammu tuvastamine ja põhjendamine. (lk 57-63) Peegeldava päeviku pidamine on ilmselgelt väga kasulik ja ma võtan eesmärgiks ka enda magistritöös seda kasutada. 3
Õpilastega partnerlussuhte loomine suurendab nende aktiivsust teha ise valikuid, võtta vastu otsuseid ja nende eest ka vastutada. Pedagoogide ülesanne on olla oma teadmiste ja kogemustega toeks ning vajadusel juhendada. Koolitervishoiuteenuse osutaja (arst või õde) teab kõige paremini, missugune on antud kooli laste tervis, missugused on peamised riskifaktorid, mida on koolikeskkonnas vaja muuta, mida tugevdada. Seetõttu on ta oluline inimene, keda kaasata tegevuste planeerimisse ja elluviimisse (Lepp, Hansen 2006: 16-18). Oskused ja võimed tegutseda üheskoos loovad eelduse kontrolli saavutamiseks tervisemõjurite üle, mis on tervisedenduse peamine eesmärk. Eesti Tervist Edendava Kooli võrgustikku kuulub 2009. a septembri seisuga 146 liiget üle Eesti. Läänemaa koolidest on teadliku tervisedenduse arengusuuna valinud 8 kooli: Haapsalu Sanatoorne Internaatkool, Haapsalu Gümnaasium, Haapsalu Linna Algkool, Haapsalu Nikolai
annaabi.ee 
